2-25-20826/5 - Võlaõigus - Tartu Maakohus Viljandi kohtumaja - lahend.ee

5.Seoses eelnevaga: 5.1 jaotada menetluskulud ning jätta kostja kanda 25% ja hageja kanda 75 %; 5.2 välja mõista I.R Aktiva Finance Group OÜ kasuks menetluskulu 257,50 eurot; 5.3 välja mõista I.R Aktiva Finance Group OÜ kasuks viivis menetluskuludelt (s.o 257,50 eurot) alates kohtuotsuse jõustumisest kuni täitmiseni VÕS § 113 lg 1 sätestatud määras, kuid kokku viivist menetluskuludelt mitte rohkem kui menetluskulude ulatuses; 5.4 tunnistada kohtuotsus viivitamata täidetavaks; 5.5 toimetada kohtuotsus menetlusosalistele kätte. Selgitada: 2.1 menetluskulude kindlaksmääramise peale võib edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 280 eurot (tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS § 178 lg 2); 2.2 vastavalt TsMS § 468 lg 1 p-le 2 tunnistab kohus tagaseljaotsuse omal algatusel tagatiseta viivitamata täidetavaks; 2.3 vastavalt TsMS § 474 lg-le 2 kui viivitamata täitmisele kuuluvat lahendit muudetakse või lahend tühistatakse, peab sissenõudja tagastama võlgnikule viivitamatu sundtäitmisega saadu ja hüvitama võlgnikule sundtäitmise vältimiseks tehtud kulutused. Võlgnik võib nõuda ka seda ületava kahju hüvitamist; 2.4 TsMS § 415 lg 2 kohaselt on kostjal tagaseljaotsuse peale õigus esitada kaja Tartu Maakohtule Viljandi kohtumaja kaudu tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 30 päeva jooksul; kui tagaseljaotsus toimetatakse kätte avalikult, võib kaja esitada 30 päeva jooksul alates päevast, kui kostja sai tagaseljaotsusest või selle täitmiseks algatatud täitemenetlusest teada; 2.5 TsMS § 420 lg 1 kohaselt on hagejal tagaseljaotsuse peale õigus esitada apellatsioonkaebus Tartu Ringkonnakohtule ning TsMS § 632 lg 1 kohaselt on apellatsioonikaebuse esitamise tähtaeg 30 päeva, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult teatavakstegemisest; 2.6 apellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil; 2.7 TsMS § 187 lg 6 kohaselt seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse

1.Hagiavalduse kohaselt Coop Finants AS ja kostja sõlmisid 17.09.2020 laenulepingu nr. L275957 (edaspidi Leping I), mille alusel sai kostja laenu summas 5100 eurot. Esialgne võlausaldaja ja kostja sõlmisid 24.03.2021 laenulepingu nr. L316598 (edaspidi Leping II), lepingu L275957 refinantseerimiseks ja teiste rahaliste kohustuste katmiseks. Leping II kohaselt sai kostja laenu summas 10050 eurot. Esialgne võlausaldaja ja kostja sõlmisid 26.04.2022 kokkuleppe nr L408279 (edaspidi Leping III), Leping II muutmiseks, mille kohaselt oli kostja võlgnevuse jääk 8996,90 eurot. Leping III eesmärk oli osaliselt muuta laenu põhitingimusi ning kehtestada muudetud põhitingimused. Lepingu I krediidi kulukuse määraks on 20,33%. Krediidi kulukuse määra arvutamisel on arvesse võetud krediidisumma 5100 eurot, intressimäär 16,9%, krediidisumma tagastamise lõpptähtpäev 10.09.2024, osamaksete arv 48, laenulepingu sõlmimise tasu 102 eurot, igakuine lepingu haldustasu 1,50 eurot. Lepingu II krediidi kulukuse määraks on 19,54%. Krediidi kulukuse määra arvutamisel on arvesse võetud krediidisumma 10050 eurot, intressimäär 16,9%, krediidisumma tagastamise lõpptähtpäev 10.03.2027, osamaksete arv 72, laenulepingu sõlmimise tasu 200,38 eurot, igakuine lepingu haldustasu 1,50 eurot. Lepingu III krediidi kulukuse määraks on 18,67%. Krediidi kulukuse määra arvutamisel on arvesse võetud krediidisumma 8996,90 eurot, intressimäär 16,9%, krediidisumma tagastamise lõpptähtpäev 10.09.2027, osamaksete arv 65, laenulepingu sõlmimise tasu 15 eurot, igakuine lepingu haldustasu 1,50 eurot. Kostja ei täitnud maksegraafikust tulenevaid kohustusi tähtaegselt, mistõttu saatis esialgne võlausaldaja 28.04.2023 kostjale laenulepingu ülesütlemise hoiatuse, milles anti kostjale täiendav tähtaeg võlgnevuse tasumiseks, vastavalt VÕS § 416 lg-le 1. Ülesütlemise hoiatuse saatmise seisuga oli kostja võlas 10.02.2023; 10.03.2023; 10.04.2023 osamaksetega. 29.05.2023 saatis esialgne võlausaldaja kostjale teatise lepingu lõpetamise kohta, kuna kostja ei tasunud enda võlgnevust ka täiendava tähtaja jooksul. 29.05.2023 loovutas Coop Finants AS kostja vastase nõude Aktiva Finance Group OÜ koos õigusega nõuda intressi, viivist ja muid kõrvalnõudeid. Hageja palub mõista kostjalt hageja kasuks välja põhivõlgnevus 7633,07 eurot, intress 546,62 eurot, haldustasu 6 eurot ja sissenõutavaks muutunud viivis 3240,88 eurot. Mõista kostjalt hageja kasuks viivised alates 3.12.2025 kuni põhinõude summas 7633,07 eurot täitmiseni lepingujärgses viivisemääras 16,9% aastas. Mõista kostjalt hageja kasuks välja menetluskulud, sealhulgas riigilõiv summas 910 eurot ja hageja õigusabikulud 338 eurot. Mõista kostjalt väljamõistetud menetluskuludelt menetluskulude suurust kindlakstegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.

10.Kohus on seisukohal, et hageja on rikkunud vastutustundliku laenamise põhimõtet. Kohus leiab, et krediidiandja ei ole kontrollinud kostja esitatud teavet tema sissetulekute ja kohustuste kohta piisaval määral. VÕS § 4034 mille lg 1 kohaselt peab krediidiandja enne tarbijakrediidilepingu sõlmimist esiteks omandama teabe, mis võimaldab hinnata tarbija krediidivõimelisust ja teiseks tarbija krediidivõimelisust ka tegelikult hindama. Sama paragrahvi lõige 2 näeb ette, et krediidiandja peab toimima tarbija krediidivõimelisuse hindamisel nõuetekohase hoolsusega ja võtma arvesse kõiki talle teada olevaid asjaolusid, mis võivad mõjutada tarbija võimet krediiti lepingus kokkulepitud tingimustel tagasi maksta. Muuhulgas peab krediidiandja arvestama tarbija varalist seisundit, tema regulaarset sissetulekut, teisi varalisi kohustusi, varasemate maksekohustuste täitmist ja tarbijakrediidilepingust tulenevate rahaliste kohustuste võimaliku suurenemise mõju. Lisaks eelnevale peab krediidiandja lähtuma ka KAVS § 49 lg 1 p-des 1–7, lg 2 p-des 1–3, lg 3 p-des 1–3 ja lg-s 7 sätestatust. Finantsinspektsiooni juhendi p 9.11. järgi krediidiandja või vahendaja võtab krediidivõimelisuse hindamisel arvesse mh tarbija muid kogumis mõistlikult hinnatavaid regulaarseid kulutusi majapidamisele (nt kulutused toidule, kommunaalkuludele, sideteenustele, kindlustusmaksetele jne). Kohtule ei ole esitatud asjaolusid, millest saaks järeldada, et kostja oleks esitanud hagejale valeandmeid või jätnud nõutud andmed esitamata. Hageja ei ole esitanud tõendeid ega põhjendusi selle kohta, et krediidiandjad oleks tegelikult välja selgitanud ja kontrollinud kostja majandamiskulusid ja finantskohustusi. Puuduvad andmed selle kohta, et krediidiandjad oleks nõudnud või kogunud kostja pangakonto väljavõtet, mis on ainus usaldusväärne viis laenutaotleja finantskohustuste kontrollimiseks. Hageja poolt kohtule esitatud pangakonto hõlmab ajavahemikku 1.08.2020-14.07.2021 (dtl 94-271), mis ei ole seostatav laenulepinguga nr L275957 (laenuleping sõlmiti kostjaga

11.Nõude aluseks olevast lepingust nähtub, et tegemist oli refinantseerimislepinguga. Kui refinantseerimise lepingu sõlmimisel laenu juurde ei anta, siis algse, refinantseeritud, laenu andmisel pidi krediidiandja ikkagi vastutustundliku laenamise kohustust täitma. Kui laen refinantseeriti seetõttu, et kostja oli sattunud makseraskustesse, tuli valida laenu restruktureerimise meetmed, nagu seda on selgitanud Finantsinspektsioon „Krediidilepingust tulenevate kohustuste restruktureerimise kohta tulenevalt krediidivõtjast võlgniku makseraskustest“. Makseraskustesse sattunud tarbija puhul võidakse algselt sõlmitud lepingu tingimusi muuta, ent seda tuleb teha vastavalt viidatud reeglitele. Makseraskustesse sattunud tarbija puhul ei saa krediidiandja olukorra arvelt edasi rikastuda seeläbi, et pakub tarbijale aina refinantseerimist, muutes eelmise laenu maksmata intressid, viivised ja muud tasud uue laenu põhiosaks, millelt hakkab uuesti arvestama intresse ja viiviseid ning lisaks võtab lepingutasu, hindamata seejuures, kas tarbija ka tegelikult kohustusi täitma võimeline on. Seega algsete laenude andmisel tuli igal juhul täita vastutustundliku laenamise kohustust ning viivislaenu puhul restruktureerimismeetmed õigesti valida. Kui üks neist nõuetest on nõuetekohaselt täitmata, on krediidiandja rikkunud laenu andmisel vastutustundliku laenamise nõudeid. Samuti kohus märgib, et lepinguga refinantseeriti osa laenudest ja pangakonto väljavõttest nähtub, et väljamakseid on tehtud erinevatele krediidiandjatele, samuti laenud eraisikutelt. See viitab sellele, et kostjal oli laenukohustusi, mis oleks pidanud tekitama mõistlikus laenuandjas kahtluse, et kostja püsivalt ei suuda oma sissetulekute arvel katta oma väljaminekuid, vaid peab võtma selleks laene. Asja materjalidest ei nähtu, millest koosnesid refinantseeritud summad. Kostjale täiendava laenu andmise asemel pidanuks hageja vastutuslikku laenamise põhimõtet järgides suunama kostja näiteks võlanõustamisteenusele, mitte tekitama kostjale kohustusi juurde. On üldteada, et kohustuse refinantseerimisel tasutakse senisele krediidiandjale nii põhivõlg kui intress ja juhul, kui varasema kohustusega oldi viivituses, siis ka viivis või muud tasud. Kohtul ei ole alust kahelda, et ka refinantseeritud kohustused olid tarbijakrediidilepingud ja eelduslikult kõrgete intressimääradega. Nimetatu omakorda tähendab, et hageja poolt kostjale laenu andmise tulemusena muutus senine osaline intressikohustus (mille kehtivus VÕS § 4034 lg 7 alusel on kaheldav) läbi refinantseerimise põhikohustuseks ja kostja tasub sellelt uuesti intressi. Arvestades eeltoodut, ei saanud kohtu

12.Hagiavalduse täienduses hageja märgib (dtl 287-296), et juhuks kui kohus peaks asuma seisukohale, et esialgne võlausaldaja on vastutustundliku laenamise põhimõtteid rikkunud, millega hageja ei nõustu. Hageja lisab ümberarvestuse, lähtudes VÕS § 94 lg 1 intressimäärast. Lepingu nr L275957 alusel sai kostja reaalselt raha oma kontole 4998 eurot. Laenu põhiosast oli maha arvutatud lepingutasu. Tagasimakseid on kostja lepingu L275957 katteks kokku teinud summas 886,69 eurot. Arvestades kõik tagasimaksed põhiosa katteks enne lepingu L316598 sõlmimist oli lepingu L275957 põhiosa jääk 4213,31 eurot. Seega lepingu L316598 uus põhiosa oli 9423,66 eurot (4213,31+3968,91+1241,44). Lepingu L316598 katteks, tegi kostja tagasimakseid kokku summas 2695,52 eurot. Arvestades kõik tagasimaksed põhiosa katteks, oli enne lepingu L316598 muutmist põhiosa jääk summas 6728,14 eurot ning hageja esitab ümberarvestuse võttes arvesse antud põhiosa uueks jäägiks ja ümberarvestuse esitab lepingu muudatuse alusel. 2022. aastal oli VÕS § 94 kohane intress 0, seega nimetatud aja eest intressi ei saa hageja küsida ning lepingu ülesütlemine 29.05.2023 oli seega tühine. Hageja saab arvestada VÕS § 94 lg 1 kohast intressi alates 2023 aasta algusest. Lepingu L408279 alusel tegi kostja tagasimakseid kokku summas 1512,69 eurot. Peale nõude loovutamist hagejale on kostja teinud tagasimakseid summas 1020 eurot. Kokku on tasutud kostja poolt seega 2532,69 eurot. Kuna ülesütlemine oli tühine, lisab hageja tasutud summa lahtrisse ka peale nõude loovutamist tasutud summad. Ümberarvestuse kohaselt on tasutud osamaksed alates 10.05.2022-10.05.2024 täielikult ning 10.06.2024 osamakse osaliselt. Ümberarvestuse kohaselt on kostja võlas alates nimetatud 10.06.2024 osamaksest. Hageja esitab alternatiivselt lepingu täitmise nõude ning palub hagi rahuldada VÕS § 108 lg 1 alusel ning välja mõista sissenõutavaks muutunud osamaksed 10.06.2024 kuni 10.03.2026 summas 2633,18 eurot, millest põhiosa on 2433,96 eurot ja intressid 199,22 eurot, samuti palub hageja välja mõista viivist tasumata põhisalt lepingus kokku lepitud määras 16,9% aastas. Samuti palub hageja välja mõista tulevikus sissenõutavaks muutuvad põhiosa ja intressi osamaksed TsMS § 369 alusel maksetähtpäevale järgnevast päevast ning ka tulevikus sissenõutavaks muutuvate põhiosa osamaksete kohta viivis lepingus sätestatud määras 16,9% aastas, alates iga osamakse tasumise tähtpäevale järgnevast päevast kuni põhivõla tasumiseni.