1.Rahuldada hagi osaliselt ja välja mõista I.R (I.R) OÜ Aktiva Finance Group kasuks põhivõlgnevus 2658,22 eurot ja intress 206,26 eurot;
2.välja mõista I.R Pärsimäelt OÜ Aktiva Finance Group kasuks välja viivis põhinõudelt (2658,22 eurot) alates 04.06.2026 kuni põhinõude tasumiseni võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud määras.
3.Mõista I.R OÜ Aktiva Finance Group kasuks välja tulevikus sissenõutavaks muutuvad põhiosa osamaksed järgmise graafiku kohaselt: Nr Maksepäev Põhiosa jääk Põhiosa Intressi summa Igakuine osamakse 50 10.06.2026 1794,42 €
4.Mõista I.R Aktiva Finance Group OÜ kasuks välja viivis käesoleva otsuse resolutsiooni punktis 3 toodud sissenõutavaks muutunud põhinõude tasumata osalt alates iga osamakse tasumise tähtpäevale järgnevast päevast kuni põhinõude tasumiseni võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud määras.
5.Seoses eelnevaga: 5.1 jaotada menetluskulud ning jätta kostja kanda 25% ja hageja kanda 75 %; 5.2 välja mõista I.R Aktiva Finance Group OÜ kasuks menetluskulu 257,50 eurot; 5.3 välja mõista I.R Aktiva Finance Group OÜ kasuks viivis menetluskuludelt (s.o 257,50 eurot) alates kohtuotsuse jõustumisest kuni täitmiseni VÕS § 113 lg 1 sätestatud määras, kuid kokku viivist menetluskuludelt mitte rohkem kui menetluskulude ulatuses; 5.4 tunnistada kohtuotsus viivitamata täidetavaks; 5.5 toimetada kohtuotsus menetlusosalistele kätte. Selgitada: 2.1 menetluskulude kindlaksmääramise peale võib edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 280 eurot (tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS § 178 lg 2); 2.2 vastavalt TsMS § 468 lg 1 p-le 2 tunnistab kohus tagaseljaotsuse omal algatusel tagatiseta viivitamata täidetavaks; 2.3 vastavalt TsMS § 474 lg-le 2 kui viivitamata täitmisele kuuluvat lahendit muudetakse või lahend tühistatakse, peab sissenõudja tagastama võlgnikule viivitamatu sundtäitmisega saadu ja hüvitama võlgnikule sundtäitmise vältimiseks tehtud kulutused. Võlgnik võib nõuda ka seda ületava kahju hüvitamist; 2.4 TsMS § 415 lg 2 kohaselt on kostjal tagaseljaotsuse peale õigus esitada kaja Tartu Maakohtule Viljandi kohtumaja kaudu tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 30 päeva jooksul; kui tagaseljaotsus toimetatakse kätte avalikult, võib kaja esitada 30 päeva jooksul alates päevast, kui kostja sai tagaseljaotsusest või selle täitmiseks algatatud täitemenetlusest teada; 2.5 TsMS § 420 lg 1 kohaselt on hagejal tagaseljaotsuse peale õigus esitada apellatsioonkaebus Tartu Ringkonnakohtule ning TsMS § 632 lg 1 kohaselt on apellatsioonikaebuse esitamise tähtaeg 30 päeva, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult teatavakstegemisest; 2.6 apellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil; 2.7 TsMS § 187 lg 6 kohaselt seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse 2
lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.
ASJAOLUDE KIRJELDUS JA KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED
Asjaolud
1.Hagiavalduse kohaselt Coop Finants AS ja kostja sõlmisid 17.09.2020 laenulepingu nr. L275957 (edaspidi Leping I), mille alusel sai kostja laenu summas 5100 eurot. Esialgne võlausaldaja ja kostja sõlmisid 24.03.2021 laenulepingu nr. L316598 (edaspidi Leping II), lepingu L275957 refinantseerimiseks ja teiste rahaliste kohustuste katmiseks. Leping II kohaselt sai kostja laenu summas 10050 eurot. Esialgne võlausaldaja ja kostja sõlmisid 26.04.2022 kokkuleppe nr L408279 (edaspidi Leping III), Leping II muutmiseks, mille kohaselt oli kostja võlgnevuse jääk 8996,90 eurot. Leping III eesmärk oli osaliselt muuta laenu põhitingimusi ning kehtestada muudetud põhitingimused. Lepingu I krediidi kulukuse määraks on 20,33%. Krediidi kulukuse määra arvutamisel on arvesse võetud krediidisumma 5100 eurot, intressimäär 16,9%, krediidisumma tagastamise lõpptähtpäev 10.09.2024, osamaksete arv 48, laenulepingu sõlmimise tasu 102 eurot, igakuine lepingu haldustasu 1,50 eurot. Lepingu II krediidi kulukuse määraks on 19,54%. Krediidi kulukuse määra arvutamisel on arvesse võetud krediidisumma 10050 eurot, intressimäär 16,9%, krediidisumma tagastamise lõpptähtpäev 10.03.2027, osamaksete arv 72, laenulepingu sõlmimise tasu 200,38 eurot, igakuine lepingu haldustasu 1,50 eurot. Lepingu III krediidi kulukuse määraks on 18,67%. Krediidi kulukuse määra arvutamisel on arvesse võetud krediidisumma 8996,90 eurot, intressimäär 16,9%, krediidisumma tagastamise lõpptähtpäev 10.09.2027, osamaksete arv 65, laenulepingu sõlmimise tasu 15 eurot, igakuine lepingu haldustasu 1,50 eurot. Kostja ei täitnud maksegraafikust tulenevaid kohustusi tähtaegselt, mistõttu saatis esialgne võlausaldaja 28.04.2023 kostjale laenulepingu ülesütlemise hoiatuse, milles anti kostjale täiendav tähtaeg võlgnevuse tasumiseks, vastavalt VÕS § 416 lg-le 1. Ülesütlemise hoiatuse saatmise seisuga oli kostja võlas 10.02.2023; 10.03.2023; 10.04.2023 osamaksetega. 29.05.2023 saatis esialgne võlausaldaja kostjale teatise lepingu lõpetamise kohta, kuna kostja ei tasunud enda võlgnevust ka täiendava tähtaja jooksul. 29.05.2023 loovutas Coop Finants AS kostja vastase nõude Aktiva Finance Group OÜ koos õigusega nõuda intressi, viivist ja muid kõrvalnõudeid. Hageja palub mõista kostjalt hageja kasuks välja põhivõlgnevus 7633,07 eurot, intress 546,62 eurot, haldustasu 6 eurot ja sissenõutavaks muutunud viivis 3240,88 eurot. Mõista kostjalt hageja kasuks viivised alates 3.12.2025 kuni põhinõude summas 7633,07 eurot täitmiseni lepingujärgses viivisemääras 16,9% aastas. Mõista kostjalt hageja kasuks välja menetluskulud, sealhulgas riigilõiv summas 910 eurot ja hageja õigusabikulud 338 eurot. Mõista kostjalt väljamõistetud menetluskuludelt menetluskulude suurust kindlakstegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.
2.Kohus on andnud kostjale kirjaliku vastamise tähtaja ja saatnud kättetoimetamisportaali kaudu 5.12.2025 kostjale hagiavalduse koos sellele lisatud nõuet tõendavate materjalidega. Kostja kohtule tähtaegselt vastanud ei ole. Kohtu põhjendused
3.Vastavalt TsMS §-le 407 lg-le 1 võib kohus hageja nõusolekul hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi 3
toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Vastavalt TsMS §-le 407 lg-le 2 TsMS § 407 lõikes 1 sätestatud hageja nõusolekut eeldatakse, kui hageja ei ole kohtule teatanud, et ta ei soovi tagaseljaotsuse tegemist. Seoses sellega, et kostja ei ole kohtule tähtaegselt vastanud, tuleb TsMS § 407 lg 1 kohaselt teha asjas tagaseljaotsus. Tagaseljaotsuse tegemist välistavad asjaolud, mis tulenevad TsMS § 407 lg-st 5 ja 5 1, puuduvad. TsMS § 444 lg 3 kohaselt tagaseljaotsuse või hagi õigeksvõtul põhineva otsuse võib kohus teha kirjeldava ja põhjendava osata.
4.Hageja on esitanud kostja vastu nõude tulenevalt kostja ja hageja vahel sõlmitud 17.09.2020 laenulepingu nr L275957 (dtl 14-23) laenuga 5100 eurot, millest kostja kontole kanti 4998 eurot (dtl 24-25); 24.03.2021 laenulepingu nr. L316598 lepingu L275957 refinantseerimiseks ja teiste rahaliste kohustuste katmiseks, laenuga 10500 eurot (dtl 27-37) ja 26.04.2022 kokkuleppe nr L408279 (edaspidi Leping III), laenulepingu nr. L316598 muutmiseks, mille kohaselt oli kostja võlgnevuse jääk 8996,90 eurot (dtl 43-49).
5.Vaidlust ei ole selles, et kostja ja hageja vahel oli sõlmitud tarbijakrediidilepingud võlaõigusseaduse (VÕS) § 402 lg 1 mõttes. Hageja oli oma majandus- ja kutsetegevuses tegutsev krediidiandja, kes andis krediiti kostjale kui füüsilisele isikule, kes tegi tehingu, mis ei seondunud tema majandus- ega kutsetegevusega (VÕS § 1 lg 5). Poolte vahel ei ole vaidlust selles, et laenuandja ütles lepingu üles 29.05.2023 (dtl 50-51). Vaidlust ei ole, et kostjale on antud laenu kokku 4998 eurot ja 9849,62 eurot, millest 3968,91 eurot kanti üle Inbank AS-ile võlgnevuse katteks (dtl 39-40), 1241,44 eurot kanti üle AS-ile ESTO võlgnevuse katteks (dtl 41-42) ja 4639,27 eurot kanti Coop Finants AS-ile (dtl 93-94). Samuti ei ole vaidluse all asjaolu, et kostjal on tekkinud lepingu täitmisest võlgnevus, millise täitmist hageja antud vaidluses nõuab. Tegu on rahalise kohustuse täitmise nõudega VÕS § 108 lg 1 mõttes.
6.Lepingute krediidi kulukuse määrad ei ületanud lepingute sõlmimise hetkel kehtinud krediidi kulukuse maksimaalset määra. Kohus on tuvastanud, et kostja on teinud tahteavalduse nõude aluseks oleva lepingu sõlmimiseks, leping on nõutud vormis (sh on kostja saanud lepingudokumendid püsival andmekandjal), lepingud sisaldasid seadusega nõutud andmeid ning laen (v.a lepingutasu ulatuses) on välja makstud.
7.Kohus on seisukohal, et laenuandjad on rikkunud vastutustundliku laenamise põhimõtet.
8.Hagiavalduse kohaselt krediidivõimelisuse hindamise protsessis tegi esialgne võlausaldaja päringud Maksehäireregistritesse. Krediiditaotluse esitamise ajal kehtivaid ega varasemaid maksehäireid polnud. Esialgne võlausaldaja on kostja sissetulekuid kontrollinud Maksu- ja Tolliametilt: VÕS § 4034 lg-le 2 omandab esialgne võlausaldaja muuhulgas kostja varalise seisundi, regulaarse sissetuleku ja teiste varaliste kohustuste kohta taotluses. Taotletav summa: 5100 eurot, märgitud sissetulek 900 eurot, igakuised kohustused 103 eurot. Võttes arvesse, et kostja keskmine sissetulek oli 879 eurot ja muid finantskohustusi ei arvestatud, jäi kostjale kätte ca 879 eurot igapäevasteks majandamiskuludeks. Lepinguga lisandus kostjale rahaline kohustus summas 147,44 eurot. Kostjale jäi kätte ca 83% tema sissetulekust, seega oli kostja krediidivõimeline. Võrdluseks, arvestuslik elatusmiinimum 2020. aastal oli 220,48 eurot (leping sõlmiti 17.09.2020). Arvestades hagi aluseks oleva laenulepingu laenusummat, osamakse suurust ning lepinguga kaasnevaid kohustusi tervikuna, oli võetud kohustuse 4
täitmine kostjale jõukohane. Kostja puhul oli tegemist piisava sissetulekuga inimesega ehk täiesti usaldusväärse laenuvõtjaga, kes on seega võimeline lepingulisi kohustusi raskuseteta täitma (dtl 52-67).
9.Tartu Maakohtu 17.veebruari 2026 puuduste määrusele hageja selgitab, et krediidisaajal/kostjal on õigus määrata millistele isikutele ja kuhu ning mis summas makseid krediidi arvelt teostatakse. Kostja andis teada kellele kui palju soovib lasta üle kanda saadava krediidi arvelt. Nagu on lepingus välja toodud on krediidisaaja palvel teinud väljamaksed sh kolmandatele isikutele. Kostja peab ise olema teadlik mis summad ta laseb saadava krediidi arvelt kolmandatele isikutele kanda ning mille eest. Krediidiandja ei pea välja selgitama, miks ja mis summas ja millest kolmandatele isikutele välja makstavad summad koosnevad. Summad on teada andnud kostja. Olukorras kus tegemist oli teiste krediidiandjate laenu jääkidega ei saa vastustaja olla teadlik mis summadest see koosneb, ja teiste laenude refinantseerimine on olnud kostja enda otsus ja vaba tahe. Samuti ei saa krediidiandja mitte kuidagi teada ega tõendada kuidas teised krediidiandjad on lepingu sõlmimise eel vastutustundliku laenamise põhimõtteid täitnud kuna krediidiandja ei ole olnud lepingu pooleks ning kohtud ei saa nimetatud vastustajale ette heita ega ka vastustajalt nõuda. Vastustajal ei ole kohustust teiste krediidiandjate KAVS-ist tulenevaid kohustusi kontrollida ning kohtud ei saa nimetatud vastustajalt nõuda. Lepingu L316598 sõlmimisele eelnevalt kontrollis esialgne võlausaldaja kostja pangakonto väljavõtet. Enne laenu väljastamist on näha, et kostja keskmised finantskohustused moodustasid ca 17% tema sissetulekust ning kostjale jäi kätte rohkem kui 800 eurot igapäevasteks majandamiskulude katteks. Peale laenu L316598 väljastamist lisandus osamakse 222,96 eurot kuus. Seega finantskohustused moodustasid 387,49 eurot, ehk finantskohustused moodustasid 39% kostja sissetulekust ja kostjale jäi kätte ca 600,51 eurot kuus enda jaosk, s.o 61% sissetulekust.
10.Kohus on seisukohal, et hageja on rikkunud vastutustundliku laenamise põhimõtet. Kohus leiab, et krediidiandja ei ole kontrollinud kostja esitatud teavet tema sissetulekute ja kohustuste kohta piisaval määral. VÕS § 4034 mille lg 1 kohaselt peab krediidiandja enne tarbijakrediidilepingu sõlmimist esiteks omandama teabe, mis võimaldab hinnata tarbija krediidivõimelisust ja teiseks tarbija krediidivõimelisust ka tegelikult hindama. Sama paragrahvi lõige 2 näeb ette, et krediidiandja peab toimima tarbija krediidivõimelisuse hindamisel nõuetekohase hoolsusega ja võtma arvesse kõiki talle teada olevaid asjaolusid, mis võivad mõjutada tarbija võimet krediiti lepingus kokkulepitud tingimustel tagasi maksta. Muuhulgas peab krediidiandja arvestama tarbija varalist seisundit, tema regulaarset sissetulekut, teisi varalisi kohustusi, varasemate maksekohustuste täitmist ja tarbijakrediidilepingust tulenevate rahaliste kohustuste võimaliku suurenemise mõju. Lisaks eelnevale peab krediidiandja lähtuma ka KAVS § 49 lg 1 p-des 1–7, lg 2 p-des 1–3, lg 3 p-des 1–3 ja lg-s 7 sätestatust. Finantsinspektsiooni juhendi p 9.11. järgi krediidiandja või vahendaja võtab krediidivõimelisuse hindamisel arvesse mh tarbija muid kogumis mõistlikult hinnatavaid regulaarseid kulutusi majapidamisele (nt kulutused toidule, kommunaalkuludele, sideteenustele, kindlustusmaksetele jne). Kohtule ei ole esitatud asjaolusid, millest saaks järeldada, et kostja oleks esitanud hagejale valeandmeid või jätnud nõutud andmed esitamata. Hageja ei ole esitanud tõendeid ega põhjendusi selle kohta, et krediidiandjad oleks tegelikult välja selgitanud ja kontrollinud kostja majandamiskulusid ja finantskohustusi. Puuduvad andmed selle kohta, et krediidiandjad oleks nõudnud või kogunud kostja pangakonto väljavõtet, mis on ainus usaldusväärne viis laenutaotleja finantskohustuste kontrollimiseks. Hageja poolt kohtule esitatud pangakonto hõlmab ajavahemikku 1.08.2020-14.07.2021 (dtl 94-271), mis ei ole seostatav laenulepinguga nr L275957 (laenuleping sõlmiti kostjaga 5
17.09.2020) ja laenulepinguga nr L4082792 (laenuleping sõlmiti 6.04.2022). Samuti ei ole kohus veendunud, et 24.03.2021 sõlmitud laenulepingu nr. L316598 krediidiandja oleks kontoväljavõtet kostja krediidivõimelisuse hindamisel kasutanud, kuna konto väljavõte on esitatud kuni 14.07.2021, so peale lepingu sõlmimise aega. Samuti kohus leiab, et laenuandja on jätnud kostja krediidivõimelisuse hindamisel arvestamata kostja pangakontolt nähtuva teabe kostja kohustuste kohta erinevate võlausaldajate ees. Kostja pangakonto väljavõtte põhjal pidi olema selge, et kostja väljaminekud ületavad tema sissetulekuid. Lisaks nähtub kostja pangakonto väljavõttest, et väljamakseid on tehtud erinevatele krediidiandjatele. See viitab sellele, et kostjal oli laenukohustusi vahetult enne laenutaotluse esitamist, mis oleks pidanud tekitama mõistlikus laenuandjas kahtluse, et kostja püsivalt ei suuda oma sissetulekute arvel katta oma väljaminekuid, vaid peab võtma selleks laene. Laenuandja ei omandanud piisavalt teavet laenutaotleja sissetulekute ja muude kohustuste kohta. Hoolas laenuandja oleks pidanud kostjalt tema pangakonto väljavõttelt nähtuvate muude finantskohustuste kohta vähemalt selgitusi küsima. Hageja ei ole väitnud ega tõendanud, et laenuandja oleks kostjalt tema pangakonto väljavõttelt nähtuvate muude finantskohustuste kohta küsinud või palunud kostjal selgitada vastuolusid pangakonto väljavõttelt nähtuva teabe ja laenutaotluses märgitu vahel.
11.Nõude aluseks olevast lepingust nähtub, et tegemist oli refinantseerimislepinguga. Kui refinantseerimise lepingu sõlmimisel laenu juurde ei anta, siis algse, refinantseeritud, laenu andmisel pidi krediidiandja ikkagi vastutustundliku laenamise kohustust täitma. Kui laen refinantseeriti seetõttu, et kostja oli sattunud makseraskustesse, tuli valida laenu restruktureerimise meetmed, nagu seda on selgitanud Finantsinspektsioon „Krediidilepingust tulenevate kohustuste restruktureerimise kohta tulenevalt krediidivõtjast võlgniku makseraskustest“. Makseraskustesse sattunud tarbija puhul võidakse algselt sõlmitud lepingu tingimusi muuta, ent seda tuleb teha vastavalt viidatud reeglitele. Makseraskustesse sattunud tarbija puhul ei saa krediidiandja olukorra arvelt edasi rikastuda seeläbi, et pakub tarbijale aina refinantseerimist, muutes eelmise laenu maksmata intressid, viivised ja muud tasud uue laenu põhiosaks, millelt hakkab uuesti arvestama intresse ja viiviseid ning lisaks võtab lepingutasu, hindamata seejuures, kas tarbija ka tegelikult kohustusi täitma võimeline on. Seega algsete laenude andmisel tuli igal juhul täita vastutustundliku laenamise kohustust ning viivislaenu puhul restruktureerimismeetmed õigesti valida. Kui üks neist nõuetest on nõuetekohaselt täitmata, on krediidiandja rikkunud laenu andmisel vastutustundliku laenamise nõudeid. Samuti kohus märgib, et lepinguga refinantseeriti osa laenudest ja pangakonto väljavõttest nähtub, et väljamakseid on tehtud erinevatele krediidiandjatele, samuti laenud eraisikutelt. See viitab sellele, et kostjal oli laenukohustusi, mis oleks pidanud tekitama mõistlikus laenuandjas kahtluse, et kostja püsivalt ei suuda oma sissetulekute arvel katta oma väljaminekuid, vaid peab võtma selleks laene. Asja materjalidest ei nähtu, millest koosnesid refinantseeritud summad. Kostjale täiendava laenu andmise asemel pidanuks hageja vastutuslikku laenamise põhimõtet järgides suunama kostja näiteks võlanõustamisteenusele, mitte tekitama kostjale kohustusi juurde. On üldteada, et kohustuse refinantseerimisel tasutakse senisele krediidiandjale nii põhivõlg kui intress ja juhul, kui varasema kohustusega oldi viivituses, siis ka viivis või muud tasud. Kohtul ei ole alust kahelda, et ka refinantseeritud kohustused olid tarbijakrediidilepingud ja eelduslikult kõrgete intressimääradega. Nimetatu omakorda tähendab, et hageja poolt kostjale laenu andmise tulemusena muutus senine osaline intressikohustus (mille kehtivus VÕS § 4034 lg 7 alusel on kaheldav) läbi refinantseerimise põhikohustuseks ja kostja tasub sellelt uuesti intressi. Arvestades eeltoodut, ei saanud kohtu 6
hinnangul krediidiandjal tekkida esitatud andmete alusel VÕS § 4034 lg 6 tähenduses veendumust, et kostja on krediidivõimeline.
12.Hagiavalduse täienduses hageja märgib (dtl 287-296), et juhuks kui kohus peaks asuma seisukohale, et esialgne võlausaldaja on vastutustundliku laenamise põhimõtteid rikkunud, millega hageja ei nõustu. Hageja lisab ümberarvestuse, lähtudes VÕS § 94 lg 1 intressimäärast. Lepingu nr L275957 alusel sai kostja reaalselt raha oma kontole 4998 eurot. Laenu põhiosast oli maha arvutatud lepingutasu. Tagasimakseid on kostja lepingu L275957 katteks kokku teinud summas 886,69 eurot. Arvestades kõik tagasimaksed põhiosa katteks enne lepingu L316598 sõlmimist oli lepingu L275957 põhiosa jääk 4213,31 eurot. Seega lepingu L316598 uus põhiosa oli 9423,66 eurot (4213,31+3968,91+1241,44). Lepingu L316598 katteks, tegi kostja tagasimakseid kokku summas 2695,52 eurot. Arvestades kõik tagasimaksed põhiosa katteks, oli enne lepingu L316598 muutmist põhiosa jääk summas 6728,14 eurot ning hageja esitab ümberarvestuse võttes arvesse antud põhiosa uueks jäägiks ja ümberarvestuse esitab lepingu muudatuse alusel. 2022. aastal oli VÕS § 94 kohane intress 0, seega nimetatud aja eest intressi ei saa hageja küsida ning lepingu ülesütlemine 29.05.2023 oli seega tühine. Hageja saab arvestada VÕS § 94 lg 1 kohast intressi alates 2023 aasta algusest. Lepingu L408279 alusel tegi kostja tagasimakseid kokku summas 1512,69 eurot. Peale nõude loovutamist hagejale on kostja teinud tagasimakseid summas 1020 eurot. Kokku on tasutud kostja poolt seega 2532,69 eurot. Kuna ülesütlemine oli tühine, lisab hageja tasutud summa lahtrisse ka peale nõude loovutamist tasutud summad. Ümberarvestuse kohaselt on tasutud osamaksed alates 10.05.2022-10.05.2024 täielikult ning 10.06.2024 osamakse osaliselt. Ümberarvestuse kohaselt on kostja võlas alates nimetatud 10.06.2024 osamaksest. Hageja esitab alternatiivselt lepingu täitmise nõude ning palub hagi rahuldada VÕS § 108 lg 1 alusel ning välja mõista sissenõutavaks muutunud osamaksed 10.06.2024 kuni 10.03.2026 summas 2633,18 eurot, millest põhiosa on 2433,96 eurot ja intressid 199,22 eurot, samuti palub hageja välja mõista viivist tasumata põhisalt lepingus kokku lepitud määras 16,9% aastas. Samuti palub hageja välja mõista tulevikus sissenõutavaks muutuvad põhiosa ja intressi osamaksed TsMS § 369 alusel maksetähtpäevale järgnevast päevast ning ka tulevikus sissenõutavaks muutuvate põhiosa osamaksete kohta viivis lepingus sätestatud määras 16,9% aastas, alates iga osamakse tasumise tähtpäevale järgnevast päevast kuni põhivõla tasumiseni.
13.Eelnevast tulenevalt asub kohus seisukohale, et laenuandja ei ole veendunud kostja krediidivõimelisuses ning on rikkunud VÕS § 4034 lg-s 6 sätestatud kohustust. Vastavalt VÕS § 4034 lg-le 7 on selle tagajärjeks, et tarbijakrediidilepingu intressimääraks loetakse VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär ja muid tasusid tarbija krediidiandjale sellisel juhul ei võlgne. Nimetatud sättest tulenevalt ei ole krediidileping tervikuna tühine, vaid üksnes intressi ja muude krediidiga seotud tasude osas (lepingu sõlmimise tasu, lepingu hooldustasu, haldustasu jne). Juhul, kui rikutud on vastutustundliku laenamise põhimõtet, on selle rikkumise tagajärjeks, et VÕS § 4034 lg-te 6 ja 7 alusel saab hageja nõuda tagasi kostjalt põhivõla koos VÕS §-s 94 sätestatud intressiga, st hagi on võimalik osaliselt rahuldada. Kui tarbija on tühise intressikokkuleppe täitmiseks tasunud krediidiandjale või tema eriõigusjärglasele raha, tuleb see lugeda tasutuks laenusumma tagasimaksmiseks (vt RKTKm 2-23-116386, p 14.1.4, RKTKm, 2-21-13098/50, p-d 25 ja 26). Seega on õigus nõuda kostjalt intressi üksnes seadusjärgses madalamas määras. Samas ei võlgne kostja tulenevalt VÕS § 4034 lg 7 teisest lausest hagejale muid tasusid. 7
14.Hageja on esitanud alternatiivselt lepingu täitmise nõude VÕS § 108 lg 1 ümberarvestuse ja palub välja mõista tulevikus sissenõutavaks muutuvat võlgnevust ja lepingujärgset viivist 16,90% aastas igale osamaksele järgnevast päevast vastavalt maksegraafikule.
15.VÕS § 416 lg 1 sätestab, et krediidiandja võib osadena tagastatava krediidi puhul tarbijakrediidilepingu tarbija makseviivituse tõttu üles öelda üksnes juhul, kui tarbija on täielikult või osaliselt viivituses vähemalt kolme üksteisele järgneva tagasimaksega ja krediidiandja on andnud tarbijale edutult vähemalt kahenädalase täiendava tähtaja puudujääva summa tasumiseks koos avaldusega, et ta ütleb selle tähtaja jooksul tagasimaksete tasumata jätmise korral lepingu üles ja nõuab kogu võla tasumist. Krediidiandja ülesütlemisavaldus peab olema kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis, mille järgimata jätmisel loetakse ülesütlemine tühiseks. 16.Hageja ütles lepingu üles alates 29.05.2023. Lepingu ülesütlemise aluseks oli asjaolu, et kostja ei olnud tasunud perioodil veebruar-aprill 2023. Laenulepingu ülesütlemise hoiatus saadeti kostjale 28.04.2023. Seega vastab lepingu ülesütlemine VÕS § 416 lg-s 1 sätestatud formaalsetele tingimustele. Kohtu hinnangul ei ole lepingu ülesütlemine hagiavalduses toodud asjaoludel kehtiv sisuliste eelduste puudumisel, kuivõrd arvestades alternatiivset nõuet, siis on hageja arvestanud kõik võlgniku tasutud summad laenu põhiosa katteks, millest tulenevalt ei olnud hageja lepingu ülesütlemise ajal võlgnevuses kolme järjestikuse maksega (alternatiivse nõude järgi tuleb lugeda maksed täielikult tasutuks kuni mai 2024, osaliselt juuni 2024). Eeltoodust tulenevalt on leping kehtiv. Kostja oli lepingu ülesütlemise ajaks tasunud rohkem, kui ta oleks pidanud tasuma ning kostja ei olnud ülesütlemisavalduse tegemise ajal oma kohustusi rikkunud. Arvestades hageja esitatud nõude ümberarvestust, siis on käesoleva otsuse tegemise aja seisuga muutunud sissenõutavaks maksed alates 10.06.2024-10.05.2026 kokku 2658,22 eurot ja intress 206,26 eurot, mille kohus kostjalt hageja kasuks välja mõistab.
17.TsMS § 369 sätestab, et tulevase nõude täitmise hagi võib esitada juhul, kui on alust eeldada, et võlgnik kohustust õigel ajal ei täida. Sel alusel saab muu hulgas esitada hagi ka kinnistu või ruumi vabastamiseks tulevikus, kui nõude täitmine on seotud kindla tähtpäevaga, samuti nõuda pärast hagi esitamist sissenõutavaks muutuvate korduvate kohustuste täitmist tulevikus. Hageja esitatust nähtub, et kostja on teinud lepingu alusel viimase makse veebruaris 2023. Samuti ei ole kostja osalenud kohtumenetluses. Kohus ei ole tuvastanud asjaolusid, mis viitaksid sellele, et kostja ei peaks tasuma hageja tulevikus sissenõutavaks muutuvat nõuet. Seetõttu leiab kohus, et kuigi kostja ei ole nõude suuruse muutumise tõttu hagi esitamise ajaks lepingu täitmisega võlgnevuses, viitab kostja kohtueelne ja menetluslik käitumine sellele, et kostja ei pruugi lepingut nõuetekohaselt tulevikus täita. Seega on kohtu hinnangul põhjendatud mõista kostjalt välja tulevikus sissenõutavaks muutuvad kohustused.
18.Kohtu hinnangul ei ole vastutustundliku laenamise põhimõttega kooskõlas, kui lepingus kokku lepitud seadusjärgset viivisemäära ületav viivisemäär jääks kehtima. Kohus leiab, et vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumise korral on põhjendatud ja asjakohane mõista kostjalt välja viivis seadusjärgses viivisemääras, s.o VÕS § 113 lg 1 alusel.
19.Kohus mõistab kostjalt hageja kasuks välja viivise põhivõlgnevuselt 2658,22 eurolt alates kohtuotsuse tegemisest (3.06.2026) kuni põhinõude tasumiseni võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud määras ning viivise käesoleva otsuse resolutsiooni punkti 3 toodud sissenõutavaks muutunud põhinõude tasumata osalt alates iga osamakse tasumise tähtpäevale järgnevast päevast kuni põhinõude tasumiseni võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud määras.
8
20.Tulenevalt eeltoodust rahuldab kohus hagi osaliselt ning kostjalt kuulub väljamõistmisele sissenõutavaks muutunud põhivõlg 2658,22 eurot ja intress 206,26 eurot, viivis põhivõlgnevuselt (2658,22 eurot) alates kohtuotsuse tegemisest kuni põhinõude tasumiseni võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud määras, tulevikus sissenõutavaks muutuvad põhiosa osamaksed graafiku järgi ning viivis käesoleva otsuse resolutsiooni punktis 3 toodud sissenõutavaks muutunud põhinõude tasumata osalt alates iga osamakse tasumise tähtpäevale järgnevast päevast kuni põhinõude tasumiseni võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud määras.
21.Muude nõuete osas jätab kohus hagi rahuldamata. Menetluskulude jaotus ja rahaline kindlaksmääramine
22.TsMS § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses.
23.Tulenevalt TsMS § 163 lg 1 kannavad hagi osalise rahuldamise korral pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Kohus jätab menetluskulud tulenevalt hagi rahuldamise ulatusest 25% ulatuses kostja ja 75% ulatuses hageja kanda.
24.TsMS § 138 lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. Kohtuvälised kulud on TsMS § 144 p 1 kohaselt menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud. TsMS § 175 lg 1 sätestab, kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Lepinguline esindaja on menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu esindaja käesoleva seadustiku §-s 218 sätestatu kohaselt.
25.Hageja on esitanud kohtule menetluskulude nimekirja hagiavalduses, millest nähtuvalt koosnevad hageja menetluskulud riigilõivust summas 910 eurot ning õigusabikuludest summas 338 eurot. Kostja ei ole esitanud kohtule andmeid, et ta oleks menetluskulusid käesolevas menetluses kandnud.
26.Menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud mõistab kohus välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses (TsMS § 175 lg 1). Riigilõivu tasumise kohustus tuleneb seadusest, mistõttu on kohtu arvates tegemist täies ulatuses vajaliku ja põhjendatud kuluga. Kohtu hinnangul on hageja õigusabikulud põhjendatud osaliselt, summas 120 eurot, mis on tavapärases võlanõude asjas sisuliselt standardhagi esitamisel kohtu hinnangul piisavaks tasuks. Eeltoodust tulenevalt on kohus seisukohal, et vastavalt menetluskulude jaotusele tuleb kostjal hüvitada hagejale menetluskuludena 1030 x 25% = 257,50 eurot.
27.TsMS § 177 lg 4 kohaselt märgib kohus menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud isiku avalduse alusel menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Antud juhul on hageja vastava taotluse esitanud, mistõttu märgib kohus lahendis, et otsuse jõustumisest kuni täitmiseni tuleb kostjal tasuda hagejale hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt (257,50 eurot) viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.
28.TsMS § 178 lg 1 kohaselt menetluskulude jaotust saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati. 9
(allkirjastatud digitaalselt) Kalev Kuningas Kohtunik
10
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonüümitud. Andmed on informatiivsed.