OldHouse Trade OÜ hagi K L vastu kahjuhüvitise 19 312,31 euro saamiseks
Tsiviilasja hind
19 312,31 eurot
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja OldHouse Trade OÜ (registrikood 10576818, asukoht Rataskaevu 16, 10123 Tallinn) Hageja lepinguline esindaja vandeadvokaat Anna Liiv (Advokaadibüroo TRINITI, e-post [email protected]) Kostja K L (isikukood xxxx, aadress xxxx, e-post xxxx) Kostja lepinguline esindaja vandeadvokaat Rainer Kuulme (Advokaadibüroo Lillo & Partnerid, e-post [email protected])
Asja läbivaatamine
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
Jätta OldHouse Trade OÜ hagi K L vastu kahjuhüvitise 19 312,31 euro saamiseks rahuldamata. Menetluskulude jaotus
1.Jätta menetluskulud OldHouse Trade OÜ kanda.
2.Maakohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks määrusega pärast tsiviilasja sisulise lahendamise kohta tehtud kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse jõustumist (tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 177 lg 1 p 2 ja lg 2).
2-17-17457 Pooled võivad esitada otsuse peale apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Ringkonnakohus võib apellatsioonkaebuse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebaja ei taotle selle lahendamist istungil. Kohus selgitab, et vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 187 lg-le 6 peab seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.
HAGEJA NÕUDED JA PÕHJENDUSED
1.OldHouse Trade OÜ (hageja) esitas 21.11.2017 Harju Maakohtule hagi K L (kostja) vastu kahjuhüvitise 19 312,31 euro saamiseks ja alusetult saadud 5806,19 euro tagastamiseks. Menetluskulud palus hageja jätta kostja kanda.
1.1.Kohus lõpetas 30.08.2019 määrusega hageja hagis kostja vastu alusetult saadud päevaraha ja lähetuses kantud kulude kompensatsiooni summas 5806,19 eurot nõude osas menetluse TsMS § 428 lg 1 p 2 alusel.
2.Hagiavalduse kohaselt töötas kostja hageja juures turundusjuhina, töösuhe lõppes 06.11.2016. Kostja töökohustuste hulka kuulus nii xxxx hostelist kui xxxx maja kassadest administraatoritelt sularaha vastuvõtmine ning selle hageja juhatuse liikmele D H üleandmine. Kostja korjas administraatoritelt perioodil august kuni september 2016. a kokku sularaha summas 12 734,68 eurot järgnevalt: 1) 25.08.2016 summas 2000 eurot (xxxx); 2) 27.08.2016 summas 800 eurot (xxxx); 3) 29.08.2016 summas 500 eurot (xxxx); 4) 31.08.2016 summas 500 eurot (xxxx); 5) 31.08.2016 summas 230,03 eurot (xxxx); 6) 13.09.2016 summas 900 eurot (xxxx); 7) 25.08.2016 summas 2500 eurot ja 500 eurot (xxxx); 8) 29.08.2016 summas 1000 eurot (xxxx); 9) 30.08.2016 summas 700 eurot (xxxx); 10) 31.08.2016 summas 650 eurot (xxxx); 11) 31.08.2016 summas 104,65 eurot (xxxx); 12) 10.09.2016 summas 450 eurot (xxxx); 13) 15.09.2016 summas 900 eurot (xxxx); 14) 22.09.2016 summas 1000 eurot (xxxx). Lisaks on kostja valduses hagejale kuuluv vallasvara koguväärtusega 4803,10 eurot: 1) kohver Salsa Air väärtusega 295,99 eurot; 2) kõlar JBL väärtusega 581,03 eurot; 3) diivan Bellus Merki väärtusega 810 eurot; 4) 6 toolid Prouve Guerdion Light Round Table väärtusega 887,81 eurot; 5) voodi madrats Sokos 160x200 väärtusega 347,52 eurot; 6) laud Ingeri väärtusega 639 eurot; 7) vann väärtusega 1107,75 eurot; 8) tolmuimeja Miele väärtusega 170 eurot. Kostja ei tagastanud tema valdusesse jäänud võtmeid: 1) xxxx asuva korteri võtmed – 8 tk; 2) xxxx asuva korteri võtmed – 1 tk; 3) xxxx asuva hosteli võtmed – 2 tk ja 1 parkimiskaart; 4) xxxx asuva Apartmentsi võtmed – 10 tk ja sissepääsu kontaktnupp; 5) xxxx asuva korteri võtmed – 5 tk. Hageja oli sunnitud tellima uued võtmed kogumaksumusega 1186,53 eurot. Kostja kahjustas hageja raamatupidamistarkvara ning hävitas osasid faile ja logisid, mille tulemusel oli hageja sunnitud tellima tarkvara korrastamise ja taastamise teenuse kogumaksumusega 588 eurot. Hagejal on tekkinud kokku varaline kahju summas 19 321,31 eurot.
2.1.Hageja leidis, et kostja on süüliselt rikkunud oma töölepingust tulenevaid kohustusi ja hagejal on õigus kasutada õiguskaitsevahendeid. Kostja on oma kohustusi rikkunud tahtlikult. Käesoleval juhul on kostja teadlikult ja tahtlikult jätnud hagejale üle andmata sularahakassa ning on teadlikult ja tahtlikult jätnud enda valdusesse hagejale kuuluva vallasvara. Hageja on
2-17-17457 sattunud kostja kohustuste rikkumise tulemusena 19 321,31 euro võrra halvemasse olukorda võrreldes olukorraga, milles ta oleks olnud, kui rikkumist ei oleks toimunud. Hagejale tekkinud kahju on kostja kohustuste rikkumise otsene tagajärg.
3.Kostja on asunud meelevaldsele seisukohale, et töölepingulise suhte tõttu ei saa hageja oma nõuet muul alusel kui individuaalse töövaidluse lahendamise seaduse (ITVS) § 6 lg 1 alusel esitada. Kostja on hageja arvelt alusetult rikastunud mitte üksnes enamsaadud päevaraha ja kulude kompensatsiooni, vaid samuti nii omastatud sularaha kui vallasvara väärtuse ulatuses. Alusetult saadu kuulub kostja poolt hagejale tagastamisele, omastatud vara väärtuse vähenemise ja selle tagastamise võimatuse tõttu kuulub alusetult omastatud vara väärtus hüvitamisele. Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 151 lg 1 sätestab, et alusetust rikastumisest tuleneva nõude aegumistähtaeg on kolm aastat ajast, mil õigustatud isik teada sai või pidi teada saama, et tal on alusetust rikastumisest tulenev nõue. Õiguse rikkumise korral algab rikkumise teel saadu väärtuse hüvitamisele suunatud alusetu rikastumise nõude aegumistähtaeg ajast, mil õigustatud isik rikkumisest ja kohustatud isikust teada sai või pidi teada saama. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 1028 lg 1 kohaselt kui isik (saaja) on teiselt isikult (üleandja) midagi saanud olemasoleva või tulevase kohustuse täitmisena, võib üleandja saadu saajalt tagasi nõuda, kui kohustust ei ole olemas, kohustust ei teki või kui kohustus langeb hiljem ära. Käesoleval juhul on hagejal kostja vastu alusetust rikastumisest tulenev nõue. Kostja on jätnud alusetult enda kätte hagejale kuuluva sulavara ja vallasvara. Seega kohustust kostjale sularaha ja vallasvara üleandmiseks ei ole hagejal kunagi olnud. Järelikult on hagejal õigus esitada kostja vastu alusetust rikastumisest tulenev nõue. Hageja nõudele ei kohaldu ITVS § 6 ning hageja nõue ei ole seega aegunud.
3.1.Kostja väited, justkui ei ole kostja sularaha omastanud, sest asetas sularaha hageja kontoris asuvasse sahtlisse, on paljasõnalised ja tõendamata. Kostja väited selle kohta, et ta ei ole vara omastanud ning et vara ei asu kostja valduses, on paljasõnalised ja tõendamata.
KOSTJA VASTUVÄITED
4.Kostja vaidles hagile vastu ning palus kohaldada asjas aegumist. Menetluskulud palus kostja jätta hageja kanda.
5.Kostja viitas TsÜS § 142 lg-le 1, mille kohaselt õigus nõuda teiselt isikult teo tegemist või sellest hoidumist (nõue) aegub seaduses sätestatud tähtaja (aegumistähtaeg) jooksul. Pärast nõude aegumist võib kohustatud isik keelduda oma kohustuse täitmisest. TsÜS § 143 kohaselt võtab kohus või muu vaidlust lahendav organ nõude aegumist arvesse ainult kohustatud isiku taotlusel. Kostja rõhutas, et hageja poolt hagis esitatud nõue kostja vastu on alusetu, samas on selline nõue ka tervikuna aegunud. ITVS § 6 lg 1 kohaselt on töösuhetest tulenevate õiguste tunnustamiseks ja rikutud õiguste kaitseks nõude esitamise tähtaeg töövaidluskomisjoni või kohtusse pöördumiseks neli kuud. Riigikohtu juhiste kohaselt on ITVS §-s 6 sätestatud aegumistähtaeg, mille möödumisel kaob võimalus nõuet maksma panna, kui võlgnik esitab aegumise vastuväite. Poolte vahel oli sõlmitud tööleping ja oma nõude on hageja kostja vastu esitanud seoses kostjapoolse väidetava töölepingu rikkumisega. Poolte vaheline töösuhe lõppes 06.11.2016. Seega ITVS § 6 lg 1 kohaselt pidi hageja hagis toodud nõuetega kostja vastu pöörduma kas töövaidluskomisjoni või kohtusse hiljemalt 06.03.2017, hagi on aga esitatud rohkem kui 1 aasta peale töölepingu lõppemist, s.o alles 21.11.2017, mistõttu on hageja nõue tervikuna aegunud.
5.1.Kostja ei ole omastanud hageja sularaha ega vallasvara, väidetava vallasvara väärtus on tõendamata. Kogu kostja valduses olnud hageja sularaha on kostja hagejale üle andnud.
2-17-17457 Töösuhte lõppemisel (06.11.2016) ega töövaidluskomisjoni istungil (03.01.2017)/menetluses ei esitanud hageja mitte mingeid pretensioone väidetava sularaha ega vallasvara omastamise kohta. Kostja ei ole omastanud hageja vallasvara. Kriminaalasja menetluses selgitas kostja vaid seda, et hageja juhatuse liige D H on kinkinud kostjale kohvri ja tolmuimeja ning kostja pojale kõlari, ülejäänud hagis nimetatud asjade kohta ei ole kostja kinnitanud nende kostja valduses olemist. Kostjale kingitud kohvri (Rimowa) ja tolmuimeja (LG) ning kostja pojale kingitud kõlari (mille ostuhind on 200 eurot) näol ei ole tegemist hagis nimetatud esemetega. Kostja valduses ei ole mitte ühtegi hagis nimetatud eset.
KOHTU PÕHJENDUSED
6.Kohus leiab, et hagi tuleb jätta rahuldamata.
7.Hagiavalduse kohaselt töötas kostja hageja juures turundusjuhi ametikohal, mil kostja omandas oma tööülesannete täitmise käigus hagejale kuuluvat sularaha summas 12 734,68 eurot. Samuti on kostja valduses hagejale kuuluv vallasvara koguväärtusega 4803,10 eurot. Pärast töölepingu lõppemist ei tagastanud kostja tema valdusesse jäänud hageja võtmeid, mistõttu pidi hageja tellima uued võtmed ning kandma kulu 1186,53 eurot. Lisaks kahjustas kostja hageja raamatupidamistarkvara, mistõttu oli hageja sunnitud tellima tarkvara korrastamise ja taastamise teenuse kogumaksumusega 588 eurot. Hagejale on tekkinud varaline kahju summas 19 321,31 eurot. Esmalt on hageja leidnud, et kostja on rikkunud poolte vahel sõlmitud töölepingut süüliselt ning seetõttu tuleb kostjal hüvitada hagejale tekitatud kahju. Hiljem on hageja asunud seisukohale, et kostja on hageja arvelt alusetult rikastunud nii omastatud sularaha kui vallasvara väärtuse ulatuses. Alusetult saadu kuulub kostja poolt hagejale tagastamisele, omastatud vara väärtuse vähenemise ja selle tagastamise võimatuse tõttu kuulub alusetult omastatud vara väärtus hüvitamisele.
8.Kohtu hinnangul ei saa hageja nõuet käesoleval juhul lahendada alusetu rikastumise (VÕS § 1028) regulatsiooni alusel. Kohus juhib tähelepanu, et hageja ja kostja vahel oli sõlmitud tööleping. Kohus selgitab, et hageja poolt esile toodud asjaoludest lähtudes saab pooltevahelist õigussuhet kvalifitseerida kui lepingulist suhet ja tulenevalt VÕS § 1044 lg-st 2 ei või hageja nõuda kostjalt deliktist tuleneva kahju hüvitamist. Töölepingu rikkumise korral ei ole tööandjal võimalik valida, kas ta esitab nõude lepingulisel või lepinguvälisel alusel. Seega saab hageja kahju hüvitamise nõue tuleneda lepingu rikkumisest, millele on ka hageja ise varasemalt tuginenud. Selline nõue võiks kuuluda rahuldamisele VÕS § 115 lg 1 alusel, millest tuleneb, et kui võlgnik rikub kohustust, võib võlausaldaja koos kohustuse täitmisega või selle asemel nõuda võlgnikult kohustuse rikkumisega tekitatud kahju hüvitamist, välja arvatud juhul, kui võlgnik kohustuse rikkumise eest ei vastuta või kui kahju ei kuulu seadusest tulenevalt muul põhjusel hüvitamisele. Kahju hüvitamist saab nõuda, kui on täidetud eelkõige järgmised üldised eeldused: 1) kostja on lepingut rikkunud (VÕS § 115 lg 1); 2) kostja vastutab lepingu rikkumise eest (VÕS § 115 lg 1), st rikkumine ei ole VÕS § 103 lg 1 järgi vabandatav; 3) hagejale on tekkinud või tekib kahju (VÕS § 127 lg 1, § 128); 4) kahju on hõlmatud rikutud lepingulise kohustuse kaitse-eesmärgiga (VÕS § 127 lg 2); 5) kahju oli rikkumise võimaliku tagajärjena kostjale lepingu sõlmimise ajal ettenähtav, v.a kui kahju tekitati tahtlikult või raske hooletuse tõttu (VÕS § 127 lg 3); 6) rikkumise ja kahju vahel on põhjuslik seos (VÕS § 127 lg 4).
9.Pooled ei vaidle selle üle, et kostja töötas hageja juures töölepingu alusel ning poolte vahel sõlmitud tööleping lõppes 06.11.2016 (vt tl 114 pöördel). Pooled vaidlevad selle üle, kas hageja väidetavad nõuded kostja vastu olid hagi esitamise ajaks aegunud.
2-17-17457
10.Õigus nõuda teiselt isikult teo tegemist või sellest hoidumist (nõue) aegub TsÜS § 142 lg 1 järgi seaduses sätestatud tähtaja (aegumistähtaeg) jooksul ja pärast nõude aegumist võib kohustatud isik keelduda oma kohustuse täitmisest. TsÜS § 143 kohaselt võtab kohus nõude aegumist arvesse ainult kohustatud isiku taotlusel. Kostja on taotlenud hagis esitatud nõuete suhtes aegumise kohaldamist. Vastavalt TsMS § 449 lg-le 3 võib kohus teha vaheotsuse ka aegumise kohaldamise taotluse kohta, mis on edasikaebamise tähenduses samane lõppotsusega. Aegumise kohaldamata jätmisel teeb kohus selle kohta vaheotsuse ja jätkab menetlust. Kui kohus leiab, et nõue on aegunud, teeb ta lõppotsuse ja asja edasi ei menetle.
11.Kostja on aegumise vastuväite esitamisel tuginenud ITVS § 6 lg-le 1, mille kohaselt on töösuhtest tulenevate õiguste tunnustamiseks ja rikutud õiguste kaitseks nõude esitamise tähtaeg töövaidluskomisjoni või kohtusse pöördumiseks neli kuud. Kohus peab vajalikuks märkida, et käesolevaks ajaks on ITVS kehtetu ning alates 01.01.2018 kehtib töövaidluse lahendamise seadus (TvLS). TvLS § 66 sätestab, et enne käesoleva seaduse jõustumist algatatud töövaidluse lahendamisele kohaldatakse enne käesoleva seaduse jõustumist kehtinud individuaalse töövaidluse lahendamise seadust. Lisaks eelpool toodule leiab kohus, et käesoleval juhul tuleb kohtul aegumise küsimuse lahendamisel arvestada ka töölepingu seaduse (TLS) § 74 lg 4, mis sätestab, et tööandja kahju hüvitamise nõue töötaja vastu tööülesannete täitmisel tekkinud kahju eest aegub 12 kuu jooksul arvates ajast, millal tööandja sai teada või pidi teada saama kahju tekkimisest ja selle hüvitamiseks kohustatud isikust, kuid mitte hiljem kui kolm aastat pärast kahju tekkimist. Viidatud säte kehtis samas sõnastuses ka poolte vahel sõlmitud töölepingu lõppemise ajahetkel. ITVS § 6 lg 1 kuulub kohaldamisele õiguste tunnustamise ja rikutud õiguste kaitse küsimuse lahendamisel, st sisuliselt üldiselt töölepingust tulenevate nõuete korral. Seevastu TLS § 74 lg 4 sõnastusest tulenevalt kuulub säte kohaldamisele üksnes tööülesannete täitmisel tekkinud kahju korral. Seega tuleb eristada töölepingu rikkumisest tulenevat kahju tööülesannete täitmisel tekitatud kahjust. Kuivõrd ITVS § 6 lg 1 seob nõude aegumise 4 kuulise tähtajaga ning TLS § 74 lg 4 seevastu 12 kuulise tähtajaga, tuleb kohtul tuvastada, kas hageja poolt etteheidetavad kostja poolsed rikkumised on käsitletavad töölepingu rikkumisena või tööülesannete rikkumisena. Seejärel saab kohus otsustada, kas kohaldada tuleb ITVS § 6 lg-t 1 või TLS § 74 lg-t 4.
12.Hageja heidab kostjale ette järgmisi väidetavaid rikkumisi: 1) kostja on tööülesannete käigus omastanud hagejale kuuluva sularaha summas 12 734,68 eurot. Seejuures on hageja selgitanud, et kostja töökohustuste hulka kuulus xxxx hostelist ja xxxx maja kassadest administraatoritelt sularaha vastuvõtmine ning selle hageja juhatuse liikmele üleandmine; 2) kostja valduses on hagejale kuuluv vallasvara koguväärtusega 4803,10 eurot. Seejuures sätestas poolte vahel sõlmitud töölepingu p 4.4, et töölepingu lõpetamisel sõltumata lõpetamise alusest on töötaja kohustatud hiljemalt töölepingujärgse viimase tööpäeva alguseks tagastama kõik temale tööandja poolt töötaja käsutusse antud töövahendid, materiaalsed väärtused ning töötaja valduses oleva tööandja dokumentatsiooni (vt tl 46); 3) kostja on jätnud hagejale tagastamata võtmed ning hageja pidi tellima uued võtmed kogumaksumusega 1186,53 eurot; 4) kostja kahjustas hageja raamatupidamistarkvara ning hageja kandis tarkvara korrastamise ja taastamise teenuse kulud 588 eurot. Seejuures sätestas poolte vahel sõlmitud lepingu p 4.3.8, et töötaja on tööülesannete täitmisel kohustatud suhtuma heaperemehelikult tema kätte usaldatud tööandja ja teiste isikute ning kaastöötajate varasse (sh võtmete hoidmine) ning materiaalse kahju tekitamisel selle tööandjale hüvitama.
2-17-17457
13.Kohtu hinnangul saab tööülesannete käigus sularaha väidetavat omastamist pidada tööülesannete rikkumise tulemusena tekkinud kahjuks. Kostja poolset vallasvara ja võtmete väidetavat tagastamata jätmist ning raamatupidamistarkvara kahjustamist saab pidada töölepingu rikkumisest tulenevaks kahjuks, täpsemalt poolte vahel sõlmitud töölepingu p-de 4.3.8 ja 4.4 rikkumiseks. Seega on kohus seisukohal, et aegumise tuvastamisel tuleb väidetava sularaha omistamise osas kohaldada TLS § 74 lg-t 4, mille kohaselt tööandja kahju hüvitamise nõue töötaja vastu tööülesannete täitmisel tekkinud kahju eest aegub 12 kuu jooksul arvates ajast, millal tööandja sai teada või pidi teada saama kahju tekkimisest ja selle hüvitamiseks kohustatud isikust. Ülejäänud rikkumiste osas, s.o hageja vallasvara ja võtmete tagastamata jätmine ning hageja tarkvaraprogrammi kahjustamine, kuulub aegumise tuvastamisel kohaldamisele ITVS § 6 lg 1, mille kohaselt töösuhtest tulenevate õiguste tunnustamiseks ja rikutud õiguste kaitseks nõude esitamise tähtaeg töövaidluskomisjoni või kohtusse pöördumiseks on neli kuud.
14.Kohus on seisukohal, et hagis esitatud kahju hüvitamise nõue on aegunud. Kostja on selgitanud, et hageja juhatuse liige D H nõudis kostjalt 09.10.2016 kõikide hageja rahade endale üleandmist, sest kostja oli hagejale 07.10.2016 esitanud töölepingu ülesütlemise avalduse (vt tl 104). Kuivõrd hageja juhatuse liige on 09.10.2016 nõudnud kostjalt sularaha üleandmist, siis võib õigustatult eeldada, et hiljemalt sellel kuupäeval, s.o 09.10.2016, sai hageja teada kahju tekkimisest ja selle hüvitamiseks kohustatud isikust. Tsiviilasja materjalidest nähtub, et kriminaalasi nr xxxx, mis mh käsitles kostja poolt tagastamata vallasvara, alustati 20.12.2016 hageja avalduse alusel (vt tl 120 ja selle pöördel). Kohus leiab, et kostja poolt tagastamata vallasvarast ja selle tulemusena tekkinud kahjust, pidi hageja teada saama hiljemalt 20.12.2016, mil hageja esitas avalduse Politsei- ja Piirivalveametile. Hageja on hagi lisana esitanud xxxx OÜ arve nr 171002 kuupäevaga 29.03.2017, maksetähtajaga 05.04.2017 ja arve nr 171003 kuupäevaga 29.03.2017, maksetähtajaga 05.04.2017 (vt tl 36-37). Nimetatud arved on hagejale esitatud teenusepakkuja poolt võtmete asendamise teenuse eest. Seega võtmete asendamisest tekkinud kahjust pidi hageja teada saama hiljemalt 29.03.2017, s.o arve väljastamise kuupäeval. Seejuures nähtub hageja poolt kostjale 16.09.2015 esitatud töölepingu erakorralise ülesütlemise avaldusest, et hageja on sunnitud turvalisuse eesmärgil ära vahetama korteri võtmed ning kutsuma spetsialisti kodeerima kogu maja kaheksa korteri (+ lisavõtmed) välisukse võtit (vt tl 47 ja selle pöördel), mis näitab, et hageja oli kõnesolevast väidetavast kahjust (vähemalt osaliselt) teadlik juba enne ülalnimetatud arvete saamist. Lisaks on hageja hagis ise märkinud, et kostja ei tagastanud töölepingu lõppedes (06.11.2016) võtmeid, mistõttu oli hageja sunnitud tellima uued võtmed (vt tl 2 pöördel). Hageja on hagi lisana esitanud xxxx OÜ arve nr 690-6, kuupäevaga 25.11.2016, maksetähtajaga 07.12.2016 ja arve nr 718-7 kuupäevaga 18.03.2017, maksetähtajaga 09.04.2017 (vt tl 38 ja selle pöördel). Nimetatud arved on esitatud teenuspakkuja poolt hageja raamatupidamistarkvara korrastamise ja taastamise teenuse eest. Seega pidi hageja raamatupidamistarkvara korrastamisest ja taastamisest tekkinud kogu kahjust teada saama hiljemalt 18.03.2017, s.o viimase arve väljastamise kuupäeval.
15.Vastavalt TsÜS § 135 lg-le 1 algab tähtaja kulgemine järgmisel päeval pärast selle kalendripäeva või sündmuse saabumist, millega määrati kindlaks tähtaja algus, kui seadusest või lepingust ei tulene teisiti. Sama paragrahvi teise lõike kohaselt lõpeb tähtaeg tähtpäeva saabumisel. TsÜS § 136 lg-st 2 tulenevalt saabub tähtpäev aastates arvutatava tähtaja korral viimase aasta vastaval kuul ja päeval. Viimase aasta vastava kuu vastavaks päevaks on päev, millega määrati kindlaks tähtaja algus (vt ka Riigikohtu 23.05.2002 otsus tsiviilasjas nr 3-2-119-02, p 7). Praegusel juhul oli TLS § 74 lg 4 järgse 12-kuulise aegumistähtaja (s.o väidetavast sularaha omastamisest tekkinud kahju) alguseks 09.10.2016 ning ITVS § 6 lg 1 järgse 4-kuulise aegumistähtaja alguseks 20.12.2016 (s.o väidetavast tagastamata vallasvarast tekkinud kahju),
2-17-17457 29.03.2017 (s.o väidetavalt tagastamata jäetud võtmete asendamisest tekkinud kahju), 18.03.2017 (s.o väidetavast raamatupidamistarkvara programmi kahjustamisest tekkinud kahju). Tähtaja möödumist täpsustatakse TsÜS § 137 lg-s 1, mille kohaselt möödub päevades või suuremates ajaühikutes arvutatav tähtaeg tähtpäeva saabumise päeval kell 24.00, kui seadusest ei tulene teisiti. Kui tähtpäeva saabumine on määratud aastates arvutatava tähtajaga, lõpeb tähtaeg reeglina vastaval päeval kell 24.00. Erandina võib seadus ette näha, et tähtaeg ei möödu mitte tähtpäeval kell 24.00, vaid muul ajal. Kui tahteavalduse tegemiseks või kohustuse täitmiseks ettenähtud tähtpäev satub riigipühale või muule puhkepäevale, loetakse tähtpäev TsÜS § 136 lg 8 kohaselt saabunuks puhkepäevale järgneval esimesel tööpäeval.
16.Eelmärgitust johtuvalt möödub 09.10.2016 alanud hagi esitamise 12-kuuline tähtaeg TsÜS § 137 lg 1 kohaselt 09.10.2017 kell 24.00. Seejuures 20.12.2016, 29.03.2017, 18.03.2017 alanud hagi esitamise 4-kuuline tähtaeg möödub TsÜS § 137 lg 1 kohaselt vastavalt 20.04.2017 kell 24.00, 31.07.2017 kell 24.00 (kuivõrd 29.07.2017 ja 30.07.2017 olid puhkepäevad) ning 18.07.2017 kell 24.00. Tsiviilasja esemeks olev hagi on kohtule esitatud 21.11.2017, seega pärast aegumistähtaja lõppu.
17.Käesoleval juhul ei ole hageja tuginenud ka vaidlusaluste nõuete aegumistähtaja katkemisele. Sellegi poolest peab kohus vajalikuks märkida, et kohtule esitatud asjaoludest ega tõenditest ei nähtu, et nõuete aegumistähtaeg oleks vahepeal katkenud. TsÜS § 158 lg-te 1 ja 2 järgi katkeb aegumine (ja algab uuesti) kohustatud isiku poolt nõude tunnustamisega. Nõude tunnustamine võib seisneda õigustatud isikule võlgnetava osalises tasumises, intresside maksmises, tagatise andmises või muus teos. Kui tunnustatakse juba aegunud nõuet, ei saa aegumine TsÜS § 158 lg 1 järgi katkeda ega uuesti alata, st katkeda saab aegumistähtaeg, mis ei ole võla tunnustamise ajaks möödunud (vt ka nt Riigikohtu 18.12.2013 otsus tsiviilasjas nr 32-1-146-13, p 24).
18.Eeltoodust lähtuvalt leiab kohus, et kostja taotlus hagi aegumise kohaldamiseks kuulub rahuldamisele ning kohus jätab hageja kahju hüvitamise nõude selle aegumise tõttu rahuldamata. Menetlusökonoomia kaalutlustel ei pea kohus vajalikuks käsitleda otsuses kostja muude vastuväidete õiguslikku põhjendatust. Kohus selgitab, et kui kohus jätab hageja nõude aegumise tõttu rahuldamata, ei pea ta tuvastama rohkem asjaolusid, kui on vajalik aegumise kohaldamise hindamiseks (vt Riigikohtu 29.05.2013 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-40-13, p 23).
MENETLUSKULUDE JAOTUS
19.TsMS § 173 lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Vastavalt TsMS § 173 lg-s 4 sätestatule näeb kohus menetluskulude jaotuses ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma, välja arvatud kulude rahalise suuruse. Vajaduse korral määrab kohus kindlaks menetluskulude proportsionaalse jaotuse menetlusosaliste vahel. TsMS § 168 lg 2 järgi kannab hageja menetluskulud, kui hagi jäetakse läbi vaatamata või kui menetlus lõpetatakse ja käesoleva paragrahvi lg-test 3-5 ei tulene teisiti. TsMS § 162 lg 1 alusel kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna TsMS § 168 lg-test 3-5 ei tulene teisiti ning kohus hagi ei rahulda, jäävad menetluskulud TsMS § 168 lg 2 ja § 162 lg 1 alusel hageja kanda.
20.Maakohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks määrusega pärast tsiviilasja sisulise lahendamise kohta tehtud kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse jõustumist (TsMS § 177 lg 1 p 2 ja lg 2).
2-17-17457
21.TsMS § 178 lg-st 1 lähtudes saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati.
/allkirjastatud digitaalselt/ Kristiina Kruusel kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.