6167,44 eurot Hageja: Aktiva Finance Group OÜ (registrikood 10746479)
Menetlusosalised ja esindajad
Hageja lepinguline esindaja: Sigrid Rahkema, e-post: xxx Kostja: X (isikukood XXX), registris elukoha andmed puuduvad, tegelik elu- või viibimiskoht teadmata, e-post: xxx
RESOLUTSIOON
1.Rahuldada hagi osaliselt.
2.Välja mõista Xlt Aktiva Finance Group OÜ kasuks põhivõlgnevus 4344,96 eurot, seadusjärgne intress 171,15 eurot, viivis alates 06.03.2026 põhinõudelt, s.o 4344,96 eurolt võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses sätestatud määras kuni põhinõude tasumiseni.
3.Jätta rahuldamata Aktiva Finance Group OÜ hagi X vastu põhinõude 236,98 euro, intressi 161,92 euro, haldustasu 10 euro, sissenõudmiskulu 25 euro ja sissenõutavaks muutunud viivise 392,68 euro osas.
4.Jätta menetluskulud 90% ulatuses kostja kanda ja 20% ulatuses hageja kanda.
Välja mõista Xlt Aktiva Finance Group OÜ kasuks menetluskuluna 712 eurot ja viivis menetluskulult VÕS § 113 lg-s 1 teises lauses sätestatud määras alates kohtulahendi jõustumisest kuni täitmiseni. Edasikaebamise kord Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel käesoleva otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebuse esitamisel tuleb tasuda riigilõiv sõltuvalt tsiviilasja hinnast ja kaebuse ulatusest. Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi kohtule esitatava kaebuse või taotluse koostamiseks peab menetlusabi taotleja tegema seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tähtaja kestel ka
menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist (TsMS §187 lg 6). Hageja nõue ja hagi aluseks olevad asjaolud
1.Hageja palub mõista kostjalt hageja kasuks välja põhivõlgnevus 4581,94 eurot, intress 333,07 eurot, haldustasu 10 eurot, sissenõudmiskulud 25 eurot ja sissenõutavaks muutunud viivis 392,68 eurot ning edasiulatuv viivis põhinõudelt võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses sätestatud määras alates 20.03.2024 kuni põhinõude täitmiseni. Menetluskulud palub hageja jätta kostja kanda.
2.Kostja ja Inbank AS sõlmisid 06.10.2022 tarbijakrediidilepingu nr. C85010070003, mille alusel sai kostja kasutada krediiti. Kostja võttis lepingu kehtivuse ajal kasutusele krediiti 5834,96 eurot. Krediidikontolepingu aastane intressimäär oli 18% aastas ja krediidikulukuse määr 21,27% aastas. Kostja teostas lepingu kehtivuse ajal tagasimakseis 1640,40 eurot.
3.Inbank AS ütles lepingu 27.09.2023 üles ja loovutas 29.09.2023 nõude hagejale. Kostja seisukoht
4.Kostja kohtu määratud tähtajaks hagile vastust esitanud ei ole. Kohtuotsuse põhjendused
5.Kohus, tutvunud hagiavalduse ja seisukohtadega ning uurinud esitatud tõendeid, leiab, et hagi tuleb rahuldada osaliselt.
6.Laenuandja Inbank AS ja kostja sõlmisid 06.10.2022 tarbijakrediidilepingu nr. C85010070003 (dtl 29-36), mille alusel võimaldati kostjale krediiti kuni 4600 eurot. 06.10.2022 lepingu kohaselt on krediidikulukuse määr 21,27% aastas, mis ei ületanud laenu väljastamise ajal VÕS § 4062 lg 1 esimeses lauses kehtestatud piirmäära.
7.Hageja on esitanud kostja vastu nõude mõista kostjalt välja põhivõlgnevus 4581,94 eurot, intress 333,07 eurot, haldustasu 10 eurot, sissenõudmiskulud 25 eurot ja sissenõutavaks muutunud viivis 392,68 eurot ning edasiulatuv viivis põhinõudelt võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses sätestatud määras alates 20.03.2024 kuni põhinõude täitmiseni.
8.Võlaõigusseaduse (VÕS) § 402 lg 1 alusel on tarbijakrediidileping krediidileping, millega oma majandus- või kutsetegevuses tegutsev krediidiandja annab või kohustub andma tarbijale krediiti või laenu. Kostja ja laenuandja Inbank AS sõlmisid 06.10.2022 tarbijakrediidilepingu nr. C85010070003 (dtl 29-36). Krediidiandja on kostjale kokku väljastanud krediiti 5834,96 eurot.
9.VÕS § 164 lg 1 kohaselt võib võlausaldaja oma nõude võlgniku nõusolekust sõltumata anda lepingu alusel tervikuna või osaliselt üle teisele isikule (nõude loovutamine). Nõuet ei või loovutada, kui loovutamine on seadusest tulenevalt keelatud või kui kohustust ei saa selle sisu muutmata täita kellelegi teisele kui senisele võlausaldajale. Sama paragrahvi lõike 2 alusel astub nõude loovutamisega uus võlausaldaja senise asemele. VÕS § 170 sätestab, et kui võlausaldaja teatab võlgnikule, et on nõude loovutanud uuele võlausaldajale, loetakse, et loovutamine on võlgniku suhtes toimunud, isegi kui nõuet tegelikult ei loovutatud või kui loovutamine ei ole kehtiv. Sama kehtib, kui võlausaldaja on nõude loovutamise kohta välja andnud dokumendi ja uus võlausaldaja esitab dokumendi võlgnikule. Inbank AS loovutas oma
2/8
nõude 29.09.2023 hagejale, millest teavitati kostjat 29.09.2023 teatisega (dtl 46). Seega on hagejal alus nõuda kostjalt võlgnevuse tasumist.
10.VÕS § 4034 lg 1 kohaselt on krediidiandja kohustatud seoses tarbijakrediidiga järgima vastutustundliku laenamise põhimõtet. Vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks on krediidiandja enne tarbijakrediidilepingu sõlmimist kohustatud omandama teabe, mis võimaldab hinnata, kas tarbija on võimeline krediidi lepingus kokkulepitud tingimustel tagasi maksma (edaspidi krediidivõimelisus) ja hindama tarbija krediidivõimelisust. VÕS § 4034 lg 2 kohaselt peab krediidiandja toimima tarbija krediidivõimelisuse hindamisel nõuetekohase hoolsusega. Tarbija krediidivõimelisuse hindamisel peab krediidiandja arvesse võtma kõik talle teadaolevad asjaolud, mis võivad mõjutada tarbija võimet krediit tagasi maksta lepingus kokkulepitud tingimustel, sealhulgas tarbija varalise seisundi, regulaarse sissetuleku, teised varalised kohustused, varasemate maksekohustuste täitmise ja tarbijakrediidilepingust tulenevate rahaliste kohustuste võimaliku suurenemise mõju, määrates vajalike hindamistoimingute ulatuse vastavalt tarbijakrediidilepingu tingimustele, tarbija kohta olemasolevatele andmetele ja võetava rahalise kohustuse suurusele. Eelmises lauses sätestatud kohustuse täitmisel peab krediidiandja lähtuma ka krediidiandjate ja -vahendajate seaduse § 49 lõike 1 punktides 1–7, lõike 2 punktides 1–3, lõike 3 punktides 1–3 ja lõikes 7 sätestatust. VÕS § 4034 lg 6 kohaselt võib krediidiandja tarbijaga tarbijakrediidilepingu sõlmida üksnes juhul, kui ta on krediidivõimelisuse hindamise aluseks olevate andmete kogumis analüüsimise tulemusena veendunud, et tarbija on krediidivõimeline. VÕS § 403 4 lg 13 kohaselt tõendab vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks vajalike kohustuste täitmist vaidluse korral krediidiandja. Krediidiandjate ja -vahendajate seaduse (KAVS) § 49 lg 1 alusel peab krediidiandja või -vahendaja vastutustundliku laenamise nõude täitmiseks sise-eeskirjaga kehtestama tarbija krediidivõimelisuse hindamise ja esitatud andmete kontrollimise metoodika, võttes vastava metoodika väljatöötamisel arvesse vähemalt järgmised tarbijaga seotud näitajad: 1) varaline seisund ja regulaarse sissetuleku suurus; 2) teised varalised kohustused, sealhulgas regulaarsete finantskohustuste suurus, võimaluse korral ka nende põhiosade ja intresside suurus, ning muud kohustused; 3) varasem maksekohustuste, sealhulgas finantskohustuste, täitmine; 4) muud hinnatavad regulaarsed majapidamiskulud kogumis või asjakohasel juhul üldkohaldatavate määradena; 5) varasemate maksekohustuste täitmise ja tarbijakrediidilepingust tulenevate rahaliste kohustuste võimaliku suurenemise mõju; 6) krediidiandjale teadaolevad muud faktid, millel võib olla oluline tähtsus tarbija krediidivõimelisuse hindamisel ja mis võivad mõjutada tarbija kohustuste nõuetekohast täitmist; 7) sõlmitava tarbijakrediidilepingu tingimused, sealhulgas võetava rahalise kohustuse suurus. KAVS § 49 lg 2 kohaselt peab krediidiandja sise-eeskirjas krediidi andmise kohta olema sätestatud: 1) krediidisumma ja krediidi tagatisvara suhe ning krediidi põhiosa ja intressimakse ning tarbija sissetuleku suhe; 2) krediidi maksimaalne tähtaeg; 3) metoodika, mille põhjal analüüsida tarbija võimet täita krediidilepingust tulenevaid kohustusi intressi muutumise korral. KAVS § 50 lg 3 kohaselt peab krediidiandja või -vahendaja tegema mõistlikke pingutusi, et kontrollida tarbija esitatud teavet, arvestades käesolevas seaduses ja võlaõigusseaduses sätestatud nõudeid informatsiooni kogumisele ja tuginedes võimaluse korral talle iseseisvalt kättesaadavale teabele.
11.Riigikohus on selgitanud (vt RKTKm, 24.11.2023.a, 2-21-13098, p-d 17-18), et kohtul on kohustus kontrollida, kas krediidiandja on järginud vastutustundliku laenamise põhimõtet. Selline kohustus tuleneb krediidiandjale VÕS § 403 4 lg-st 1. Vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks on krediidiandja kohustatud omandama teabe, mis võimaldab hinnata, kas tarbija on krediidivõimeline (teabe saamise kohustus), ja hindama tarbija krediidivõimelisust (krediidivõimelisuse hindamise kohustus). Teabe saamise kohustuse täitmiseks peab krediidiandja omandama teabe kõigi teadaolevate asjaolude kohta, mis võivad mõjutada tarbija võimet krediit tagasi maksta. Teabe saamise kohustuse täitmiseks peab 3/8
krediidiandja VÕS § 4034 lg 3 esimese lause järgi vajaduse korral küsima tarbijalt teavet ja kasutama asjakohaseid andmekogusid. Krediidiandja peab teavet koguma tarbija varalise seisundi, regulaarse sissetuleku, teiste varaliste kohustuste, varasemate maksekohustuste täitmise ja tarbijakrediidilepingust tulenevate rahaliste kohustuste võimaliku suurenemise mõju kohta (VÕS § 4034 lg 2 teine lause). Samuti peab krediidiandja koguma tarbija kohta andmeid, mis on sätestatud krediidiandjate ja -vahendajate seaduse (KAVS) § 49 lg 1 p-des 1-7 ja lg 3 pdes 1-3 (ka VÕS § 4034 lg 2 kolmas lause). Seega peab krediidiandja tarbija kohta omandama teabe minimaalselt järgmiste tarbijaga seotud näitajate kohta:
tarbija varaline seisund ja regulaarse sissetuleku suurus, sh töötasu, pension, investeeringutulu, dividendid, tulud füüsilisest isikust ettevõtja tegevusest, tulud ettevõtlusest, üüritulu, hüvitised, toetused ja elatis, ning sissetuleku regulaarsus (KAVS § 49 lg 1 p 1 ja lg 3 p 1);
tarbija varalised kohustused, sealhulgas regulaarsete finantskohustuste suurus, võimaluse korral ka nende põhiosade ja intresside suurus, ning muud kohustused, sh muud hinnatavad regulaarsed majapidamiskulud kogumis või asjakohasel juhul üldkohaldatavate määradena (KAVS § 49 lg 1 p-d 2 ja 4);
tarbija varasem maksekohustuste, sealhulgas finantskohustuste, täitmine (KAVS § 49 lg 1 p 3);
tarbija varasemate maksekohustuste täitmise ja tarbijakrediidilepingust tulenevate rahaliste kohustuste võimaliku suurenemise (sh intressimäära tõusu) mõju (KAVS § 49 lg 1 p 5).
Kui krediidiandjal puudub mõne eelloetletud näitaja kohta tarbija krediidivõimelisust iseloomustav teave ja seda ei saa hankida andmekogudest (nt äriregister, kinnistusraamat või krediidiinfo), tuleb krediidiandjal sellekohast infot küsida tarbijalt endalt. Üldjuhul tuleb krediidiandjal KAVS § 50 lg 4 järgi küsida tarbija krediidivõimelisuse hindamiseks tarbija konto väljavõtet, välja arvatud juhul, kui muu teave on piisav tarbija krediidivõime hindamiseks. See tähendab, et kui krediidiandja ei ole tarbijalt konto väljavõtet küsinud, siis peab ta tõendama, et tarbija kohta kogutud muu teave on piisav tarbija krediidivõimelisuse hindamiseks.
12.Kohus kohustas hagejat 08.04.2026 kohtunõudes (dtl 92-94) esitama detailsed andmed ning neid kinnitavad tõendid selle kohta, et vastutustundliku laenamise põhimõtet ning teabe andmise kohustust on järgitud, eelkõige, kuidas on hageja aktiivselt andmeid kogunud, milliste andmete alusel on krediidivõimekust hinnatud ning, kas esitatud teave on olnud piisava selgusega. Kohus märkis 08.04.2026 kohtunõudes, et kui hageja jätab tähtaegselt esitamata andmeid selle kohta, et kostjale laenu andmisel on järgitud vastutustundliku laenamise põhimõtet, võib kohus jätta hagi rahuldamata. Täiendavalt kohustas kohus 28.04.2026 kohtunõudega esitama täiendavaid andmeid ülesütlemise kehtivuse kontrollimiseks ning ümberarvestus koos selgitustega, millest nähtuvad põhiosa osamaksete suurus ja nende tasumise tähtpäevad.
13.Hageja on hagiavalduses selgitanud, et hageja hinnangul laenuandja täitis kostjale laenu andmisel vastutustundliku laenamise põhimõtet nõuetekohase hoolsusega ning järgis VÕS § 4034 sätestatud nõudeid. Kostja esitas taotlusel igakuiseks sissetuleku suuruseks 1550 eurot, finantskohustusteks 200 eurot. Hageja esitas 18.03.2024 Taust.ee päringu väljavõtte kostja kohta, mille kohaselt laenulepingu sõlmimise hetkel kostjal taust.ee lehel avaldatud nõuded puudusid. Maksu- ja Tolliameti pärigu kohaselt oli kostja igakuine sissetulek 1934,11 eurot. Kostja pangakonto väljavõtet laenuandja ei küsinud.
14.Kohus leiab hageja poolt esitatud andmete ja tõendite põhjal, et laenuandja on rikkunud vastutustundliku laenamise põhimõtet. Kohtul ei ole võimalik asuda seisukohale, et laenuandja 4/8
oleks üles näidanud vajalikku hoolsust VÕS § 4034 lg 2 mõttes tarbija laenuvõime kontrollimisel. Kohtu hinnangul ei ole krediidiandja kogunud piisavalt teavet kostja igakuiste väljaminekute kohta. Krediidiandja ei ole kontrollinud andmeid kostja igakuiste kohustuste, sh finantskohustuste osas. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et krediidiandjal puudusid piisavad andmed kostja finantskohustuste osas, mille alusel anda hinnang kostja krediidivõimelisusele ning hinnata kostjat krediidivõimeliseks VÕS § 4034 lg 1 tähenduses. Seega on laenuandja eiranud VÕS § 4034 lg-s 2 ning KAVS § 50 lg-s 3 ja 4 sätestatud hoolsus- ja kontrollikohustust tarbijale vastutustundlikult krediidi võimaldamise osas. Laenuandja on eiranud VÕS §-s 403 4 lg-s 6 sätestatud kohustust, kuna esitatud asjaolude alusel ei saa teha järeldust, et laenuandja oleks tarbija krediidivõimelisuse hindamiseks andmete kogumis analüüsi teostanud.
15.VÕS § 4034 lg 7 kohaselt, kui krediidiandja rikub VÕS § 403 4 lõikes 6 sätestatut, loetakse tarbijakrediidilepingu intressimääraks VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär, kui see ei ole suurem varem kokkulepitud intressimäärast. Muid tasusid tarbija krediidiandjale sellisel juhul ei võlgne. Krediidiandja peab tagasimaksed uuesti määrama, arvestades intressimäära ja muude kulude vähendamist, ning need tarbijale teatavaks tegema. Käesolevas lõikes sätestatut ei kohaldata, kui tarbija on tahtlikult jätnud esitamata teabe vastavalt VÕS § 4034 lõigetele 3 ja 4 või võltsinud krediidiandjale esitatud teavet ja selle tagajärjel on krediidiandja hinnanud tarbija krediidivõimelisust valesti. Kohus märgib, et kohtule ei ole esitatud andmeid, et laenuandja oleks kostjalt küsinud andmeid ja kostja oleks need tahtlikult esitamata jätnud või et kostja oleks midagi võltsinud. Seega on tarbijakrediidileping tühine intressi ja muude krediidiga seotud tasude osas ning intressimääraks loetakse VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär.
16.Intressi saab nõuda kuni lepingu ülesütlemiseni, kuna intress on olemuslikult tasu laenu kasutamise eest. Alates laenu tagastamise kohustuse sissenõutavaks muutumisest kaotab intressi arvestamine õigusliku aluse ning edasi tuleb kõne alla üksnes viivise (sh seadusest tuleneva viivise) või kahjuhüvitise arvestamine (laenu tagastamiskohustuse täitmisega viivitamise eest), (RKTKo 26.11.2012.a, nr 3-2-1-141-12, p 10).
17.VÕS § 416 lg 1 kohaselt võib krediidiandja osadena tagastatava krediidi puhul tarbijakrediidilepingu tarbija makseviivituse tõttu üles öelda üksnes juhul, kui tarbija on täielikult või osaliselt viivituses vähemalt kolme üksteisele järgneva tagasimaksega ja krediidiandja on andnud tarbijale edutult vähemalt kahenädalase täiendava tähtaja puudujääva summa tasumiseks koos avaldusega, et ta ütleb selle tähtaja jooksul tagasimaksete tasumata jätmise korral lepingu üles ja nõuab kogu võla tasumist. Krediidiandja ülesütlemisavaldus peab olema kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis, mille järgimata jätmisel loetakse ülesütlemine tühiseks. Kostja oli osaliselt viivituses 05.02.2024 osamaksega ning täielikult viivituses alates 05.03.2024 osamaksetega. Krediidiandja edastas kostjale 05.09.2023 ülesütlemise hoiatuse, milles anti kostjale täiendav tähtaeg võlgnevuse tasumiseks. Krediidiandja saatis 27.09.2023 kostjale teatise lepingu lõpetamise kohta. Kohus tuvastas, et ümberarvestuse kohaselt oli kostja osaliselt viivituses alates 05.02.2024 osamaksest. Järelikult ei ole täidetud laenulepingu erakorralise ülesütlemise eeldus VÕS § 416 lg 1 järgi ehk tarbijapoolne viivitus vähemalt kolme üksteisele järgneva tagasimaksega. Kostjal oli 05.09.2023 hoiatuse tegemise seisuga tagasimaksegraafiku järgi ettemaks järgmise nelja osamakse tasumiseks. Seega ei olnud krediidiandjal alust lepingut 27.09.2023 üles öelda ning lepingu ülesütlemine on tühine.
18.Kohtuotsuse tegemise hetkeks on kogu võlgnevus muutunud sissenõutavaks, viimase osamakse tasumise tähtaeg oli 05.03.2026.
19.Kostja on lepingu kehtivuse ajal teinud tagasimakseid 1640,40 eurot, millest 1490 eurot on arvestatud põhivõla katteks ning 150,40 eurot seadusjärgse intressi katteks.
5/8
20.VÕS § 94 lg 1 kohaselt, kui kohustuselt tuleb vastavalt seadusele või lepingule tasuda intressi, on intressimääraks poolaasta kaupa Euroopa Keskpanga põhirefinantseerimisoperatsioonidele kohaldatav viimane intressimäär enne iga aasta 1. jaanuari ja 1. juulit, kui seaduses või lepinguga ei ole ette nähtud teisiti. Hageja 05.05.2026 esitatud ümberarvestuse kohaselt on kostjal lepingu kehtivuse ajal tekkinud seadusjärgse intressi võlgnevus 171,15 eurot. Kohus rahuldab hageja intressinõude vastavalt 05.05.2026 ümberarvestusele 171,15 euro ulatuses. Kohus jätab intressinõude rahuldamata seadusjärgset intressi ületavas osas.
21.Hagiavalduse kohaselt teostas krediidiandja kostjale väljamakseid 5834,96 eurot. Hageja selgituste kohaselt on kostja teinud tagasimakseid kokku 1640,40 eurot, millest 1490 eurot on arvestatud põhivõla katteks. Seega tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista põhivõlgnevus 4344,96 eurot (5834,96-1490). Kohus jätab rahuldamata hageja põhinõude 236,98 euro ulatuses.
22.Hageja nõuab kostjalt sissenõudmiskulude hüvitamist summas 50 eurot. VÕS § 1132 lg 2 kohaselt võib pärast lepingu lõppemist majandus- või kutsetegevuses tegutsev võlausaldaja nõuda tarbijalt tarbijaga sõlmitud lepingu alusel ja lisaks iga solidaarvõlgniku või tagatise andja kohta: 1) sissenõudmiskulude hüvitist kogusummas kuni 30 eurot, seejuures võib esimese tarbijale saadetava tasulise meeldetuletuskirja eest nõuda kuni 15 eurot ning kummagi järgmise kahe kirja eest kuni 5 eurot, kui võlausaldaja nõue on kuni 500 eurot; 2) sissenõudmiskulude hüvitist kogusummas kuni 40 eurot, seejuures võib esimese tarbijale saadetava tasulise meeldetuletuskirja eest nõuda kuni 20 eurot ning kummagi järgmise kahe kirja eest kuni 5 eurot, kui võlausaldaja nõue on üle 500 euro ja kuni 1000 eurot; 3) sissenõudmiskulude hüvitist kogusummas kuni 50 eurot, seejuures võib esimese tarbijale saadetava tasulise meeldetuletuskirja eest nõuda kuni 25 eurot ning kummagi järgmise kahe kirja eest kuni 5 eurot, kui võlausaldaja nõue on üle 1000 euro. Hageja saatis kostjale meeldetuletuskirja 01.11.2023. Kuivõrd kohus tuvastas, et kostja oli viivituses alates 05.02.2024 osamaksetega, siis ei olnud kostja meeldetuletuskirja saatmise hetkel viivituses ning eeltoodust tulenevalt jätab kohus sissenõudmiskulude nõude rahuldamata.
23.VÕS § 4034 lg 7 teisest lausest tulenevalt ei võlgne kostja muid tasusid, seega jääb hageja nõue haldustasu osas rahuldamata.
24.Hageja nõuab kostjalt sissenõutavaks muutunud viivise väljamõistmist alates lepingu ülesütlemisest 28.09.2023 kuni hagi esitamiseni 19.03.2024 392,68 eurot. VÕS § 101 lg 1 p-st 6 tulenevalt, kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda viivist. VÕS § 113 lg 1 kohaselt võib rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Kohus on tuvastanud, et erakorralise ülesütlemise eeldus ei olnud täidetud ning ülesütlemine ei ole kehtiv, seega jätab kohus sissenõutavaks muutunud viivisenõude 392,68 eurot rahuldamata.
25.Ümberarvestuse kohaselt nõuab hageja kostjalt viivise väljamõistmist alates lepingu lõppemisele järgnevast päevast 06.03.2026 kuni põhinõude täitmiseni võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses sätestatud määras. TsMS § 367 alusel võib viivisenõude koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Eelkõige võib viivist nõuda selliselt, et kohus mõistaks selle välja kindla summana kuni otsuse tegemiseni ja edasi protsendina põhinõudest. Kohus leiab, et hageja vastav nõue kuulub TsMS § 367 alusel rahuldamisele ning kostjalt tuleb hageja kasuks välja mõista viivis põhinõudelt 4344,96 eurot VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates 06.03.2026 kuni põhinõude täitmiseni.
6/8
26.Lähtudes eeltoodust tuleb hagi rahuldada osaliselt ja kostjalt hageja kasuks välja mõista põhivõlgnevus summas 4344,96 eurot, seadusjärgne intress 171,15 eurot ja viivis põhinõudelt 4344,96 eurot alates lepingu lõppemisele järgnevast päevast 06.03.2026 kuni põhinõude täitmiseni võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses sätesatud määras. Kohus jätab hagi rahuldamata põhinõude 236,98 euro, intressi 161,92 euro, haldustasu 10 euro ja sissenõutavaks muutunud viivise 392,68 euro osas.
27.TsMS § 124 lg 1, § 133 ja § 134 lg 1 alusel on hagihind 6167,44 eurot. Menetluskulud
28.TsMS § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses. TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. TsMS § 163 lg 1 sätestab, et hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Kohus märgib, et tsiviilasja hind oli 6167,44 eurot, kuid kohus rahuldas hageja nõude kostja vastu 4957,12 euro ulatuses, s.o 80% ulatuses. Eeltoodust tulenevalt jätab kohus menetluskulud 20% ulatuses hageja kanda ja 80% ulatuses kostja kanda.
29.Hageja palub kostjalt välja mõista riigilõivu 630 eurot ja õigusabikulu 358 eurot. TsMS § 138 lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. TsMS § 138 lg 2 kohaselt on kohtukulud muuhulgas riigilõiv. TsMS § 144 p 1 kohaselt on kohtuvälised kulud menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud. TsMS § 175 lg 1 sätestab, et kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Lepinguline esindaja on menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu esindaja käesoleva seadustiku §-s 218 sätestatu kohaselt.
30.Hageja põhjendatud menetluskuluks on TsMS § 138 lg 2 kohaselt riigilõiv 630 eurot.
31.Taotluse järgi on hagejale osutatud õigusabi 2 tundi, hinnaga 169 eurot tund.
32.TsMS § 4842 kohaselt maksekäsu kiirmenetluses määrab kohus maksekäsus või menetluse lõpetamise määruses võla tasumise tõttu käesoleva seadustiku §-s 4881 ettenähtud juhul lisaks menetluskulude jaotusele kindlaks ka hüvitatava riigilõivu rahalise suuruse ning määrab 20 eurot avaldaja menetluskulude katteks. Muid avaldaja kantud menetluskulusid maksekäsu kiirmenetluses ei hüvitata. Kohus on seisukohal, et hageja esindaja maksekäsu kiirmenetluses kantud kulud on TsMS § 4842 alusel põhjendatud. Hinnates käesoleva vaidluse keerukust ja mahukust, esindaja teostatud toiminguid ja nende mahtu ning esindaja kvalifikatsiooni ja tunnitasu suurust, leiab kohus, et ülejäänud hageja lepingulise esindaja kulud on põhjendatud ja vajalikud 1 tunni ulatuses. Tegemist ei ole õiguslikult keeruka ega mahuka vaidlusega. Seega on hageja põhjendatud ja vajalikud menetluskulud esindajale 260 (240+20) eurot (ilma käibemaksuta).
33.Hageja on käesolevas menetluses kokku kandnud menetluskulusid summas 890 eurot (630+260). Võttes arvesse, et kostjal tuleb hagejale hüvitada 80% hageja menetluskuludest tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista menetluskulud summas 712 eurot.
34.Hageja on palunud märkida vastavalt TsMS § 177 lõikele 2 menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Kohus rahuldab taotluse.
35.Kostja pole käesolevas menetluses seisukohti esitanud, seega loeb kohus, et kostjal hüvitamisele kuuluvad menetluskulud puuduvad. 7/8
36.TsMS § 178 lg-st 1 tulenevalt saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati. /allkirjastatud digitaalselt/ Merit Helm kohtunik
8/8
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonüümitud. Andmed on informatiivsed.