Võlaõigus › Laenu- ja krediidilepingud

Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine

KOHTU PÕHJENDUSED

Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 407 lg 1 näeb ette, et kui kostja ei ole hagile vastanud, võib kohus hageja nõusolekul hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Kostjale ei ole õnnestunud menetlusdokumente kohtule teadaolevatel kostja aadressidel kätte toimetada ning ühendust saada ka kohtule teadaolevaid kostja sidevahendite andmeid kasutades. Politseil ega kohalikul omavalitsusel ei ole kostja elu- ega viibimiskoha kohta täiendavaid andmeid. Hagimaterjalid ja kirjaliku vastuse nõue on kostjale seetõttu kätte toimetatud avalikult Tartu Maakohtu 28. juuni 2019. a. a määruse väljavõtte avaldamisega

väljaandes Ametlikud Teadaanded 28. juunil 2019. a. Hageja 7. oktoobri 2019. a nõude täpsustus ja kohtu 9. oktoobri 2019. a kiri kostjalt vastuse küsimise kohta on kostjale kätte toimetatud avalikult Tartu Maakohtu 9. oktoobri 2019. a määruse väljavõtte avaldamisega väljaandes Ametlikud Teadaanded 9. oktoobril 2019. Kohus loeb TsMS § 317 lg 1 p 1 ja lg 5 alusel hagimaterjalid ja kirjaliku vastuse nõude kostjale avalikult kätte toimetatuks 14. juulil 2019. a ning hageja 7. oktoobri 2019. a nõude täpsustuse ja kohtu 9. oktoobri 2019. a kirja avalikult kätte toimetatuks 25. oktoobril 2019. Kostja, kellele kohus andis kirjaliku vastuse esitamise tähtaja, ei ole tähtaegselt kohtule vastanud. Kohus leiab, et hagi on õiguslikult põhjendatud osaliselt, mistõttu saab hagi tagaseljaotsusega rahuldada üksnes osaliselt. Osas, milles hagi ei ole õiguslikult põhjendatud, jääb hagi TsMS § 407 lg 6 alusel rahuldamata. Hagiavalduse kohaselt on TF Bank AB ja kostja sõlminud 28. septembril 2016. a väikelaenu laenulepingu nr 500053130. Lepinguga lepiti kokku laenujäägis 4 649,76 eurot, sh kostjale laenulepingu sõlmimisel väljamakstud 3000 eurot, kostja poolt varasemalt saadud laenu põhiosa võlgnevus 1620,76 eurot ja lepingu tasu 29 eurot. Kostja kohustus tasuma intressi 0,055% päevas ning osamaksed kolme aasta jooksul. Kuna kostja jättis laenu tähtaegselt tagastamata, ütles TF Bank AB kostjaga sõlmitud lepingu 22. septembril 2017. a üles ning loovutas nõude samal kuupäeval hagejale. Hageja võib nõuda kostjalt laenulepingu ja võlaõigusseaduse (VÕS) §-de 396 lg 1, 397 lg 1, 401 lg 1, 402 lg 1, 108 lg 1, 416 lg 1, 3 ja 195 lg 2 ning 5 alusel seega põhivõla 3947,38 euro ja intressi 274,32 euro tasumist. Selles osas tuleb hagi rahuldada. Rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja VÕS § 113 lg 1 alusel nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Riigikohus on leidnud, et kui pooled on tarbijakrediidilepingus kokku leppinud seadusjärgsest viivisemäärast kõrgemas intressimääras, peab võlgnik arvestama, et maksetega viivitamisel järgnevad VÕS § 415 lg 1 ja § 113 lg 1 kolmandas lauses sätestatud sanktsioonid, st kohustus maksta viivist lepinguga ettenähtud intressimäära järgi (Riigikohtu

Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine Hagiavalduse kohaselt on hageja menetluskulu riigilõiv 425 eurot ja maksekäsu kiirmenetluses tasutud kohtutäituri tasu summas 36 eurot, kokku 461 eurot. Hageja oleks pidanud hagi rahuldatud osalt TsMS § 124 lg 1, § 133 lg 1 ja § 134 lg 1 ning riigilõivuseaduse (RLS) § 59 lg 1 ja RLS lisa 1 järgi tasuma riigilõivu 400 eurot. Kohus leiab sellest tulenevalt, et hageja poolt tasutud riigilõivust 400 eurot tuleb jätta TsMS § 163 lg 1 alusel kostja kanda ja 25 eurot hageja enda kanda. Kohus saab maksekäsu kiirmenetluses TsMS § 4842 järgi määrata avaldaja menetluskulude katteks 20 eurot. Avaldaja muid maksekäsu kiirmenetluses kantud menetluskulusid sama sätte järgi ei hüvitata. Asja edasisel lahendamisel hagimenetluses arvatakse maksekäsu kiirmenetluse kulud TsMS § 172 lg 9 järgi hagimenetluse kulude hulka. Kuna maksekäsu kiirmenetluses kantud kulude katteks saab määrata üksnes 20 eurot, siis on hageja poolt maksekäsu kiirmenetluses kantud menetluskulud põhjendatud 20 euro ulatuses. Kuna hagi rahuldati ligikaudu 97% ulatuses, tuleb maksekäsu kiirmenetluses kantud menetluskulud jätta TsMS § 163 lg 1 alusel 97%, so 19,40 euro, ulatuses kostja kanda ja 3%, so 60 sendi, ulatuses hageja kanda. Kostja ei ole menetluses osalenud ning kostjal ei saa sellest tulenevalt olla tekkinud hüvitamisele kuuluvaid menetluskulusid. Kohus jätab kostja menetluskulud seega kostja enda kanda. Vastavalt hageja taotlusele ja TsMS § 177 lõikele 4 märgib kohus menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Kohtuotsuse teatavakstegemine ja täidetavaks tunnistamine Vastavalt TsMS § 455 lg 1 toimetab kohus otsuse menetlusosalistele kätte. Kohtule ei ole teada kostja elu- ja viibimiskoht, hagimaterjalid on temale kätte toimetatud avalikult teate avaldamise teel väljaandes Ametlikud Teadaanded. Seetõttu leiab kohus, et ka tagaseljaotsus tuleb K.L-ile kätte toimetada avalikult vastavalt TsMS § 317 lg 3 ja 4 sätestatule. TsMS § 468 lg 1 p 2 kohaselt tunnistab kohus tagaseljaotsuse omal algatusel tagatiseta viivitamata täidetavaks.

/allkirjastatud digitaalselt/ Epp Tombak Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.