2-19-11868/9 - Pankrotiõigus - Juriidilise isiku vastu esitatud pankrotiavaldus - Harju Maakohus Tallinna kohtumaja - lahend.ee

2-19-11868 eurot ja kohustusi 43 319 eurot, müügitulu oli 446 147 eurot. 2018. a majandusaasta aruannet võlgnik esitanud ei ole, samuti ei ole ajutisele pankrothaldurile esitatud bilansse ega võlgniku vara ja kohustuste nimekirja. Võlgniku juhatuse liikme vastuse kohaselt on võlgniku osanik soetanud võlgniku osa enampakkumiselt, juhatuse liige on seisukohal, et võlgnik on varasemalt tegelenud maksupettuse ja rahapesuga. Võlgnikul on nõue E. AS vastu 22.10.2018 ja 04.10.2018 lepingutest tulenevalt, kus võlgnik on andnud juhised, mille kohaselt E. AS pidi makseid tegema Eco-Mos OÜ kontole. Eco-Mos Estonia OÜ endine juhatuse liige ei ole ajutise pankrotihalduri päringule vastanud. Võlgnik on teinud süüteoteate, mille kohaselt võlgniku endine juhatuse liige Oleg Sergejev on peale oma volituste lõppemist võtnud võlgniku kontolt välja sularaha kokku 12 731.79 eurot ja teinud põhjendamatuid väljamakseid erinevatele äriühingutele kokku summas 1 000 000 euro ületuses. Ajutise pankrotihalduri aruande kohaselt on võlgniku praegune juhatuse liige teinud ülekande summas 4 708 eurot X OÜ-le selgitusega, et tegemist on plaanilise oma osa väljaostuga. Kuna ajutisele pankrotihaldurile ei ole üle antud võlgniku raamatupidamisdokumente, ei saa ajutine pankrotihaldur anda seisukohta, kas eeltoodud maksete näol on tegemist alusetute maksetega. X OÜ nõude aluseks on uue omaniku antud laen, mis on antud sularahas ja väidetavalt on sellest tasutud juhatuse liikme tasu. Ajutine pankrotihaldur on seisukohal, et on võimalik, et ilma võlgniku osaluse müügita ja juhatuse vahetumiseta ei oleks äriühing maksejõuetuks muutunud ja majandustegevus oleks jätkunud. Pärast osaluse ostmist täitemenetluses ja osaniku poolt laenu andmist ja juhatuse liikme tasu maksmist olukorras, kus äriühingu majandustegevus puudus ja muudeti maksudeklaratsioone, muutis võlgniku maksejõuetuks. Ajutise pankrotihalduri hinnangul on võlgnik maksejõuetu ja selline seisund ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. II Kohtumääruse põhjendused Õigusnormid, millest kohus juhindub, on järgmised: pankrotiseaduse (edaspidi PankrS) § 1 lg 2 sätestab, et võlgnik on maksejõuetu, kui ta ei suuda rahuldada võlausaldaja nõudeid ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. PankrS § 1 lg 3 sätestab, et juriidilisest isikust võlgnik on maksejõuetu ka siis, kui võlgniku vara ei kata tema kohustusi ja selline seisund ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. PankrS § 29 lg 2 kohaselt võib kohus lõpetada menetluse pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu olenemata võlgniku maksejõuetusest ka siis, kui võlgniku vara koosneb peamiselt tagasivõitmise nõuetest ja nõuetest kolmandate isikute vastu ning nende nõuete rahuldamine on vähetõenäoline. PankrS § 31 lg 1 kohaselt kuulutab kohus pankroti välja, kui võlgnik on maksejõuetu. PankrS § 31 lg 5 kohaselt kuulutab kohus pankroti välja määrusega (pankrotimäärus). Kohus, tutvunud pankrotiavalduse ja selle lisadega ning hinnanud asjas kogutud tõendeid kogumis, leiab, et pankrotiavaldus tuleb rahuldada. Võlgniku pankrotiavalduse kohaselt on võlgnik püsivalt maksejõuetu. Ajutise pankrotihalduri aruande kohaselt on võlgnik püsivalt maksejõuetu.

Võlgniku puudub võlgnikul vara, võlgnik on asutatud sissemakset tegemata ja seetõttu on võlgnikul nõue osaniku vastu sissemaksmata osakapitali eest summas 2 500 eurot. Täitmata kohustusi on võlgnikul vähemalt 33 344.08 euro ulatuses. Suurimateks võlausaldajateks on Eesti Vabariik Maksu- ja Tolliameti kaudu nõudega summas 21 360.08 eurot ja X OÜ nõudega summas 10 685 eurot. Võlgniku majandustegevus on lõppenud. Puuduvad andmed selle kohta, et võlgniku osanikud või kolmandad isikud oleksid valmis äriühingu edaspidist tegevust finantseerima ja investeerima osaühingu omakapitali täiendavaid vahendeid. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et kuna võlgniku täitmata kohustused ületavad oluliselt võlgnikule kuuluva vara väärtust, siis on võlgnik maksejõuetu. Puuduvad andmed selle kohta, et võlgniku majanduslik olukord võiks paraneda. Seega on võlgnik tulenevalt PankrS § 1 lg 2 ja 3 maksejõuetu ja selline seisund ei ole tema majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. PankrS § 2 kohaselt on pankrotimenetluse eesmärgiks muu hulgas võlgniku maksejõuetuse põhjuste väljaselgitamine. PankrS § 28 lg 1 sätestab, et kui ilmneb, et võlgnik on seoses maksejõuetuse tekkimisega pannud toime kuriteo tunnustega teo, teatab haldur või kohus sellest prokurörile või politseile kriminaalmenetluse alustamise otsustamiseks. PankrS § 28 lg 2 sätestab, et kui pankrotimenetluses ilmneb, et võlgniku maksejõuetuse põhjuseks on raske juhtimisviga, märgib kohus seda lahendis. Pankrotiavalduse kohaselt ei oska võlgnik välja tuua maksejõuetuse põhjuseid. Ajutise pankrotihalduri hinnangul võib võlgniku maksejõuetuse põhjuseks olla asjaolu, et võlgniku osanik X OÜ andis võlgnikule laenu juhatuse liikme tasuks olukorras, kus äriühingu majandustegevus puudus ja muudeti maksudeklaratsioone, muutis võlgniku maksejõuetuks. Ajutine pankrotihaldur on seisukohal, et on võimalik, et ilma võlgniku osaluse müügita ja juhatuse vahetumiseta ei oleks äriühing maksejõuetuks muutunud ja majandustegevus oleks jätkunud. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et edaspidise pankrotimenetluse käigus tuleb pankrotihalduril välja selgitada, kas võlgniku maksejõuetuse põhjuseks on võlgniku juhatuse liikme raske juhtimisviga või kuriteo tunnustega teod. PankrS § 108 lg 1 kohaselt muutub võlgniku vara pankrotimääruse alusel pankrotivaraks, mida kasutatakse sihtvarana võlausaldajate nõuete rahuldamiseks ja pankrotimenetluse läbiviimiseks. PankrS § 108 lg 2 kohaselt on pankrotivara vara, mis oli võlgnikul pankroti väljakuulutamise ajal, samuti vara, mis nõutakse või võidetakse tagasi või mille võlgnik omandab pankrotimenetluse ajal. Ajutine pankrotihaldur on oma aruandes välja toonud, et võlgniku praegune juhatuse liige on avaldanud, et võlgniku osanik soetanud võlgniku osa enampakkumiselt, juhatuse liige on seisukohal, et võlgnik on varasemalt tegelenud maksupettuse ja rahapesuga. Võlgnikul on nõue E. AS vastu 22.10.2018 ja 04.10.2018 lepingutest tulenevalt, kus võlgnik on andnud juhised, mille kohaselt E. AS pidi makseid tegema Eco-Mos OÜ kontole. Eco-Mos Estonia OÜ endine juhatuse liige ei ole ajutise pankrotihalduri päringule vastanud. Võlgnik on teinud süüteoteate, mille kohaselt võlgniku endine juhatuse liige Oleg Sergejev on peale oma volituste lõppemist võtnud võlgniku kontolt välja sularaha kokku 12 731.79 eurot ja teinud põhjendamatuid väljamakseid erinevatele äriühingutele kokku summas 1 000 000 euro ületuses. Ajutise pankrotihalduri aruande kohaselt on võlgniku praegune juhatuse liige teinud ülekande summas 4 708 eurot X OÜ-le selgitusega, et tegemist on plaanilise oma osa väljaostuga. Kuna ajutisele pankrotihaldurile ei ole üle antud võlgniku raamatupidamisdokumente, ei saa ajutine pankrotihaldur anda seisukohta, kas eeltoodud maksete näol on tegemist alusetute maksetega. Kohus leiab, et pankrotihalduril tuleb edaspidise pankrotimenetluse käigus täiendavalt välja selgitada, kas pankrotimenetluses esinevad vara tagasivõitmise ja –nõudmise ja muude nõuete esitamise võimalused ja vajadusel esitada vastavad nõuded.

Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et kuigi võlgnikul puudub vara pankrotimenetluse kulude katteks, tuleb tulenevalt asjaolust, et võlgniku maksejõuetuse põhjuseks võivad olla rasked juhtimisvead ja kuriteo tunnustega teod, võlgniku pankrot välja kuulutada. Ajutine pankrotihaldur palus kohustada Eco-Mos Estonia OÜ juhatuse liikmelt Priit Janu ja endiselt juhatuse liikmelt O. S. andma kohtus võlgniku vande. PankrS § 86 lg 1 sätestab, et kohus võib kohustada võlgnikku kohtus vandega kinnitama, et kohtule esitatud andmed vara, võlgade ja majandus- või kutsetegevuse kohta on talle teadaolevalt õiged. PankrS § 90 sätestab, et kui võlgnik on juriidiline isik, kohaldatakse PankrS §-des 85–89 sätestatut vastavalt § 19 lõigetes 1 ja 3 nimetatud isikute suhtes. PankrS § 19 lg 1 sätestab, et juriidilisest isikust võlgniku korral võib pankrotiavalduse tagamiseks elukohast lahkumise keeldu kohaldada juhtorgani liikme, likvideerija, täisühingu osaniku, usaldusühingu täisosaniku, vähemalt 1/10 suurust osalust omava osaniku või aktsionäri, prokuristi ja raamatupidamise eest vastutava isiku suhtes. PankrS § 19 lg 3 sätestab, et kohus võib juriidilisest isikust võlgniku juhtorgani liiget, likvideerijat, prokuristi ja raamatupidamise eest vastutavat isikut trahvida või kohaldada nende suhtes elukohast lahkumise keeldu või aresti ka siis, kui nad on vabastatud oma kohustustest ühe aasta jooksul enne ajutise halduri nimetamist. P. J. on käesoleval ajal võlgniku juhatuse liikmeks ja O. S. oli võlgniku juhatuse liige kuni 20.12.2018. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et kuna võlgnik ei ole andnud ajutisele pankrotihaldurile teavet ja pankrotimenetluse käigus tuleb välja selgitada võlgniku majandustehingute sisu ja tagasivõitmise võimalused ning võlgniku juhatuse liikmete vastu nõuete esitamise võimalused, samuti kuriteo tunnustega teod, siis tuleb võlgniku praegustelt ja endistelt juhatuse liikmetelt võtta võlgniku vanne. Kohus selgitab võlgniku juhatuse liikmetele, et PankrS § 89 lg 1 kohaselt võib kohus kohtu korralduse täitmata jätmise korral või seadusega sätestatud kohustuse täitmise tagamiseks võib võlgnikku trahvida või tema suhtes kohaldada sundtoomist või aresti, kui võlgnik takistab pankrotimenetlust sellega, et: ei täida teabe andmise kohustust (§ 85); ei täida pankrotimenetlusest osavõtu kohustust (§ 87); ei täida vande andmise kohustust (§ 86); rikub elukohast lahkumise keeldu (§ 88); rikub pankrotivara käsutamise keeldu (§ 20 ja § 35 lõike 1 punktid 3 ja 4); rikub muul viisil oluliselt käesolevast seadusest tulenevaid kohustusi ning kahjustab sellega pankrotivara. PankrS § 89 lg 1 kohaselt võib võlgnikule aresti määrata kuni kolmeks kuuks. Martin Krupp on andnud nõusoleku enda nimetamiseks pankrotihalduriks.