Eco-Mos Estonia OÜ (pankrotis) pankrotihaldur Martin Krupi hagi X vastu kahju hüvitamiseks ja viivise väljamõistmiseks. Hagi hind 12 782,72 eurot.
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja: Eco-Mos Estonia OÜ (pankrotis; registrikood 12964111) pankrotihaldur Martin Krupp (isikukood xxxx; Cavere Õigusbüroo OÜ; Estonia pst 1, 10143 Tallinn, e-post [email protected]) Hageja lepinguline esindaja: Marie Tsine (Cavere Õigusbüroo OÜ; Estonia pst 1, 10143 Tallinn, e-post [email protected]) Kostja: X (isikukood xxxx, elukoht xxxx, e-post xxxx) Kostja lepingulised esindajad: Tatjana Kostrõkina ja Jelena Aru (OÜ Legaltax Õigusbüroo; e-post [email protected])
Asja läbivaatamine
Kohtuistungil 8. mail 2023. a
RESOLUTSIOON
Jätta rahuldamata Eco-Mos Estonia OÜ (pankrotis) pankrotihaldur Martin Krupi hagi X vastu kahju hüvitamiseks ja viivise väljamõistmiseks. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine
1.Menetluskulud jätta Eco-Mos Estonia OÜ (pankrotis) pankrotihaldur Martin Krupi kanda.
2.Välja mõista Eco-Mos Estonia OÜ (pankrotis) pankrotihaldur Martin Krupilt menetluskulud summas 1 680 eurot X kasuks.
3.Välja mõista Eco-Mos Estonia OÜ (pankrotis) pankrotihaldur Martin Krupilt X kasuks viivis hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt (s.o. 1 680 eurolt) käesoleva otsuse jõustumisest kuni täitmiseni võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.
4.Välja mõista Eco-Mos Estonia OÜ (pankrotis) pankrotihaldur Martin Krupilt Eesti Vabariigi kasuks 910 eurot (s.o. riigilõiv, mille tasumisest hageja oli vabastatud hagi ja hagi tagamise taotluse esitamisel), mis tuleb tasuda vastavalt otsuse lisaks olevale makseinfole hiljemalt 15 päeva jooksul alates otsuse jõustumisest.
5.Kohustada Eco-Mos Estonia OÜ (pankrotis) pankrotihaldur Martin Kruppi tasuma väljamõistetud menetluskulult summas 910 eurot riigituludesse viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses sätestatud määras alates otsuse jõustumisest kuni tasumiseni (TsMS § 179 lg 9). Kohtuotsuse ärakiri saata pärast jõustumist menetluskulude jaotuse resolutsiooni punktide 4 ja 5 täitmise korraldamiseks Rahandusministeeriumile. Edasikaebamise kord Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Asjaolud ja hageja nõue
1.Kohtule 18.11.2022. a esitatud hagiavalduse kohaselt kuulutati Harju Maakohtu 18.11.2019. a kohtumäärusega välja Eco-Mos Estonia OÜ (registrikood 12964111, edaspidi ka Pankrotivõlgnik) pankrot ja pankrotihalduriks nimetati Martin Kupp (Harju Maakohtu 18.11.2019. a kohtumäärus - lisa 1). Pankrotivõlgnik kanti äriregistrisse 15.12.2015. a. Vastavalt äriregistri andmetele on Pankrotivõlgniku põhitegevusalaks alates 30.06.2017. a veekogumine, -töötlus ja -varustus. Äriregistri andmetel on Pankrotivõlgniku poolt äriregistrile esitatud viimane majandusaasta aruanne 2017. aasta kohta (äriregistri väljavõte - lisa 2).
2.Pankrotivõlgniku juhatuse liikmeks on alates 15.11.2018. a P. J., isikukood xxxx. Varasemalt oli juhatuse liikmeks X, isikukood xxxx, alates 15.12.2015. a kuni 20.12.2018. a. Pankrotivõlgniku osanik on alates 30.10.2018. a Kimbutaja OÜ, registrikood 14497429 (vt lisa 2). Pankrotivõlgniku 2017. a majandusaasta aruande kohaselt oli Võlgnikul 31.12.2017. a vara 56 661 eurot, kohustusi 43 319 eurot, omakapital 13 342 eurot ning kasum 8 126 eurot. Müügitulu 2017. a oli 446 147 eurot (võlgniku 2017 majandusaasta aruanne, lisa 3).
3.Pankrotihaldurile ei ole üle antud vaatamata korduvatele teabenõuetele Pankrotivõlgniku raamatupidamist ning haldurile ei ole käesolevaks ajaks üle antud pankrotivara hulka kuuluvat vara sh sularaha. Pankrotihaldur märgib, et on pöördunud Pankrotivõlgniku endiste juhatuse liikme Kostja X poole Pankrotivõlgniku raamatupidamisdokumentide üleandmiseks. Edastatud selgituste kohaselt on raamatupidamisdokumendid Pankrotivõlgniku uuele juhatuse liikmele P. J.le üle antud. 04.12.2019. a toimunud kohtuistungil väitis Pankrotivõlgniku endine juhatuse liige X, et andis raamatupidamisdokumendid uuele juhatuse liikmele üle. Dokumentide üleandmine toimus Visase 8, Tallinn, 2018. a novembri lõpus või detsembris. Samal kohtuistungil väitis juhatuse
liige P. J., et ei ole endiselt juhatuse liikmelt raamatupidamist üle võtnud ning ei ole mingeid raamatupidamisdokumente saanud. (04.12.2019. a kohtuistungi protokoll - lisa 4).
4.Pankrotihaldur märgib, et haldurile edastatud andmete kohaselt osutas Pankrotivõlgnikule raamatupidamisteenust T. L.. 04.12.2019. a toimunud kohtuistungil lubas kostja raamatupidajalt uurida, kas viimasel on säilinud raamatupidamisdokumendid elektroonilisel kujul. Kostja ei ole teavitanud pankrotihaldurit ega ka kohut asjaoludest, kas võlgniku endisel raamatupidajal õnnestus raamatupidamisdokumendid elektroonilisel kujul kätte saada.
5.Kokkuvõtvalt ei ole Pankrotihaldurile esitatud Pankrotivõlgniku raamatupidamisdokumente ega akti, millest nähtuks, et raamatupidamisdokumendid oleksid üle antud viimasele juhatuse liikmele P. J.le. Samuti on Pankrotivõlgniku endiste juhatuse liikmete antud vastused vastuolulised. Lisaks on pankrotihaldur tuvastanud järgneva: Kostja X on AS Citadele banka Eesti filiaali Eco-Mos Estonia OÜ kontolt xxxx välja võtnud sularaha 30.10.2018 summas 6 062,11 eurot ja 09.11.2018 summas 6 720,61 eurot (konto väljavõte – lisa 5). Seda raha ei ole X Eco-Mos Estonia OÜ-le siiani tagastanud. Kokku on pankrotihaldurile teadolevalt kontodelt välja võetud sularaha summas 12 782,72 eurot. 04.12.2019. a toimunud kohtuistungil väitis Pankrotivõlgniku endine juhatuse liige X, et ta võttis pankrotivõlgniku kontolt sularaha võlgniku vajadusteks, et maksta arveid ja maksta välja töötajatele palk. Pankrotihaldurile ei ole antud muid selgitusi sularaha kasutamise kohta ega esitatud dokumente, millest nähtuks sularaha üleandmine kolmandale isikule.
6.Eelnevast tulenevalt ei ole pankrotihaldurile üle antud ei sularaha ega ka raamatupidamist. Dokumentide üle andmata jätmise tõttu on halduril põhjendatud kahtlus, et Pankrotivõlgniku vara varjatakse pankrotimenetluses või on vara ebaseaduslikult omastanud kolmandad isikud ning nii tegutsedes tahab Pankrotivõlgnik hoiduda kõrvale pankrotimenetluses kohustuste täitmisest. Sellise käitumise tulemusena saavad ning on juba saanud kahjustada võlausaldajate huvid.
7.ÄS § 187 lg 1 sätestab, et juhatuse liige peab oma kohustusi täitma korraliku ettevõtja hoolsusega ja tegutsema ühingu suhtes majanduslikult kõige otstarbekamal viisil (ÄS § 306 lg 2; TsÜS § 4). TsÜS § 35 järgi peavad juriidilise isiku juhtorgani liikmed seadusest või põhikirjast tulenevaid kohustusi täitma juhtorgani liikmelt tavaliselt oodatava hoolega. Kostjad on rikkunud seadusest tulenevat juhatuse liikme hoolsus- ja lojaalsuskohustust, pöörates äriühingule kuuluvaid rahalisi vahendeid enda või kolmandate isikute kasuks. ÄS § 187 lg 2 kohaselt vastutavad juhatuse liikmed, kes on oma kohustuste rikkumisega tekitanud osaühingule kahju, selle hüvitamise eest solidaarselt. Sama paragrahvi 4. lõike teine lause sätestab, et osaühingu pankroti väljakuulutamise korral võib nõude osaühingu nimel esitada üksnes pankrotihaldur.
8.Seega võib hageja kui Eco-Mos Estonia OÜ (pankrotis) pankrotihaldur nõuda võlgnikult EcoMos Estonia OÜ (pankrotis) juhatuse liikme kohustuste rikkumisega Eco-Mos Estonia OÜ (pankrotis) tekitatud kahju hüvitamist. Pankrotihalduril on põhjust arvata, et endine juhatuse liige või keegi kolmas tegelik kasusaaja isikus on omastanud Pankrotivõlgniku sularaha kassas summas 12 782,72 eurot. Pankrotihaldurile ei ole antud täpseid selgitusi sularaha kasutamise kohta ega esitatud dokumente, millest nähtuks, et sularaha kasutati võlgniku vajaduste katmiseks. Kontode käsutusõiguse määrab ettevõtte juhatuse liige. Juhatuse liikme hoolsuskohustuse osaks on hoida kontode käsutamist võimaldavaid pangakaarte ja koode.
Isegi kui sularaha ei võtnud välja juhatuse liige isiklikult, siis oma tegevuse või tegevusetusega võimaldas ta kolmandal isikul raha välja võtta.
9.Lähtudes äriregistri andmetest oli perioodil 15.12.2015. a kuni 20.12.2018. a Pankrotivõlgniku juhatuse liikmeks X. Seega oli eelpool väljatoodud perioodil X tulenev õigus teha tehinguid Pankrotivõlgniku nimel, mille tõttu omas X õiguspädevust Pankrotivõlgniku vara suhtes sh arvelduskontode ning pangakaartide suhtes. Pankrotihaldur on tuvastanud, et Pankrotivõlgniku AS Citadele banka Eesti filiaali kontolt xxxx on välja võetud sularaha 30.10.2018 summas 6 062,11 eurot ja 09.11.2018 summas 6 720,61 eurot.
10.Pankrotihaldur toob välja, et punktis 2.2.12 nimetatud isikule on Pankrotivõlgniku vara usaldatud. Hageja hinnangul on kostja juhatuse liikmena rikkunud juhatuse liikme hoolsusja lojaalsuskohustusi ning sellega on tekkinud hagejale kahju. Hageja leiab, et kostja on juhatuse liikmena äriühingule kuuluvaid rahalisi vahendeid enda ja kolmandate isikute huvides kasutades rikkunud oluliselt juhatuse liikme kohustusi. Antud juhul puuduvad tõendid, et juhatuse liikmed oleksid oma kohustusi täitnud korraliku ettevõtja hoolsusega. Täidetud on käesoleva hagiavalduse punktis 2.2.6 nimetatud eeldused.
11.Käesoleval juhul tõid juhatuse liikme poolt tehtud tehingud hagejale kaasa olukorra, kus hageja vara vähenes vähemalt 12 782,72 euro võrra. Käesoleval juhul rikkus kostja juhatuse liikmena oma seadusest tulenevat hoolsuskohustust, kui pööras enda või kolmandate isikute kasuks äriühingu rahalised vahendid. Selliselt tekitati hagejale otsese varalise kahju. Puudub vaidlus, et kahju (rahalistest vahenditest ilma jäämine) on tekkinud kostjate tegevuse tagajärjel ning arvestades, et äriühingule on tekitatud kahju ja juhatuse liikme poolt oma kohustuste rikkumise vahel esineb põhjuslik seos, siis kuulub otsene varaline kahju juhatuse liikme poolt hagejale hüvitamisele. Hagejale kui kahjustatud isikule tuleb kostja poolt tekitatud kahju hüvitada st. alusetult välja võetud raha tagastada.
12.Kostja on hagejale põhjustanud otsest varalist kahju hagejale kuuluvate rahaliste vahendite alusetu kasutamise teel enda või kolmandate isikute huvides. Tekitatud kahju summas 12 782,72 eurot tuleb kostjal hüvitada. Kuivõrd pankrotihaldur on tuvastanud, et Pankrotivõlgniku arvelduskontolt AS Citadele banka Eesti filiaalis on võetud välja sularaha 30.10.2018 summas 6 062,11 eurot ja 09.11.2018 summas 6 720,61 eurot, kokku summas 12 782,72 eurot ja ajavahemikul 15.12.2015. a kuni 20.12.2018. a oli Pankrotivõlgniku juhatuse liikmeks Kostja X, siis Kostja poolt tuleb hüvitada kahju summas 12 782,72 eurot.
13.Pankrotihalduril on alust arvata, et Pankrotivõlgniku juhatuse liikmete tegevus on kvalifitseeritav teadvalt raamatupidamisdokumentide ebaseadusliku hävitamise-, varjamisevõi kahjustamise või raamatupidamisdokumendis andmete esitamata jätmisena või ebaõigete andmete esitamisena, kuivõrd sellega on oluliselt raskendatud ülevaate saamine Pankrotivõlgniku varalisest seisundist. Raamatupidamise korraldamise kohustuse teadev rikkumine seisneb selles, et Pankrotihaldurile ei ole esitatud Pankrotivõlgniku raamatupidamisdokumente ning järelikult ei ole tagatud Pankrotivõlgniku raamatupidamise õiguspärast korraldamist. Halduril puudub aktuaalne, oluline, objektiivne ja võrreldav informatsioon Pankrotivõlgniku finantsseisundist, majandustulemusest ja rahavoogudest ehk raamatupidamiskohustuse korraldamise nõuete teadva rikkumisega on oluliselt raskendatud ülevaate saamine Pankrotivõlgniku varalisest seisundist ning selline olukord pärsib kogu pankrotimenetluse läbiviimist.
14.Dokumentide üle andmata jätmise tõttu on halduril põhjendatud kahtlus, et Pankrotivõlgniku vara varjatakse pankrotimenetluses või on vara ebaseaduslikult omastanud kolmandad isikud ning nii tegutsedes tahab Pankrotivõlgnik hoiduda kõrvale pankrotimenetluses kohustuste täitmisest. Sellise käitumise tulemusena saavad ning on juba saanud kahjustada võlausaldajate huvid. Pankrotihaldurile ei ole esitatud Pankrotivõlgniku endise juhatuse liikme X ja P. J. poolt Pankrotivõlgniku majandustegevuse kohta käivat dokumentatsiooni sh. raamatupidamise dokumente. Täiendavalt ei ole X andnud Pankrotihaldurile üle Pankrotivõlgniku vara, sh sularaha.
15.Pankrotihaldurile pole ka esitatud Pankrotivõlgniku raamatupidamist korraldanud T. L. poolt raamatupidamisdokumendid elektroonilisel kujul ega pole põhjendatud, mis põhjusel ei ole võimalik raamatupidamise dokumente elektroonilisel kujul esitada. Pankrotivõlgniku endine juhatuse liige X on väitnud, et on Pankrotihalduri poolt nõutud dokumentatsiooni üle andnud uuele juhatuse liikmele P. J.le, kuid tõendeid selle kohta esitanud pole ei kohtule ega Pankrotihaldurile. P. J. on aga väitnud, et ei ole endiselt juhatuse liikmelt raamatupidamist üle võtnud ning ei ole mingeid raamatupidamisdokumente saanud. Selliste suusõnaliste üksikute ütluste põhjal ei ole Pankrotihalduril võimalik nõuetekohaselt täita oma seadusest tulenevaid kohustusi, sealhulgas on takistatud pankrotivara moodustamine ning seeläbi võlausaldajate nõuete rahuldamine. Eelnevast tulenevalt ei ole haldurile pankrotivara ning vara kohta käivat dokumentatsiooni üle antud ning seega on tegemist vara varjamisega Pankrotimenetluses. Samuti ei ole Pankrotihaldurile esitatud usaldusväärset täielikku teavet Pankrotivõlgniku varalise seisu, varade võõrandamise ega võimalike nõuete kohta. Selline teabe esitamata jätmine ja pankrotivara üle andmata jätmine takistab halduril oma kohustuste täitmist ning pankrotivara moodustamist ja seeläbi võlausaldajate nõuete rahuldamist. Kostja vastus
16.Kohtule 02.02.2023. a esitatud vastuses vaidleb kostja hagile vastu. Harju Maakohtu 18.11.2019. a kohtumäärusega kuulutati välja Eco-Mos Estonia OÜ (registrikood 12964111, edaspidi ka pankrotivõlgnik) pankrot ja pankrotihalduriks nimetati Martin Kupp. Pankrotivõlgnik kanti äriregistrisse 15.12.2015. a. Vastavalt äriregistri andmetele on pankrotivõlgniku põhitegevusalaks alates 30.06.2017. a veekogumine, -töötlus ja -varustus. Pankrotivõlgniku asutajaks oli X (isikukood xxxx, edaspidi ka kostja), kes oli ajavahemikul 15.12.2015 kuni 20.12.2018 Eco-Mos Estonia OÜ (pankrotis) juhatuse liige ja ajavahemikul 15.12.2015 kuni 30.10.2018 ainuomanik. Pankrotivõlgniku juhatuse liikmeks on alates 15.11.2018. a P. J., isikukood xxxx. Alates 30.10.2018 võlgniku ainuosanik KIMBUTAJA OÜ, mis omandas Xle kuuluva osa enampakkumisel.
17.Vahetult peale osa ostu (30.10.2018) tegi uus osanik otsuse, millega otsustati sõlmida osaniku KIMBUTAJA OÜ-ga (reg nr: 14497429) laenuleping summas 5000 (viistuhat) eurot intressiga 15% aastas ja viivitusintressiga 0,2% päevas. Laenu tagastamise tähtaeg on 30.11.2018. 14.11.2018 tegi osanik uue otsuse, millega samuti otsustati sõlmida osaniku KIMBUTAJA OÜ-ga (reg nr: 14497429) laenuleping summas 5000 (viistuhat) eurot intressiga 15% aastas ja viivitusintressiga 0,2% päevas. Laenu tagastamise tähtaeg on 14.12.2018. Otsustega määrati uus juhatuse liige P. J. (isikukood: xxxx). Pankrotivõlgniku määruse kohaselt on pankrotihaldur tuvastanud, et võlgniku praegune juhatuse liige, ehk P. J., on teinud ülekande summas 4 708 eurot Kimbutaja OÜ-le selgitusega, et tegemist on plaanilise oma osa väljaostuga.
18.Kimbutaja OÜ nõude aluseks on uue omaniku antud laen, mis on antud sularahas ja väidetavalt on sellest tasutud juhatuse liikme tasu. Ajutine pankrotihaldur on seisukohal, et on võimalik, et ilma võlgniku osaluse müügita ja juhatuse vahetumiseta ei oleks äriühing maksejõuetuks muutunud ja majandustegevus oleks jätkunud. Pärast osaluse ostmist täitemenetluses ja osaniku poolt laenu andmist ja juhatuse liikme tasu maksmist olukorras, kus äriühingu majandustegevus puudus ja muudeti maksudeklaratsioone, muutis võlgniku maksejõuetuks. Kostja juhib kohtu tähelepanu asjaolule, et KIMBUTAJA OÜ (reg nr: 14497429, likvideerimisel, uus nimi LAGUNA MADRE OÜ) poolt äriregistrile esitatud majandusaasta aruanded on enam kui kummalised ning mingit laenu andmist ei kinnita. Seda enam, 2018. a majandusaasta aruande kohaselt puudus KIMBUTAJA OÜ-l raha laenude andmiseks (Lisa 4).
19.Seega on kostjal põhjendatud alus arvata, et tegemist on pankrotimenetluses esitatud valeandmetega. Kostja selgitab, et vahetult peale osa ostu esitas OÜ Eco-MOS Estonia uus juhatuse liige MTA-le parandusdeklaratsioonid, millega soovis käibemaksu tagasi saada summas enam kui 80 000 eurot. Asjas 3-19-466 tehti määruse, millega rahuldati Maksu- ja Tolliameti taotlus ning anti luba aresti seadmiseks Eesti Vabariigi kasuks (Maksu- ja Tolliameti kaudu) Eco-Mos Estonia OÜ ettemaksukontole (viitenumber 30049109) summas 84 956,35 eurot. Lisaks on uus juhatuse liige saatnud pankrotivõlgniku klientidele kahtlased kirjad eesmärgiga saada klientidelt alusetult raha. Nimetatud asjaolud kinnitavad kostja seisukohta, et seaduse vastaste tegevustega püüdis OÜ Eco-Mos Estonia uus juhatuse liige rikastuda teiste isikute, sh Eesti Vabariigi arvelt ning kui see ei läinud tal läbi, siis kunstlikult loodud pankroti kaudu püütakse nüüd alusetult rikastuda kostja arvelt.
20.Vaatamata sellele, et OÜ Eco-Mos Estonia uue osaniku ja juhatuse liikme tegevused viitasid pettusskeemidele, sh maksepettusele ning sellele, et uue juhatuse liikme tegevuse tagajärg on OÜ pankrotistumine, on pankrotihaldur esitanud hagiavalduse kostja vastu. Hagiavalduse kohaselt kostja X on AS Citadele banka Eesti filiaali Eco-Mos Estonia OÜ kontolt xxxx välja võtnud sularaha 30.10.2018 summas 6 062,11 eurot ja 09.11.2018 summas 6 720,61 eurot. Pankrotihalduril on põhjust arvata, et endine juhatuse liige või keegi kolmas tegelik kasusaaja isikus on omastanud pankrotivõlgniku sularaha kassas summas 12 782,72 eurot.
21.Pankrotimenetluses toimunud kohtuistungil selgitas kostja, et seisuga 15.11.2018 mingeid võlgu ei olnud, va. oli väike võlgnevus Maksu- ja Tolliametile. See oli umbes 1000 eurot. Samuti selgitas endine juhatuse liige, et ta võttis raha kontolt kassasse firma vajadusteks. Kohtuistungil selgitas endine juhatuse liige, et vajadusel saab pankrotihaldur pöörduda Maksu-ja Tolliameti poole ja paluda esitada pankroti võlgniku raamatupidamise dokumente viimase poole aasta eest. Kostja selgitab, et ta sai teada, et OÜ Eco-Mos Estonia uus juhatuse liige esitab MTA-le parandusdeklaratsioone 2018. a oktoobri ja novembri eest (ehk siis isik esitas uued, valeandmetega deklaratsioonid lootuses saada varem riigile tasutud maksusummad enda valdusesse). Kohe peale seda võttis kostja MTA-ga ühendust ning esitas neile OÜ Eco-Mos Estonia raamatupidamisdokumendid selle perioodi kohta selleks et mh näidata, et varem esitatud deklaratsioonid olid esitatud korrektselt.
22.MTA-le esitatud raamatupidamise dokumentide hulgas oli mh ka Arox Proff OÜ 28.10.2018.a arve nr 2018/10-28s/7 summas 12 261,60 eurot ning nimetatud arve sularahas tasumise kviitung. Kostja selgitab, et 30.10.2018.a tasus Eco-Mos Estonia OÜ sularahas 12 261,60 eur Arox Proff OÜ arve alusel. MTA-le esitatud dokumentide hulgas oli ka Arox
Proff OÜ kinnitus sularaha kättesaamise kohta. Kuna Eco-Mos Estonia OÜ-l 30.10.2018.a piisavalt rahalisi vahendeid ei olnud, siis tasus kostja arve alusel osaliselt enda isiklikest vahenditest. Seega tekkis Eco-Mos Estonia OÜ-l võlgnevus kostja ees. Kuna teisi võlausaldajaid äriühingul rohkem ei olnud, siis võttis 09.11.2018.a kostja äriühingu pangakontolt raha selleks, et kustutada tekkinud võlg.
23.Kui pankrotihaldur oleks teinud MTA-le vastava päringu, siis oleks juba ammu saanud raamatupidamisdokumendid perioodi oktoober-november 2018. a kohta. Kostja juhib tähelepanu sellele, et raamatupidamisdokumendid olid MTA-le esitatud juba 2018. a ning seega ei saa praegu väita, et tegemist on kostja alusetu väidetega eesmärgiga vältida hagi rahuldamist. Peale hagiavalduse materjalide kättesaamist pöördus kostja Maksu- ja Tolliameti poole päringuga, et saada arvet 2018/10-28s/17 kohtule esitamiseks. Kahjuks vastas MTA eitavalt. Käesolevaga kinnitab kostja, et täitis oma juhatuse liikme kohustusi heauskselt ja käitus üksnes ühingu huvides. Väljavõetud raha oli kasutatud üksnes äriühingu tegevusega seotud eesmärkidel. Sularahas arve tasumise kohta oli MTA-le esitatud kassaorder ning MTA ei ole ei tehingute ega sularaha liikumise õiguspärasuses kahelnud ega selles osas täiendavaid maksusummasid määranud.
24.Juhime kohtu tähelepanu asjaolule, et MTA kontrollis selle ajavahemiku tehinguid, millal toimus sularaha väljavõtmine ning kui keegi oleks seda raha omastanud, siis oleks MTA seda ka maksustanud (nt tulumaks ettevõtlusega mitteseotud väljamaksetelt). Seda aga MTA teinud ei ole. Oluline on ka see, et arve tasumise ajal (30.10.2018) ega kostja eest tekkinud võlgnevuse tagastamise ajal (09.11.2018) ei olnud ettevõttel muid kohustusi, võlgnevusi, laene ega pankrotiseisu. Arve tasumise ajal oli kostja juhatuse liige ning seega oli kostjal seadusest tulenev õigus ja kohustus teha tehinguid Eco-Mos Estonia OÜ nimel ja arvel, sh tasuda OÜ-le osutatud teenuste eest. Äriühingu juhatuse liikme hoolsuskohustus tähendab senise kohtupraktika põhjal eelkõige seda, et juhatuse liige peab tegutsema heas usus ja ühingu huvides, samuti olema otsuste vastuvõtmiseks piisavalt informeeritud ega tohi ühingule võtta põhjendamatuid riske (vt nt Riigikohtu 3. märtsi 2014. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-197-13, p 19; 6. mai 2015. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-38-15, p 14). Kostja on seisukohal, et antud juhul puudub õigus ja alus hagiavalduse rahuldamiseks. Kostja ei ole kasutanud pankrotivõlgniku vara enda või kolmanda isiku huvides, vaid täitis OÜ tasumise kohustusi võlausaldaja ees Kohtu põhjendused
25.Kohus, kuulanud ära hageja, hageja ja kostja esindajad ning tutvunud toimiku kõigi materjalidega, on jõudnud järeldusele, et hagiavaldus ei kuulu kuulu rahuldamisele.
26.Käesolevas tsiviilasjas ei vaielda järgmiste asjaolude üle: • Harju Maakohtu 18.11.2019. a kohtumäärusega kuulutati välja Eco-Mos Estonia OÜ (pankrotis) pankrot ning pankrotihalduriks nimetati Martin Krupp (tl 8). • Alates 15.12.2015. a kuni 20.12.2018. a oli Eco-Mos Estonia OÜ (pankrotis) osanik ja juhatuse liige X (tl 11-12). • 2017. a majandusaasta aruande kohaselt oli Eco-Mos Estonia OÜ (pankrotis) müügitulu 446 147 eurot, kasum 8 126 eurot, sularaha kassas 1 254 eurot, omakapital 13 342 eurot (tl 14-18). • Alates 30.10.2018. a on võlgniku ainuosanik Kimbutaja OÜ, mis omandas Xle kuuluva osa enampakkumisel.
• •
• • •
•
30.10.2018. a osaniku otsusega valiti alates 30.10.2018. a Eco-Mos Estonia OÜ (pankrotis) juhatuse liikmeks P. J.. 30.10.2018. a osaniku otsuse p 6 järgi sõlmiti Kimbutaja OÜ-ga laenuleping summas 5 000 eurot intressiga 15% aastas ja viivitusintressiga 0,2% päevas. Laenu tagastamise tähtaeg oli 30.11.2018. a (tl 51). 30.10.2018. a võttis X Eco-Mos Estonia OÜ (pankrotis) AS Citadele banka Eesti filiaali arvelduskontolt xxxx välja sularaha 6 062,11 eurot. 09.11.2018. a võttis X Eco-Mos Estonia OÜ (pankrotis) AS Citadele banka Eesti filiaali arvelduskontolt xxxx välja sularaha 6 720,61 eurot. 14.11.2018. a osaniku otsuse p 5 järgi sõlmiti Kimbutaja OÜ-ga laenuleping summas 5 000 eurot intressiga 15% aastas ja viivitusintressiga 0,2% päevas. Laenu tagastamise tähtaeg oli 14.12.2018. a (tl 53). 2018. a majandusaasta aruande kohaselt oli Eco-Mos Estonia OÜ (pankrotis) müügitulu 4 256 eurot, kasum 2 230 eurot, sularaha kassas 2 500 eurot, omakapital 4 730 eurot (tl 55-57).
27.Hagiavalduse kohaselt on kostja tekitanud Eco-Mos Estonia OÜ (pankrotis) kahju sellega, et on Eco-Mos Estonia OÜ (pankrotis) arvelduskontolt võtnud välja sularaha summas 12 782,72 eurot. Kostja on rikkunud seadusest tulenevat juhatuse liikme hoolsus- ja lojaalsuskohustust, pöörates äriühingule kuuluvaid rahalisi vahendeid enda või kolmandate isikute kasuks. Kahju on tekitanud kostja ÄS § 187 lg 1 järgse hoolsuskohustuse rikkumisega. Otsene varaline kahju VÕS § 128 lg 3 mõistes seisneb võlgnikule kuuluvate rahaliste vahendite alusetus kasutamises enda või kolmandate isikute huvides (tl 5).
28.Kostja vastuväite kohaselt oli vaidlusaluste summade näol on tegemist äriühingu huvides kasutatud rahaga. Nimelt esitas Arox Proff OÜ Eco-Mos Estonia OÜ-le (pankrotis) 28.10.2018. a arve nr 2018/10-28s/7 summas 12 261,60 eurot. Eco-Mos Estonia OÜ (pankrotis) tasus arve 30.10.2018. a sularahas. Kuna Eco-Mos Estonia OÜ-l (pankrotis) ei olnud piisavalt rahalisi vahendeid, siis tasus kostja arve osaliselt enda isiklikest vahenditest. Seega tekkis Eco-Mos Estonia OÜ-l (pankrotis) võlgnevus kostja ees. Kuna teisi võlausaldajaid äriühingul ei olnud, siis võttis kostja 09.11.2018. a äriühingu pangakontolt raha selleks, et kustutada võlg (tl 48-49).
29.Riigikohus on oma praktikas leidnud, et kahju hüvitamise nõude esitamisel äriühingu juhatuse liikme vastu tuleb arvestada ka seda, kas hageja on teinud omapoolselt mõistlikult vajaliku, et kahju ära hoida või seda vähendada. Kui isikul on või oli kõrvuti rikkujalt kahju hüvitamise nõudega võimalus nõuda kolmandalt isikult tagasi rikkumise tõttu tema poolt tasutu, tuleb seda kahju hüvitamise nõude puhul arvestada. Kahjuna saab käsitada vaid seda osa väidetavast kahjust, mille võrra hageja tagasinõudeõiguse väärtus on kahjuna nõutavast summast väiksem (vt näiteks Riigikohtu tsiviilkolleegiumi 9. detsembri 2009. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-134-09, p 11; 11. mai 2005. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-41-05, p 55).
30.Kohtule on esitatud Maksu- ja Tolliameti 05.07.2019. a kontrollakt ja 08.08.2019. a maksuotsus, millelt nähtub, et 28.10.2018. a Arox Proff OÜ arve nr 2018/10-28s/7 „selgitus tunnitöö“, akt 2018/10-28s/7-1 on kostja poolt koos muude võlgniku arvete ja raamatupidamisdokumentidega Maksu- ja Tolliametile esitatud (tl 79 pöördel). Eeltoodust tulenevalt oli hagejal võimalus enne käesoleva menetluse alustamist veenduda, millises ulatuses on võlgniku raamatupidamisdokumendid olemas ja kostja poolt Maksu- ja Tolliametile üle antud. Kuivõrd kostja poolt väidetud arve on tegelikkuses olemas ja
sularahas tasutud, ei vasta tõele hageja väide, et võlgniku vara on vähenenud õigusliku aluseta. Maksu- ja Tolliameti kontrollaktist ja maksuotsusest nähtub, et vaidlusalused 12 261,60 eurot tasuti Arox Proff OÜ-le arve alusel.
31.Hageja on esitanud kostja vastu osaühingu juhatuse liikme kohustuste rikkumisega tekitatud kahju hüvitamise nõude. Kuna juhatuse liikme õigussuhe on olemuslikult tehinguline (vt ka nt Riigikohtu 11. mai 2005. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-41-05, p 18), kohaldub kohustuste rikkumisel tekitatud kahju hüvitamisel VÕS § 115. Nõude õiguslik alus on äriseadustik (ÄS) § 187 lg 2, mille järgi oma kohustuste rikkumisega osaühingule kahju tekitanud juhatuse liige vastutab tekitatud kahju hüvitamise eest. Juhatuse liige vabaneb vastutusest, kui ta tõendab, et on oma kohustusi täitnud korraliku ettevõtja hoolsusega. ÄS § 187 lg 2 alusel juhatuse liikme vastu esitatava nõude eeldused on: juhatuse liikme poolt kohustuste rikkumine (ÄS § 187 lg 1, TsÜS § 35), osaühingule kahju tekkimine (VÕS § 127 lg 1 ja § 128), põhjuslik seos rikkumise ja kahju vahel (VÕS § 127 lg 4).
32.Pooled vaidlevad selle üle, kas kostja poolt Arox Proff OÜ-le tasutud 12 261,60 eurot kahjustas Eco-Mos Estonia OÜ-l (pankrotis) majanduslikku seisu. Hageja pidi käesolevas menetluses tõendama, et kostja on Eco-Mos Estonia OÜ (pankrotis) juhatuse liikmena oma kohustuste rikkumisega tekitanud osaühingule kahju. Kostja pidi tõendama, et ta on tegutsenud korraliku ettevõtja hoolsusega (ÄS § 187 lg 2).
33.Hagiavalduse kohaselt rikkus kostja juhatuse liikme kohustusi sellega, et võttis Eco-Mos Estonia OÜ (pankrotis) arvelduskontolt välja sularahas 12 261,60 eurot. Hageja leiab, et kostja on Eco-Mos Estonia OÜ (pankrotis) juhatuse liikmena rikkunud ÄS §§ 187 lg 1, 306 lg 2, TsÜS § 4 ja TsÜS § 35 sätestatud kohustusi ja nende rikkumiste tõttu on tekkinud EcoMos Estonia OÜ (pankrotis) kahju.
34.Äriühingu juhatuse liikme kohustused võivad tuleneda seadusest, ühingu põhikirjast, üldkoosoleku otsustest ja muudest poolte sõlmitud kokkulepetest. TsÜS § 35 kohaselt juriidilise isiku juhtorgani liikmed peavad oma seadusest või põhikirjas tulenevaid kohustusi täitma juhtorgani liikmelt tavaliselt oodatava hoolega ja olema juriidilisele isikule lojaalsed. Äriühingu juhatuse liikme hoolsuskohustus tähendab seda, et juhatuse liige peab tegutsema heas usus ja äriühingu huvides, samuti olema otsuste vastuvõtmiseks piisavalt informeeritud ega tohi ühingule võtta põhjendamatuid riske. Lojaalsuskohustus tähendab muu hulgas kohustust vältida huvide konflikti ja mitte eelistada isiklikke huve äriühingu omadele (vt Riigikohtu 6. mai 2015 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-38-15, p 14). Riigikohus on selgitanud, et „kohustus tegutseda majanduslikult kõige otstarbekamal viisil“ ei ole juhatuse liikme eraldiseisev kohustus, vaid see on hõlmatud üldise hoolsuskohustusega, mille järgimine tehakse kindlaks nii, et hinnatakse, kas juhatuse liige täitis oma kohustusi korraliku ettevõtja hoolsusega (ÄS § 187 lg 1). Tegu on ärilise kaalutluse reegli abil kindlaks tehtava käitumisstandardiga, mida on järgitud siis, kui juhatuse liige ei ole oma tegevusest isiklikult huvitatud, ta on informeeritud määral, mida saab vastavalt asjaoludele pidada mõistlikuks, ja kui sarnases olukorras tegutsev heauskne juhatuse liige võib ratsionaalselt uskuda, et tema tegevus või otsus on ühingu parimates huvides. Kui eelnimetatud nõuded on täidetud, ei ole juhatuse liige oma hoolsuskohustust rikkunud sõltumata sellest, milline on tema tegevuse tegelik tagajärg (vt ka Riigikohtu 24. novembri 2015. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-129-15, p 17). Selleks, et lojaalsuskohustuse rikkumist juhatuse liikmele ette heita, peaks juhatuse liige olema tehingu tegemisel mingil viisil eelistanud isiklikke (või endaga seotud kolmanda isiku) huve osaühingu huvidele. Riigikohus on 19.12.2016 otsuses tsiviilasjas nr 3-2-1-113-16
asunud seisukohale, et olukorras, kus juhatuse liige on äriühingu pangakontolt võtnud välja sularaha ning ei ole tõendanud, et väljavõetud sularaha on kasutatud äriühingu huvides, on ta rikkunud äriühingu vara hoidmise kohustust.
35.Kostja on käesolevas menetluses kinnitanud, et kasutas arvelduskontolt väljavõetud raha äriühingu huvides ning ei ole rikkunud juhatuse liikme lojaalsus- ning hoolsuskohustust. EcoMos Estonia OÜ-l (pankrotis) puudusid vaidlusalusel perioodil võlausaldajad, kelle huve arve tasumine Arox Proff OÜ-le oleks kahjustanud.
36.Kohtule on esitatud Harju Maakohtu 18.11.2019. a määrus tsiviilasjas 2-19-11868, millest nähtub, et ajutine haldur on ajutises pankrotimenetluses olnud seisukohal, et on võimalik, et ilma võlgniku osaluse müügita ja juhatuse vahetumiseta ei oleks äriühing maksejõuetuks muutunud ja majandustegevus oleks jätkunud. Pärast osaluse ostmist täitemenetluses ja osaniku poolt laenu andmist ja juhatuse liikme tasu maksmist olukorras, kus äriühingu majandustegevus puudus ja muudeti maksudeklaratsioone, muutus võlgnik maksejõuetuks (tl 9).
37.VÕS § 127 lg 1 kohaselt kahju hüvitamise eesmärk on kahjustatud isiku asetamine olukorda, mis on võimalikult lähedane olukorrale, milles ta oleks olnud, kui kahju hüvitamise kohustuse aluseks olevat asjaolu ei oleks esinenud. Kahju olemasolu tuvastatakse rikkumisele eelneva ja sellele järgneva varalise olukorra võrdlemise kaudu. Varaline diferents VÕS § 127 lg 1 mõttes eeldab varalise olukorra võrreldavat halvenemist – äriühing peab olema sattunud juhatuse liikme kohustuse rikkumise tulemusena halvemasse olukorda võrreldes olukorraga, milles ta oleks olnud, kui rikkumist ei oleks toimunud (vt Riigikohtu tsiviilkolleegiumi 17. oktoobri 2013. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1110-13, p 16).
38.Käesolevas menetluses puuduvad tõendid selle kohta, et kostja oleks hoolsuskohustuse rikkumisega tekitanud Eco-Mos Estonia OÜ-le (pankrotis) kahju VÕS § 128 lg 3 tähenduses.
39.ÄS § 183 järgi on raamatupidamise korraldamine juhatuse ülesanne. ÄS § 187 lg 1 kohaselt juhatuse liige peab raamatupidamise korraldamisel toimima kooskõlas korraliku ettevõtja hoolsusega. Seega juhatuse liikme hoolsuskohustus on muuhulgas hõlmatud ka raamatupidamise korraldamisega. Riigikohus on tsiviilasjas 3-2-1-191-12 leidnud, et äriseadustiku sätted, mis kohustavad juhatust korraldama äriühingu raamatupidamist, on iseenesest võlausaldajate kaitseks kehtestatud seaduse sätted. Käesolevas menetluses kogutud tõenditest nähtub, et kostja poolt on 2017. a majandusaasta aruanne registripidajale esitatud. Maksu- ja Tolliameti 05.07.2019. a kontrollakt ja 08.08.2019. a maksuotsusest nähtub, et Maksu- ja Tolliametil kostja esitatud majandusaasta aruandele etteheiteid ei ole, ebausaldusväärseks peetakse 2018. a oktoobri- novembri raamatupidamist, mil kostja EcoMos Estonia OÜ-le (pankrotis) raamatupidamist enam ei korraldanud (tl 69).
40.Eeltoodust tulenevalt on ei ole hageja nõue kostja vastu õiguslikult põhjendatud ning hagi ei kuulu rahuldamisele. Kuivõrd põhinõue jääb rahuldamata, ei kuulu rahuldamisele ka viivisenõue. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine
41.TsMS § 162 lg 1 kohaselt hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. TsMS § 173 lg 1 kohaselt asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel
kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Eeltoodu alusel jätab kohus menetluskulud hageja kanda.
42.TsMS § 138 lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. Kohtukulud on TsMS § 138 lg 2 kohaselt muuhulgas riigilõiv ning asja läbivaatamise kulud. Kohtuvälised kulud on TsMS § 144 p 1 kohaselt menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud. TsMS § 175 lg 1 sätestab, kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud ja ta menetluskulude kindlaksmääramise avaldusele vastu ei vaidle, võib kohus piirduda üksnes selle kontrollimisega, et lepingulise esindaja kulud ei oleks suuremad käesoleva paragrahvi lõike 4 alusel kehtestatud piirmäärast. Kui menetluskulude kindlaksmääramise avaldus on selgelt põhjendamatu või kui lepingulise esindaja kulude kohta esitatakse vastuväide, kontrollib kohus ka lepingulise esindaja kulude põhjendatust ja vajalikkust. Lepinguline esindaja on menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu esindaja käesoleva seadustiku §-s 218 sätestatu kohaselt.
43.Hageja oli vabastatud Harju Maakohtu 01.12.2022. a määruse alusel riigilõivu tasumisest hagi esitamisel (tl 25). Hagi esitamise ajal kehtinud riigilõivuseaduse (RLS) lisa 1 kohaselt kuulus tsiviilasjalt hinnaga kuni 12 782,72 eurot tasumisele riigilõiv 910 eurot. Hagejalt kuulub TsMS § 179 lg 1 alusel Eesti Vabariigi kasuks väljamõistmisele riigilõiv summas 910 eurot.
44.Kostja palub hagejalt välja mõista menetluskulud summas 1 680 eurot. Menetluskulude nimekirjadest nähtub, et kostja kasutas esindajate teenust 12 tundi (tl 103-104).
45.Hageja kasutas esindaja teenust 14 tundi ja 45 minutit. Kokku kandis hageja õigusabikulusid 2 065 eurot (lisandub käibemaks) (tl 102). Hageja leiab, et kostja õigusabikulud ei ole täies ulatuses põhjendatud, need on ülepaisutatud (tl 105).
46.Kohtu hinnangul on kostja menetluskulude nimekirjas toodud ajakulu kooskõlas asja mahu ning keerukusega. Kohtul puudub alus pidada ajakulu ülepaisutatuks. Riigikohus on 13.11.2013.a määruses kohtuasjas nr 3-2-1-115-13 asunud seisukohale, et lisaks esindamisele kulunud aja põhjendatuse ja vajalikkuse hindamisele tuleb TsMS § 175 lg 1 järgi hinnata ka ühe tööühiku hinna (s.o tunnitasu) põhjendatust ja vajalikkust. Üksnes sellisel juhul saab hinnata, kas lepingulise esindaja kulud on põhjendatud ja vajalikud. Kostja esindajad on osutanud kostjale õigusabiteenust keskmise tunnihinnaga 140 eurot. Kohus on seisukohal, et tasu õigusteenuse eest summas 140 eurot ei ületa õigusabituru keskmist ning kohtute poolt mõistlikuks peetud tunnihinda.
47.Kostja on esitanud ka taotluse TsMs § 177 lg 4 alusel, seega käesoleva otsuse jõustumisest kuni täitmiseni tuleb hagejal tasuda kostjale hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt viivist võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.
/allkirjastatud digitaalselt/ Karin Sonntak Kohtunik
Tallinna Ringkonnakohtu 17.11.2023 kohtuotsusega on osaliselt tühistatud Harju Maakohtu Tallinna kohtumaja 16.06.2023 kohtuotsus.
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.