OÜ Luxlevel hagi Gerold Co2 OÜ vastu võlgnevuse 12 411,60 euro ja viivise 605,24 euro nõudes
Vaidlustatud otsus
Harju Maakohtu 24. septembri 2019 otsus
Kaebuse esitaja ja liik
Gerold Co2 OÜ apellatsioonkaebus
Apellatsioonkaebuse hind
13 016,84 eurot
Menetlusosalised ja nende esindajad ringkonnakohtus
Hageja (vastustaja): OÜ Luxlevel (registrikood 11516439), lepinguline esindaja Valeria Titova Kostja (apellant): Gerold Co2 OÜ (registrikood 11711098), lepinguline esindaja advokaat Sirle Kalma
Asja läbivaatamine
Kirjalikus menetluses
RESOLUTSIOON
1.Võtta kostja apellatsioonkaebus Tallinna Ringkonnakohtu menetlusse.
2.Tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 646 alusel otsustada asi üksnes apellatsioonkaebuse põhjal
3.Harju Maakohtu 24. septembri 2019 otsus tühistada ja saata asi uueks läbivaatamiseks samale maakohtule eelmenetluse staadiumis.
4.Apellatsioonkaebus rahuldada osaliselt. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse vahetult Riigikohtule 30 päeva jooksul alates otsuse kättesaamisest, aga mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Kassatsioonkaebuse võib Riigikohtusse esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Kassatsioonkaebuse esitamisel tuleb tasuda kautsjon sõltuvalt tsiviilasja hinnast ja kaebuse ulatusest. Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või kautsjoni tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku
tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.
NÕUDED JA NENDE ALUSEKS OLEVAD ASJAOLUD
1.OÜ Luxlevel (hageja) esitas 13. augustil 2018 Harju Maakohtule hagi Gerold Co2 OÜ (kostja) vastu põhivõla 12 411,60 eurot ja viivise 605,24 eurot saamiseks. Hageja peamised väited olid järgmised: -
-
-
-
-
alates 2017. aastast rentis kostja hagejalt ehitustehnikat, sh roomikekskavaatorit (edaspidi: ekskavaator) Käokella elurajooni ehitamiseks. Käokella elamurajooni ehitamine koosnes kahest etapist ja mõlemal rentis kostja hagejalt tehnikat; hageja täitis kostja tellimused vastavalt tema soovidele, andis tellitud tehnika koos juhiga kostja kasutusse ja esitas arved; algul tasus kostja arveid regulaarselt, kuid jättis osaliselt tasumata viimased kolm arvet, mis on seotud Käokella elurajooni ehitamisega 2017. aasta oktoobris, novembris ja detsembris. Need olid arved nr 17512 summas 6517,80 eurot, nr 17559 summas 7237,20 eurot ja nr 17599 summas 2174,40 eurot (edaspidi koos: vaidlusalused arved). Arvest nr 17512 on osaliselt tasutud 3517,80 eurot, mille tulemusel kokku jäi tasumata 12 411,60 eurot (= 6517,80 + 7237,20 + 2174,40 – 3517,80); vaidlusalused arved koostati kostja töötajale AA (edaspidi: kostja töötaja) allkirjastamiseks esitatud ja ka tema allkirjastatud tellimuslehtede/lepingute (edaspidi: tellimuslehed) alusel, kus kajastati tellitud teenuse kirjeldus, osutamise kuupäev, objekti nimetus, tunnihind jm olulised asjaolud. Kostja töötaja on kostja nimel tellimuslehti allkirjastanud ka varem ja nende alusel esitatud arved kostja tasus. Lisaks on töötamise registris kehtiv kanne kostja töötaja töötamise kohta kostja juures ajal, mis katab ka vaidlusaluste arvete ajavahemiku; Maksu- ja Tolliameti (edaspidi: MTA) andmetel deklareeris kostja vaidlusalused arved käibedeklaratsioonide INF B osal ostuarvetena, mis tõendab nii arvete kättesaamist kui ka aktsepteerimist; viivist arvestas hageja iga arve kaupa selle koostamise aluseks olevale kuule järgneva kuu 14. kuupäevast määraga 0,02% päevas – kokku nõudis hageja oma arvutuse alusel hagiavalduse esitamise kuupäeva seisuga viivisena 605,24 euro maksmist.
2.Kostja vaidles hagile vastu ja esitas mh järgmised vastuväited: -
-
-
kostja ei tellinud hagejalt vaidlusalustel arvetel kajastatud teenuseid. Kuigi kostja on hagejalt varasemalt teenuseid tellinud, siis ei sõlminud pooled lepingut, mille ese oleks vaidlusalustel arvetel märgitud teenused; tellimuslehtedelt ei nähtu, et need allkirjastas kostja töötaja. Allkirjad võivad olla võltsitud, need on väga lihtsa kujutisega ega ole identsed sama töötaja varasemate allkirjadega; kostja ei ole oma töötajat volitanud hagejaga lepingut sõlmima; käibedeklaratsioon ei tõenda hageja väiteid, eelkõige ei saa sellest järeldada teenuse tellimist ja saamist. Arvete kajastamine käibedeklaratsioonil on kostja kohustus olenemata sellest, kas arve üle on tekkinud vaidlus või mitte.
MAAKOHTU OTSUS
3.Maakohus rahuldas hagi 24. septembri 2019 otsusega (vaidlustatud otsus). Menetluskulud jättis maakohus tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 162 lg 1 alusel kostja kanda ja otsustas määrata need rahaliselt kindlaks edaspidi. 2 (6)
Maakohus põhjendas otsust järgmiselt: -
-
vastavalt hageja esitatud tellimuslehtedele oli poolte vahel sõlmitud kolm lepingut võlaõigusseaduse (VÕS) § 8 lg 1 tähenduses; hageja andis kostja kasutusse ehitustehnika, mis tähendab, et pooled sõlmisid rendilepingud VÕS § 339 tähenduses ja kostjal on kohustus tasuda renti; varasemate tellimuslehtede ja vaidlusaluste arvete esitamisel aluseks võetud tellimuslehtede võrdlusest nähtub, et kostja esindajaks on märgitud kostja töötaja, kelle allkirjad on identsed; kostja töötaja oli tsiviilseadustiku üldosa seaduse § 116 lg 2 järgi volitatud kostjat esindama; tellimuslehtedel kajastati piisavalt täpselt lepingutingimused ja vaidlusalustest arvetest nähtub, et hageja põhinõue on põhjendatud; hageja nõuab viivist kooskõlas tellimuslehtedel märgitud tasumise tähtajaga ja seaduses sätestatud määras, mistõttu ka viivise nõue on põhjendatud.
APELLATSIOONKAEBUS
4.Kostja esitas apellatsioonkaebuse, milles palub maakohtu otsuse tühistada ja uue otsusega jätta hagi rahuldamata. Menetluskulud palub kostja panna hageja kanda. Apellatsioonkaebuses tugineb kostja jätkuvalt oma kesksele väitele, et pooled ei ole lepinguid sõlminud ja selle asjaolu tuvastas maakohus ekslikult. Maakohus jaotas tõendamiskoormise valesti, sest hageja pidanuks tõendama kostja töötaja väidetavate allkirjade ehtsust.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
5.Ringkonnakohus leiab, et apellatsioonkaebus tuleb menetlusse võtta ja asi lahendada tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 646 alusel üksnes kaebuse põhjal. Maakohtu otsus kuulub tühistamisele menetlusõiguse normi olulisel määral rikkumise tõttu, mida ei saa kõrvaldada apellatsioonimenetluses. Asi tuleb saata läbivaatamiseks esimese astme kohtule TsMS § 656 lg 1 p 2 ja § 657 lg 1 p 3 alusel, kuna ringkonnakohus ei saa ise rikkumist mõistlikult kõrvaldada. Apellatsioonkaebus rahuldatakse osaliselt, sest ringkonnakohus ei tee kostja soovitud otsustust hagi rahuldamata jätmise kohta.
6.Maakohtu otsuse tühistamise ja asja uueks arutamiseks saatmise tingivad eelkõige järgmised rikkumised: -
lepingu sõlmimise asjaolude ebapiisav käsitlemine; hageja nõude aluseks olevate asjaolude ebapiisav tuvastamine; lepingu ebapiisav õiguslik kvalifitseerimine; allkirja võltsituse osas tõendamiskoormise vale jaotamine.
Need rikkumised on olulised TsMS § 656 lg 1 p 1 mõttes. Mitte igasugused rikkumised eelmenetluses ei osutu menetlusõiguse normi niivõrd oluliseks rikkumiseks, et see toob kaasa kohtulahendi tühistamise. Kuna ainuüksi eelmenetluse nõuete rikkumine ei ole menetlusõiguse normi oluliseks rikkumiseks TsMS § 656 lg 1 mõttes, siis saavad maakohtule ette heidetavad rikkumised olla aluseks kohtuotsuse tühistamisele vaid juhul, kui rikkumine võis mõjutada asja lahendamise tulemust ja seda ei saa kõrvaldada apellatsioonimenetluses (TsMS § 656 lg 2, vt ka Riigikohtu 29. aprilli 2015 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-41-15, p 20 teine lõik). Praegusel juhul on võimalik, et menetluslikud rikkumised mõjutasid asja lahendamise tulemust ja ringkonnakohtu hinnangul pole võimalik neid mõistlikult kõrvaldada apellatsioonimenetluses.
3 (6)
7.Maakohus rikkus vaidlustatud otsuses TsMS § 436 lg-st 1 ja § 442 lg-st 8 tulenevat kohtulahendi põhjendamise kohustust, mis on oluline rikkumine TsMS § 656 lg 1 p 5 tähenduses.
7.1.Poolte vahel on vaidlus lepingu sõlmimise üle. Kostja nõustus, et ta on küll varem hagejalt ehitustehnikat kasutusse võtnud, aga vaidlusalusel arvetel kajastatud teenuste tellimist kostja eitas. Maakohus märkis asjakohaselt, et VÕS § 9 lg 1 kohaselt sõlmitakse leping pakkumuse esitamise ja sellele nõustumuse andmisega, samuti muul viisil vastastikuste tahteavalduste vahetamise teel, kui on piisavalt selge, et lepingupooled on saavutanud kokkuleppe. Vaidlustatud otsusest ei nähtu aga, et maakohus oleks tuvastanud poolte tahteavaldused, milles avaldub lepingu sõlmimise tahe.
7.2.Hageja väidab, et lepingu tingimused kajastuvad tellimuslehtedel. Samas ei toonud hageja esile, millal ja millistel konkreetsetel tingimustel lepingud sõlmiti, samuti kes ja kuidas tegi lepingu sõlmimiseks vajaliku tahteavalduse hageja nimel. Sellises olukorras pidanuks maakohus asjaolusid pooltega arutama ja tegema hagejale ettepaneku hagi aluseks olevad asjaolud selgelt ja ammendavalt esile tuua. Kohus ei saa asjaolusid tuletada tõenditest (vt nt Riigikohtu 5. aprilli 2017 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-17-17, p 20 teine lõik ja seal viidatud varasem lahend).
7.3.Eelmises alapunktis kirjeldatud rikkumise tõttu jäi vaidlustatud otsuses ka sisuliselt tuvastamata, milles pooled kokku leppisid ja millised kohustused neile lepingutest tekkisid. See omakorda võis tuua kaasa lepingute puuduliku õigusliku kvalifikatsiooni. Poolte väidetele õigusliku hinnangu andmisel ja õigussuhte kvalifitseerimisel peab kohus mh hindama, mis liiki lepingu VÕS-i tähenduses on pooled konkreetse juhtumi asjaoludel sõlminud (Riigikohtu 3. juuni 2015 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-63-15, p 11). Käesoleval juhul leidis maakohus, et sõlmiti rendileping, aga ei tuvastanud, mis oleks VÕS § 339 tähenduses vili, mida kostja rendilepingu esemest korrapärase majandamise reeglite järgi saaks. Vähemalt osaliselt viitavad hageja esile toodud asjaolud üürilepingu ja/või teenuse osutamise lepingu sõlmimisele, mille sisu oli hagejale kuuluva ehitustehnika ja selle juhi kostjale üürile andmisega samal ajal osutada kostjale ka teatavat teenust.
7.4.Vaidlustatud otsuse p-s 17 lähtus maakohus arvetest kui nõude alusdokumentidest. Selline käsitlus ei ole põhjendatud. Vähemalt üldjuhul ei tulene arvetest pooltele tsiviilõigusi ja –kohustusi. Selleks, et arvel näidatud tingimused muutuksid poolte kokkuleppe osaks, peaks olema arvel selgelt näidatud, et soovitakse kokku leppida seni kokkuleppimata tingimustes (Riigikohtu 17. detsembri 2009 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-144-09, p 11 teine lõik). Järelikult ei saa pelgalt arvete põhjal tuvastada poolte kokkuleppe sisu ega kostja kohustusi.
8.Maakohus jaotas ebaõigesti tõendamiskoormise kostja töötaja allkirjade ehtsuse osas ega esitanud pooltele sellekohaseid selgitusi.
8.1.TsMS § 230 lg 1 järgi peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited. Hageja on menetluses esitanud tõenditena mh tellimuslehed. Kostja on kogu menetluse kestel väitnud, et neid ei allkirjastanud kostja töötaja.
8.2.Kui isik väidab, et tema nimel on dokumendile alla kirjutanud keegi teine kui dokumendis või sellele tugineva poole väites märgitud isik, siis on tegemist dokumendi ehtsuse vaidlustamisega TsMS § 277 mõttes. Sellisel juhul piisab dokumendi ehtsuse vaidlustamise põhistamiseks TsMS § 277 lg 1 mõttes isiku samast väitest, sest isiku allkirja ehtsuse hindamine vajab eriteadmisi. Ringkonnakohtu hinnangul põhistas kostja oma vastuväidet piisavalt. Kui hageja tugineb tellimuslehtedele kui kehtivale lepingudokumentidele, peab hageja seda kostja vastuväite esitamisel ka tõendama. Üldjuhul pole kohtul endal vajalikke eriteadmisi dokumendi ehtsuse kontrollimiseks ja seda tuleb pooltele selgitada (Riigikohtu 14. septembri 2016 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-63-16, p 10, samuti seal viidatud 23. septembri 2015 otsus tsiviilasjas nr 32-1-79-15, p 10). 4 (6)
9.Eeltoodust tulenevalt rikkus maakohus mh TsMS § 392 lg 1 p-des 3 ja 4 sätestatud kohustust selgitada eelmenetluses välja menetlusosaliste väited ja nende põhjendamiseks esitatud tõendid. Selline rikkumine toob üldjuhul kaasa asja uuesti lahendamiseks saatmise (vt Riigikohtu 14. juuni 2016 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-54-16, p 13, samuti 23. septembri 2015 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-84-15, p 12 teine lõik, ja 11. märtsi 2015 otsus tsiviilasjas nr 3-2-187-14, p 42).
10.Lisaks rikkus maakohus korduvalt menetlusõigust ja eksitas pooli menetluse korraldamisel. Siiski ei tarvitsenud need rikkumised tuua kaasa ebaõiget kohtulahendit ega ole seetõttu vaidlustatud otsuse tühistamise aluseks.
10.1.Maakohtu kohtunik vahetus menetluse ajal, millest pooli selgelt ei teavitatud ja toimikust ei nähtu ka selle põhjus. Nii kohtute seaduse § 37 lg-st 3 kui ka TsMS § 20 lg-st 1 tulenevalt võib kohtukoosseis asja arutamisel vahetuda. Kui toimikust ei ole aga näha, mis põhjusel on kohtukoosseis vahetunud ja nii pole see poolte ega kõrgema astme kohtu jaoks kontrollitav, siis on tegemist menetlusõiguse normi olulise rikkumisega (vt nt Riigikohtu 25. mai 2015 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-57-15, p 16 teine lõik ja seal viidatud varasem praktika). Ringkonnakohus möönab, et kohtuniku asendamine on vähemalt ringkonnakohtu jaoks kontrollitav, sest asja algselt lahendanud kohtuniku teenistussuhe on praegu peatatud.
10.2.Hageja esitas 6. novembril 2018 arvamuse ja taotlused. Mh taotles hageja arvamusele lisatud dokumentaalsete tõendite vastuvõtmist ja MTA-le päringute tegemist. Maakohus andis
9.jaanuari 2019 määrusega hageja 6. novembri 2018 taotlused dokumentaalsete tõendite esitamisel. Seega ei andnud kohus kostjale võimalust vaielda vastu hageja 6. novembril 2018 esitatud dokumentaalsetele tõenditele, millega rikkus TsMS § 199 lg 1 p 6 ja § 348 lg 3.
10.3.Ringkonnakohtule jääb arusaamatuks maakohtu otsustus rahuldada hageja taotlus MTA-lt kostja töötaja kohta andmete saamiseks. Kostja ei vaielnud vastu hageja väitele töötaja kostja juures töötamise kohta, vaid sedastas üksnes, et sellest ei saaks järeldada tema esindusõigust ega ka kostja nimel tahteavalduse tegemist. TsMS § 238 lg 1 p 1 mõtte kohaselt poleks vaja koguda tõendeid asjaolu kohta, mille üle pooled ei vaidle.
10.4.Maakohus rikkus TsMS § 176 lg-d 2, 7 ja 8, kuna ei andnud enne kirjalikus menetluses otsuse tegemist pooltele tähtaegu menetluskulude nimekirjade ja neile vastuväidete esitamiseks ega toimetanud menetluskulude nimekirju pooltele vastastikku kätte. Selles osas käitus maakohus ka vastuoluliselt, sest 6. mai 2019 kirjalikku menetlust määrates märkis kohus resolutsiooni p-s 4, et annab enne kohtuotsuse tegemist menetluskulude nimekirjadega seonduvad tähtajad, aga jättis selle 9. augusti 2019 määruses siiski tegemata.
10.5.Lisaks ei järginud maakohus TsMS § 452 lg-s 4 sätestatud ajapiire kirjalikus menetluses seisukohtade esitamisest kuni kohtuotsuse tegemiseni.
11.Kuna maakohus on rikkunud mh selgitamiskohustust, tuleb asi saata maakohtule menetluse jätkamiseks alates eelmenetluse staadiumist (Riigikohtu 12. oktoobri 2016 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-92-16, p 17 neljas lõik). Kui eelmenetluse ülesanded on täitmata, siis on põhjendatud vähemalt üldjuhul asja saatmine uuesti lahendamiseks maakohtule eelmenetluse staadiumis (vt nt Riigikohtu 2. märtsi 2015 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-145-14, p 15 esimene lõik).
12.Kuigi ringkonnakohus tegi maakohtule mitmeid menetluslikke etteheiteid, siis ei tarvitse see veel tähendada, et asi on lõpptulemuses lahendatud sisuliselt tervikuna valesti. Kui hageja järgib oma asjaolude esiletoomise ja tõendamise koormist võivad pooled olla olukorras, kus kohus saab teha menetluslikult korrektse lahendi, aga selleni jõudmine on eeldatavasti aeganõudev ja kulukas. Isegi kui tõendamist ei leia, et tellimuslehed allkirjastas kostaja töötaja, siis saab hageja kaaluda, kas tõendada vaidlusaluse ehitustehnika faktiline kostja kasutusse andmine ja muud asjaolud, mis võivad anda alust kostjalt vähemalt osalist tasu nõuda. 5 (6)
Eelmises lõigus märgitud kaalutlustel teeb ringkonnakohus pooltele ettepaneku kaaluda vaidluse lahendamist kokkuleppel. Kostja seniste avalduste põhjal ei saa välistada, et pooled on kokkulepet ka arutanud. Kui pooled saavutavad kokkuleppe enne käesoleva otsuse edasikaebamist või jõustumist, siis saab kompromissi kinnitada ringkonnakohus. Sel juhul tühistab ringkonnakohus nii käesoleva kui ka maakohtu otsuse ja asendab need poolte kokkuleppega. Kostjal on kirjeldatud juhul õigus esitada taotlus apellatsioonkaebuse esitamisel tasutud riigilõivust poole tagastamiseks.
13.TsMS § 173 lg 3 teise lause kohaselt määratakse menetluskulude jaotus kindlaks asja uuel läbivaatamisel. / allkirjastatud digitaalselt / Mati Maksing
/ allkirjastatud digitaalselt / Gaida Kivinurm
/ allkirjastatud digitaalselt / Ulvi Loonurm
6 (6)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.