Harju Maakohus
Kohtunik
Geete Lahi
Vanemkohtujurist
Anu Vismann
Määruse tegemise aeg ja koht
13.11.2019, Tallinn, Tallinna kohtumaja
Tsiviilasja number
2-19-13952
Tsiviilasi
Tallinna linna (Tallinna Linnavaraameti kaudu) avaldus S R (R) (isikukood xxxx, surnud xxxx) pärandvara pankroti väljakuulutamiseks
Menetlustoiming
Pankrotimenetluse lõpetamine pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu
Kohtuistungi toimumise aeg
18.10.2019 Avaldaja esindaja Inken Logberg Ajutine pankrotihaldur Peeter Sepper
Kohtuistungil osalenud isikud
Asjaolud Tallinna linn (Tallinna Linnavaraameti kaudu) (avaldaja) esitas 11.09.2019 Harju Maakohtule avalduse S Ri pärandvara pankroti väljakuulutamiseks. Avalduse kohaselt ületavad pärandaja kohustused pärandvara väärtuse. Pärandvarast ei piisa pärandaja kohustuste täitmiseks. 20.09.2019 kohtumäärusega nimetas kohus ajutise pankrotihalduri ja määras pankrotiavalduse läbivaatamiseks kohtuistungi aja. Ajutise pankrotihalduri aruande kohaselt on välja kujunenud S Ri pärandvara maksejõuetus. Maksejõuetuse põhjuseks on muu asjaolu PankrS § 22 lg 5 mõttes. Pärandvara pankrotivarasse tagasivõtmise ja -nõudmise võimalused esialgsetel andmetel puuduvad. Vara kokku on 0,81 eurot ja kohustused kokku on 31 294,16 eurot. Pandiõigused puuduvad. Pärandvara puudub. Menetluses on 4 täiteasja. Kuriteo- ega tsiviilasju menetluses ei ole. Käesolevas arvamuses esitatud andmetele tuginedes saab teha järelduse, et võlgniku pärandvara ei kata sellel lasuvaid kohustusi ja pankrotimenetluse kulusid ning nimetatud seisund ei ole pärandvara olukorrast tulenevalt ajutine. Välja on kujunenud pärandvara alaline maksejõuetus PankrS § 1 lg 1 mõttes. Vara pankrotivarasse tagasivõitmise ja tagasinõudmise võimalused puuduvad. Võlgnik on alaliselt maksejõuetu: olemasoleva pärandvara arvel ei ole võimalik rahuldada võlausaldajate nõudeid ja selline vara seisund on alalise iseloomuga. Eeltoodust tulenevalt puudub ka vara pankrotimenetluse kulude katmiseks. Sellest tulenevalt on kohtul alus lõpetada pankrotimenetlus raugemisega pankrotti välja kuulutamata, teatades eelnevalt võlausaldajatele deposiidi maksmise võimalusest raugemise vältimiseks PankrS § 29 lg 1 ja 30 lg 1 alusel. Ettepanek deposiidisumma suuruse osas on 1700 eurot. Ajutine pankrotihaldur palus määrata ajutise pankrotihalduri Peeter Sepperi töötasuks 424 eurot, millele lisandub käibemaks 84,80 eurot, ning hüvitiseks teostatud vajalike kulutuste katteks 66,44 eurot. Ajutine pankrotihaldur palus ajutise pankrotihalduri tasu ja kulude hüvituse välja mõista riigi vahenditest summas 397 eurot, millele lisandub käibemaks, ning määrata OÜ Bürooteenused ja Õigusabi kasuks, mille kaudu ajutine pankrotihaldur tegutseb. Nimetatud äriühingu pangakonto number on EE462200221056801647 Swedbank Aktsiaselts. 18.10.2019 toimunud kohtuistungil jäi avaldaja oma avalduse juurde. Ajutine pankrotihaldur jäi esitatud aruande juurde. Avaldajal aruandele vastuväiteid ei olnud. Kohus määras 18.10.2019 määrusega raugemise vältimiseks kohtu deposiiti makstava summa suuruseks 1700 eurot ning avaldas 18.10.2019 sellekohase teate väljaandes Ametlikud Teadaanded. Kohtu seisukoht Vastavalt pankrotiseaduse (PankrS) § 29 lg 1-3 „kohus lõpetab määrusega menetluse pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu olenemata võlgniku maksejõuetusest, kui võlgnikul ei jätku vara pankrotimenetluse kulude katteks ning ei ole võimalik vara tagasi võita või tagasi nõuda, sealhulgas puudub võimalus esitada nõue juhtorgani liikme vastu. Kohus võib lõpetada menetluse pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu olenemata võlgniku maksejõuetusest ka siis, kui võlgniku vara koosneb peamiselt tagasivõitmise nõuetest ja nõuetest kolmandate isikute vastu ning nende nõuete rahuldamine on vähetõenäoline. Kohus ei lõpeta menetlust raugemise tõttu käesoleva paragrahvi lõikes 1 või 2 sätestatud alusel, kui võlgnik, võlausaldaja või kolmas isik maksab pankrotimenetluse kulude katteks deposiidina selleks ettenähtud kontole kohtu määratud summa.“ Ajutine haldur on tuvastanud, et pärandvara koormavate kohustuste maht on vähemalt 31 294,16 eurot, vara on 0,81 eurot ja puudub vara pankrotimenetluse kulude katteks. Samuti puuduvad vara tagasivõitmise või tagasinõudmise võimalused. Kooskõlas ajutise halduri aruandega peab kohus pankrotisituatsiooni väljakujunemise põhjuseks muud asjaolu PankrS § 22 lg 5 mõttes. Kohtu määratud tähtpäevaks kohtu deposiiti kohtu määratud summat ei tasutud. Kohtu hinnangul on täidetud PankrS § 29 lg 1-3 eeldused avalduse menetluse lõpetamiseks pankrotti välja
kuulutamata raugemise tõttu ja toodud asjaoludel lõpetab kohus pankrotimenetluse pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu. PankrS § 23 lg 1 järgi ajutisel halduril on õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus ajutise halduri ülesannete mahtu ja keerukust ning ajutise halduri kutseoskusi. Kohus kontrollib ajutise halduri ülesannete täitmiseks tehtud kulutuste põhjendatust ja kinnitab vajalike ning põhjendatud kulutuste suuruse. Sama paragrahvi lõigete 2 ja 3 järgi on tasu suuruse arvestamise aluseks ülesannete täitmisele kuluv aeg, ajutise halduri tunnitasu ülemmäär on 96 eurot ning tasule maksude lisamisel lähtutakse PankrS § 65 lõikes 11 sätestatust. PankrS § 65 lg 11 sätestab: „Halduri tasu sisaldab seaduses ettenähtud makse, välja arvatud käibemaks. Kui haldur on kantud äriregistrisse füüsilisest isikust ettevõtjana ning ta on käibemaksukohustuslane käibemaksuseaduse tähenduses, lisatakse halduri tasule käibemaks. Halduri tasule lisatakse käibemaks ka juhul, kui see makstakse välja büroole ning büroo on käibemaksukohustuslane käibemaksuseaduse tähenduses.“ PankrS § 23 lg 4 kohaselt kui võlgniku avalduse alusel alustatud menetlus lõpetatakse raugemisega pankrotti välja kuulutamata ja võlgniku varast ei jätku vajalikeks väljamakseteks, mõistab kohus ajutise halduri tasu ja hüvitatavad kulutused välja võlgnikult, kuid võib määrata nende hüvitamise riigi vahenditest. Riigi vahenditest ei hüvitata ajutise halduri tasu ja kulutusi suuremas summas kui 397 eurot (sealhulgas seaduses ettenähtud maksud, välja arvatud käibemaks). PankrS § 150 lg 4 järgi pankrotimenetluse raugemise korral otsustab kohus pankrotimenetluse kulude jagamise asjaolude kohaselt. PankrS § 23 lg 6 sätestab, et kohus võib ajutise halduri tasu ja hüvitatavate kulutuste tasumise määrata büroole, mille kaudu ajutine haldur tegutseb. Ajutine pankrotihaldur on esitanud tasunõude 5,3 töötunni eest 424 eurot, millele lisandub käibemaks 84,80 eurot. Hüvitis tehtud vajalike kulutuste katteks moodustab 66,44 eurot (sisaldab käibemaksu). Ajutine pankrotihaldur on lähtunud tunnitasust 80 eurot. Kohus leiab, et arvestades ajutise halduri ülesannete mahtu ja keerukust, halduri kutseoskusi, on halduri ülesannete täitmiseks kulunud aeg põhjendatud. Halduri tunnitasu määr mahub kehtestatud piirmääradesse. Tehtud kulutused seisnevad töökoha üüris, materjalides, paljunduses, printimises, tasulistes registrites, transpordis ja parkimises. Kohus leiab, et arvestades ajutise halduri töö mahtu, keerukust ja kutseoskust on põhjendatud määrata ajutise pankrotihalduri tasuks 424 eurot, millele lisandub käibemaks 84,80 eurot ja hüvitiseks tehtud vajalike kulutuste katteks 66,44 eurot. PankrS § 23 lg 4 alusel ajutise pankrotihalduri tasu ja kulude hüvitus summas 397 eurot, millele lisandub käibemaks, hüvitada riigi vahenditest ja kanda OÜ Bürooteenused ja Õigusabi pangakontole nr EE462200221056801647 Swedbank AS-is. PankrS § 29 lg 4 sätestab, et kohus avaldab teate menetluse lõpetamise kohta raugemise tõttu väljaandes Ametlikud Teadaanded. Kohus määrab käesolevast kohtumäärusest väljavõtte avaldamise väljaandes Ametlikud Teadaanded.
/allkirjastatud digitaalselt/ Geete Lahi Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.