Avalikult teatavakstegemine Tsiviilasi Hagi ese Hagihind Kohtukoosseis Hageja Hageja lepinguline esindaja Kostja
Tartu Maakohtu Viljandi kohtumaja 13. november 2019 nr 2-19-10146 OK Incure OÜ hagi X.X: vastu võlgnevuse väljamõistmiseks 2695,99 eurot kohtunik Silvi Maiste OK Incure OÜ (registrikood 11542046, aadress Mustamäe tee 16, Tallinn, Harju maakond) Anne-Liis Veski (e-post [email protected]) X.X:(isikukood xxxxxxxxx; aadress xxxxx xx xx, xxxxxx xxxxxx, xxxxxxx xxxx, xxxxxxxx xxxxxxx)
RESOLUTSIOON
1.Rahuldada hagi.
2.Välja mõista X.X:lt (X) OK Incure OÜ kasuks põhivõlgnevus summas 2240,17 eurot, intress summas 159,40 eurot, viivised summas 202,06 eurot, kokku 2601,63 eurot.
3.Jaotada menetluskulud ning jätta need kostja kanda.
4.Välja mõista X.X:lt OK Incure OÜ kasuks hageja kantud menetluskulu 275 eurot.
5.Välja mõista X.X:lt OK Incure OÜ kasuks tasumata ja väljamõistetud menetluskuludelt alates käesoleva kohtuotsuse jõustumisest kuni täitmiseni viivis võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras.
Toimetada kohtuotsuse koopia kätte menetlusosalistele. Selgitused otsusele
7.Selgitada:
7.1.TsMS § 630 kohaselt kohtumenetluse poolel on kohtuotsuse peale õigus edasi kaevata Tartu Ringkonnakohtule apellatsioonkaebuse esitamisega;
7.2.TsMS § 632 kohaselt on apellatsioonikaebuse esitamise tähtaeg 30 päeva, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult teatavakstegemisest;
7.3.apellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil;
7.4.TsMS § 187 lg 6 kohaselt, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel apellatsioonkaebuse; kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui see taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. Hagiavaldus X.X:on sõlminud laenuandjaga Mogo OÜ 05.07.2018 laenu- ja tagatisomandamise lepingu nr L15052017/0135. Nimetatud lepinguga sai kostja laenu summas 2299,50 eurot, intressimääraga 3,45% kuus, laenu perioodiks oli kokku lepitud 15.06.2017 kuni 15.05.2023. Kuivõrd laenulepingust tulenevaid kohustusi ei täidetud on Mogo OÜ öelnud 16.02.2018. a. laenulepingu erakorralist üles. Ülesütlemise seisuga koosnes võlgnevus põhiosast summas
2240,17 eurot, tasumata intressist summas 159,40 eurot, viivisest summas 0,33 eurot, kokku 2399,90 eurot. Mogo OÜ loovutas lepingust tekkinud nõude OK Incure OÜ-le 20.03.2018. Kuivõrd eelnimetatud lepingust ja lisadest tulenevaid nõudeid ei ole käesoleva ajani täidetud on hageja pöördunud oma õiguste kaitseks kohtusse. Inkassomenetluse raames tagasimaksed puuduvad. 21.10.2019 on hageja hagiavaldust täiendanud. Hageja on edastanud võlgnevuse kujunemise kohta arvestuse 07.10.2019, millest nähtub, et lepingu kehtivuse ajal oli kostja tasunud kokku 787,34 eurot ning põhiosa katteks on laekumustest arvestatud 59,33 eurot, seega moodustab põhivõlaks 2240,17 eurot (2299,50-59,33=2240,17). Hageja märgib muuhulgas, et kostja on teinud peale lepingu ülesütlemist makse summas 94,36 eurot 11.04.2018, mistõttu järelikult kostja tema vastu suunatud nõuet tunnistab. Eeltoodust tulenevalt palub hageja kostjalt välja mõista põhivõlgnevus summas 2240,17 eurot ja intress summas 159,40 eurot. Võttes arvesse 11.04.2018 sooritatud laekumist arvestab hageja nimetatu eelkõige 50 euro ulatuses sissenõudmiskulude katteks ning seda ületavas osas vähendab viivist 202,06 eurole (esialgne viivis 246,42 eurot – 44,36 eurot). OK Incure OÜ palub kostjalt X.X:lt hageja kasuks välja mõista põhivõlgnevuse summas 2240,17 eurot, intressid summas 159,40 eurot ning viivised summas 202,06 eurot. Kõik menetluskulud jätta X.X: kanda. Hageja palub kostjalt X.X:lt välja mõista menetluskuludena menetluses tasutud riigilõiv summas 275 eurot. Hageja palub mõista kostjalt menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates hüvitamisele kuuluvate menetluskuludelt viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Kostja põhjendused Ei tunnista hagi, kuna on Mogo OÜ-le tasunud 7 x87= 609 eurot aga võlgnevus on vähenenud ainult 50 eurot. Lisaks leiab, et intressid ja viivised on väga suured. Kostja on tasunud 10.04.2018 94,36 eurot ka hagejale. Kostja ei mõista, miks hageja nõuab võlgnevuse tasumist ja auto tagastamist temalt. Kostja leiab, et hageja peab temale tasuma auto parkimistasu. Kohtu põhjendused
1.Hageja ja kostja ei vaidle, et kostja sõlmis laenuandjaga Mogo OÜ-ga 05.07.2018 laenu- ja tagatisomandamise lepingu nr L15052017/0135 (tl 4-12). Pooled ei vaidle ka asjaolu üle, et kostja jättis korduvalt lepingust tulenevad maksekohustused täitmata ning laenuandja Mogo OÜ ütles lepingu üles 16.02.2018 (tl 13).
2.Pooled ei vaidle asjaolu üle, et kostja ei ole tagatist (autot registreerimisnumbriga 530TFB) tagastanud.
3.Kostja vaidleb hagiavaldusele vastu osas, milles ta leiab, et on võlgnevuse tasunud (so 7x87=609 eurot ning 10.04.2018 tasutud 94,36 eurot)(tl 23).
4.VÕS § 100 alusel kohustuse rikkumine on võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. VÕS § 101 lg 1 p 1 alusel kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist.
5.VÕS § 113 lg 1 kohaselt rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär.
6.Kostja sai laenu summas 2299,50 eurot intressimääraga 3,45% kuus, 41,40% aastas ehk krediidi kogukuluga 4109,49 eurot. Kostja poolt tasutud 609 eurot on arvestatud intresside katteks (tl 92). Kostja laenulepingut sõlmides pidi arusaama, et lisaks põhiosa tagasimaksmisele tuleb tal tasuda ka intresse. Kostja laenulepingust nähtub graafik, kus on selgelt näha iga makse osas laenupõhiosamakse suurus ja intressimakse suurus, seejuures on maksegraafiku alguses tehtavad maksed eelkõige suures osas intressimaksed ning maksegraafiku lõpu poole tehtavad maksed suures osas põhiosamaksed.
7.Kostja poolt peale lepingu ülesütlemist tasutud makse summas 94,36 eurot on arvestatud sissenõudmiskulude katteks summas 50 eurot ning seda ületavas osas viiviste katteks (esialgne viivis 246,42 eurot – 44,36 eurot).
8.Kostja on oma hagiavalduse vastuses märkinud, et soovib, et hageja maksaks talle auto parkimise eest tasu. Kostja ei ole esitanud käesolevas menetluses vastuhagi, seega kohus ei menetle eelmainitud nõuet. Kohus märgib ainult, et selline nõue oleks ka perspektiivitu kuna lepingu alusel oli kostja kohustatud tasuma laenumakseid, kui kostjal tekkisid makseraskused oleks pidanud ta tagatisvara ehk auto tagastama, selleks, et hageja oleks saanud võlgnevuse summat autoväärtuse võrra vähendada. Kostja ei ole ise lepingust tulenevaid kohustusi täitnud ega saa nõuda alusetu tagatisvara enda käes hoidmise eest hageja käest nn parkimistasu.
9.Tulenevalt eeltoodust tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista põhivõlgnevus summas 2240,17 eurot, intress summas 159,40 eurot, viivised summas 202,06 eurot, kokku 2601,63 eurot. Menetluskulude jaotus
10.TsMS § 162 lg 1 kohaselt hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti
11.TsMS § 174 lg 2 kohaselt määrab maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist. TsMS § 174 lg 1 järgi määrab maakohus menetluskulude rahalise suuruse menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis, kui menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid.
12.TsMS § 175 lg 1 ning lg 11 järgi mõistab kohus lepingulise esindaja kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Kui menetluskulude jaotuse kohaselt teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulude kandmiseks kohustatud menetlusosaline nimetatud kuludele vastu ei vaidle, võib kohus piirduda selle kontrollimisega, et lepingulise esindaja kulud oleksid põhjendatud.
13.Hageja lepinguline esindaja on esitanud menetluskulude nimekirjana riigilõivu summas 275 eurot.
14.Kostjalt tuleb hageja kasuks välja mõista hageja kantud riigilõiv summas 275 eurot.
15.Kostjalt tuleb hageja kasuks välja mõista tasumata ja väljamõistetud menetluskuludelt alates käesoleva kohtuotsuse jõustumisest kuni täitmiseni viivis võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras.
16.Menetluskulude jaotuse kohta tehtud kohtulahendit saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati.
17.TsMS 178 lg 2 kohaselt menetluskulude kindlaksmääramise peale võib edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 200 eurot. /allkirjastatud digitaalselt/ Silvi Maiste kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.