Võlgade ümberkujundamise menetlus › Võlgade ümberkujundamise menetlus

Hagita menetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada ise või advokaadi vahendusel. Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel määruskaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil.

ASJAOLUD

MAAKOHTU SEISUKOHT

Arvestades võlgade kogumahtu ja võlgniku reaalset sissetulekut, puudus avaldajal kohtu arvates võimalus kõiki nõudeid ka tulevikus rahuldada. Võlgnik plaanib vähemalt esimese aasta jooksul maksta igale võlausaldajale viis eurot kuus, s.o 60 eurot aastas. Kuna enamuse võlausaldajate nõuded on tuhandetes eurodes, siis võlgnevuse katteks 60 eurot aastas tasumine ei aita tekkinud olukorda parandada. Nõude summas 1000 eurot saaks võlgnik rahuldada alles 16 aasta pärast. Maakohus leidis, et isegi kui võlgnik oleks palunud võlgnevuste suurust vähendada, on vähetõenäoline, et ta suudaks maksta kasvõi pool kõikidest nõuetest. Menetluse algatamisega võib võlausaldajate nõuete rahuldamine lükkuda määramata ajaks edasi, mis ei ole nimetatud menetluse eesmärgiga kooskõlas. Samuti ei aitaks ümberkujundamiskava kinnitamine võlgnikul makseraskustest välja tulla. Samuti asus maakohus seisukohale, et kuigi mõned võlausaldajad olid menetluse algatamisega nõus, puudub reaalne võimalus ning vajadus ümber kujundada võlgnevusi, mille suhtes on juba võlgnikuga sõlmitud kohtulikud kokkulepped. Maakohus märkis, et VÕVS § 17 lg 2 p 7 alusel ei võta kohus võlgade ümberkujundamise avaldust menetlusse, kui võlgnik on ilmselt tahtlikult teinud võlausaldajaid kahjustavaid tehinguid. Kohus ei saanud praegusel juhul asjaolusid arvestades siiski kindlalt seisukohale, et avaldaja on teinud võlausaldajaid kahjustavaid tehinguid tahtlikult, kuid avaldaja oli kohtu arvates võtnud korduvalt kohustusi, olles teadlik, et ta ei suuda neid täita. Eeltoodust tulenevalt keeldus maakohus avaldust menetlusse võtmast, kuna võlgade ümberkujundamise menetlusega ei ole võimalik saavutada eesmärki, milleks on võlgade ümberkujundamise võimaldamine, et ületada makseraskusi ja vältida pankrotimenetlust. Maakohus märkis, et võlgniku maksejõuetus on pigem püsiv kui ajutine ning juhtis seejuures tähelepanu, et avaldajal on õigus pankrotiseaduse (PankrS) § 9 lg 1 ja § 13 lg 2 alusel esitada kohtule avaldus pankroti väljakuulutamiseks ning ühes sellega avaldus kohustustest vabastamise menetluse algatamiseks (PankrS § 170 lg 1).

MÄÄRUSKAEBUS

AS Citadele Banka Eesti filiaali kaudu ja AS Saare Kalur teatasid kohtule, et neil ei ole vastuväiteid avalduse menetlusse võtmise osas. See tähendab, et ümberkujundamiskava on täiesti aktsepteeritav. Lisaks arvestatakse VÕVS § 24 lg 4 kolmanda ja neljanda lause järgi nõuete rahuldamise määrade võrdlemisel ka füüsilisest isikust võlgniku võlgadest vabastamise võimalust ümberkujundamismenetluse ajal, mis tuleb märkida kohtumääruse põhjendavas osas. Seega oleks kohus pidanud hindama ka seda, kui palju saaks võlausaldaja keskmiselt viie aasta pikkuse perioodi jooksul lisaks, arvestades tema eelduslikku sissetulekut. Avaldaja selgitab, et võlgade ümberkujundamiskava on koostatud tavainimese keskmisest arusaamis- ja analüüsivõimest lähtuvalt. Kohus märkis, et kava on puudulik ja esitatud kujul seda kinnitada ei saa. Avaldaja hinnangul võiks nõustaja nimetamine VÕVS § 18 lg 1 alusel tagada avaldaja õiguse tõhusale kohtulikule kaitsele nõuetekohase menetluse läbiviimiseks ning samas teha kindlaks avaldaja reaalse varalise seisundi ümberkujundamiskava koostamisel VÕVS § 19 lg 1 tähenduses. Kuna tegemist on ümberkujundamiskavaga, millega võlausaldaja ei nõustunud, siis pidi maakohus lähtuma VÕVS § 24 lg-st 3. Viidatud sättest tulenevalt võib kohus kinnitada ümberkujundamiskava, millega võlausaldajad ei nõustunud, kui kohtu hinnangul on võlgade ümberkujundamine poolte õigustatud huve ja õigusi kaaludes põhjendatud ja kui ümberkujundamiskava alusel ei kohelda mõnda võlausaldajat oluliselt halvemini, võrreldes teiste võlausaldajatega, välja arvatud, kui mõne võlausaldaja eelistamiseks on mõjuv põhjus. Avaldaja rõhutab, et ümberkujundamiskava kinnitamine tagab võlgnikule temale kuuluva kinnisvara säilimise. Avaldajale kuulub R.B. (isikukood XXXXXXXXXXX ) ühisomandisse korteriomand asukohas XXXXXXXXXXX (registriosa number XXXXXXX ). Nimetatud korteriomand on avaldaja ja tema alaealiste laste kodu. Lastekaitseseaduse § 4 sätestab, et lapse heaolu on lapse arengut toetav seisund, milles lapse füüsilised, tervislikud, psühholoogilised, emotsionaalsed, sotsiaalsed, kognitiivsed, hariduslikud ja majanduslikud vajadused on rahuldatud. Olukorras, kus avaldajale kuuluv ühisomandi osa täite- või pankrotimenetluses müüakse ja avaldaja jääb täiesti varatuks, ei saa avaldaja isiklikku elukohta osta, et tagada lastele seadusega kaitstud vajadused. Seega satub makseraskustes olev isik (avaldaja) võlgade ümberkujundamiskava menetlusse võtmisest keeldumise tõttu veelgi halvemasse olukorda, kuna ta võib kaotada oma kinnisvara ning jääda täielikult varatuks, mis on vastuolus Riigikohtu praktikaga (Riigikohtu määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-70-15, p 18). Avaldaja on seisukohal, et kuna võlgade ümberkujundamise menetlus on uuriv menetlus, siis oleks maakohus pidanud välja selgitama kõik asja puudutavad küsimused, sh omal algatusel nimetama nõustaja. Samuti ei võtnud maakohus arvesse avaldaja praegust sissetulekut, s.o vanemahüvitist 890 eurot ja lastetoetust summas 139 eurot. Avaldaja otsib aktiivselt tööd ning saab tööle asuda siis, kui väiksem laps läheb lasteaeda. Alates veebruarist 2020 saab avaldaja registreerida end töötuna Eesti Töötukassas. Lisaks viitab avaldaja, et ta on 35-aastane töövõimeline isik, kellel on kõrgharidus ning on läbinud täiendavaid koolitusi, samuti on tal märkimisväärne töökogemus.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

täiendada, kuid määruskaebuses esitatud väited ei anna alust määruse resolutsiooni tühistamiseks. Määruskaebus tuleb jätta rahuldamata.

kohus oleks olnud veendunud võlgniku võimes ümberkujundamiskava täita. Seega saab kohus muude eelduste esinemisel kinnitada ümberkujundamiskava võlausaldajate vastuväidetest hoolimata üksnes juhul, kui võlgniku esitatud kava on tegelikult täidetav. Asjaolu, et kaks võlausaldajat on nõustunud avalduse menetlusse võtmisega, ei tähenda, et kava on ka tegelikkuses täidetav.

/allkirjastatud digitaalselt/

/allkirjastatud digitaalselt/

Andra Pärsimägi

Triin Uusen-Nacke

Indrek Parrest

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.