BE Group AS-i avaldus A K (K) pankroti väljakuulutamiseks
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 28.08.2019 määrus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
BE Group AS-i määruskaebus
Menetlusosalised ja nende esindajad
Avaldaja (võlausaldaja): BE Group AS (registrikood 10024510), lepingulised esindajad vandeadvokaadid Rolan Jankelevitš ja Edgar-Kaj Velbri Puudutatud isik (võlgnik): A K (isikukood xxxx), lepinguline esindaja vandeadvokaat Marit Toom Ajutine pankrotihaldur: Oliver Ennok
Menetluse liik
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Jätta Harju Maakohtu 28.08.2019 määrus muutmata ja BE Group AS-i määruskaebus rahuldamata.
2.Jätta määruskaebuse menetlemisega seonduvad kulud BE Group AS-i kanda.
3.Rahuldada A K (K) menetluskulude kindlaksmääramise avaldus ja määrata A K (K) menetluskulude suuruseks 624 eurot (sh käibemaks).
4.Välja mõista BE Group AS-ilt A K (K) kasuks menetluskulud 624 eurot (sh käibemaks).
5.Hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb BE Group AS-il tasuda A K (K) kasuks menetluskulude 624 eurot tasumata osalt menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Edasikaebamise kord Menetluskulude jaotuse ja kindlaksmääramise osas on menetlusosalisel õigus esitada määruskaebus Riigikohtule 15 päeva jooksul alates käesoleva määruse kättetoimetamisest. Määruskaebuse esitamisel tuleb tasuda kautsjon. Hagita menetluses Riigikohtus võib 1(8)
menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada ise või advokaadi vahendusel. Vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 187 lg-le 6 juhul, kui määruskaebuse esitaja taotleb menetlusabi, peab ta seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Asjaolud ja menetluse käik
1.BE Group AS (võlausaldaja) esitas 05.10.2018 Harju Maakohtule võlausaldaja pankrotiavalduse võlgniku A K (K, võlgnik) pankroti väljakuulutamiseks. Pankrotiavalduse kohaselt on võlausaldaja ja Xxxxxxxxxx OÜ vahel sõlmitud leping, mille alusel on võlausaldaja täitnud Xxxxxxxxxx OÜ klientide tellimusi ja andnud selleks Xxxxxxxxxx OÜ-le üle võlausaldajale kuuluvaid materjale. Võlgnik on Xxxxxxxxxx OÜ juhatuse liige, kes on käendanud Xxxxxxxxxx OÜ kohustusi võlausaldaja ees summas 950 000 eurot. Avaldaja kirjeldab avalduses kolmnurksuhet võlausaldaja, Xxxxxxxxxx OÜ ja selle allhankijate vahel ja Xxxxxxxxxx OÜ võlgnevuse kujunemist avaldaja ees. Avaldajal on Xxxxxxxxxx OÜ vastu järgmised nõuded: nõue Xxxxxxxxxx OÜ-le müüdud kaupade eest 542 759,32 eurot; nõue Xxxxxxxxxx OÜ-le pooleliolevate projektide jaoks üle antud kaupade eest 157 282,22 eurot; nõue Xxxxxxxxxx OÜ-le ja tema allhankijatele pooleliolevate projektide eest tasutud arvete eest 443 023,53 eurot; viivisenõue 52 päeva eest 13 027,81 eurot. Kokku on võlausaldaja nõue Xxxxxxx OÜ vastu seega 1 156 092,88 eurot. 950 000 euro ulatuses saab võlausaldaja nende kohustuste tasumist nõuda võlgnikult. Tasumata arvete võlga 542 759,32 euro ulatuses on Xxxxxxxxxx OÜ 31.12.2017 ja 29.06.2018 saldokinnitustega tunnistanud. Saldotunnistuste näol on tegemist võlatunnistustega. Vastuses võlausaldaja nõudekirjadele ja poolte vahel toimunud läbirääkimistel ei ole Xxxxxxxxxx OÜ ega võlgnik üleantud kauba koosseisu ega väärtust 157 282,22 eurot vaidlustanud. Võlausaldaja on Xxxxxxxxxx OÜ palvel tasunud Xxxxxxxxxx OÜ ja selle allhankijate Yyyyyyy OÜ, Zzzzzzzz OÜ, wwwwww OÜ, rrrrrr OÜ, uuuuuu OÜ, tttttt OÜ ja eeeeee AS arveid kokku 443 023,53 eurot ulatuses. Võlausaldajal on käenduslepingust tulenev nõue võlgniku vastu. Käenduslepinguga käendas võlgnik võlausaldaja ja Xxxxxxxxxx OÜ vahel kaupade ja teenuste müügist tulenevate xxxxxx OÜ kohustuste täitmise. Käenduse rahaline ülempiir oli 950 000 eurot. Käendaja vastutab kohustuste eest solidaarselt Xxxxxxxxxx OÜ-ga. Seega on võlausaldajal õigus nõuda võlgnikult 950 000 euro tasumist. Pooled leppisid kokku, et käenduslepingu eesmärgiks oli võlausaldajale tagatise andmine ka Xxxxxxxxxx OÜ poolt võlausaldaja nõuetele vastuväidete esitamise puhuks. Seega ei sõltu võlgniku vastutus Xxxxxxxxxx OÜ tegevusest. Käendatav kohustus tuleb võlgnikul täita. Kirjavahetuses on võlgnik ja Xxxxxxxxxx OÜ möönnud oma kohustusi võlausaldaja ees. Ehkki kirjavahetuses on võlgnik üritanud väita, et võlausaldaja nõue on ebaselge, on võlgnik seda teinud üksnes venitamise eesmärgil. Võlgnik on asunud vähendama oma vara, seades oma kinnisasjale hüpoteegi kolmanda isiku kasuks. Võlausaldaja tugineb võlgniku maksejõuetuse põhistamisel PankrS §-le 10 lg 2 p 1. Võlausaldaja nõuded on muutunud sissenõutavaks. 21.09.2018 esitas võlausaldaja võlgnikule 2(8)
pankrotihoiatuse, mille kättesaamist on võlgniku esindaja kinnitanud 24.09.2018. Võlgnik ei ole enam kui kolmekümne päeva jooksul kohustuse sissenõutavaks muutumisest ega pankrotihoiatuse saamisest kümne päeva jooksul lepingust tulenevat kohustust täitnud. Võlgnik on esitanud põhjendamatuid vastuväiteid nõudele. Pankrotihoiatusele ei ole võlgnik vastuväiteid esitanud. Lähtudes eeltoodust esineb PankrS § 10 lg 2 p 1 sätestatud alus võlgniku pankroti väljakuulutamiseks. Võlgnikul puudub märkimisväärne vara peale kolme kinnisasja, mille väärtus on hinnanguliselt ca 200 000 eurot, kuid millele on seatud suures rahalises väärtuses hüpoteeke. Võlausaldaja on seisukohal, et võlgnik on maksejõuetu. Võlausaldaja esitas 12.12.2018 maakohtule Xxxxxxxxxx OÜ ostu- ja maksuvõlgnevuste aruande seisuga 01.11.2018, millest nähtub, et Xxxxxxxxxx OÜ enda raamatupidamise kohaselt on tal 542 759,32 euro suurune võlgnevus võlausaldaja ees.
2.Võlgnik vaidleb avaldusele vastu. Võlausaldajal puuduvad nõuded võlgniku ja Xxxxxxxxx OÜ vastu, võlausaldaja ei ole nõuete olemasolu tõendanud, nõuded ei ole selged, mistõttu tuleks vaidlus lahendada hagimenetluses. Võlausaldaja ei ole põhistanud võlgniku maksejõuetust. Võlausaldaja järgmised väited on tõendamata: kolmnurksuhte olemasolu ja selle sisu; Xxxxxxxxx OÜ on võlausaldajale võlgu soetatud materjalide, üle antud materjalide ja Xxxxxxxxxx OÜ-le ning allhankijatele tasutud arvete eest; Xxxxxxxxxx OÜ on kohustatud võlausaldajale esitama andmeid selleks, et võlausaldaja saaks oma klientidele arveid esitada ning et võlausaldaja on sellega seoses kahju kandnud; Xxxxxxxxxx OÜ-le on antud üle kaupu väärtuses 175 156 eurot (või 157 282,22 eurot) ning et neid kaupu ei ole Xxxxxxxxxx OÜ laos; Xxxxxxxxx OÜ on kaubad omastanud; võlausaldajal on nõue Xxxxxxxxxx OÜ vastu 1 156 092,88 eurot ulatuses; võlgnik on hakanud oma varasid kolmandate isikute kasuks koormama eesmärgiga varasid peita. Asjaolu, et võlgnik on andnud käenduse, ei anna alust pankroti väljakuulutamiseks. Võlausaldajad puuduvad avalduses märgitud nõuded ja avalduse aluseks olevad asjaolud on tõendamata. Saldokinnitused ei tõenda võlausaldaja nõuet ja saldokinnitused ei ole võlatunnistused. Võlausaldaja ei ole tõendanud, millised tema omandis olevad asjad on ta Xxxxxxxxxx OÜ-le üle andnud ega ka seda, et Xxxxxxxxxx OÜ oleks neid asju võlausaldaja nõusolekuta käsutanud, kasutanud, ära tarvitanud, ümber töötanud või võlausaldaja omandit muul viisil rikkunud. Samuti ei ole võlausaldaja tõendanud, mis on eelkirjeldatud rikkumise teel saadu harilik väärtus. Pankrotiavalduses ei ole esile toodud ega tõendatud asjaolusid, mis võimaldaks esitada Xxxxxxxxxx OÜ vastu õigusvastaselt tekitatud kahju hüvitamise nõuet. Võlausaldaja ei ole tõendanud, et Xxxxxxxxxx OÜ on toime pannud õigusvastase teo ja et võlausaldajal on tekkinud kahju (sh on tõendamata kahju suurus), et tekkinud kahju oli hõlmatud rikutud normi kaitseeesmärgiga, et kahju oli rikkumise tagajärjena ettenähtav ning et õigusvastase teo ja kahju vahel oli põhjuslik seos. Võlausaldaja on esitanud nõude tõendamiseks Xxxxxx lattu üle antud kaupade nimekirja, mis on võlausaldaja poolt koostatud, kuid mille koostamise asjaolud ja aeg ei ole selged. Dokument ei ole allkirjastatud. Dokument ei tõenda kauba kuuluvust võlausaldajale. Dokumendist ei nähtu, et nimetatud kaubad oleks Xxxxxxxxxx OÜ-le üle antud ning et Xxxxxxxxxx OÜ oleks nimetatud kaubad vastu võtnud. Dokumendist ei nähtu, mille alusel on kajastatud dokumendis nimetatud esemete väärtus. Dokumendist ei nähtu, et Xxxxxxxxx OÜ oleks kaubad omastanud. Võlgnik leiab, et nimetatud dokumendil ei ole tõenduslikku väärtust. 3(8)
Võlausaldaja nõude materiaalõiguslikud eeldused on täitmata ja nõue on tõendamata. Käendus on aktsessoorne, mistõttu ei saa käenduse alusel esitada nõuet, kui puudub nõue põhivõlgniku vastu. Võlausaldajal ei ole nõuet Xxxxxxxxxx OÜ vastu, mistõttu puudub ka käenduslepingust tulenev nõue võlgniku vastu. Isegi, kui võlausaldajal oleks nõuded Xxxxxxxxx OÜ vastu, siis ei ole need nõuded käenduslepinguga tagatud. Käenduslepingu punkti 1.1 järgi on tagatud vaid need Xxxxxxxxxx OÜ kohustused, mis on tekkinud Xxxxxxxxxx OÜ ja võlausaldaja vahel sõlmitud kaupade ja teenuste müügilepingutest. Kõik muud nõuded (alusetu rikastumise nõuded, lepinguvälised kahjunõuded, muudest lepingutest, mis ei ole kaupade ja teenuste müügilepingud, tulenevad nõuded) ei ole käenduslepinguga tagatud. Võlausaldaja poolt Xxxxxxxxxx OÜ vastu esitatud nõuetest seondub kaupade müügiga võlausaldaja enda väidete kohaselt vaid esimene nõue summas 542 759,32 eurot. Samas ei ole võlausaldaja tõendanud, et nimetatud nõue tuleneb kaupade müügist, esitatud on üksnes saldokinnitused. Ülejäänud nõuded ei seondu ka võlausaldaja enda väidete kohaselt võlausaldaja ja Xxxxxxx OÜ vaheliste kaupade ja teenuste müügilepingutega. Globaalsed tagatiskokkulepped on vastuolus heade kommetega ja tühised osas, milles need ei määratle tagatavaid tulevikus tekkivaid nõudeid või millega tagatakse kõikvõimalikke tagatise saaja nõudeid tagatise andja vastu ja piiratakse sellega ebamõistlikult tagatise andja majandusvabadust või edasist toimetulekut. Võlgnik on seisukohal, et vaidlus tuleb lahendada hagimenetluses. Käendusleping on tühine vastuolu tõttu heade kommetega. Võlgnik viitab Riigikohtu lahendile asjas nr 2-14-21710. Võlgniku poolt antud käendus on tarbijakäendus, sest tarbijakäendusleping on käendusleping, kus käendajaks on füüsiline isik. Võlgnik on Xxxxxxxxx OÜ kohustusi käendanud 950 000 euro ulatuses. Sellist summat ei ole võlgnikul võimalik oma elu jooksul tasuda.
3.Harju Maakohus nimetas 05.11.2018 ajutiseks pankrotihalduriks Oliver Ennoki. Harju Maakohus kuulutas 09.01.2019 välja võlgniku pankroti ja nimetas pankrotihalduriks Oliver Ennoki. Tallinna Ringkonnakohus tühistas maakohtu 09.01.2019 määruse ja saatis asja uueks läbivaatamiseks maakohtule. Ringkonnakohus märkis, et asja uuel läbivaatamisel peab maakohus võtma põhjendatud seisukoha võlausaldaja nõude olemasolu ja selguse ning võlgniku vastuväidete kohta. Kui võlausaldaja oma nõude olemasolu ei tõenda või kui kohus leiab, et võlgniku vastuväited on põhjendatud ja vaidlus nõude üle tuleb lahendada väljaspool pankrotimenetlust, tuleb pankrotiavaldus jätta rahuldamata ja pankrot PankrS § 31 lg 2 teise lause kohaselt välja kuulutamata. Maakohtu määrus
4.Maakohus jättis 28.08.2019 määrusega rahuldamata võlausaldaja avalduse võlgniku pankroti väljakuulutamiseks ning lõpetas pankrotiavalduse menetluse, tühistas võlgniku suhtes 05.11.2018 määrusega kohaldatud kogu vara käsutamise keelu, samuti kõik vara käsutamise piirangud seoses 09.01.2019 pankrotimäärusega, vabastas Oliver Ennoki tema ülesannetest võlgniku ajutise pankrotihaldurina, määras ajutise halduri tasu suuruse. Maakohus jättis menetluskulud võlausaldaja kanda ja mõistis võlausaldajalt võlgniku kasuks välja menetluskulud 5760 eurot ning nimetatud menetluskulude summalt viivise võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses sätestatud määras alates määruse jõustumisest kuni menetluskulude tasumiseni. 4(8)
Vaidlus on järgmiste asjaolude üle: kas võlausaldajal on Xxxxxxxxxx OÜ kui põhivõlgniku suhtes materjalide müügilepingust tulenev nõue summas 542 759,32 eurot, st kas kaup on Xxxxxxxxx OÜ-le võõrandatud ning kas saldokinnitus ning arved on piisavad tõendamaks, millal ja milliseid kaupu on võlausaldaja Xxxxxxxxxx OÜ-le müünud ning kas ja millises summas on jäetud võlausaldajale tasumata; kas võlausaldaja on Xxxxxxxxxx OÜ-le lattu üle andnud kaupu ning kas ja millises ulatuses saab võlausaldajal olla tekkinud Xxxxxxxxxx OÜ suhtes kahju hüvitamise nõue; kas võlausaldajal oli Xxxxxxxxxx OÜ-ga kokkulepe, mille kohaselt tasus võlausaldaja Xxxxxxxxxx OÜ ja tema allhankijate eest arveid summas 443 023,53 eurot ning kas võlausaldajal on sellest tulenevalt võlgniku vastu nõue tekkinud; kas Xxxxxxxxxx OÜ ja võlgniku vaheline käendusleping on üldse kehtiv. Praegusel juhul väljub võlausaldaja nõude kindlaks tegemine pankrotimenetluse raamidest. Esitatud mahus asjaolude tuvastamine, tõendite hindamine ning pooltevahelisele õigussuhtele õigusliku hinnangu andmine ei ole kooskõlas pankrotimenetluse eesmärkidega. Võlausaldaja poolt esitatud pankrotiavalduse aluseks olev nõue ei ole maakohtu hinnangul nii selge, et selle põhjal saaks võlgniku pankroti välja kuulutada, mistõttu tuleks võlausaldaja nõude olemasolu tuvastada hagimenetluses. Nimetatud asjaolu kinnitab ka ajutise halduri korduvalt esitatud seisukoht, mille kohaselt on ajutise halduri hinnangul võlausaldaja nõuet arvestamata võlgnikul ilmselt võimalik endale võetud kohustusi täita ning võlgnik ei ole seega püsivalt maksejõuetu. Maakohtu hinnangul esineb seega PankrS § 31 lg-s 2 sätestatud alus pankroti välja kuulutamata jätmiseks. Maakohus jättis PankrS § 31 lg 2 alusel võlgniku pankroti välja kuulutamata ning võlausaldaja pankrotiavalduse PankrS § 27 lg 5 kohaselt rahuldamata. Määruskaebus
5.Võlausaldaja esitas määruskaebuse, milles palub maakohtu määruse tühistada ja saata pankrotiasi maakohtule uueks lahendamiseks. Võlgnik on menetluses esitanud tõendamatuse vastuväite, mis on sundinud võlausaldajat esitama kohtule arvukalt tõendeid asjaolude kohta, mille üle tegelikult vaidlust ei saa olla. Võlgnik omapoolseid tõendeid esitanud ei ole, väites hoopis, et tõendite mahu tõttu on vaidlus liialt keerukas pankrotimenetluses lahendamiseks. Kohus ei ole tõendeid hinnanud. Asjaolu, et võlausaldajal on nõuded Xxxxxxxxxx OÜ vastu, on tuvastatud kohtulahendis, millega kuulutati välja Xxxxxxxxxx OÜ pankrot (tsiviilasi nr x-xx-xxxxx). Xxxxxxxxxx OÜ pankrotimenetluses anti võlausaldajale hääled kogu tema nõude ulatuses, kusjuures võlgnik ega ükski võlausaldaja (sh võlgnikuga seotud võlausaldaja YYYYYY OÜ) ei ole sellele vastu vaielnud. Võlausaldaja nõuded Xxxxxxxxxx OÜ vastu on tõendatud. Võlausaldaja on esitanud kohtule saldoteatiste aluseks olevad arved. Võlausaldaja on tõendanud pooltevahelise lepingu sisu. Üleantud kaupade osas on võlausaldaja esitanud täpse kaupade nimekirja, kaupade tellimuslehed, transpordi dokumentatsiooni ja kaupade üleandmist kinnitavad dokumendid. Võlausaldaja on esitanud Xxxxxxxxxx OÜ ja selle allhankijate ettemaksuarved ja tõendid arvete tasumise kohta võlausaldaja poolt. Võlgnik on sõlminud käenduslepingu Xxxxxxxxxx OÜ kohustuste käendamiseks võlausaldaja suhtes. Käendusleping on kehtiv. Võlgnik on maksevõimetu sõltumata võlausaldaja nõuetest.
5(8)
Ringkonnakohus andis maakohtule juhise, et tuleb koguda tõendeid nõude põhjendatuse osas. Võlausaldaja on tõendid kohtule esitanud, kuid maakohus ei ole neid hinnanud. Selle asemel on kohus viidanud, et nõue on nüüd liiga mahukas, et seda pankrotimenetluse kontekstis hinnata. Maakohus on oluliselt rikkunud põhjendamise kohustust. Maakohus on asja lahendamisel üksnes viidanud, et ebaselge nõude alusel pankroti välja kuulutada ei saa ning seejärel järeldanud, et hageja nõue on liialt keerukas ja mahukas, et selle pinnalt pankrot välja kuulutada. Maakohus seda järeldust põhjendanud ei ole. Maakohus ei ole käsitlenud asjaolu, et võlausaldajal on võlgniku vastu erinevad nõuded ja kui ka mõni neist on liialt keerukas, tuleks seejärel hinnata, kas pankrotimenetluses läbivaatamine on välistatud ka teiste nõuete puhul. Menetluse edasine käik
6.Võlgnik palub jätta määruskaebuse rahuldamata. Menetluskulud palub võlgnik jätta võlausaldaja kanda.
7.Maakohus võttis määruskaebuse menetlusse, jättis selle rahuldamata ja edastas läbivaatamiseks Tallinna Ringkonnakohtule.
8.Hageja esitas menetluskulude nimekirja 29.10.2019 ja kostja esitas menetluskulude nimekirja 30.10.2019. Kostja palus 01.11.2019 kirjas, et kohus hindaks menetluskulusid vastavalt TsMS §-le 175 lg 1. Ringkonnakohtu seisukoht
9.Ringkonnakohus, tutvunud tsiviilasja materjaliga, leiab, et Harju Maakohtu 28.08.2019 määrus on seaduslik ja põhjendatud ning avaldaja määruskaebuse väited ei anna alust määruse tühistamiseks. Vastavalt TsMS § 657 lg 1 p-le 1 ja §-le 659 jätab ringkonnakohus maakohtu määruse muutmata ning määruskaebuse rahuldamata.
10.Maakohus jättis rahuldamata võlausaldaja avalduse võlgniku pankroti väljakuulutamiseks ning lõpetas pankrotiavalduse menetluse. Ringkonnakohus nõustub selles osas maakohtu määruse põhjendustega ega korda neid (TsMS § 659 ja § 654 lg 6). Ringkonnakohus märgib täiendavalt järgmist. Riigikohus on väljendanud seisukohta, et pankrotiavalduse aluseks peab olema selge nõue (vt nt Riigikohtu lahendi nr 3-2-1-17-02 p 10). Nii on PankrS § 31 lg 2 ja § 15 lg 3 p 1 suunatud eelkõige sellele, et pankroti väljakuulutamise menetluses ei toimuks sisulise vaidluse lahendamist pankrotiavalduse esitaja ja selle isiku vahel, kelle suhtes taotletakse pankroti väljakuulutamist. Sisulised vaidlused lahendatakse hagimenetluses väljaspool pankrotimenetlust. PankrS § 31 lg 2 esimese lause järgi jätab kohus olenemata füüsilisest isikust võlgniku maksejõuetusest pankroti välja kuulutamata, kui esineb PankrS § 15 lg-s 3 nimetatud ajutise halduri nimetamata jätmise alus. Muu hulgas on PankrS § 15 lg 3 p 1 järgi selliseks aluseks olukord, kus võlgnik vaidleb nõudele põhjendatult vastu ja kohus leiab, et vaidlus nõude üle tuleb lahendada väljaspool pankrotimenetlust, ja sama sätte p 4 järgi ka olukord, kus võlausaldaja ei ole nõude olemasolu tõendanud. Praegusel juhul on võlgnik esitanud võlausaldaja nõudele järgmised vastuväited: - Võlausaldaja ei ole nõuete olemasolu tõendanud. Võlgnik on seisukohal, et tõendamata on järgmised asjaolud: kolmnurksuhte olemasolu ja selle sisu; Xxxxxxxxxx OÜ on 6(8)
-
-
-
võlausaldajale võlgu soetatud materjalide, üle antud materjalide ja Xxxxxxxxxx OÜ-le ning allhankijatele tasutud arvete eest; Xxxxxxxxxx OÜ on kohustatud võlausaldajale esitama andmeid selleks, et võlausaldaja saaks oma klientidele arveid esitada ning et võlausaldaja on sellega seoses kahju kandnud; Xxxxxxxxxx OÜ-le on antud üle kaupu väärtuses 175 156 eurot (või 157 282,22 eurot) ning et neid kaupu ei ole Xxxxxxxxxx OÜ laos; Xxxxxxxxxx OÜ on kaubad omastanud; võlausaldajal on nõue Xxxxxxxxxx OÜ vastu 1 156 092,88 eurot ulatuses; võlgnik on hakanud oma varasid kolmandate isikute kasuks koormama eesmärgiga varasid peita. Võlgnik on seisukohal, et saldokinnitused ei tõenda võlausaldaja nõuet ja saldokinnitused ei ole võlatunnistused. Isegi, kui lugeda viidatud saldokinnitused võlatunnistusteks, on tegemist deklaratiivse võlatunnistusega. Võlgnik vaidleb vastu käenduslepingu alusel esitatud nõuetele ja on seisukohal, et võlausaldaja nõuded ei ole käenduslepinguga tagatud. Võlgnik on seisukohal, et võlausaldajal tuleks tõendada, et nõuded on käenduslepinguga hõlmatud ning et käenduslepingu alusel on võlgnikul kohustus nimetatud nõudeid täita. Käendusleping on tühine vastuolu tõttu heade kommetega. Võlgniku poolt antud käendus on tarbijakäendus. Globaalsed tagatiskokkulepped on vastuolus heade kommetega ja tühised osas, milles need ei määratle tagatavaid tulevikus tekkivaid nõudeid või millega tagatakse kõikvõimalikke tagatise saaja nõudeid tagatise andja vastu ja piiratakse sellega ebamõistlikult tagatise andja majandusvabadust või edasist toimetulekut.
Ringkonnakohtu hinnangul ületaks praeguses asjas pooltevaheliste õigussuhete hindamiseks vajalike faktiliste asjaolude tuvastamine ja tõendite hindamine piirid, milles pooltevahelisi vaidlussuhteid on võimalik hinnata pankrotiavalduse menetlemisel. Seejuures on vajalik hinnata kõiki võlgniku poolt võlausaldaja nõude vastu esitatud vastuväiteid, mille kohta seisukoha võtmiseks vajalike asjaolude tuvastamine väljub pankrotiavalduse läbivaatamise piiridest. Võlgnik on tuginenud vastuväidete esitamisel võlausaldaja poolt esitatud tõenditele ja seadnud kahtluse alla tõendite asjakohasuse ja usaldusvääruse. Ringkonnakohtu hinnangul on võlgnik piisavalt põhistanud oma vastuväidete aluseks olevaid asjaolusid. Käesoleval juhul ei saa pankrotiavalduse menetlemisel võtta ühtset seisukohta võlausaldaja nõude selguse kohta. Kui esineb alus PankrS § 31 lg 2 ja § 15 lg 3 p 1 alusel pankrotiavalduse menetluse lõpetamiseks, siis ei ole vaja hinnata füüsilisest isikust võlgniku maksejõuetust. Eeltoodust tulenevalt jätab ringkonnakohus maakohtu 28.08.2019 määruse muutmata ja määruskaebuse rahuldamata.
11.Määruskaebuse esitamisest tingitud menetluskulud jätab ringkonnakohus TsMS § 171 lgst 1 tulenevalt võlausaldaja kanda.
12.Menetluskulude kindlaksmääramise menetlusele kohaldatakse TsMS § 174 lg 8 kohaselt hagita menetluse sätteid. TsMS § 175 lg 1 kohaselt on menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamine kohtu kaalutlusotsus, mille kohus teeb eelkõige õigusabile kulunud aega ja keerukust hinnates ja millesse kõrgema astme kohus sekkub üksnes juhul, kui kohus on ületanud diskretsioonipiire (RKTKm nr 3-2-1-11514, p 11). Võlgnikule on õigusteenuseid määruskaebemenetluses osutatud kokku 4 tunni ulatuses tunnihinnaga 156 eurot (sh käibemaks). Võlgnik palub võlausaldajalt välja mõista lepingulise esindaja kulud 624 eurot (sh käibemaks). 7(8)
Võlgniku esindajal kulus menetluskulude nimekirja kohaselt määruskaebuse analüüsile ja määruskaebuse vastuse koostamisele kokku 4 tundi. Ringkonnakohtu hinnangul on eelnimetatud toimingutele kulunud aeg põhjendatud ja vajalik. Ringkonnakohtu hinnangul ei ületa võlgniku esindaja õigusteenuse tunnitasu 156 eurot (koos käibemaksuga) keskmist sarnase õigusteenuse eest makstavat tasu. Seejuures võtab ringkonnakohus arvesse, et võlgniku esindaja on vandeadvokaat ja praegune asi on keskmisest mõnevõrra mahukam võlausaldaja poolt esitatud tõendite tõttu. Samuti arvestab ringkonnakohus asja sisu – poolte vahel on vaidlus selles, kas pankrotiavalduse aluseks olevad nõuded on piisavalt selged. Selles osas seisukoha võtmine nõuab mõnevõrra põhjalikumat tõendite ja võlausaldaja väidete analüüsi. Seejuures arvestab ringkonnakohus asja mahtu määruskaebemenetluses (määruskaebuse põhjenduste maht on üle 5 lehe ja võlgniku vastuse maht on üle 5 lehe). Kohtule esitatud vastusest nähtub, et võlgniku esindaja on analüüsinud ka kohtupraktikat ja vastanud võlausaldaja vastuväidetele. Võlgnik on kinnitanud, et ta ei saa menetluskuludelt käibemaksu tagasi arvestada, mistõttu on tunnitasu koos käibemaksuga. Eeltoodust tulenevalt on võlgniku esindajakulu põhjendatud ja vajalik 4 tunni ulatuses, mistõttu on võlgniku põhjendatud kulud kokku 624 eurot koos käibemaksuga (4*156). Ringkonnakohus märgib TsMS § 177 lg 4 kohaselt võlgniku esindaja taotluse alusel, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb võlausaldajal tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.
13.Pankrotiseaduse (PankrS) § 5 lg 2 kohaselt võib ringkonnakohtu määruse peale esitada määruskaebuse üksnes siis, kui see on pankrotiseaduses ette nähtud. Praeguses asjas jättis maakohus PankrS § 31 lg 2 ja § 15 lg 3 p 1 alusel rahuldamata võlausaldaja avalduse võlgniku pankroti väljakuulutamiseks ning lõpetas pankrotiavalduse menetluse. Pankrotiseadus ei võimalda selles osas ringkonnakohtu määruse peale määruskaebust esitada. (allkirjastatud digitaalselt) Meeli Kaur, Margo Klaar, Ele Liiv
8(8)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.