Võlaõigus › Võõrandamislepingud

Kaja esitamine Kostja võib esitada Tartu Maakohtule tagaseljaotsuse peale kaja, kui tema tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust, kui hagi oli kostjale või tema esindajale kätte toimetatud muul viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või elektrooniliselt või kui tagaseljaotsust ei võinud seaduse kohaselt teha. Kaja võib esitada tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 30 päeva jooksul. Kajalt tasutakse riigilõivu asemel kautsjon. Kautsjonina tasutakse summa, mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 1500 eurot. Apellatsioonkaebuse esitamine Hageja võib esitada kohtuotsuse peale apellatsioonkaebuse, kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit. Apellatsioonkaebus tuleb esitada Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Selgitus menetlusabi taotlejale Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel apellatsioonkaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

KOHTU PÕHJENDUSED

Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 407 lg 1 näeb ette, et kui kostja ei ole hagile vastanud, võib kohus hageja nõusolekul hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Hagimaterjalid ja kirjaliku vastuse nõue on kostjale kätte toimetatud 4. oktoobril 2019. Kostja, kellele kohus on andnud hagile kirjaliku vastuse esitamiseks tähtaja, ei ole kohtule tähtaegselt vastanud. Kohus leiab, et hagi on õiguslikult põhjendatud osaliselt, mistõttu saab hagi tagaseljaotsusega rahuldada üksnes osaliselt. Osas, milles hagi ei ole õiguslikult põhjendatud, jääb hagi TsMS § 407 lg 6 alusel rahuldamata. Hagiavalduse kohaselt on TF Bank AB ja kostja sõlminud XX.XX.XXXX järelmaksulepingu toote Apple iPhone 7 32GB rose gold soetamiseks. Lepinguga lepiti kokku krediidisummas

688,90 eurot. Kostja kohustus tasuma intressi 24,90% aastas ning järelmaksu osamaksed 36 kuu jooksul. Kuna kostja jättis krediidi tähtaegselt tagastamata, ütles TF Bank AB kostjaga sõlmitud lepingu 22. jaanuaril 2018. a üles ning loovutas nõude 23. jaanuaril 2018. a hagejale. Hageja võib nõuda kostjalt võlaõigusseaduse (VÕS) § 396 lg 1, § 397 lg 1, 401 lg 1, 402 lg 1 ja § 108 lg 1 alusel põhivõla 688,90 eurot ja intressi tasumist. Hagiavalduse kohaselt oli kostja intressivõlgnevus lepingu ülesütlemise seisuga 66,98 eurot. VÕS §-de 416 lg 1 ja 195 lg 2 järgi saab hageja seega nõuda lepingu ülesütlemise seisuga tasumata intressi summas 66,98 eurot. Hageja põhinõue 688,90 eurot tuleb rahuldada, intressinõude rahuldab kohus 66,98 euro ulatuses. Rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja VÕS § 113 lg 1 alusel nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Riigikohus on leidnud, et kui pooled on tarbijakrediidilepingus kokku leppinud seadusjärgsest viivisemäärast kõrgemas intressimääras, peab võlgnik arvestama, et maksetega viivitamisel järgnevad VÕS § 415 lg 1 ja VÕS § 113 lg 1 kolmandas lauses sätestatud sanktsioonid, st kohustus maksta viivist lepinguga ettenähtud intressimäära järgi (Riigikohtu 14. jaanuari 2009.a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-120-08, p 12). Hageja võib seega nõuda kostjalt VÕS § 415 lg 1 ja VÕS § 113 lg 1 alusel viivise 198,90 euro väljamõistmist. Hageja viivise nõue tuleb rahuldada. Hagiavaldusest ei nähtu aga, et hageja oleks pärast lepingu ülesütlemist, so pärast

Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine Hagiavalduse kohaselt on hageja menetluskulu riigilõiv 175 eurot. Kohus on seisukohal, et hagi osaline rahuldamine ei mõjuta hageja poolt kantud menetluskulutasutud riigilõivu suurust, kuna hagi rahuldatud osast lähtuv tasumisele kuuluv riigilõiv on sama suur, nagu hageja on käesolevas asjas tasunud. Kohus jätab sellest tulenevalt menetluskulu – hageja poolt tasutud riigilõivu – 175 eurot TsMS § 163 lg 1 alusel kostja kanda. Vastavalt hageja taotlusele ja TsMS § 177 lõikele 4 märgib kohus menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. /allkirjastatud digitaalselt/ Epp Tombak Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.