nende võlausaldaja A R (isikukood xxx, xxx); ajutine võlgnik Dangare Trading OÜ (registrikood 12529556, asukoht Roseni 10, Tallinn); ajutine pankrotihaldur Magnus Braun (advokaadibüroo Lextal, Rävala pst 4, 10143 Tallinn, e-post: [email protected]).
RESOLUTSIOON
1.Lõpetada A R’i pankrotiavalduse menetlus Dangare Trading osaühingu pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu.
2.Kohustada ajutist pankrotihaldurit Magnus Brauni likvideerima Dangare Trading osaühing kahe kuu jooksul menetluse lõpetamise määruse jõustumisest arvates.
3.Teade menetluse lõpetamise kohta avaldada väljaandes Ametlikud Teadaanded ja kohtumäärus saata Tartu Maakohtu registriosakonnale.
Edasikaebamise kord Kohtumääruse peale võib võlgnik ja võlausaldaja esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest. Võlausaldaja, kes ei esitanud pankrotiavaldust, võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul alates menetluse lõpetamise kohta raugemise tõttu teate avaldamisest väljaandes Ametlikud Teadaanded.
1.A R esitas 15.12.2018 kohtule avalduse Dangare Trading OÜ pankroti väljakuulutamiseks. Avalduse kohaselt on võlgnikul võlausaldaja ees võlgnevus kogusummas 3347.23 eurot. Nõude aluseks on Töövaidluskomisjoni otsusus töövaidlusasjas nr 4-1/2516/16-5. Võlausaldaja pankrotiavalduse kohaselt muutus võlgnevus sissenõutavaks 15.06.2018. Võlgnik ei ole eelnimetatud võlgnevust tasunud 180 päeva jooksul pärast võlgnevuse sissenõutavaks muutumist. Võlausaldaja on 05.12.2018 esitanud võlgnikule pankrotihoiatuse, kuid võlgnik ei ole ka seejärel võlgnevust tasunud. Eeltoodust tulenevalt on võlausaldaja seisukohal, et võlgnik on maksejõuetu ja palub välja kuulutada võlgniku pankroti.
2.Võlausaldaja on esitanud kohtule taotluse, milles palub kohaldada PankrS § 15 lg 41 ja mitte rakendada deposiidi nõuet. Kohus selgitas võlausaldajale 21.12.2018 määruses, et tulenevalt PankrS § 15 lg 41 on pankrotiavalduse põhistamise kohustus töötajal ja seetõttu on kohus andnud võlausaldajale täiendava tähtaja võlgniku maksejõuetuse põhistamiseks. Võlausaldaja esitas 22.12.2018 kohtule taotluse võlgnikult teabe väljanõudmiseks, kuna võlausaldajal puuduvad täiendavad tõendid võlgniku maksejõuetuse põhistamiseks.
3.Asjas toimus eelistung 19.02.2019, kuhu ilmus võlausaldaja, võlgniku esindaja eelistungile ei ilmunud. Kohus jättis kohaldamata PankrS § 15 lg 41 kuivõrd võlausaldaja ei toonud välja asjaolusid, millest nähtub, et pankrotivara pankrotimenetluse kulude katteks ei jätku. Kohus nimetas 12.03.2019 määrusega Dangare Trading OÜ ajutiseks pankrotihalduriks Magnus Brauni.
4.Ajutine pankrotihaldur esitas 08.04.2019 ajutise pankrotihalduri aruande. Pankrotiavalduse läbivaatamine toimus 09.04.2019 istungil. Võlgniku juhatuse liige sai kohtukutse kätte, kuid avaldas, et tervisliku seisundi tõttu ei soovi ta istungil osaleda ja nõustus pankrotiavalduse läbivaatamisega ilma temata. Võlausaldaja jäi pankrotiavalduse juurde. Ajutise pankrotihalduri aruande kohaselt on võlgniku makseraskused püsiva iseloomuga ja võlgnik on maksejõuetu PankrS § 1 lg 2 ja lg 3 mõttes, sest ta ei ole suuteline tasuma sissenõutavaks muutunud kohustusi ja selline seisund ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. Võlgnikul puudub vara, mille arvelt rahuldada võlausaldajate nõudeid. Ajutisele pankrotihaldurile kättesaadava informatsiooni kohaselt puudub võlgnikul vara. Võlgniku AS-is LHV Pank arvelduskonto saldo seisuga 27.03.2019 on 0.00 eurot. Võlgnikul puudub nii kinnis- kui ka vallasvara. Täitemenetluse registri andmetel ei ole võlgnik sissenõudjaks üheski täiteasjas. Võlgnikul on täitmata kohustusi kokku vähemalt 9766.30 eurot, suurimateks võlausaldajateks on pankrotiavalduse esitanud A R nõudega summas 3 347.23 eurot ja Eesti Vabariik maksunõudega kokku 2 509.60 eurot. Võlgniku suhtes on aastatel 2016-2017 algatatud 4 täitemenetlust. Tagasivõitmise võimalusi ajutine haldur ei tuvastanud. Raskete juhtimisvigade või kuriteo tunnustega teo olemasolule viitavaid asjaolusid ajutine haldur ei tuvastanud. Samas on kuni 28.10.2016 võlgniku juhatuse liikmena tegutsenud R R rikkunud 2015. a majandusaasta aruande esitamise kohustust. Alates 28.10.2016 võlgniku juhatuse liikmena tegutsenud U M on rikkunud 2016. a ja 2017. a majandusaasta aruande
esitamise kohustust ja ka pankrotiavalduse esitamise kohustust. Võlgniku vastuse kohaselt on ta kohustuste, s.h maksuvõla ja pankrotiavalduse aluseks oleva nõude, olemasolust teadlik, kuid ei ole siiski pankrotiavaldust esitanud. Lisaks on tema juhatuse liikmeks oleku ajal esitamata ka maksudeklaratsioonid (käibemaksudeklaratsioon KMD september, oktoober ja november 2016. a ja tulu- ja sotsiaalmaksu, kohustusliku kogumispensioni makse ja töötuskindlustusmakse deklaratsioon TSD oktoober ja november 2016). Arvestades maksuvõla suurust ja olemasolu, samuti töövaidluskomisjoni otsuse tegemise aega (09.01.2017) ja ka seda, et võlgniku pangakontode väljavõttest nähtuvalt lõpetas võlgnik tegevuse 28.09.2016, pidi hiljemalt töövaidluskomisjoni otsuse tegemise hetkeks olema U M võlgniku püsivast maksejõuetusest teadlik ning hiljemalt 20 päeva jooksul otsusest võtma tarvitusele ÄS § 176 abinõud või esitama pankrotiavalduse, mida aga tehtud ei ole. Võlgniku juhatuse liikme esitatud andmete kohaselt on eelmise juhatuse liikme R Ri sõnutsi võlgniku tegevuse lõpetamise ja maksejõuetuse tekkimise põhjuseks võlgniku tulusid ületanud püsikulud (ruumide üür, palga- ja maksude kulud) ning äriühingu suutmatus tulusid ja kulusid ühtlustada. Kuivõrd võlgniku juhatuse liige U M määrati juhatuse liikmeks 28.10.2016 ning temale eelnenud juhatuse liige R. R pole U. Ma sõnul raamatupidamise dokumente talle üle andnud, puudub võlgniku juhatuse liikmel täpsem ülevaade võlgniku majandus- või kutsetegevusest ning vara ja kohustuste mahust. Võlgniku juhatuse liikme selgituste kohaselt puudub võlgniku majandustegevus. Võlgniku juhatuse liikme selgituste kohaselt ei ole võlgniku võlgade summa väga suur ja teoreetiliselt oleks võimalik võlgniku majandustegevuse jätkamine, kuid selle võimaluse realiseerimine on küsitav, kuna keeruline on leida isikut, kes oleks huvitatud võlgniku võlgade tasumisest. Ajutise pankrotihalduri aruande kohaselt puudub võlgnikul vara pankrotimenetluse läbiviimisega seotud võimalikke kulude katteks. Ajutise pankrotihalduri hinnangul oleks vajaliku deposiidi suurus 1500 eurot.
5.Kohus tegi 10.04.2019 määrusega ettepaneku võlgnikule, võlausaldajatele ja kolmandatele isikutele raha maksmiseks kohtu deposiiti Dangare Trading OÜ pankrotimenetluse raugemise vältimiseks summas 1500 eurot. Kohtu deposiiti ei ole nõutavat summat käesoleva ajani tasutud. Samuti ei ole kõnealuse summa maksmise soovi käesoleva ajani avaldanud võlgnik, võlausaldaja ega kolmandad isikud. II Kohtu põhjendused
6.Õigusnormid, millest kohus juhindub, on järgmised: pankrotiseaduse (edaspidi PankrS) § 1 lg 2 sätestab, et võlgnik on maksejõuetu, kui ta ei suuda rahuldada võlausaldaja nõudeid ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. PankrS § 1 lg 3 sätestab, et juriidilisest isikust võlgnik on maksejõuetu ka siis, kui võlgniku vara ei kata tema kohustusi ja selline seisund ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. PankrS § 29 lg 1 kohaselt kohus lõpetab määrusega menetluse pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu olenemata võlgniku maksejõuetusest, kui võlgnikul ei jätku vara pankrotimenetluse kulude katteks ning ei ole võimalik vara tagasi võita või tagasi nõuda, sealhulgas puudub võimalus esitada nõue juhtorgani liikme vastu.
PankrS § 29 lg 2 kohaselt võib kohus lõpetada menetluse pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu olenemata võlgniku maksejõuetusest ka siis, kui võlgniku vara koosneb peamiselt tagasivõitmise nõuetest ja nõuetest kolmandate isikute vastu ning nende nõuete rahuldamine on vähetõenäoline.
7.Kohus, tutvunud pankrotiavalduse ja selle lisadega ning hinnanud asjas kogutud tõendeid kogumis, leiab, et pankrotiavaldus tuleb rahuldada.
8.Võlausaldaja A. R esitas Harju Maakohtule avalduse Dangare Trading OÜ pankroti väljakuulutamiseks. Võlausaldaja nõue tuleneb Töövaidluskomisjoni 09.01.2017 otsusest töövaidlusasjas nr 4-1/2516/16-5, millega on võlgnikult võlausaldaja kasuks välja mõistetud kokku 3347.23 eurot. Töövaidluskomisjoni otsus jõustus 20.02.2017 (tl 9 pöördel). PankrS § 10 lg 4 kohaselt peab pankrotiavalduse esitanud võlausaldaja esitama tõendid oma nõude suuruse, aluse ja täitmise tähtaja kohta. PankrS § 10 lg 5 sätestab, et kui nõude kohta on jõustunud kohtulahend või vahekohtu otsus, ei pea võlausaldaja nõude kohta muid tõendeid esitama. Arvestades asjaolu, et võlausaldaja nõude kohta on jõustunud Töövaidluskomisjoni otsus, on võlausaldaja nõue selge.
9.PankrS § 10 lg 1 kohaselt peab võlausaldaja pankrotiavalduses põhistama võlgniku maksejõuetuse, samuti tõendama nõude olemasolu. PankrS § 10 lg 2 kohaselt peab võlausaldaja tuginema võlgniku maksejõuetuse põhistamiseks muu hulgas vähemalt ühele PankrS § 10 lg 2 toodud asjaolule. Võlgnik ei ole võlgnevust tasunud 180 päeva jooksul pärast võlgnevuse sissenõutavaks muutumist. Võlausaldaja on 05.12.2018 esitanud võlgnikule pankrotihoiatuse, kuid võlgnik ei ole ka seejärel võlgnevust tasunud.
10.Võlgnikul puudub vara, mille arvelt täita olemasolevaid kohustusi ja kanda pankrotimenetluse kulusid. Võlgniku arvelduskonto saldo on 0.00 eurot. Maanteeameti andmetel ei ole võlgniku nimele ja vastutava kasutajana sõidukeid registreeritud. Kinnistusraamatu andmetel puuduvad võlgnikul kinnistud. Võlgnikul puudub teadaolev registreerimata vallasvara. Täitemenetluse registri andmetel ei ole võlgnik sissenõudjaks üheski täiteasjas. Võlgnikul on täitmata kohustusi kokku vähemalt 9 766.30 eurot, suurimateks võlausaldajateks on pankrotiavalduse esitanud A R nõudega summas 3 347.23 eurot ja Eesti Vabariik maksunõudega kokku 2 509.60 eurot. Võlgniku suhtes on aastatel 2016-2017 algatatud 4 täitemenetlust. Võlgniku majandustegevus on lõppenud. Ajutine pankrotihaldur on seisukohal, et võlgnik on püsivalt maksejõuetu. Võlgniku ettevõtte tervendamise võimalusi ei ole ajutine pankrotihaldur välja toonud. Võlgnikul puudub majandustegevus. Puuduvad andmed selle kohta, et võlgniku osanikud või kolmandad isikud oleksid valmis äriühingu edaspidist tegevust finantseerima ja investeerima osaühingu omakapitali täiendavaid vahendeid. Võlgniku suutmatus täita kohustusi võlausaldajate ees ei ole tulenevalt tema majanduslikust olukorrast ajutine. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et kuna võlgnikul puudub vara, mille arvelt täita olemasolevad kohustusi ja puuduvad võimalused võlgniku majandustegevuse jätkamiseks või tervendamiseks, siis on võlgnik PankrS § 1 lg 2 ja 3 tulenevalt maksejõuetu ja selline seisund ei ole tema majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine.
11.PankrS § 2 kohaselt selgitatakse pankrotimenetluse käigus välja võlgniku maksejõuetuse põhjused. PankrS § 28 lg 1 sätestab, et kui ilmneb, et võlgnik on seoses maksejõuetuse tekkimisega pannud toime kuriteo tunnustega teo, teatab haldur või kohus sellest prokurörile või politseile kriminaalmenetluse alustamise otsustamiseks. PankrS § 28 lg 2 sätestab, et kui pankrotimenetluses ilmneb, et võlgniku maksejõuetuse põhjuseks on raske juhtimisviga,
märgib kohus seda lahendis. Võlgniku juhatuse liikme esitatud andmete kohaselt on eelmise juhatuse liikme R Ri sõnutsi võlgniku tegevuse lõpetamise ja maksejõuetuse tekkimise põhjuseks võlgniku tulusid ületanud püsikulud (ruumide üür, palga- ja maksude kulud) ning äriühingu suutmatus tulusid ja kulusid ühtlustada. Kuivõrd võlgniku juhatuse liige U. M määrati juhatuse liikmeks 28.10.2016 ning temale eelnenud juhatuse liige R. R pole U. Ma sõnul raamatupidamise dokumente talle üle andnud, puudub võlgniku juhatuse liikmel täpsem ülevaade võlgniku majandus- või kutsetegevusest ning vara ja kohustuste mahust. Ajutine pankrotihaldur ei ole oma seisukohta esitanud. Kohus leiab, et võlgniku majandustegevust ja raamatupidamist käsitlevate andmete puudumisel ei ole kohtul võimalik anda hinnangu võlgniku maksejõuetuse põhjuste kohta.
12.R R, kes oli võlgniku juhatuse liige kuni 28.10.2016, on rikkunud 2015. a majandusaasta aruande esitamise kohustust. U M, kes on olnud võlgniku juhatuse liige alates 28.10.2016, on rikkunud 2016. a ja 2017. a majandusaasta aruande esitamise kohustust ja ka pankrotiavalduse esitamise kohustust. Lisaks U Ma juhatuse liikmeks oleku ajal esitamata ka maksudeklaratsioonid (käibemaksudeklaratsioon KMD september, oktoober ja november 2016. a ja tulu- ja sotsiaalmaksu, kohustusliku kogumispensioni makse ja töötuskindlustusmakse deklaratsioon TSD oktoober ja november 2016. a).
13.Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et võlgniku juhatuse liikmed R R ja U M on rikkunud hoolsuskohustust ja raamatupidamise korraldamise kohustust, kuna võlgniku raamatupidamine on korraldamata, millest tulenevalt ei ole viimasel kahe majandusaasta kohta esitatud äriregistrile majandusaasta aruandeid ning ei ole esitanud maksudeklaratsioone (käibemaksudeklaratsioon KMD september, oktoober ja november 2016. a ja tulu- ja sotsiaalmaksu, kohustusliku kogumispensioni makse ja töötuskindlustusmakse deklaratsioon TSD oktoober ja november 2016. a).
14.Äriseadustiku (ÄS) § 183 kohaselt korraldab osaühingu raamatupidamist juhatus. Tulenevalt raamatupidamise seaduse (RpS) § 2 lg-st 2 on võlgnik raamatupidamiskohustuslane, kellel on tulenevalt RpS § 4 p-st 1 kohustatud korraldama raamatupidamist nii, et oleks tagatud aktuaalse, olulise, objektiivse ja võrreldava informatsiooni saamine raamatupidamiskohustuslase finantsseisundist, finantstulemusest ja rahavoogudest. RpS § 3 p 14 kohaselt vastab võlgnik mikroettevõtja tunnustele, s.t on osaühinguks, kelle näitajad vastavad aruandeaasta bilansipäeval kõikidele järgmistele tingimustele: varad kokku kuni 175 000 eurot, kohustised ei ole suuremad kui omakapital, üks osanik, kes on ka juhatuse liige, ja kelle müügitulu on aruandeaastal kuni 50 000 eurot.
15.RpS § 14 lg 11 kohaselt võib mikroettevõtja, kes lähtub finantsarvestuse ja -aruandluse korraldamisel Eesti finantsaruandluse standardist, koostada majandusaasta aruande, mis koosneb üksnes raamatupidamise aastaaruandest. Eeltoodust tuleneb, et võlgnik oli mikroettevõtjana kohustatud koostama majandusaasta aruande, mis koosneb raamatupidamise aastaaruandest ja järgima selle koostamisel seadusest tulenevaid nõudeid. RpS § 15 lg 2 2 kohaselt on mikroettevõtja eesmärk lühendatud raamatupidamise aastaaruande koostamisel ja avaldamisel anda aruande kasutajale raamatupidamise seaduses nõutud informatsiooni oma finantsseisundi ja -tulemuse kohta. RpS § 18 lg 31 kohaselt peab mikroettevõtja lühendatud raamatupidamise aastaaruandes esitama bilansis vähemalt raamatupidamise seaduse lisas 1 esitatud bilansiskeemi tärniga tähistatud kirjed. Vastavalt raamatupidamise seaduse lisas 1 toodud bilansiskeemile tuleb mikroettevõtjal kajastada bilansis andmed varade, s.h käibevarade kohta, tuues välja andmed osaühingule kuuluva raha, finantsinvesteeringute, nõuete ja ettemaksete, varude ning bioloogiliste varade kohta.
16.Registriosakonna teabesüsteemi andmetel on Dangare Trading OÜ majandusaasta alguseks 01. jaanuar ja majandusaasta lõpuks 31. detsember. ÄS § 179 lg 1 kohaselt koostab juhatus pärast majandusaasta lõppu majandusaasta aruande raamatupidamise seaduses ettenähtud korras. RpS § 13 lg 1 kohaselt on majandusaasta pikkus on 12 kuud. RpS § 13 lg 3 kohaselt on majandusaastaks kalendriaasta, kui raamatupidamiskohustuslase põhikirjas või muus raamatupidamiskohustuslase tegevust reguleerivas dokumendis ei ole sätestatud teisiti. ÄS § 60 lg 1 tuleneb kohustus esitada registripidajale osaühingu majandusaasta aruanne kuue kuu jooksul alates seaduses sätestatud tähtaja möödumist ehk võlgniku puhul kuue kuu jooksul pärast majandusaasta lõppemist. Äriregistri teabesüsteemi andmetel on võlgniku viimane majandusaasta aruanne esitatud kohtule 02.09.2013 – 31.12.2014 majandusaasta kohta. Eeltoodust tuleneb, et võlgniku juhatuse liikmel R Ril tekkis peale võlgniku 2015. a majandusaasta lõppu ehk alates 01.01.2016 kohustus koostada majandusaasta aruanne 2015. a majandusaasta kohta ja võlgniku juhatuse liikmel U Mal tekkis peale võlgniku 2016. a ja 2017. a majandusaasta lõppu ehk alates 01.01.2017 ja 01.01.2018 kohustus koostada majandusaasta aruanded 2016. a ja 2017. a majandusaastate kohta.
17.ÄS § 136 sätestab, et osakapitali väljendatakse eurodes. Osakapital peab olema vähemalt 2500 eurot. ÄS § 180 lg 51 sätestab, et kui osaühing on maksejõuetu ning maksejõuetus ei ole tema majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine, peab juhatus viivitamata, kuid mitte hiljem kui 20 päeva möödumisel maksejõuetuse ilmnemisest, esitama kohtule osaühingu pankrotiavalduse. Pärast maksejõuetuse ilmnemist ei või juhatuse liikmed teha osaühingu eest makseid, välja arvatud maksed, mille tegemine maksejõuetuse olukorras on kooskõlas korraliku ettevõtja hoolsusega. Juhatuse liikmed on solidaarselt kohustatud hüvitama osaühingule pärast maksejõuetuse ilmnemist osaühingu tehtud maksed, mille tegemine vaadeldavas olukorras ei olnud kooskõlas korraliku ettevõtja hoolsusega. Juhatuse liikmete vastutusele kohaldatakse ÄS §-s 187 sätestatut.
18.Kohtule ja ajutisele pankrotihaldurile ei ole esitatud võlgniku raamatupidamisandmeid, s.h võlgniku bilanssi. Kohus on tuvastanud, et võlgnikul puudub vara, samas kui teadaolevaid kohustusi on kokku vähemalt 9766.30 eurot, millest järeldub, et võlgniku omakapital ei vasta ÄS § 136 nõuetele. Puuduvate andmete tõttu ei ole võimalik tuvastada, millisest ajast alates võlgniku omakapital läks vastuollu ÄS § 136 esitatud nõuetega ja sellest tulenevalt ei ole võimalik tuvastada, millisest ajast alates tekkis võlgniku juhatuse liikmetel ÄS § 180 lg 51 tulenev pankrotiavalduse esitamise kohustust. Eeltoodust tuleneb, et võlgniku juhatuse liikmed R R ja U M pidid tagama võlgniku raamatupidamise korraldamise, s.h võlgniku raamatupidamist selliselt, et oleks tagatud aktuaalne, oluline ja objektiivne informatsioon võlgniku vara kohta.
19.ÄS § 183 kohaselt korraldab osaühingu raamatupidamist juhatus. Raamatupidamise seaduse (RpS) § 6 lg 1 sätestab, et majandustehing raamatupidamise seaduse tähenduses on tehing, muu toiming, seaduses sätestatud sündmus või õigusvastane tegu, mille tagajärjel muutub raamatupidamiskohustuslase vara, kohustiste või omakapitali koosseis. RpS § 6 lg 2 kohaselt on raamatupidamiskohustuslane kohustatud kõiki majandustehinguid dokumenteerima ning kirjendama raamatupidamisregistrites mõistliku aja jooksul pärast majandustehingu toimumist selliselt, et oleks tagatud õigusaktidega ettenähtud aruannete tähtaegne esitamine. RpS § 7 lg 1 kohaselt on raamatupidamise algdokument tõend, mille sisu ja vorm peavad vajaduse korral võimaldama kompetentsele ja sõltumatule osapoolele tõendada majandustehingu toimumise asjaolusid ja tõepärasust. KarS § 384 lg-s 1 kohaselt on raamatupidamise korraldamise nõuete teadev rikkumine ja raamatupidamisdokumendis andmete esitamata jätmine või ebaõigete
andmete esitamine, kui sellega on oluliselt raskendatud ülevaate saamine raamatupidamiskohustuslase varalisest seisundist, süütegu. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et kuna võlgniku juhatuse liikmed ei täitnud raamatupidamise korraldamise kohustust nõuetekohaselt, millest tulenevalt on raskendatud võlgniku varalisest seisundist ülevaate saamine ja nimetatud tegu on süütegu, siis on võlgniku juhatuse liikmed toime pannud raske juhtimisvea.
20.Võlgniku maksejõuetus kujunes välja hiljemalt 28.09.2016, kuna võlgniku pangakonto väljavõtetest nähtuvalt lõppes sellest ajast võlgniku tegevus. Ajutisele pankrotihaldurile esitatud võlgniku vastuse kohaselt oli võlgniku juhatuse liige U M teadlik kohustuste, s.h maksuvõla ja pankrotiavalduse aluseks oleva nõude, olemasolust, kuid ei esitanud ise pankrotiavaldust. Arvestades maksuvõla suurust ja olemasolu, samuti töövaidluskomisjoni otsuse tegemist (09.01.2017) ning asjaolu, et võlgniku pangakontode väljavõttest nähtuvalt lõpetas võlgnik tegevuse 28.09.2016, pidi võlgniku juhatuse liige U M hiljemalt töövaidluskomisjoni otsuse tegemise hetkeks olema võlgniku püsivast maksejõuetusest teadlik ning hiljemalt 20 päeva jooksul otsusest võtma tarvitusele ÄS § 176 abinõud või esitama pankrotiavalduse, mida aga tehtud ei ole. Seega on võlgniku juhatuse liige U M rikkunud pankrotiavalduse esitamise kohustust, kuna vaatamata asjaolule, et võlgnik on muutunud püsivalt maksejõuetuks, ei esitanud võlgniku juhatuse liikmed pankrotiavaldust ÄS § 180 lg 51 sätestatud tähtaja jooksul. Nimetatud rikkumisega on kahjustatud võlausaldajate huve, kuna võlgniku suhtes ei ole rahaliste vahendite puuduse tõttu võimalik läbi viia pankrotimenetlust ega kanda pankrotimenetluse kulusid ning rahuldada võlausaldajate nõudeid.
21.PankrS § 108 lg 1 kohaselt muutub võlgniku vara pankrotimääruse alusel pankrotivaraks, mida kasutatakse sihtvarana võlausaldajate nõuete rahuldamiseks ja pankrotimenetluse läbiviimiseks. PankrS § 108 lg 2 kohaselt on pankrotivara vara, mis oli võlgnikul pankroti väljakuulutamise ajal, samuti vara, mis nõutakse või võidetakse tagasi või mille võlgnik omandab pankrotimenetluse ajal. Ajutine pankrotihaldur ei ole tuvastanud tagasivõidetavaid tehinguid.
22.Harju Maakohus tegi määrusega võlgnikule, võlausaldajatele ja kolmandatele isikutele ettepaneku maksta Dangare Trading OÜ pankrotimenetluse raugemise vältimiseks kohtu deposiiti 1500 eurot. Teade selle kohta on ilmunud väljaandes Ametlikud Teadaanded. Eelnimetatud summat ei ole käesoleva ajani tasutud, samuti ei ole nimetatud summa maksmise soovi käesoleva ajani võlgnik, võlausaldaja ega kolmandad isikud avaldanud. Võlgnikul puuduvad rahalised vahendid pankrotimenetluse kulude katteks. Kohus leiab, et kuna võlgnikul ei jätku vara pankrotimenetluse kulude katteks ja võlausaldajad või kolmandad isikud ei soovi või ei saa kanda pankrotimenetluse kulusid, siis tuleb Dangare Trading OÜ pankrotimenetlus lõpetada PankrS § 29 lg 2 alusel raugemise tõttu, pankrotti välja kuulutamata.