2-18-132554/8 - Võlaõigus - Sideteenuste osutamise lepingud - Viru Maakohus Rakvere kohtumaja - lahend.ee

8.Toimetada kohtuotsuse resolutsioon kostjale väljaande Ametlikud Teadaanded kaudu kätte, kui muud kättetoimetamise viisid ei õnnestu. Edasikaebamise kord Kohtuotsusele on hagejal õigus esitada apellatsioonkaebus kohtuotsuse kättetoimetamisest arvates Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul. Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, peab ta seda apellatsioonkaebuses märkima. Vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (TsMS § 442 lg.6 § 633 lg.7). Kostjal on õigus esitada 30 päeva jooksul tagaseljaotsuse kättesaamisest või avaliku kättetoimetamise korral tagaseljaotsusest või selle täitmiseks algatatud täitemenetlusest teadasaamisest TsMS § 416 nõuetele vastav kaja menetluse taastamiseks. Kajale tuleb lisada kõik vajalikud dokumendid asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks (TsMS § 394 ja TsMS § 416). Kaja esitamisel tuleb kostjal tasuda kautsjonina summa, mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 1500 eurot, mis tuleb kanda Rahandusministeeriumi arvelduskontole nr EE571010220229377229 AS-is SEB Pank või arvelduskontole nr EE062200221059223099 AS-is Swedbank, märkides selgitusse tsiviilasja numbri. Kohus selgitab, et vastavalt TsMS § 187 lg 6 peab menetlusabi taotlemise korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Hageja nõuded Elisa Teleteenused AS (end. AS Starman) esitas 05.12.2018 Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse ning seoses maksekäsu kiirmenetluse lõpetamisega ja menetluse jätkamisega hagimenetluses, Viru Maakohtule 22.05.2019 hagi E K vastu võla nõudes. Esitatud hagiavalduse kohaselt sõlmisid kostja ja Elisa Teleteenused AS (endine ärinimi AS Starman) 08.01.2015 kliendi- ja teenuseosutamise lepingu nr. xxxx. Lepingute alusel osutas hageja kostjale järgmiseid teenuseid: Starman Start: M-Internet + M-digiTV + L-telefon, Viasat Premium, STARbox, Ajamasin, TV Everywhere, DigiTV Vene, Wi-Fi + Lisa M-digiTV + Lisa MdigiTV aadressil xxxx ning sama lepinguga rentis kostja hagejalt teenuse kasutamiseks vajaminevad seadmed. Lepingu alusel oli kostja kohustatud tagastama lepingu lõpetamise korral kõik komplektiosad. Hageja on endale võetud kohustusi täitnud ja esitanud kostjale igakuiseid arveid teenuste kasutamise eest. Kostja ei ole nõutud summasid tasunud. Hagiavalduse esitamise seisuga on kostjale esitatud tasumata arved kokku summas 646,57 eurot. Hageja lõpetas kostjale teenuse osutamise 22.09. Kostjale on esitatud alljärgnevad arved: Nr. Summa A-25665676 31,03 A-25838991 53,89 A-26023216 55,98 TA-76284 29,91

Arvel nr A-25665676 nähtub võlgnevus summas 131,03 eurot, mis koosneb võlgnevusest seisuga 30.06.2015 summas 61,22 eurot ning võlgnevusest arve nr A-25665676 eest summas 69,81 eurot. Arvel nr A-26023216 nähtub laekumine summas 10 eurot. Hageja loeb antud laekumisega tasutuks kostja võlgnevuse seisuga 30.06.2015 (100,00-61,22=38,78 eurot). Ülejäänud laekumise summas 38,78 eurot arvestab hageja arve nr A-25665676 katteks (69,81-38,78=31,03 eurot). Seega on kostja võlgnevus arve nr A-25665676 eest summas 31,03 eurot. Hageja üldtingimuste punkt 12.5 alusel tagastab klient lepingu lõppemisel hagejale omal kulul kõik kliendi valduses olevad hagejale kuuluvad seadmed ja kiipkaardid (isiklikult või volituse alusel või posti teel hageja esindusse, või kutsudes hageja esindaja seadme tagastamiseks ja tasudes visiidi eest hinnakirja järgi). Seadme või kiipkaardi mittetagastamisel kohustub klient hüvitama hagejale seadme või kiipkaardi väärtuse hagejapoolt esitatava arve alusel. Kostja ei ole seadmeid hagejale tagastanud. Kostjale on esitatud vastav tagastamata seadme eest nõudearved NA-78199, NA-78200, NA-78201, NA-78202, NA-78203, NA-78204 ja NA-78205. Kostjale on saadetud eelnevalt seadme tagastamise nõue, milles on antud kostjale tähtaeg seadme tagastamiseks või väärtuse kompenseerimiseks. Lepingu nr. L-803187 alusel valis kostja modemi ja digimoodulite või digibokside tasuta kasutamisõiguse. Kostja kohustus kasutama hageja teenuseid 12 kalendrikuu jooksul alates lepingu sõlmimisest. Kui klient lõpetab nimetatud teenuste kasutamise, vormistab teenused ümber teise isiku nimele või teenuseid piiratakse kliendist tuleneva asjaolu tõttu enne kohustusliku tarbimisperioodi lõppu, kohustub klient tasuma leppetrahvi vastavalt lepingule 18 eurot ja 29,91 eurot. Arved TA-76284, TA-76342 ja TA-76544 on trahviarved lepingu rikkumise eest. Kostjal on võlgnevus seoses tasumata arvetega, mis tõi omakorda kaasa teenuse piiramise hageja poolt. Arvel nr A-26290588 märgitud võla tõttu teenuse piiramise tasu aluseks on hageja hinnakiri. Hageja üldtingimuste punkti 7.2.9 alusel on hagejal õigus piirata teenuse osutamist, teatades sellest kliendile 5 kalendripäeva ette, kui klient on pahatahtlikult või korduvate põhjendamatute pretensioonide esitamisega püüdnud hoiduda arvete tähtaegsest tasumisest. Hageja hoiatas eelneva arvega nr A-26023216 kostjat võla tõttu teenuse piiramise tasu rakendamisest. Kostja ei ole tasunud hageja poolt osutatud teenuste eest õigeaegselt. Seega piirati kostjale teenuse osutamist ning teenuse piiramise tasu eest on kostjale esitatud arve(d) summas 12 eurot. Arvel nr A-26290588 kajastuv võlahaldustasu tuleneb hageja kaabelteenuste teenustasude hinnakirjast. Võlahaldustasu summas 5 eurot rakendati, kuna kostja viivitas oma võlgnevuse tasumisega hageja ees. Muus osas on arved esitatud poolte vahel lepingus kokkulepitud teenuste eest, vastavalt konkreetsel ajahetkel kehtivale teenuste hinnakirjale. Hageja teenuste kasutamise üldtingimuste punkti 10.1 järgi oli poolte vahel kokkulepitud viivise määraks 0,05 % tasumata põhisummalt kalendripäevas. Hageja arvestab sissenõutavaks muutunud viiviseid alates arvete maksetähtajale järgnevast kalendripäevast kuni hagiavalduse koostamise päevani, s.o kuni 22.05.2019 kokku summas 367,92 eurot järgmiselt:

Arvel nr A-26385017 on märgitud võlg kokku summas 16,43 eurot, millest on viivise arvutamisel maha arvestatud arvel nr A-26641275 märgitud tagasiarvestus kokku summas -1,65 eurot. Lähtudes eeltoodust palub hageja kostjalt välja mõista hageja kasuks võlgnevus 646,57 eurot, sissenõutavaks muutunud viivised summas 367,92 eurot ja lisanduv viivis alates 23.05.2019 kuni põhinõude summas 646,57 euro täitmiseni 0,05% päevas tasumata põhisummalt. Menetluskulud palub hageja jätta kostja kanda ning menetluskuludelt palub hageja välja mõista viivis VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Kostja vastuväited Kostjale on hagimaterjalid kätte toimetatud isiklikult 25.07.2019 Soome Vabariigis. Kostjat on kohustatud hagile vastama 14 päeva jooksul (välismaal kättetoimetamise korral TsMS § 394 lg 5 tulenevalt 28 päeva jooksul) alates hagimaterjalide kättetoimetamisest ning hoiatatud TsMS § 407 tagajärgede eest. Kostja kirjaliku vastust hagiavaldusele ei esitanud. Kohtu kohaldatud seadused, tuvastatud asjaolud, järeldused, tõendid Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 407 lg 1 kohaselt kohus võib hageja taotlusel hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. TsMS § 394 lg 5 kohaselt hagile vastuse esitamise tähtaeg peab olema vähemalt 14 päeva hagi kättetoimetamisest alates. Seda tähtaega on järgitud. Kohus on kostjale edastanud hagimaterjalid kirjaliku vastamise kohustusega hiljemalt 14 päeva jooksul hagimaterjalide kättetoimetamisest. Kuivõrd hagimaterjalid on Omniva 08.11.2019 teate kohaselt kostjale isiklikult kätte toimetatud 25.07.2019 xxxx, oli kostjal TsMS § 394 lg 5 tulenevalt võimalik hagile vastata 28 päeva jooksul. Kostja kohtule tähtaegselt vastanud ja vastuväiteid hagile esitanud ei ole. TsMS § 407 lg 3 kohaselt võib tagaseljaotsuse TsMS § 407 lg 1 nimetatud juhul teha kohtuistungit pidamata. Kohus leiab, et hagi on õiguslikult põhjendatud ja kuulub rahuldamisele hageja poolt hagis näidatud asjaoludel ja ulatuses tagaseljaotsusega.

Võlaõigusseaduse (VÕS) § 8 lg 2 kohaselt on leping lepingupooltele täitmiseks kohustuslik. VÕS § 76 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele. VÕS § 82 kohaselt kui kohustuse täitmise tähtpäev on kindlaks määratud või tuleneb võlasuhte olemusest, tuleb kohustus täita sellel tähtpäeval. Kostja ei ole oma lepingulisi kohustusi, mis tulenevad hageja ja kostja vahel 08.01.2015 sõlmitud kliendi- ja teenuse osutamise lepingust nr. xxxx ning kostjale 01.07.2015 – 01.12.2015 esitatud arvetest, põhjendamatult nõuetekohaselt täitnud. Seega rahuldab kohus hageja nõude põhivõlgnevuse 646,57 euro väljamõistmiseks kostjalt. VÕS § 101 lg 1 p 6 kohaselt võib võlausaldaja võlgnikupoolse kohustuste rikkumise korral nõuda rahalise kohustuse rikkumise korral viivist. VÕS § 113 lg 1 kohaselt võib võlausaldaja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. TsMS § 367 kohaselt võib viivisenõude koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Eelkõige võib viivist nõuda selliselt, et kohus mõistaks selle välja kindla summana kuni otsuse tegemiseni ja edasi protsendina põhinõudest. Hageja palub kostjalt välja mõista sissenõutavaks muutunud viivis summas 367,92 eurolt lepinguga kokkulepitud määras 0,05% päevas. Hageja on esitanud hagiavalduses viiviste arvestuse tabeli, mille kohaselt on hageja arvestanud viiviseid alates arvete maksetähtaegadele järgnevatest kalendripäevadest kuni 22.05.2019. Kohus on kontrollinud ja nõustub hageja viivise arvestusega. Tulenevalt TsMS § 367 arvestab kohus lisaks sissenõutavaks muutunud viivise kuni otsuse tegemiseni ehk perioodil 23.05.2019 – 11.11.2019 tagastamata põhivõlalt kokku summas 55,93 eurot (646,57 eurot x 0,05% x 173 päeva). Lähtudes eeltoodust kuulub kostjalt väljamõistmisele sissenõutavaks muutunud viivis 11.11.2019 seisuga kokku 423,85 eurot (367,92 eurot +55,93 eurot). Hageja on taotlenud ka edasiulatuva viivise väljamõistmist. Lähtudes eeltoodust ja juhindudes TsMS §-st 367 kuulub kostjalt väljamõistmisele alates 12.11.2019 edasiulatuv viivis 0,05 % päevas tasumata põhinõudelt 646,57 eurolt kuni põhinõude tasumiseni. Lähtudes kohtupraktikast ei tohi edaspidine viivisenõue koos sissenõutavaks muutunud viivisega ületada põhivõlgnevuse 646,57 euro suurust. TsMS § 468 lg 1 p 2 alusel tunnistab kohus omal algatusel tagaseljaotsuse tagatiseta viivitamata täidetavaks. Menetluskulud TsMS § 173 lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 174 lg 2 kohaselt maakohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist. TsMS § 162 lg 1 kohaselt hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna hagi rahuldatakse, siis jätab kohus menetluskulud kostja kanda. Hageja palub kostjalt välja mõista riigilõiv summas 200 eurot. Kohus on seisukohal, et tasutud riigilõivu näol on tegemist põhjendatud ja vajaliku kulutusega, mis tuleb hagejale kostja poolt hüvitada.

Hageja palub hagis jätta menetluskulud kogu ulatuses kostja kanda. Hagiavalduse resolutsioonis palub hageja kostjalt välja mõista õigusabikulud 20 eurot ning viivise menetluskuludelt. Hagile lisatud menetluskulude nimekirja ja lisatud arve kohaselt on hageja õigusabikulude tegelikuks suuruseks 240 eurot (ilma käibemaksuta). Kohus on kontrollinud, et hageja on käibemaksukohustuslane, mistõttu on põhjendatud õigusabikulude väljamõistmine ilma käibemaksuta. Hagejale on osutatud õigusabi 2 tunni ulatuses tunnihinnaga 120 eurot (käibemaksuta), mis sisaldab alusdokumentide analüüsi, esindust maksekäsu kiirmenetluses ja hagimenetluses. Kohus leiab, et õigusabikulude nõue kuulub rahuldamisele osaliselt. Riigikohtu otsuse nr. 3-2-1-43-10 kohaselt menetlusosalist esindava lepingulise esindaja kulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamine on TsMS § 175 lg 1 järgi kohtu diskretsiooniotsus. TsMS § 175 lg 1 annab kohtule võimaluse hinnata esindaja töö mahtu selle kaudu, millise sisuga on esindaja koostatud menetlusdokumendid. Menetluskulud peavad vastama asja keerukusele. Väljakujunenud kohtupraktika alusel saab hageja õigusabikulu arvetel teenuse tunnihinnaks märgitud 120 eurot/tund (käibemaksuta) pidada mõistlikus suuruses olevaks. Kohus leiab, et käesoleva hagi puhul on ilmselgelt ja üldteadaolevalt tegemist nn. masshageja poolt koostatud trafaretse hagiga, milles erinevate kostjate puhul tuleb sisuliselt muuta vaid andmeid lepingu sõlmimise kuupäeva osas ning muuta lepingust tulenevate summade suurusi, seega on tegemist tavapärase õigusvaidlusega, mis õigusharidusega esindajalt eelduslikult ülemäärast aega ei nõua. Tegemist ei ole keeruka ega mahuka õigusliku vaidlusega. Antud asjas ei ole esindaja pidanud osalema istungitel, ei ole pidanud tutvuma vastaspoole vastuväidetega. Arvestades eeltoodut peab kohus vajalikuks ja mõistlikuks ajakuluks 1 tund ehk õigusabikulud on põhjendatud summas 120 eurot. Kokku kuulub kostjalt väljamõistmisele menetluskuludena 320 eurot (s.h riigilõiv summas 200 eurot). Kostja ei ole kohtule vastanud ning muid menetlustoiminguid teinud, mistõttu võib eeldada, et kostjal menetluskulud puuduvad. Kostja võimalikud menetluskulud jäävad tema enda kanda. TsMS § 177 lg 4 kohaselt märgib kohus menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud isiku avalduse alusel menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Hageja on nõudnud menetluskuludelt viivise väljamõistmist. Kohus rahuldab hageja taotluse ja mõistab menetluskuludelt viivist alates käesoleva kohtuotsuse jõustumisest kuni nõude täitmiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras. TsMS § 178 lg-st 1 tulenevalt saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati. (allkirjastatud digitaalselt) Marika Leimann Kohtunik