Võlaõigus › Kahju õigusvastane tekitamine

Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale on pooltel õigus esitada apellatsioonkaebus Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Selgitus menetlusabi taotlejale Kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel apellatsioonkaebuse; kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui see taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil (TsMS § 187 lg 6). Asjaolud

(ii)

Alates 5. jaanuarist 2012 ja käesoleva ajani on VT Electric OÜ (pankrotis) ainuosanikuks P.U (järgnevalt ka kostja). Kostja oli 5. jaanuarist 2012 kuni 11. maini 2020 ka osaühingu ainus juhatuse liige;

(iii)

(iv)

Hagejale ei ole esitatud kassaraamatut ega kassa algdokumente perioodi kohta alates 30. septembrist 2019;

(v)

VT Electric OÜ raamatupidamise pearaamatust ja kassaraamatust nähtuvalt 30. september 2019 seisuga oli VT Electric OÜ kassas 148 210,20 eurot;

(vi)

Andmeid selle kohta, et kassas olevat raha oleks perioodil 30. september 2019 kuni 11. mai 2020 kasutatud VT Electric OÜ majandustegevuses, ei ole haldurile esitatud. Seega pidi kõnealune summa olema kassas ka 11. mai 2020 seisuga;

(vii)

Ainuosaniku 11. mai 2020 otsusest nähtuvalt kinnitas kostja VT Electric OÜ likvideerijaks määratud Janno Saarele (isikukood XXX), et ettevõttel puudub likvideerimisotsuse vastuvõtmise seisuga likviidne vara. Seega ei olnud kassat likvideerijale üle antud.

1.2 Eeltoodud asjaoludel leiab hageja, et juhatuse liikme hoolsus- ja lojaalsuskohustusest tulenevalt lasus kostjal kohustus tagada, et VT Electric OÜ kassas olnud raha säiliks või et seda kasutataks VT Electric OÜ huvides. Kostja rikkus juhatuse liikme hoolsus- ja lojaalsuskohustust, kuna ei taganud seisuga 30.09.2019 kassas olnud raha säilimist. Kostja poolse rikkumise tulemusel kadus kassas olnud summa 148 210,20 eurot. Kostja, juhatuse liikmena, oli vastutav selle eest, et raha, sealhulgas kassas olnud raha, kasutamine oleks kajastatud VT Electric OÜ raamatupidamises ning vajadusel tõendatav raamatupidamise algdokumentidega. Selliseid tõendeid ei ole kostja aga esitanud. VT Electric OÜ jäi ilma summast 148 210,20 eurot, millega on osaühingule tekkinud kahju. Kahju tekkimise ja kostja kui juhatuse liikme kohustuste rikkumise vahel esineb selge põhjuslik seos.

2(7)

Hageja palub mõista P.U-lt VT Electric OÜ (pankrotis) pankrotivarasse välja kahjuhüvitis summas 148 210,20 eurot. Samuti palub hageja jätta kõik menetluskulud A. U. .

hagejat esindavale pankrotihaldurile on esitatud rahaliste vahendite kohta selgitused. Kostja on need selgitused esitanud ka tsiviilprotsessi nr 2-21-8382 raames 16.11.2021 ja 06.12.2021 toimunud kohtuistungitel, kus kostja on selgitanud „Kassa dokumente minul edastada ei ole, kuid selgitan, et kassas olev raha on võetud sularahas välja alates 02.05.2018 eesmärgiga osta metallimaterjali Ukrainast, ettevõttest MGK Universal Maritime Logistics https://mgkuniversalmaritimelogistic.com/index.php. Mina teostasin sularaha väljavõtted ettevõtte kontolt ning saatsin raha läbi Western Union keskkonna tarnijale. Kõik kanded on nähtavad Pearaamatus 2018 „Proforma invoice, Western Union“ all. Kokku on teostatud 26 kannet. Samuti teostasin mina sularaha väljavõtmist ja selle edasi kandmist EKO LYUTINA LLC (12 kannet). Mina ei ole kassas olevat raha omastanud vaid see on läinud ettevõtte tegevuse rahastamiseks, kuid kahjuks need projektid ei õnnestunud!“;

(ii)

kostja on seisukohal, et on omaltpoolt teinud kõik tehingud vastavuses lojaalsus- ja hoolsuskohustusega.

2.2 Eeltoodud asjaoludel leiab kostja, et hageja nõue on alusetu ning tõendamata ning palus hagi jätta rahuldamata.

(ii)

kostja oli 5. jaanuarist 2012 kuni 11. maini 2020 VT Electric OÜ ainus juhatuse liige.

Kohus loeb nimetatud asjaolud tuvastatuks. Muud poolte esitatud asjaolud on vaidlusalused ning kohus hindab nende tõendatust nõude põhjendatuse kontrollimisel. Lisaks märgib kohus, et kostja ei ole sõnaselgelt vaidlustanud hagi aluseks olevaid asjaolusid, mistõttu järeldab kohus, et pooltel puudub sisuline vaidlus ka järgmistes asjaoludes: (i)

VT Electric OÜ raamatupidamise pearaamatust (hagiavalduse lisa 4) ja kassaraamatust (hagiavalduse lisa 5) nähtub, et seisuga 30.09.2019 oli VT Electric OÜ kassas 148 210,20 eurot;

(ii)

(iii)

Kostja ei ole esitanud hagejale kassaraamatut ega kassa algdokumente perioodi kohta alates 30. septembrist 2019.

3(7)

Kohus loeb ka need asjaolud tuvastatuks, kuid märgib, et alapunktides (i) ja (ii) nimetatud asjaolud on tuvastatavad ka hageja esitatud tõendite alusel (vt dtl 23 ja 121-123). Punkti (iii) osas märgib kohus, et kostja ei ole kunagi väitnud, et ta oleks sellised dokumendid hageja pankrotihaldurile esitanud. Kostja tugines üksnes väitele, et ta on teises kohtumenetluses andnud selgitusi. Selgituste sisuks oli aga, et tal ei ole neid dokumente. Pooled vaidlevad sisuliselt vaid selle üle, kas juhatuse liige tegutses korraliku ettevõtja hooldusega või mitte ning kas käesolevas tsiviilasjas tuleks arvestada enne 30. septembrit 2019 tehtud ülekandeid läbi Western Unioni.

juhatuse liige on rikkunud juhatuse liikme kohustusi (ÄS § 187 lg 1, TsÜS § 35);

(ii)

osaühingule on tekkinud või tekib varaline kahju (VÕS § 127 lg 1 ja § 128);

(iii)

rikkumise ja kahju vahel on põhjuslik seos (VÕS § 127 lg 4);

(iv)

juhatuse liige vastutab oma kohustuste rikkumise eest, st ta ei ole järginud korraliku ettevõtja hoolsusstandardit (ÄS § 187 lg 2 teine lause).

Tõendamiskoormus jaguneb seejuures selliselt, et äriühing peab nõude maksmapanekul tõendama, et juhatuse liige on rikkunud oma kohustusi ja kahju äriühingule on tekkinud just selle rikkumise tulemusena. Seejärel on juhatuse liikmel võimalik tõendada, et ta on tegutsenud korraliku ettevõtja hoolsusega (vt RKTKo nr 3-2-1-197-13, p 14). Kohus on menetlusosalistele tõendamiskoormist selgitanud ka 31.03.2025 kohtunõudes.

tegutsema heas usus ja ühingu huvides (vt RKTKO 3-2-1-54-17, p 13.1);

(ii)

olema otsuste vastuvõtmiseks piisavalt informeeritud (vt samas);

(iii)

mitte võtma ühingule põhjendamatuid riske (vt samas);

(iv)

näitama üles hoolt, mida mõistlik inimene sellises ametis sarnastel tingimustel ilmutaks (vt RKTKO 3-2-1-41-05, p 31; RKTKO 3-2-1-54-17, p 13.1).

Korraliku ettevõtja hoolsuse määra rakendamine oma kohustuste täitmisel on ühelt poolt juhatuse liikme kohustus ning teiselt poolt ka äriühingu juhatuse liikme vastutust välistav asjaolu (ÄS § 187 lg 2 teine lause). Juhatuse liige tuleb lugeda korraliku ettevõtja hoolsuskohustust järginuks eelkõige siis, kui ta on täitnud ärilise kaalutluse reegli nõudeid. Neid nõudeid saab Riigikohtu praktika järgi lugeda täidetuks juhul, kui juhatuse liige ei ole oma tegevusest isiklikult huvitatud, ta on 4(7)

informeeritud määral, mida saab vastavalt asjaoludele pidada mõistlikuks, ja kui sarnases olukorras tegutsev heauskne juhatuse liige võib ratsionaalselt uskuda, et tema tegevus või otsus on ühingu parimates huvides. Kui eelnimetatud nõuded on täidetud, tuleb juhatuse liikme tegevus lugeda osaühingu suhtes põhjendatuks sõltumata sellest, milline on tegelik tagajärg (vt RKTKO 3-2-1-129-15, p 17; ka 3-2-1-54-17 p 13.3). 8.2 Hageja leiab kokkuvõtteks, et kostja on rikkunud oma kohustusi äriühingu juhatuse liikmena sellega, et ei taganud äriühingu kassaraamatu kohast pidamist ning kassas olevate rahaliste vahendite kasutamist äriühingu huvides. Nimelt seisuga 30.09.2019 oli VT Electric OÜ kassas peaja kassaraamatu järgi 148 210,20 eurot. Pankrotihaldurile ei ole üle antud kassa dokumente, mille kohaselt oleks seda raha kasutatud äriühingu huvides peale viidatud kuupäeva ning kuni likvideerija määramiseni (11.05.2020). Likvideerijale kinnitas juhatuse liige äriühingul likviidsete varade puudumist. Hageja järeldab sellest, et ka 11.05.2020 seisuga pidanuks äriühingu kassas olema vähemalt 148 210,20 eurot, mida juhatuse liige likvideerijale üle ei andnud. 8.3 Kostja leiab, et on oma kohustusi juhatuse liikmena täitnud ning teinud kõik tehingud vastavuses lojaalsus- ja hoolsuskohustusega (viidates 2018. a toimunud ülekannetele Western Unioni kaudu), kuid äriühingu äriplaanid lihtsalt ei realiseerunud. 8.4 Kohus nõustub, et äriühingu kassaraamatu kohast pidamata jätmine ning kassas olevate rahaliste vahendite äriühingu huvides kasutamise tagamata jätmine saab olla käsitletav juhatuse liikme hoolsus- ja lojaalsuskohustuse rikkumisena. Hageja poolt välja toodud asjaoludel saab sisuliselt tegemist olla kassa puudujäägi tekitamisega (s.o sisuliselt kassast dokumenteerimata sularaha väljavõtmine ning selle äriühingule tagastamata jätmine). Seega, kui hageja väited leiavad tõendamist, tuleb kostja lugeda oma juhatuse liikme kohustusi rikkunuks. Kui see leiab tõendamist, saab ühtlasi lugeda tõendatuks ka kostjale kahju tekkimise otsese varalise kahju näol (vara puudujääk). Sellisel juhul on võimatu eitada ka sellise kahju põhjuslikku seost kostja rikkumisega (raamatupidamiskohustuse täitmata jätmine ning kassa puudujäägi põhjustamine). Kohus leiab, et selline tegutsemine ei saa kuidagi olla ühingu huvides ning saab põhjustada äriühingule vara puudujäägi (s.o otsese varalise kahju). Kohus leiab, et ükski sarnases olukorras olev isik ei saaks ratsionaalselt uskuda, et tema tegevus on ühingu parimates huvides, kui ta äriühingu vara vähendab, sisuliselt võttes teadmata põhjustel välja äriühingu kassast sularaha ning jättes selle tagastamata. Kõik äriühingu sularahatehingud peavad olema dokumenteeritud ning nende dokumenteerimata jätmisel ei ole võimalik teha kindlaks, missugustel põhjustel sularaha välja võeti (äriühingu arvelduskontolt kassasse) ning missugusel viisil seda raha on kasutatud (kassast väljamakseid tehtud). Nende asjaolude kindlaks tegemiseks tuleb pidada kassaraamatut ning olemas peaksid olema kassa sissetuleku ja väljamineku orderid. Kui seda tehtud ei ole, on kindlasti tegemist juhatuse liikme kohustuste rikkumisega. 8.5 Kohus tuvastas eelnevalt, et VT Electric OÜ raamatupidamise pearaamatust (dtl 23) ja kassaraamatust (dtl 121-123) nähtub, et seisuga 30.09.2019 oli VT Electric OÜ kassas 148 210,20 eurot. Dtl 121-123 olevast kassaraamatust nähtub selgelt, et perioodil 01.01.2017 kuni 30.09.2019 on äriühingu kassa algsaldo olnud 58 018,87 eurot ning lõppsaldo 148 210,20 eurot. Näha on ka see, et P.U on võtnud äriühingu pangakontolt välja sularaha (kanded sularaha kassasse) ning kandnud ka sularaha kassast panka. Kajastatud on ka tehingud osapoolega MGK Universal, kellele on kassast läinud raha välja nn proforma arvetega Western Unioni kaudu (tehingud mille äriühingu huvides tegemisele ning investeeringu luhtumisele toetub kostja). Kogu kassa deebetkäive (sularaha väljavõtmine kontolt kassasse, üksikute arvete laekumine kassasse) oli viidatud perioodil 246 920,77 eurot ning kreeditkäive (s.o kassast raha panka kandmine või väljamaksed kassast) 156 726,44 eurot. Arvestades eeltoodut on õige, et kassa jääk seisuga 30.09.2019 oli 148 210,20 eurot, nagu on hagis märkinud hageja. 5(7)

8.6 Pooled ei vaidle selle üle, et hagejale ei ole esitatud kassaraamatut ega kassa algdokumente perioodi kohta alates 30.09.2019. See tähendab aga, et dokumenteerimata on see, millisel viisil on kassas olnud raha peale seda kasutatud. Kostja ei ole isegi väitnud, et on peale nimetatud kuupäeva kasutanud kassas olnud raha äriühingu huvides. 8.7 Riigikohus on tsiviilasjas nr 3-2-1-113-16 leidnud, et olukorras, kus juhatuse liige on äriühingu pangakontolt välja võtnud sularaha, ei saa ühingult mõistlikult võttes nõuda, et ta esitaks tõendeid selle kohta, kuidas juhatuse liige sularaha kasutas. Raha kasutamist ühingu huvides peab tõendama juhatuse liige (p 17). Sellise juhtumiga on tegemist ka praegu. Kostja on võtnud äriühingu (hageja) arvelduskontolt juhatuse liikmena sularaha välja ning kandnud selle kassasse (vähemasti raamatupidamislikult), kuid see raha ei ole jõudnud tagasi äriühingu kassasse ega kassast arvelduskontole. Arvestades, et 11.05.2020 kinnitas juhatuse liige likvideerimisotsuses, et äriühingul puuduvad likviidsed varad, võib järeldada, et 11.05.2020. a seisuga seda raha kassas ei olnud ning seda kassat ilmselt likvideerijale üle ei antud. Kohus loeb sellise hagi aluseks oleva asjaolu eeltooduga tuvastatuks. 8.8 Kostja ei ole tõendanud ega püüdnudki menetluses väita või tõendada, et ta on peale 30.09.2019. a teinud äriühingu huvides tehinguid kassas olnud rahaga. Seega ei ole kostja vastutusest vabanemiseks oma tõendamiskoormist täitnud. 8.9 Kostja tugines üksnes asjaolule, et tegi kassast ülekandeid 2018. aastal (s.o enne 30.09.2019. a) äriühingutele MGK Universal Maritime Logistics (26 kannet) ning EKO LYUTINA LLC (12 kannet). Kohus näeb kassaraamatust, et saajale MGK Universal on 2018. a tehtud kassast viis kannet (dtl 122) ning vastavas ulatuses on kassat ka krediteeritud ning hageja nõudes need summad ei sisaldu. Muid kostja väidetavaid tehinguid ei ole kassaraamatu kohaselt kassast tehtud. Kostja ei ole esitanud ka tõendeid, millest nähtuks, et tehinguid MGK Universal Maritime Logistics nimelise äriühinguga oleks sularaha arvelt tehtud rohkem ning et üldse mingeid tehinguid oleks tehtud äriühinguga EKO LYUTINA LLC. Seega selliseid väidetavaid tehinguid ükski kohtu ette toodud tõend ei kinnita. Rääkimata sellest, et kostja ei ole esitanud ka ühtki algdokumenti, mis võimaldaks kohtul kontrollida, kas tehinguid on tehtud äriühingu huvides. Kostja ei ole seejuures ka tõendanud ega isegi väitnud, et kassa jääk 30.09.2019 seisuga olnuks ebaõige. 8.10 Järelikult saab lugeda tõendatuks, et kostja on sisuliselt põhjustanud äriühingule kassa puudujäägi 148 210,20 eurot. Kohus leiab, et see on käsitletav äriühingu otsese varalise kahjuna ning loeb tõendatuks, et äriühingule on tekkinud varaline kahju (kahju tekkimine). Kostja rikkumine juhatuse liikmena seisnes selles, et tema isiklikult võttis selle sularaha äriühingu kontolt välja (kandis kassasse) ning ei tagastanud kassas oleva raha käitlemise dokumenteerimist ning kasutamist äriühingu huvides perioodil 01.10.2019 kuni 11.05.2020 (s.o likvideerimiseni). Ka ei taganud ta kassajäägi säilimist ega andnud kassajääki likvideerijale üle. Kohus leiab, et kostja ei ole selliselt toimides äriühingu juhatuse liikmena käitunud heas usus ja äriühingu huve silmas pidades ega näidanud üles hoolt, mida mõistlik inimene sellises ametis sarnastel tingimustel ilmutaks (kohustuste rikkumine). Kostja ei ole tõendanud, et ta oleks käitunud korraliku ettevõtja hoolsusega (hoolsusstandard järgimata). Kohus leiab, et äriühingule ei oleks eeltoodud ulatuses saanud kahju tekkida, kui kostja oleks oma juhatuse liikme kohustusi täitnud nõuetekohaselt ning taganud äriühingu rahaliste vahendite kasutamise äriühingu huvides(põhjuslik seos). 8.11 Kokkuvõtteks on seega tõendatud, et kostja on juhatuse liikmena rikkunud oma hoolsus- ja lojaalsuskohustust ning tekitanud sellega äriühingule kahju ja selline kahju on põhjuslikus seoses kostja rikkumistega. 6(7)

7(7)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonüümitud. Andmed on informatiivsed.