Pankrotiõigus › Füüsilise isiku vastu esitatud pankrotiavaldus

2-19-11473 ennistatud, võetakse nõue kaitsmisele, kuid tunnustamise korral rahuldatakse pärast õigeaegselt esitatud tunnustatud nõuete rahuldamist.

Edasikaebe kord Harju Maakohtu määruse peale on määrusega puudutatud menetlusosalisel õigus esitada määruskaebus Tallinna Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul alates määruse kättesaamisest. I Asjaolud ja menetluse käik T K esitas Harju Maakohtule avalduse enda pankroti väljakuulutamiseks. Pankrotiavalduse kohaselt on võlgnik sattunud olukorda, kus tema poolt võetud laenukohustused on muutunud talle üle jõu käivateks. Võlgniku peamised võlausaldajad on Bondora AS, Inkassokeskus OÜ, Coop Finants AS, AS Inbank, Julianuse Inkasso OÜ ja OK INCURE OÜ. Võlgnikul on täitmata kohustusi kokku 25 119 euro ulatuses. Võlgniku puudub kinnisvara, mille arvelt oma kohustusi täita. Võlgniku sissetuleku moodustab lastetoetus 560 eurot, millest pole samuti võimalik kohustusi täita. Võlgnikul on kolm alaealist last. Võlgnik on püüdnud täita tal lasuvaid kohustusi, kuid on saanud aru, et arvestades tema võimalusi sissetulekut teenida, ei ole ta võimeline kõiki temal lasuvaid rahalisi kohustusi täitma. Võlgnik palub välja kuulutada tema pankrot. Võlgniku seletuse kohaselt võttis ta esimese laenu, kuna raha ei olnud piisavalt. Oli vaja osta riideid ja muid asju oma kolmele alaealisele lapsele. Raha jäi veelgi puudu ja võlgnik võttis veel laenu. Väga raske oli raha tagasi maksta. Võlgniku selgituste kohaselt tahtis ta makseid tähtaegselt tasuda ja mitte nendega viivitada, mistõttu ta võttis teistelt pankadelt ja krediidiasutustelt veel laenu. Nüüd tõdeb võlgnik, et tal on väga suured laenukohustused, mida ta ei suuda täita. Võlgnik palub end vabastada täitmata jäänud kohustustest. Harju Maakohtus on 13.09.2019 määrustega võlgniku pankrotiavalduse menetlusse võtnud ja nimetanud ajutiseks pankrotihalduriks Martin Kruppi. Ajutise pankrotihalduri aruande kohaselt puudub võlgnikul töökoht ja tema igakuine sissetulek koosneb peretoetustest. Võlgnik on lahutatud, tal on 3 alaealist last. Võlgniku suhtes on 2019. a algatatud 2 täitemenetlust. Ajutise pankrotihalduri arvamuse kohaselt on võlgniku maksejõuetuse põhjustanud hooletu finantskäitumine, kuna võlgnik ei ole laenukohustuste võtmisel arvestanud enda reaalseid rahalisi võimalusi kohustuste täitmisel ja majanduslikku olukorda.

2-19-11473 Võlgniku vara hulka kuulub V C OÜ osalus, kus võlgniku selgituste kohaselt enam majandustegevust ei toimu, viimane majandusaasta aruanne on registripidajale esitatud 2016. a majandusaasta kohta, ajutine pankrotihaldur hindab nimetatud osaluse väärtusetuks; samuti kuulub võlgnikule 19.09.2019 seisuga 159,945 Swedbank AS Pensionifondi K60 osakut, millele TMS § 130 lg 4 ei ole võimalik sissenõuet pöörata. Ajutisele pankrotihaldurile esitatud andmete kohaselt on võlgnikul kohustusi vähemalt 27 000 eurot. Ajutine pankrotihaldur on seisukohal, et võlgnik on maksejõuetu ja selline seisund on püsiva iseloomuga. Võlgnik ei ole suuteline rahuldama oma võlausaldajate nõudeid ja see suutmatus ei ole ajutine. Tagasivõitmise võimaluste osas on ajutine pankrotihaldur välja toonud asjaolu, et võlgniku endisele xxxx E S kuulub xxxx mõtteline osa kinnistust ja reaalosa eluruum nr xxxx, kinnistu registriosa nr xxxx, asukohaga Xxxx, kuna korteriomand on soetatud abielu ajal, siis võib tegemist olla ühisvaraga. Võlgnik on võõrandanud sõidukid Xxxx, Xxxx ja Xxxx, millede võõrandamistingimuste vastavust turutingimustele ja võlausaldajate huvidele tuleb edaspidi kontrollida. Võlgnikul puuduvad rahalised vahendid võlgnevuste ja pankrotimenetluse kulude katteks. II Kohtumääruse põhjendused Õigusnormid, millest kohus juhindub, on järgmised: pankrotiseaduse (edaspidi PankrS) § 1 lg 2 sätestab, et võlgnik on maksejõuetu, kui ta ei suuda rahuldada võlausaldaja nõudeid ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. PankrS § 3 lg 3 sätestab, et pankrotiasja menetlev kohus peab omal algatusel võtma tarvitusele abinõud, et selgitada välja asjaolud, millel on pankrotimenetluse seisukohalt tähtsust, ja korraldama selleks vajalike tõendite kogumise. PankrS § 15 lg 2 kohaselt, kui pankrotiavalduse on esitanud füüsilisest isikust võlgnik, võib kohus võlgniku varalist olukorda arvestades jätta ajutise halduri nimetamata ja 10 päeva jooksul pankrotiavalduse saamisest pankroti välja kuulutada. PankrS § 31 lg 1 kohaselt kuulutab kohus pankroti välja, kui võlgnik on maksejõuetu. PankrS § 31 lg 4 sätestab, et kui pankrotiavalduse on esitanud võlgnik, siis eeldatakse, et ta on maksejõuetu. PankrS § 171 lg 11 sätestab, et kui esineb PankrS § 29 lõigetes 1 ja 2 nimetatud alus menetluse raugemiseks ja võlgnik on esitanud kohtule kohustustest vabastamise avalduse, kuulutab kohus pankroti välja, kui ei esine PankrS § 171 lõikes 2 sätestatud aluseid. Kohus, tutvunud pankrotiavalduse ja selle lisadega ning hinnanud asjas kogutud tõendeid kogumis, leiab, et pankrotiavaldus tuleb rahuldada. Võlgniku vara koosneb V C OÜ osalusest, mille ajutine pankrotihaldur on hinnanud väärtusetuks ja 159,945 Swedbank AS Pensionifondi K60 osakust, millele kogumispensionide seaduse § 65 ja TMS § 130 lg 4 ei ole võimalik sissenõuet pöörata. Täitmata kohustusi on võlgnikul vähemalt 27 000 euro ulatuses. Võlgniku täitmata kohustused on tekkinud täitmata laenulepingutest. Võlgniku suhtes on 2019. a algatatud 2 täitemenetlust. Võlgnikul puudub töökoht, tema igakuine sissetulek koosneb peretoetustest. Võlgnik on lahutatud, tal on 3 alaealist last. Ajutine pankrotihaldur on seisukohal, et võlgnik on maksejõuetu ja selline

2-19-11473 seisund on püsiva iseloomuga. Võlgnikul puuduvad rahalised vahendid võlgnevuste ja pankrotimenetluse kulude katteks. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et kuna võlgniku kohustused ületavad võlgnikule kuuluva vara väärtust, siis ei ole selle ja võlgniku igakuise sissetuleku arvelt võimalik tema olemasolevad kohustusi täita, mistõttu võlgnik on PankrS § 1 lg 2 tulenevalt maksejõuetu ja selline seisund ei ole tema majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. PankrS § 108 lg 1 kohaselt muutub võlgniku vara pankrotimääruse alusel pankrotivaraks, mida kasutatakse sihtvarana võlausaldajate nõuete rahuldamiseks ja pankrotimenetluse läbiviimiseks. PankrS § 108 lg 2 kohaselt on pankrotivara vara, mis oli võlgnikul pankroti väljakuulutamise ajal, samuti vara, mis nõutakse või võidetakse tagasi või mille võlgnik omandab pankrotimenetluse ajal. Ajutine pankrotihaldur on tagasivõitmise võimalustena välja toonud asjaolu, et võlgniku endisele xxxx E S kuulub xxxx mõtteline osa kinnistust ja reaalosa eluruum nr xxxx, kinnistu registriosa nr xxxx, asukohaga Xxxx, kuna korteriomand on soetatud abielu ajal, siis võib tegemist olla ühisvaraga. Samuti on aruandes välja toodud, et võlgnik on võõrandanud sõidukid Xxxx, Xxxx ja Xxxx, millede võõrandamistingimuste vastavust turutingimustele ja võlausaldajate huvidele tuleb edaspidi kontrollida. Kohus leiab, et edaspidise pankrotimenetluse käigus tuleb täiendavalt välja selgitada, vara tagasivõitmise ja muude nõuete esitamise võimalusi ja vajadusel esitada vastavad nõuded. Võlgnikul puudub vara pankrotimenetluse kulude katteks ja võlausaldajate nõuete rahuldamiseks. Vara tagasivõitmise võimalused tuleb välja selgitada edaspidise pankrotimenetluse käigus. PankrS § 29 lg 1 sätestab, et kohus lõpetab määrusega menetluse pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu olenemata võlgniku maksejõuetusest, kui võlgnikul ei jätku vara pankrotimenetluse kulude katteks ning ei ole võimalik vara tagasi võita või tagasi nõuda, sealhulgas puudub võimalus esitada nõue juhtorgani liikme vastu. PankrS § 29 lg 2 kohaselt võib kohus lõpetada menetluse pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu olenemata võlgniku maksejõuetusest ka siis, kui võlgniku vara koosneb peamiselt tagasivõitmise nõuetest ja nõuetest kolmandate isikute vastu ning nende nõuete rahuldamine on vähetõenäoline. Nimetatust tulenevalt esineb alus pankrotimenetluse raugemiseks. Võlgnik on esitanud kohtule avalduse kohustustest vabastamiseks. PankrS § 171 lg 11 sätestab, et kui esineb PankrS § 29 lõigetes 1 ja 2 nimetatud alus menetluse raugemiseks ja võlgnik on esitanud kohtule kohustustest vabastamise avalduse, kuulutab kohus pankroti välja. Kohtu hinnangul ei esine PankrS § 171 lõikes 2 sätestatud aluseid, mis takistaksid võlgniku pankroti väljakuulutamist. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et kuna võlgnik on esitanud avalduse kohustustest vabastamiseks, siis tuleb võlgniku pankrot PankrS § 171 lg 11 alusel välja kuulutada. Kohus selgitab võlgnikule, et PankrS § 173 lg 1 kohaselt on võlgnik kohustatud tegelema mõistlikult tulutoova tegevusega ja, kui tal sellist tegevust ei ole, siis seda otsima. PankrS § 176 lg 2 sätestab, et võlgniku pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamisel ei lõpe õigusvastaselt tahtlikult tekitatud kahju hüvitamise ning lapsele või vanemale elatise maksmise kohustused. PankrS § 2 kohaselt on pankrotimenetluse eesmärgiks muu hulgas võlgniku maksejõuetuse põhjuste väljaselgitamine. Võlgniku selgituse kohaselt võttis ta laenu raha ebapiisavuse tõttu. Ajutise pankrotihalduri arvamuse kohaselt on võlgniku maksejõuetuse põhjustanud hooletu finantskäitumine, kuna võlgnik ei ole laenukohustuste võtmisel arvestanud enda reaalseid rahalisi võimalusi kohustuste täitmisel ja majanduslikku olukorda. Kohus leiab, et edaspidise pankrotimenetluse käigus tuleb pankrotihalduril välja selgitada võlgniku maksejõuetuse

2-19-11473 põhjused ja samuti asjaolu, kas võlgniku kohustuste võtmist tuleb käsitleda raske juhtimisveana. Kohus selgitab T K, et tulenevalt PankrS § 91 lõikest 1 ei saa ta olla alates tema pankroti väljakuulutamisest kuni pankrotimenetluse lõpuni kohtu loata ettevõtja, juriidilise isiku juhtorgani liige, juriidilise isiku likvideerija ega prokurist. Juhul kui T K soovib tegutseda ettevõtjana, tuleb tal selleks küsida eelnevalt kohtu nõusolek. Martin Krupp on andnud nõusoleku enda nimetamiseks T K pankrotihalduriks.

/allkirjastatud digitaalselt/ Merike Varusk kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.