2-18-18303/24 - Pankrotiõigus - Juriidilise isiku vastu esitatud pankrotiavaldus - Harju Maakohus Tallinna kohtumaja - lahend.ee

Edasikaebe kord Harju Maakohtu määruse peale on määrusega puudutatud menetlusosalisel õigus esitada määruskaebus Tallinna Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul alates määruse kättesaamisest. I Asjaolud ja menetluse käik Leventon OÜ esitas Harju Maakohtule avalduse pankroti väljakuulutamiseks. Pankrotiavalduse kohaselt taotleb võlgnik endale ajutise pankrotihalduri nimetamist ja pankroti väljakuulutamist. Võlgnik asutati 2016. a, võlgniku põhitegevusalaks oli metallikaupade hulgimüük. 2017. a oli ettevõttes 5 töötajat, kellest pankrotiavalduse esitamise ajaks olid tööl kolm. Võlgnik realiseeris 2016. a kauba peamiselt Eestis, kuid juba 2017. a ka Soome turul, kus lepingupartneriks oli Xxx xxx OY. 2016. a oli võlgniku müügikäive 86 526 eurot ja ettevõte teenis kasumit 4 911 eurot, 2017. a oli müügitulu kümnekordistunud, jõudes 767 725 euroni, kuid ettevõte lõpetas 2017. a majandusaasta kahjumiga 80 845 eurot, mis oli tingitud käibe kasvust tingitud tegevuskulude kasvust. 2018. a majandusaastal ei õnnestunud võlgnikul seoses peamiste klientidega tekkinud erimeelsustele katta kahjumit ja teenida kasumit, mistõttu võlgniku juhatus on seisukohal, et võlgniku edaspidine majandustegevus tuleb lõpetada. Nimetatust tulenevalt on võlgnik esitanud pankrotiavalduse. Pankrotiavalduse kohaselt on võlgniku maksejõuetuse põhjuseks asjaolu, et äriplaanis panustati liiga kitsale klientide ringile, samuti prognoositi liiga optimistlikult kliendisuhete kestmist ja klientide võimet oma kohustusi täita. Liigne orienteeritus kahele konkreetsele koostööpartnerile, kes mõlemad olid seotud ühe isikuga, sai võlgnikule määravaks. Ühe võlgniku koostööpartneri pankrotistumise tõttu ja sellest tekkinud erimeelsuste tõttu jäi võlgnik ilma müügitulust olulisel määral, mis omakorda süvendas erimeelsusi kliendiga ja tekitas käibevahendite puuduse koos võimetusega tasuda arveid, s.h üüriarveid, töötasusid jms. Nimetatu seiskas võlgniku majandustegevuse ja tegi võimatuks edaspidise

2-18-18303 majandustegevuse jätkamise, sest võlgnikul puuduvad piisavad varalised vahendid igapäevase majandustegevuse jätkamiseks ja lühiajaliste kohustuste täitmiseks. Võlgniku teadaoleva vara bilansiline väärtus on 47 153 eurot, kuid konservatiivse hinnangu kohaselt realiseeritav vara puudub, sest võlgniku vara koosneb erinevatest nõuetest. Täitmata kohustusi on võlgnikul vähemalt 180 689 eurot, mis ei pruugi olla lõplik. Võlgnik on seisukohal, et tema makseraskused on alalise iseloomuga ja ta palub oma pankrot välja kuulutada. 17.12.2018 määrusega on kohus nimetanud võlgniku ajutiseks pankrotihalduriks Katrin Prükki. Ajutise pankrotihalduri arvamuse kohaselt ei ole võlgnik vastanud ajutise pankrotihalduri päringule, kuid võlgniku raamatupidaja andis ajutisele haldurile üle võlgniku raamatupidamise alusdokumendid ja osad raamatupidamisregistrid, elektroonilisi registreid ajutisele haldurile üle ei antud. Ajutise halduri päringule vastamata jätmise ja registrite esitamata jätmisega raskendati oluliselt ajutise halduri tööd. Võlgniku juhatuse liikmeks ja osanikuks on R P. Võlausaldaja xxx OÜ andmetel juhib Leventon OÜ-d tegelikult ka R O (isikukood xxx). Raamatupidamisest nähtub, et võlgnik on R Oe eest kandnud kulusid. Võlgniku põhitegevusalaks oli metallikaupade hulgimüük. Võlgnik alustas majandustegevust juunis 2016. a ja lõpetas ilmselt septembris 2018. a. 2016. aastal toimus kauba realiseerimine Eestis, Soomes ja Rootsis, 2017. ja 2018. aastal peamiselt Eestis ja Soomes. Võlgnik rentis alates 20.06.2016 tootmisruume xxx, alates juunist 2017. a rentis võlgnik ruume ka aadressil xxx. Viimane rendiarve saadi septembris 2018. Aastal 2016 oli võlgniku keskmine töötajate arv 2, 2017. aastal 5 ja tegevuse lõpetamise ajal töötas võlgniku juures 3 töötajat. Võlgnik on registrile esitanud 2016. ja 2017. majandusaasta aruande. Võlgnikul on pankrotiavaldusega kohtule esitanud ka bilanssi seisuga 19.11.2018, aga sealsed kohustused ei ole kooskõlas samas esitatud vara ja kohustuste nimekirjaga, mistõttu ajutine haldur 19.11.2018 bilanss arvesse ei võta. Võlgniku vara koosneb rahast ja nõuetest, ajutine pankrotihaldur on hinnanud võlgniku vara väärtuseks 2 172.82 eurot. Võlgniku raamatupidamises ja pankrotiavalduses on vara väärtust kajastatud erinevalt, millist asjaolu tuleks edaspidises pankrotimenetluses kontrollida. Raamatupidamise andmete kohaselt võlgneb võlgnik xxx-le saadud laenu. Pangaväljavõtetest nähtub, et xx on tõepoolest võlgnikule laenu üle kandnud, kuid võlgnik on märtsis 2018. a selle tagastanud. Sellest tulenevalt puudub ajutisel halduril alus selle kohustusega arvestada. xxx on kandnud võlgnikule üle laenu summas kokku 63 000 eurot. Ülekandeselgitustest nähtuvalt anti laenu seadmete ja materjalide ostuks. Pangakontolt ei nähtu laenu tagastamist. xxx OÜ on samuti kandnud võlgnikule üle laenu, seda kokku summas 120 800 eurot. Osa laenust on pangakontolt nähtuvalt tagastatud. Ka xx OÜ on kandnud võlgnikule üle laenu, kokku summas 86 200 eurot. Pangakontolt ei nähtu laenu tagastamist. Ajutisele haldurile üle antud võlgniku raamatupidamise hulgas puuduvad registrid muude võlgnevuste kui laenude kohta. Nende kohustuste osas lähtub ajutine haldur võlausaldajate esitatud andmetest. Seejuures vajab kindlasti täiendavat kontrolli xxx nõue, kuna see on olulise suurusega ja

2-18-18303 võlgnik seda ei tunnista. Täitemenetlusi võlgniku suhtes läbi ei viida. Ajutise pankrotihalduri esialgsel hinnangul on võlgnikul täitmata kohustusi 481 195.59 eurot, kuid nendest kohustusi summas 256 105.89 eurot võlgnik ei tunnista. Ajutise pankrotihalduri hinnangul on võlgnik maksejõuetu ja selline seisund ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. Võlgniku maksejõuetuse põhjused tuleb välja selgitada edaspidises pankrotimenetluses, kuna ajutise pankrotihalduri hinnangul tuleb võlgniku maksejõuetuse põhjuseid otsida 2017. a tulude ja kulude struktuuri aspektidega seoses. Selleks tuleb välja nõuda raamatupidamisregistrid ja võimaluse korral kontrollida, kas raamatupidamises on kajastatud kogu müük ja kas müük toimus turuhinnaga, kauba jmt kulude osas tuleb võimaluse korral kontrollida, kas need on seotud ettevõtte tegevusega ja kas kaubad jmt osteti sisse turuhinnaga. Võlgniku raamatupidaja väitis kohtus, et raamatupidamist peeti elektrooniliselt, mis nähtub ka ajutisele haldurile üle antud raamatupidamisest. Samas ei ole ajutisele haldurile seni üle antud võlgniku osasid elektroonilisi raamatupidamisregistreid. Kui neid pole, need on hüvitatud või selgub, esitatud on ebaõigeid andmeid, siis võib tegemist olla raamatupidamise kohustuse rikkumisega. Raamatupidamise kohustuse rikkumisele viitavad ka järgmised asjaolud. Ajutine haldur uuris, kas on alust tehinguid või rahalise kohustuse täitmist tagasi võita või esitada tagasinõudmise vmt nõudeid. Selgus järgmist: 1) kahtlust äratab Xxx OÜ-ga seonduv. Nimelt on võlgnik kandnud nimetatud firmale aastatel 2017‒2018 kokku 26 867 eurot. Ülekandeselgitustes on märgitud „vastavalt lepingule“ või „arve lõplik tasumine“. Pärast seda, kui võlgniku raamatupidamisregistris seisuga september 2018. a on kajastatud nõue Xxx OÜ vastu, on raamatupidamises kajastatud Xxx OÜ arve: arve 317 (koostatud 31.01.2017, tasumise tähtaeg 31.01.2018). Kui tegelikult kaupa ei saadud, võib võlgnikul olla nõue Xxx OÜ vastu. 2) Võlgnik on xxx-le aastal 2018 tasunud kokku 18 142,36 eurot selgitusega „Arvete tasumise garantii raha tagasi“. Samas ei ole xxx seda raha eelnevalt võlgnikule kandnud. Seega võib võlgniku ülekannete näol olla tegu alusetute maksetega. 3) Raamatupidamises on võlgniku kassaraamat ja kassadokumendid 2016. aasta kohta. 2017. a ja 2018. a kassaraamatut ja kassadokumente pole. 31.12.2016 oli kassajääk 1204.70 eurot, 2017. ja 2018. aastal laekus pangast kassasse 47 420 eurot ja kassast maksti panka 31 515 eurot. Seega on kassaraha arvestuslik jääk 17 109.70 eurot (1204.70 + 47 420 ‒ 31 515). 4) 25.06.2018 on xxx müünud võlgnikule sõiduki xx ja võlgnik kohustus selle eest tasuma 15 500 eurot. Autoregister omandamist ei kajasta. 20.07.2018 müüs võlgnik sõiduki xxx OY-le (Soome). Kokkuleppe kohaselt pidi hind tasutama arve alusel. Võlgniku raamatupidamises asjaomast arvet pole. Pangakontolt ei nähtu ei auto ostu ega müüdi eest tasumist. 5) 2016. majandusaasta aruande kohaselt puudus võlgnikul põhivara. 2017. majandusaasta aruande kohaselt oli võlgnikul põhivara 362 euro ulatuses. Põhivara arvestust võlgnik ajutisele haldurile esitanud pole. Ajutine haldur tuvastas, et võlgnik on aastatel 2016‒2018 ostnud mööblit, tehnikat ja muud vara kokku hinnaga 11 211.12 eurot. Võlgnik ei ole nimetatud vara müünud ega maha kandnud. 6) 2016. ja 2017. majandusaasta aruannete kohaselt on võlgnik andnud R Pule laenu

2-18-18303 summas 11 200 eurot tagastamise tähtajaga 2018.a. 2018. aasta pangaväljavõtetest ei nähtu, et R P oleks laenu tagastanud. Samas, kassast ega pangast ei nähtu, et võlgnik oleks R Pule sellises summas raha üle kandnud. Vaadeldes väljaminekuid ja laekumisi, tuleb R Pul võlgnikule tagastada laen 372 eurot. 7) 25.10.2017 on võlgnik ostnud Atlandi tursafileed 1021,5 kg ja Punast kuningkrabi 22 kg, kohustudes selle eest maksma 10 350.86 eurot. Arve on tasutud ülekandega 6.11.2017. Raamatupidamisest ei nähtu, et võlgnik oleks kala müünud. 8) Võlgnik esitas viimase müügiarve 26.09.2018. Samas on võlgnik kinnitanud, et töötaja xxx oli tööl kuni 08.01.2019. Seega vajab kontrollimist, kas võlgnik siiski lõpetas tegevuse septembriga 2018. a. 9) Võlgniku pangakontolt nähtuvalt on kolm kuud enne ajutise halduri nimetamist täidetud rahalisi kohustusi osade võlausaldajate ees. Edasises menetluses tuleb kontrollida, kas tegemist on osade võlausaldajate lubamatu eelistamisega; 10) Võlgniku 2017. aasta kulud kaubale jmt on olnud suuremad, kui oli võlgniku kogu müügitulu. Seega tuleks kontrollida, kas kaup ka tegelikult saadi, kas ostuhind vastas turuhinnale ja kas tegevuse lõppedes oli kogu kaup ettevõtluses ära kulunud. 11) Võlgniku pangakonto väljavõttest nähtub, et 16.08.2018 on võlgnik kandnud xxx OÜle 1850 eurot selgitusega „Vastavalt lepingule“. Raamatupidamisest ei nähtu, et xxx OÜ oleks esitanud võlgnikule arveid. Seega võib tegemist olla võlgniku antud laenuga. Pangakontolt ei nähtu, et xxx OÜ oleks raha tagastanud. Harju Maakohtu 11.09.2019 määrusega tegi kohus võlgnikule, võlausaldajatele ja kolmandatele isikutele ettepaneku maksta pankrotimenetluse kulude katteks 3 000 eurot. Võlausaldaja on nimetatud summa tasunud kohtu deposiiti 23.09.2019. II Kohtumääruse põhjendused Õigusnormid, millest kohus juhindub, on järgmised: pankrotiseaduse (edaspidi PankrS) § 1 lg 2 sätestab, et võlgnik on maksejõuetu, kui ta ei suuda rahuldada võlausaldaja nõudeid ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. PankrS § 1 lg 3 sätestab, et juriidilisest isikust võlgnik on maksejõuetu ka siis, kui võlgniku vara ei kata tema kohustusi ja selline seisund ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. PankrS § 29 lg 2 kohaselt võib kohus lõpetada menetluse pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu olenemata võlgniku maksejõuetusest ka siis, kui võlgniku vara koosneb peamiselt tagasivõitmise nõuetest ja nõuetest kolmandate isikute vastu ning nende nõuete rahuldamine on vähetõenäoline. PankrS § 29 lg 3 kohaselt ei lõpeta kohus menetlust raugemise tõttu PankrS § 29 lõikes 1 või 2 sätestatud alusel, kui võlgnik, võlausaldaja või kolmas isik maksab pankrotimenetluse kulude katteks deposiidina selleks ettenähtud kontole kohtu määratud summa. PankrS § 31 lg 1 kohaselt kuulutab kohus pankroti välja, kui võlgnik on maksejõuetu. PankrS § 31 lg 5 kohaselt kuulutab kohus pankroti välja määrusega (pankrotimäärus). Kohus, tutvunud pankrotiavalduse ja selle lisadega ning hinnanud asjas kogutud tõendeid kogumis, leiab, et pankrotiavaldus tuleb rahuldada. Võlgniku pankrotiavalduse kohaselt on võlgnik püsivalt maksejõuetu. Ajutise pankrotihalduri aruande kohaselt on võlgnik püsivalt maksejõuetu.

Võlgniku vara koosneb rahast ja nõuetest, selle raamatupidamislik väärtus on 48 947.73 eurot, pankrotiavalduses on võlgnik märkinud vara väärtuseks 47 145.55 eurot ja konservatiivsel hinnangul on võlgnik hinnanud vara väärtusetuks, ajutine pankrotihaldur on hinnanud võlgniku vara väärtuseks 2 172.82 eurot. Kuna võlgniku raamatupidamises ja pankrotiavalduses on vara väärtust kajastatud erinevalt ning ajutise pankrotihalduri hinnangul on selle väärtus oluliselt väiksem, siis tuleb võlgniku vara väärtus välja selgitada edaspidises pankrotimenetluses. Täitmata kohustusi on võlgnikul vähemalt 481 195.59 euro ulatuses, kuid nendest kohustusi summas 256 105.89 eurot võlgnik ei tunnista. Võlgniku majandustegevus on lõppenud. Puuduvad andmed selle kohta, et võlgniku osanikud või kolmandad isikud oleksid valmis äriühingu edaspidist tegevust finantseerima ja investeerima osaühingu omakapitali täiendavaid vahendeid. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et kuna võlgniku täitmata kohustused ületavad oluliselt võlgnikule kuuluva vara väärtust, siis on võlgnik maksejõuetu. Puuduvad andmed selle kohta, et võlgniku majanduslik olukord võiks paraneda. Seega on võlgnik tulenevalt PankrS § 1 lg 2 ja 3 maksejõuetu ja selline seisund ei ole tema majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. Kuna võlausaldaja on maksnud raha kohtu deposiiti võlgniku pankrotimenetluse kulude katteks, siis tuleb võlgniku pankrot PankrS § 29 lg 2 ja 3 ning 31 lg 1 alusel välja kuulutada. PankrS § 2 kohaselt on pankrotimenetluse eesmärgiks muu hulgas võlgniku maksejõuetuse põhjuste väljaselgitamine. PankrS § 28 lg 1 sätestab, et kui ilmneb, et võlgnik on seoses maksejõuetuse tekkimisega pannud toime kuriteo tunnustega teo, teatab haldur või kohus sellest prokurörile või politseile kriminaalmenetluse alustamise otsustamiseks. PankrS § 28 lg 2 sätestab, et kui pankrotimenetluses ilmneb, et võlgniku maksejõuetuse põhjuseks on raske juhtimisviga, märgib kohus seda lahendis. Pankrotiavalduse kohaselt on võlgniku maksejõuetuse põhjuseks äriplaanis kitsale klientide ringile panustamine, liiga optimistlikult prognoos kliendisuhete kestmise ja klientide maksedistsipliinile. Võlgniku müügitulu vähenes oluliselt ühe koostööpartneri pankrotistumise tõttu ja sellest tekkinud erimeelsuste tõttu, mis tõi kaasa käibevahendite puuduse koos võimetusega tasuda arveid, mis omakorda seiskas võlgniku majandustegevuse ja tegi vahendite puudumisel võimatuks edaspidise majandustegevuse jätkamise. Ajutise pankrotihalduri hinnangul tuleb võlgniku maksejõuetuse põhjused tuleb välja selgitada edaspidises pankrotimenetluses, kuna ajutise pankrotihalduri hinnangul tuleb võlgniku maksejõuetuse põhjuseid otsida 2017. a tulude ja kulude struktuuri aspektidega seoses. Selleks tuleb välja nõuda raamatupidamisregistrid ja võimaluse korral kontrollida, kas raamatupidamises on kajastatud kogu müük ja kas müük toimus turuhinnaga, kauba jmt kulude osas tuleb võimaluse korral kontrollida, kas need on seotud ettevõtte tegevusega ja kas kaubad jmt osteti sisse turuhinnaga. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et edaspidise pankrotimenetluse käigus tuleb pankrotihalduril välja selgitada, kas võlgniku maksejõuetuse põhjuseks on võlgniku juhatuse liikme raske juhtimisviga või kuriteo tunnustega teod. PankrS § 108 lg 1 kohaselt muutub võlgniku vara pankrotimääruse alusel pankrotivaraks, mida kasutatakse sihtvarana võlausaldajate nõuete rahuldamiseks ja pankrotimenetluse läbiviimiseks. PankrS § 108 lg 2 kohaselt on pankrotivara vara, mis oli võlgnikul pankroti väljakuulutamise ajal, samuti vara, mis nõutakse või võidetakse tagasi või mille võlgnik omandab pankrotimenetluse ajal. Ajutine pankrotihaldur on oma aruandes välja toonud 11 erinevat tehingut või rahalise kohustuse täitmist, mida on võimalik tagasi võita või esitada tagasinõudmise vmt nõudeid. Nimetatud tehingutest võivad ilmneda ka juhtimisvigade tunnuseid, mida tuleb edaspidises pankrotimenetluses välja selgitada. Kohus leiab, et pankrotihalduril tuleb edaspidise pankrotimenetluse käigus täiendavalt välja selgitada, kas