Võlaõigus › Laenu- ja krediidilepingud

Kaja esitamisel tuleb kostjal tasuda kautsjonina summa, mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 1500 eurot, mis tuleb kanda Rahandusministeeriumi arvelduskontole nr EE571010220229377229 AS-is SEB Pank või arvelduskontole nr EE062200221059223099 AS-is Swedbank, märkides selgitusse tsiviilasja numbri. Kohus selgitab, et vastavalt TsMS § 187 lg 6 peab menetlusabi taotlemise korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Hageja nõuded ja menetluse käik 22.10.2018 esitas OK Incure OÜ Pärnu Maakohtule avalduse A Ku vastu maksekäsu kiirmenetluses võlgnevuse väljamõistmiseks. 05.11.2018 tehti võlgnikule makseettepanek, mida ei õnnestunud mõistliku aja jooksul kätte toimetada ning 15.01.2019 kohtumäärusega anti nõue üle Harju Maakohtule menetluse jätkamiseks hagimenetluses. 19.02.2019 esitas OK Incure OÜ Harju Maakohtule hagi A Ku vastu võlgnevuse väljamõistmiseks. 02.04.2019 kohtumäärusega edastas Harju Maakohus tsiviilasja kohtualluvuse järgi lahendamiseks Viru Maakohtule. 05.06.2019 esitas hageja hagiavalduse täpsustuse. Hagiavalduse ja 05.06.2019 täpsustuse kohaselt on kostja sõlminud 01.04.2018 Xxxx OÜ-ga krediidilepingu nr. xxxx, mille alusel sai kostja krediiti 1000 eurot ning mille kostja kohustus koos intressidega tagastama. Lepinguga lepiti kokku aastases intressimääras 43,2% aastas ja krediidikulukuse määras aastas 53,77%. Kostja kasutas küll raha, kuid rikkus omapoolseid kohustusi, mistõttu krediidiandja ütles lepingu üles 06.09.2018 ning loovutas nõude OK Incure OÜ-le. Hageja palub kostjalt välja mõista tasumata krediidi 1000 eurot, intressi alates lepingu sõlmimisest 01.04.2018 – laenulepingu ülesütlemiseni 06.09.2018 summas 189,60 eurot intressimääraga 0,12% päevas ning viivise alates lepingu ülesütlemisest 07.09.2018 kuni hagiavalduse esitamiseni 05.06.2019 271 päeva eest põhinõudelt 1000 eurolt 0,022% päevas kokku summas 59,62 eurot. Hageja palub kostjalt välja mõista VÕS § 1132 lg 2 alusel võla sissenõudmiskulud summas 50 eurot. Menetluskulud palub hageja jätta kostja kanda. 20.05.2019 kohtumäärusega jättis kohus esitatud hagi käiguta ja andis hagejale tähtaja 14 päeva hagis sisalduvate puuduste kõrvaldamiseks – s.h. allkirjastatud krediidilepingu esitamiseks, viivise arvestuse ja nõude täpsustamiseks, sissenõudmiskulude kujunemise ja ulatuse tõendamiseks ning allkirjastatud nõude loovutuslepingu esitamiseks, mis tõendaks hagejal hageja staatuse olemasolu. 05.06.2019 esitatud hagiavalduse täpsustuses täpsustab hageja esitatud viivisenõuet ning märgib seoses nõude loovutamisega, et krediidiandja ülesütlemisavaldus peab olema kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis. Kirjalikku taasesitamist võimaldav vorm erineb kirjalikust selle poolest, et ei vaja omakäelist ega digitaalallkirja - need on nt faks, e-mail vms vahendid. Kui seaduses on sätestatud tehingu kirjalikku taasesitamist võimaldav vorm, peab tehing olema tehtud püsivat kirjalikku taasesitamist võimaldaval viisil ja sisaldama tehingu teinud isikute nimesid, kuid ei pea olema omakäeliselt allkirjastatud. Sissenõudmiskuludega seoses märgib hageja, et on kostjale edastanud tasulisi meeldetuletusi: nõudekiri 07.09.2018 e-maili ja posti teel, 15.10.2018 pretensioon posti teel ning kirjavahetus kostjaga. Märgitud nõudekirja ja pretensiooni hageja hagi täpsustusele ei lisa.

18.06.2019 kohtumäärusega võttis kohus hagi menetlusse ja kohustas kostjat hagile vastama. Kostja vastuväited Kostjale on hagimaterjalid kätte toimetatud 23.10.2019 TsMS § 317 lg 12 ja lg 3 kohaselt teate avaldamisega 08.10.2019 Ametlikes Teadaannetes. Kostjat on kohustatud hagile vastama 14 päeva jooksul alates teate kättetoimetamisest ning hoiatatud TsMS § 407 tagajärgede eest. Kostja kirjaliku vastust hagiavaldusele ei esitanud. Kohtu kohaldatud seadused, tuvastatud asjaolud, järeldused, Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 407 lg 1 näeb ette, et kui kostja ei ole hagile vastanud, võib kohus hageja nõusolekul hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. TsMS § 407 lg 3 kohaselt võib tagaseljaotsuse TsMS § 407 lg 1 nimetatud juhul teha kohtuistungit pidamata. TsMS § 407 lg 6 kohaselt kui hageja on nõus tagaseljaotsuse tegemisega, kuid hagi ei ole hagiavalduses märgitud ulatuses ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud, teeb kohus otsuse, millega jätab hagi rahuldamata. Kohus leiab, et hagi ei ole õiguslikult põhjendatud. Hagi tuleb jätta TsMS § 407 lg 6 alusel seega rahuldamata. TsMS § 5 lg 1 kohaselt hagi menetletakse poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Sama paragrahvi teise lõike järgi pooltel on võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. TsMS § 230 lg 1 sätestab, et kumbki pool peab hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited, kui seadusest ei tulene teisiti. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 164 lg 1 järgi võib võlausaldaja oma nõude võlgniku nõusolekust sõltumata anda lepingu alusel tervikuna või osaliselt üle teisele isikule (nõude loovutamine). VÕS § 164 lg 2 kohaselt astub nõude loovutamisega uus võlausaldaja senise asemele. Nõude loovutamiseks on VÕS § 164 lg 1 esimese lause järgi vaja nõude loovutaja ja omandaja kokkulepet ja nõude loovutamise eesmärgi saavutamiseks (võlausaldaja vahetus) on vajalik kehtiva loovutamislepingu sõlmimine. Üldise põhimõtte kohaselt on loovutamisleping vormivaba. Lepingust tulenevate nõuete loovutamise lepingu vormi puhul tuleb arvestada VÕS § 11 lõikega 3, mille kohaselt peab lepingust tuleneva nõude loovutamisleping olema samas vormis, milles sõlmiti põhileping (vt ka Võlaõigusseadus I. Kommenteeritud väljaanne. Koostajad P. Varul, I. Kull, V. Kõve, M. Käerdi, K.Sein. Tallinn 2016, lk 833). Kohtule on esitatud üksnes 16.08.2018 koostatud allkirjastamata laenulepingu ülesütlemise teade, milles teatatakse võimalikust tulevikus toimuvast nõude loovutamisest juhul kui kostja täiendava tähtaja jooksul jätab võlgnetavad summad tasumata. Hageja kui loovutusega nõude omandanud võlausaldaja ülesandeks on tulenevalt TsMS § 230 lg-st 1 muu hulgas tõendada, et ta on nõude omandanud loovutusega (RKTKo 3-2-1-74-15 p 18). Hageja ei ole esitanud kohtule nõude loovutamise lepingut, mille järgi väidetavalt nõue kostja vastu hagejale loovutati. VÕS § 168 lõike 2 kohaselt peab senine võlausaldaja uuele võlausaldajale tema nõudmisel andma dokumendi, mis kinnitab nõude loovutamist. VÕS § 172 kohaselt võib võlgnik keelduda kohustuse täitmisest uuele võlausaldajale, kui talle ei anta senise võlausaldaja poolt väljastatud dokumenti

nõude loovutamise kohta, välja arvatud juhul, kui senine võlausaldaja on talle nõude loovutamisest kirjalikult teatanud. Sealhulgas peab kohus vajalikuks märkida, et termin „dokument“ viitab, et loovutamisdokument peab olema kirjalikus vormis, st senise võlausaldaja või tema esindaja poolt omakäeliselt allkirjastatud või kandma vastavat digitaalallkirja. Toimiku materjalides puuduvad tõendid selle kohta, et senine võlausaldaja, so. Xxxx OÜ on loovutamisest kostjale nõuetekohaselt teatanud. Hageja on esitanud hagi lisana väidetavalt kostjale 16.08.2018 saadetud laenulepingu ülesütlemise teate, milles teavitatakse võimalikust tulevikus toimuvast nõude loovutusest ja mis on allkirjastamata, mistõttu see esitatud kujul ei vasta VÕS § 168 lõikes 2 ja VÕS § 172 sätestatud nõuetele ning seega nõude loovutamist ei tõenda. Hageja selgitused ülesütlemisavaldusele kehtestatud vorminõuete osas ei oma loovutustehingu õiguspärasuse hindamisel tähtsust, kuivõrd kohus ei ole seadnud kahtluse alla ülesütlemisavalduse kehtivust. Arvestades eeltoodut jääb kohus seisukohale, et nõude loovutamise tehingu toimumist ja endal nõudeõiguse olemasolu peab tõendama hageja. Praegusel juhul ei ole hageja tõendanud enda nõudeõigust, mistõttu jätab kohus esitatud hagi rahuldamata. Kuna hagi jääb rahuldamata hagejal nõudeõiguse puudumise tõttu, ei analüüsi kohus hageja esitatud muid nõudeid kostja vastu. TsMS § 468 lg 1 p 2 alusel tunnistab kohus tagaseljaotsuse omal algatusel tagatiseta viivitamata täidetavaks. Menetluskulud TsMS § 173 lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Vastavalt TsMS § 173 lg-s 4 sätestatule näeb kohus menetluskulude jaotuses ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma, välja arvatud kulude rahalise suuruse. Kohus leiab, et kõik menetluskulud tuleb TsMS § 162 lg 1 järgi jätta hageja kanda. Arvestades asjaolu, et kostja ei ole menetluses osalenud ega hagile vastanud, ei saa tal menetluskulusid tekkinud olla. Kohus jätab kostja menetluskulud nende puudumise tõttu seega kindlaks määramata. Hageja menetluskulud jäävad hageja enda kanda. (allkirjastatud digitaalselt) Marika Leimann Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.