AB “Lietuvos draudimas“ Eesti filiaal hagi V S vastu võla nõudes 367,11 eurot
Hagihind
Menetlusosalised ja nende Hageja: AB “Lietuvos esindajad (registrikood 12831829)
draudimas“
Eesti
filiaal
Hageja lepinguline esindaja: A L (e-post: xxx) Kostja: V S (isikukood xxx, rahvastikuregistrijärgne elukoht xxx; tegelik elukoht xxx) Menetluse liik
Kirjalikus menetluses
RESOLUTSIOON
1.Rahuldada hagi tagaseljaotsusega.
2.Mõista kostjalt V S hageja AB “Lietuvos draudimas“ Eesti filiaali kasuks välja kahju summas 321,16 eurot (põhinõue) ja viivis põhinõudelt seisuga 11.02.2025 summas 10,14 eurot.
3.Mõista kostjalt V S hageja AB “Lietuvos draudimas“ Eesti filiaali kasuks välja viivis VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras põhinõudelt (321,16 eurot) alates 12.02.2025 kuni põhinõude täieliku tasumiseni.
6.Mõista kostjalt V S hageja AB “Lietuvos draudimas“ Eesti filiaali kasuks välja tsiviilasja menetluskulud: riigilõiv summas 140 eurot, maksekäsu kiirmenetluse avalduse ettevalmistamise ning esitamise kulu 20 eurot ja õigusabikulu summas 240 eurot.
7.Väljamõistetud menetluskuludelt tuleb tasuda tagaseljaotsuse jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.
8.Toimetada tagaseljaotsus kostjale kätte avalikult, otsuse väljavõtte avaldamisega väljaandes Ametlikud Teadaanded. Edasikaebamise kord Hagejal on õigus esitada apellatsioonkaebus Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebuse esitamisel tuleb tasuda riigilõiv, mille suurus sõltub tsiviilasja hinnast. Kostjal on õigus esitada kaja tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 30 päeva jooksul. Kui tagaseljaotsus toimetatakse kätte avalikult, võib kaja esitada 30 päeva jooksul alates päevast, kui kostja sai tagaseljaotsusest või selle täitmiseks algatatud täitemenetlusest teada. Kaja võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust, kui hagile vastamata jätmise puhul oli hagi kostjale või tema esindajale kätte toimetatud muul viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või elektrooniliselt, kui kohtuistungile ilmumata jäämise puhul oli kohtukutse toimetatud kostjale või tema esindajale kätte teisiti kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või kohtuistungil või kui tagaseljaotsust ei võinud seaduse kohaselt teha. Kajale tuleb lisada kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajalik. Kajalt tuleb tasuda riigilõiv, mis vastab poolele hagihinnale, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 2100 eurot. Riigilõiv tasuda Rahandusministeeriumi arvelduskontole AS-s SEB Pank EE571010220229377229, AS-s Swedbank EE062200221059223099, Luminor Bank AS-s EE221700017003510302 või LHV Pank AS-s EE567700771003819792. Maksekorralduse selgitusse märkida tsiviilasja number. Koos kajaga tuleb esitada andmed riigilõivu tasumise kohta. Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Kohtuotsuse põhjendused
1.Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 407 lg 1 kohaselt kohus võib hageja nõusolekul hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. TsMS § 444 lg 3 kohaselt tagaseljaotsuse võib kohus teha kirjeldava ja põhjendava osata.
2.AB “Lietuvos draudimas“ Eesti filiaal esitas 04.12.2024 Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse ja 11.02.2025 Harju Maakohtule hagi V S vastu võla nõudes. Kohus võttis hagi menetlusse 07.03.2025. AB “Lietuvos draudimas“ Eesti filiaal esitatud hagiavalduse kohaselt toimus 11.08.2024 AS Xxx valduses olevas xxx tanklas liiklusõnnetus, mille põhjustas sõiduk xxx (xxx). xxx juht (kostja, V S) alustas sõitu, kui tankuri püstol oli kütusepaagis. AS Xxx teatas hagejale, et tankuri kaitseklapp sai 2
liiklusõnnetuse tagajärjel kahjustada. xxx OÜ parandas tankuri kaitseklapi. Parandamise kulu oli 321,16 eurot ilma käibemaksuta. Hageja hüvitas eelnimetatud parandamise kulud. Liiklusõnnetuse põhjustanud sõiduki xxx (xxx) liikluskindlustus oli sõlmitud hageja poolt. Põhjusel, et kostja põhjustas kindlustusjuhtumi ning lahkus pärast kindlustusjuhtumit õigusvastaselt ja süüliselt kindlustusjuhtumi toimumise kohalt, esitas hageja kostjale 23.10.2024 kahjunõude. Hageja andis kostjale tagasinõude tasumiseks mõistliku tähtaja, rohkem kui 10 päeva ning palus kahju hüvitada hiljemalt 05.11.2024. Kostja hagejale kahju ei hüvitanud.
3.Harju Maakohtu 07.03.2025 määrusega võttis kohus hagi menetlusse, andis kostjale 20 päeva vastamiseks ning hoiatas kostjat tagaseljaotsuse tegemise võimaluse kohta.
4.TsMS § 317 lg 1 p 1 kohaselt menetlusosalisele võib kohtu määruse alusel toimetada menetlusdokumendi kätte avalikult, kui menetlusosalise aadress ei ole kantud registrisse või kui isik ei ela registris märgitud aadressil ning isiku aadress või viibimiskoht ei ole kohtule muul viisil teada ja kui dokumenti ei saa kätte toimetada isiku esindajale ega dokumendi kättesaamiseks volitatud isikule või muul käesolevas osas sätestatud viisil.
5.TsMS § 317 lg 12 näeb ette, et olenemata käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatust, võib maksekäsu kiirmenetluse üleminekul hagimenetluseks käesoleva seadustiku § 486 lõike 1 punktis 2 sätestatu kohaselt kohtu määruse alusel toimetada hagiavalduse kätte avalikult, kui makseettepaneku koostanud kohus on makseettepanekut võlgnikule kätte toimetades täitnud käesoleva paragrahvi lõike 1 punktis 1 sätestatud avaliku kättetoimetamise eeldused. Kohus leidis, et makseettepaneku koostanud kohus on makseettepanekut võlgnikule kätte toimetades täitnud käesoleva paragrahvi lõike 1 punktis 1 sätestatud avaliku kättetoimetamise eeldused.
6.Kohus toimetas hagiavalduse koos menetlusse võtmise määrusega TsMS § 317 lg-te 1, 12 ja 5 alusel (dokument loetakse avalikult kättetoimetatuks 15 päeva möödumisel väljavõtte väljaandes Ametlikud Teadaanded ilmumise päevast) kostjale kätte 18.05.2025. Vastamise tähtaeg saabus 09.06.2025. Kostja ei ole kohtule tähtaegselt vastust esitanud.
7.Kohus rahuldab TsMS § 407 lg 1 alusel hagi tagaseljaotsusega hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses. Tagaseljaotsus tähendab kohtuotsust, mille puhul kohus rahuldab õiguslikult põhjendatud hagi, hindamata, kas hagiavalduses nimetatud asjaolud on tõendatud või mitte. TsMS § 407 lg 1 teise lause järgi loetakse tagaseljaotsuse tegemise korral hagis esitatud faktilised väited (asjaolud) kostja poolt omaksvõetuks. Kohtu hinnangul on hagi selles märgitud asjaolude õigsust eeldades õiguslikult põhjendatud. Kohtu hinnangul ei esine alust hagi rahuldamata jätmiseks. Menetluskulud
8.TsMS § 162 lg 1 kohaselt hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kohus jätab menetluskulud kostja kanda.
9.TsMS § 174 lg-st 2 kohaselt määrab maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist.
10.TsMS § 138 lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. TsMS § 138 lg 2 kohaselt on kohtukulud riigilõiv, kautsjon ning asja läbivaatamise kulud. TsMS § 139 lg 2 kohaselt tuleb riigilõivu tasuda menetlustoimingult, mille tegemise eest on riigilõivuseaduses (RLS) sätestatud riigilõiv. Kohtuväline kulu on TsMS 3
§ 144 p 1 alusel menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud. TsMS § 175 lg 1 alusel mõistab kohus lepingulise esindaja kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses.
11.Hageja on kohtule esitanud menetluskulude nimekirja. Hagejal on kandnud menetluskuluna riigilõivu 140 eurot, lepingulise esindaja kulusid 300 eurot ja maksekäsu kiirmenetluse avalduse ettevalmistamise ning esitamise kulu 20 eurot. Kohus leiab, et hageja menetluskulude kindlaksmääramise avaldus kuulub rahuldamisele osaliselt. Hagiavalduse esitamise hetkel kehtinud riigilõivuseaduse § 59 lg 1 ja lisa 1 järgi kuulus kuni 500 euro suuruse hagihinna korral tasumisele 140 eurot. Tasutud riigilõiv 140 eurot on põhjendatud ja vajalik menetluskulu. Samuti on põhjendatud maksekäsu kiirmenetluse avalduse ettevalmistamise ja esitamise kulu 20 eurot.
12.Samas ei pea kohus täielikult põhjendatuks lepingulise esindaja kulu 300 eurot. Menetluskulude nimekirja kohaselt on hageja lepingulise esindaja esindustasu suuruseks 150 eurot tunnis ilma käibemaksuta. Kohus leiab, et nimetatud suuruses esindaja teenuse eest küsitav tunnitasu võiks olla põhjendatud keerulisemates õigusvaidlustes kui lepinguliseks esindajaks on vandeadvokaat. Käesolev tsiviilasi ei ole keerukas ning esindajaks ei ole vandeadvokaat, mille tõttu loeb kohus põhjendatud tunnitasu suuruseks 120 eurot ilma käibemaksuta, mis on kohtu hinnangul keskmine juristi õigusteenuse eest makstav tasu. Kohus märgib, et advokaadi tunnitasu on kõrgem põhjusel, et ta peab täitma mitmeid advokatuuriseadusest tulenevaid kohustusi ja alluma kutsealasele järelevalvele. Seda nõuet mitte-advokaadist esindajate puhul ei ole. Kohus ei ole seotud teenuseosutaja enda poolt kehtestatud hinnakirjaga.
13.Võttes arvesse käesoleva tsiviilasja mahtu ja sisu ning hagi hinda, peab kohus lepingulise esindaja tasu põhjendatuks 2 tunni ulatuses (nagu on hageja märkinud menetluskulude nimekirjas). Praegusel juhul ei ole tegemist keeruka ega mahuka vaidlusega. Tsiviilasjas ei toimunud istungit ega sisulist vaidlust. Hageja on esitanud üksnes kohtule hagi. Seega on hageja lepingulise esindaja kulud kokku 240 eurot (2h x 120eur/h).
14.Seega kuulub kostjalt hageja kasuks väljamõistmisele menetluskulu 400 eurot (240+140+20).
15.TsMS § 177 lg 4 kohaselt märgib kohus menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud isiku avalduse alusel menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Hageja on kohtule vastava taotluse esitanud, mistõttu kohus märgib menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et määruse jõustumisest kuni täitmiseni tuleb kostjal tasuda tema poolt hagejale hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.
16.Tulenevalt TsMS § 178 lg-st 1 saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. TsMS § 178 lg 2 kohaselt võib menetluskulude kindlaksmääramise peale edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 280 eurot. TsMS § 177 lg 3 kohaselt toimetatakse menetluskulude kindlaksmääramise määrus menetlusosalistele kätte. (allkirjastatud digitaalselt) Marget Henriksen kohtunik
4
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonüümitud. Andmed on informatiivsed.