SmoothFlight OÜ hagi SmartLynx Airlines Estonia OÜ vastu võla nõudes
Tsiviilasja hind
3335,89 eurot
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja: SmoothFlight OÜ (registrikood 14547179), seaduslik esindaja A T Kostja: SmartLynx Airlines Estonia OÜ (registrikood 12264460), seaduslik esindaja Ž S
Asja läbivaatamine
Kirjalikus menetluses
RESOLUTSIOON
Jätta hagi osaliselt, so hageja nõudes mõista kostjalt SmartLynx Airlines Estonia OÜlt hageja SmoothFlight OÜ kasuks Euroopa Parlamendi ja Nõukogu määruse 261/2004 alusel välja 3000 eurot, rahuldamata.
Muus osas hagi rahuldada ja mõista kostjalt SmartLynx Airlines Estonia OÜ-lt hageja SmoothFlight OÜ kasuks välja viivis perioodi 31.01.2019 – 25.04.2019 eest summas 55,89 eurot ning viivis perioodi 26.04.2019 kuni 21.10.2019 eest summas 117,7 eurot, kokku summas 173,59 eurot.
Mõista kostjalt SmartLynx Airlines Estonia OÜ-lt hageja SmoothFlight OÜ kasuks välja sissenõudmiskulude hüvitis summas 40 eurot.
Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine:
Jätta menetluskulud kostja kanda.
Rahuldada hageja taotlus menetluskulude rahaliseks kindlaksmääramiseks ja määrata hageja menetluskuludena kindlaks riigilõiv 300 eurot.
2-19-6420 Mõista SmartLynx Airlines Estonia OÜ-lt (registrikood 12264460) SmoothFlight OÜ (registrikood 14547179) kasuks välja menetluskulu summas 300 eurot.
Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused Käesoleva kohtuotsuse peale on õigus esitada apellatsioonkaebus Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu Tallinna kohtumaja kaudu 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse kättetoimetamisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada ringkonnakohtus kirjalikus menetluses, kui kaebuse esitaja ei taotle selle lahendamist istungil. Hageja nõuded ja seisukohad
1.SmoothFlight OÜ (hageja) esitas 25.04.2019 hagi SmartLynx Airlines Estonia OÜ (kostja) vastu. Hageja palub mõista kostjalt hageja kasuks välja põhinõue summas 3000 eurot, viivis perioodi 31.01.2019 – 25.04.2019 eest summas 55,89 eurot, viivis võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras põhinõudelt 3000 eurolt alates 26.04.2019 kuni põhinõude täitmiseni ning võla sissenõudmiskulude hüvitis summas 40 eurot.
2.A K, K K, E M, L M ja R A (edaspidi Reisijad) soetasid endale reisikorraldaja kaudu piletid
10.jaanuari 2019 lennule number MYX562 Dubaist (Araabia Ühendemiraadid) Tallinnasse (Eesti Vabariik), mida teostas lennuettevõtjana kostja.
3.Vastavalt broneeringutele pidi kostja poolt teostatav lend number MYX562 algse lennuplaani kohaselt väljuma Dubaist 10. jaanuaril 2019 kell 18:30 (Dubai kohaliku aja järgi) ning saabuma Tallinnasse samal päeval kell 23:00. Ühtlasi tuleneb broneeringutest ka asjaolu, et nimetatud lend pidi kujutama endast otselendu Dubaist Tallinnasse ilma vahemaandumisteta.
4.Väljumine Dubaist hilines ühe tunni võrra tehnilise rikke tõttu, mis ilmnes lennukil Dubai lennujaamas. Hetkel, mil lennuk oli lendamas Leedu õhuruumis ja mil lennata lõppsihtkohani (Tallinn) oli jäänud vaid üks tund, teatas lennuki meeskond reisijatele, et lennuk on sunnitud tegema vahemaandumise Vilniuses, kuna lennukis pole piisavalt kütust selleks, et jätkata otselendu lõppsihtkohta (Tallinnasse). Vahetult pärast plaanivälise vahemaandumise tegemist Vilniuses (mõned minutid vahemaandumise sooritamisest arvates) teatati reisijatele, et vahemaandumist sooritanud lennuki meeskonna lubatud töötundide arv sai juba täis, millest tulenevalt ei ole võimalik jätkata kohe lendu lõppsihtkohta ehk Tallinnasse. Reisijaid informeeriti ka sellest, et uus meeskond (asendusmeeskond) saabub hiljem Riiast ning et sellest tulenevalt saavad nad jätkata lendu Vilniusest Tallinnasse ca 3 tunni pärast (vahemaandumise sooritamisest arvates). Vilniuse lennujaamas pidid reisijad läbima uuesti reisijate ja pagasi lennule registreerimise protseduuri. Selle tulemusena väljastati reisijatele Vilniuse lennujaamas pardakaardid lennule Vilnius – Tallinn, mis kandis sama numbrit (MYX562) nagu ka algselt plaanitud lend Dubai – Tallinn.
5.Vaatamata lennuettevõtja poolsetele lubadustele, et lend Tallinnasse saab jätkuda ca kolme tunni pärast (vahemaandumise momendist arvates), saabus asendusmeeskond Vilniusesse aga lubatust tunduvalt hiljem ning lennuk väljus selle uue meeskonna juhtimisel Vilniusest alles enam kui viie tunni pärast vahemaandumise toimumise momendist arvates. Selle tulemusena jõudsid Reisijad Tallinnasse 11. jaanuaril 2019 kell 6:15 (mis tähendab rohkem kui 7-tunnise hilinemisega).
2 (6)
2-19-6420
6.Reisijatest igaüks omandas endale õiguse nõuda kostjalt lennu pikaajalise hilinemise eest 600 euro suurust hüvitist, kokku seega 3000 euro ulatuses.
7.Reisijad pöördusid 18. jaanuaril 2019 hageja kui lennuhüvitisnõuete menetlemisega tegeleva ettevõtja poole. Reisijate esindajana esitas hageja 30. jaanuaril 2019 hüvitisnõude kostjale. Kostja ei ole hageja poolt 30. jaanuaril 2019 saadetud hüvitisnõudele vastanud.
8.10. aprillil 2019 sõlmis hageja Reisijatega nõude loovutamise lepingud, mille alusel loovutasid Reisijad oma hüvitisnõuded kostja vastu hagejale.
9.Kostja ei ole oma rahalist kohustust hageja ees täitnud tänaseni.
10.Kostja tasus 21.10.2019 nõuete loovutajatele (Reisijatele) kokku 3000 eurot. Hageja kinnitab oma 21.10.2019 menetlusdokumendis, et ta pole vastu sellele, et kostja täitis põhinõude nõude loovutajatele ning hageja käsitleb seda hagiavalduse järgse põhinõude täitmisena. Kostja vastuväited hagile
11.Kostja hagi ei tunnista ja palub jätta hagi rahuldamata.
12.Kostja on lennuettevõtja. Hageja on ettevõte, mis tegeleb reisijatelt nõuete omandamisega ning vahendustasu eest reisijate hüvitisnõuete lennuettevõtjatelt välja nõudmisega. Kostja hinnangul ei või reisijad loovutada enda Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusest nr 261/2004 tulenevat hüvitisnõuet kolmandale isikule, mistõttu ei ole reisijate poolne nõuete loovutus hagejale kehtiv ning hageja ei ole nõuete omanik. Reisijad võivad nõude lennuettevõtja vastu maksma panna üksnes isiklikult, mida kostja vastava reisija nõude saamisel viivitamatult ka teeks.
13.Samuti ei ole hageja tõendanud nõude loovutusi alaealiste laste puhul.
KOHTU PÕHJENDUSED
14.Hageja on esitanud kostja vastu nõude Euroopa Parlamendi ja Nõukogu määruse 261/2004 alusel. Kohtu hinnangul kohaldub käesolevas asjas hageja põhinõude puhul nimetatud määrus.
15.Poolte vahel ei ole vaidlust alljärgnevate asjaolude osas: -
Reisijad soetasid endale reisikorraldaja kaudu piletid 10. jaanuari 2019 lennule number MYX562 Dubaist (Araabia Ühendemiraadid) Tallinnasse (Eesti Vabariik), mida teostas lennuettevõtjana kostja;
-
vastavalt broneeringutele pidi kostja poolt teostatav lend number MYX562 algse lennuplaani kohaselt väljuma Dubaist 10. jaanuaril 2019 kell 18:30 (Dubai kohaliku aja järgi) ning saabuma Tallinnasse samal päeval kell 23:00;
-
tegemist pidi olema otselennuga Dubaist Tallinnasse ilma vahemaandumisteta;
-
väljumine Dubaist hilines ühe tunni võrra tehnilise rikke tõttu;
-
lennuk tegi vahemaandumise Vilniuses;
-
lennuk väljus Vilniusest alles enam kui viie tunni pärast vahemaandumise toimumise momendist arvates;
3 (6)
-
2-19-6420 Reisijad jõudsid Tallinnasse 11. jaanuaril 2019 kell 6:15 (mis tähendab rohkem kui 7tunnise hilinemisega); Reisijate esindajana esitas hageja 30. jaanuaril 2019 hüvitisnõude kostjale. Kostja ei ole hageja poolt 30. jaanuaril 2019 saadetud hüvitisnõudele vastanud.
Kostja ei vaielnud vastu hagi menetlusse võtmisele ega vaidlustanud kohtualluvust.
16.Vaidluse põhisisu on selles, kas Reisijate hüvitisnõuded Euroopa Parlamendi ja Nõukogu määruse 261/2004 alusel on loovutatavad. Samuti selle üle, kas hageja on tõendanud alaealise puhul nõude loovutamist.
17.Hüvitise nõude õiguslikuks aluseks on Euroopa Parlamendi ja Nõukogu 11.02.2004 määrus nr 261/2004 (edaspidi Määrus).
18.Vastavalt Määruse artiklile 5 (1) c on lennureisija, lennu tühistamise korral, õigustatud saama lendu teostavalt lennuettevõtjalt hüvitist vastavalt määruse artiklile 7. Määruse art 7 (1) a kohaselt saavad reisijad hüvitist kuni 250 euro ulatuses kõikide kuni 1 500 kilomeetri pikkuste lendude puhul. Määruse art 7 (1) b kohaselt saavad reisijad hüvitist 400 euro ulatuses kõikide üle 1 500 kilomeetri pikkuste ühendusesiseste lendude ning kõikide muude 1 500 – 3 500 kilomeetri pikkuste lendude puhul. Määruse artikkel 7 (1) c sätestab, et juhul, kui viidatakse sellele artiklile, siis on lennureisija õigustatud saama 600 euro suurust hüvitist kõikide lendude puhul, mida ei ole nimetatud selle sätte punktides a ja b.
19.Euroopa Kohus kohtuasjas nr C-559/16 leidnud, et lennureisi hilinemise puhul hüvitise määramisel tuleb vahemaa määratlemisel arvesse võtta kogu lennureisi vahemaad. Antud juhul ei ole vaidlust selles, et lennureisi vahemaa pikkus ületab Määruse art 7 (1) punktides a ja b toodud määratlust. Seega kuulub kohaldamisele Määruse art 7 (1) c.
20.Kokkuvõttes hilinesid Reisijad lõppsihtkohta (Eesti Vabariik) jõudmisega rohkem kui 7 tundi. Euroopa Kohus leidis kohtuasjas C-559/16, et kolm või rohkem tundi hilinenud lendude reisijad peavad saama sama hüvitist kui tühistatud lendude reisijad, kes on ümber suunatud tingimustel, mis ei vasta määruse nr 261/2004 artikli 5 lõike 1 punkti c alapunktis iii sätestatud piirangutele (lisaks ka kohtuotsus, 23.10.2012, Nelson jt, C-581/10 ja C629/10, EU:C:2012:657, punkt 38). Samas asjas leidis Euroopa Kohus, et nimetatud kaht reisijakategooriat tuleb kohelda võrdselt mitte üksnes seoses õiguse tekkimisega hüvitisele, vaid ka selles osas, mis puudutab niisuguse hüvitise suurust.
21.Seega kuulub Reisijatele hüvitamisele Määruse art 7 (1) c alusel igaühele 600 eurot.
22.Kohus ei nõustu kostja seisukohaga, et Reisijad ei või loovutada Määruse alusel tekkivaid hüvitusnõudeid kolmandale isikule. Määrusega sellist piirangut kehtestatud pole. 23. Üldjuhul on kõik sissenõutavaks muutunud rahalised nõuded loovutatavad. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 164 lg 1 järgi võib võlausaldaja anda oma nõude võlgniku nõusolekust sõltumata tervikuna või osaliselt üle teisele isikule (nõude loovutamine). Nõuet ei või loovutada, kui loovutamine on seadusest tulenevalt keelatud või kui kohustust ei saa selle sisu muutmata täita kellelegi teisele kui senisele võlausaldajale. VÕS § 166 lg 1 kohaselt ei või loovutada ülalpidamise nõuet, kehavigastuse tekitamise, tervise kahjustamise või surma põhjustamisega tekitatud kahju hüvitamise nõudeid ega muid nõudeid, millele seadusest tulenevalt ei saa pöörata sissenõuet. Sellise nõude võib loovutada, kui loovutamisega kaasneb majanduslikult samaväärse vastusoorituse saamine. Antud juhul ei ole tegemist ühegi sellise loovutamist välistava asjaoluga. Kohus nõustub
4 (6)
2-19-6420 hagejaga, et kostja kui lennuettevõtja kohustus maksta Määruses sätestatud eelduste olemasolu korral välja hüvitis (ja sellest tulenev nõudeõigus), ei ole käsitletav kohustusena (ja sellest tuleneva õigusena), mida ei saa selle sisu muutmata täita kellelegi teisele kui senisele võlausaldajale (lennureisijale ehk käesoleval juhul nõuete loovutajale).
24.Kohtu hinnangul ei tulene ka Määrusest, et Määruse art 7 hüvitisnõuete puhul oleks tegemist nõuetega, mida ei saa loovutada. Määruse preambula (2) kohaselt on üheks Määruse eesmärgiks reisijate raskuste ja ebamugavuste leevendamine lennureisidest mahajäämise ja lendude tühistamise korral. Kohus ei näe ühtegi mõistlikku sisulist põhjust, miks peaks eitama reisija õigust käsutada temale tekkinud rahalist nõudeõigust. Loovutamise keelamine ja sellega reisija asetamine olukorda, kus tal tuleb endal nõude esitamisega tegeleda, oleks reisijale uute ebamugavuste põhjustamine, mis oleks omakorda Määruse eesmärgiga vastuolus.
25.Asjakohatu on kostja põhjendus, et kuna Määruses on õigustatud isikuna (sh hüvitise saajana) läbivalt kasutatud väljendit reisija, selle asemel, et kasutada muud väljendit (nt võlgnik) ei saa nõue olla loovutatav. Kohus nõustub hagejaga, et väljendi „reisija“ kasutamine viitab üksnes Euroopa Liidu seadusandja ökonoomilistest kaalutlustest lähtuvatele eelistustele keelekasutuses olukorras, kus tegemist on määrusega, millega kehtestatakse ühiseeskirjad reisijatele antava hüvitise ja abi kohta. Selline keelekasutus ei viita kuidagi sellele, et reisija nõue lennuettevõtja vastu ei oleks loovutatav.
26.Samuti ei ole asjakohane kostja viide Euroopa Kohtu lahendile nr C-204/08, milles on Euroopa Kohus leidnud, et lennureisijaid, kes reisivad ühest liikmesriigist teise, võivad pöörduda hüvitisnõudega lennuettevõtja vastu nii reisi algus- kui sihtpuntki kohtusse. Kohtualluvuse valikuõigus ei ole oluline otsustamaks selle üle, kas Määruse alusel on hüvitisnõuded loovutatavad.
27.Kostja poolt viidatud Itaalia kohtupraktika ei saa kohtu hinnangul olla aluseks Määruse kui Euroopa Liidu õigusakti õige kohaldamise seisukohalt.
28.Kohus leiab, et käesolevas asjas on tõendamist leidnud ka asjaolu, et alaealine Reisija (Erik Malitski) on oma nõude hagejale loovutanud. Antud asjaolu kinnitab nõude loovutamise leping (tl 12-14) ja Erik Malitski sünnitunnistus (tl 70).
29.Kuna nõuded on loovutatud hagejale õiguspäraselt, siis oli hagejal põhjendatult õigus nõuda kostjalt 3000 euro hüvitamist hagejale. Kuid olukorras, kus kostja on menetluse kestel enne lõpplahendi tegemist hüvitanud Reisijatele hageja poolt nõutud summa ja hageja kinnitab oma 21.10.2019 menetlusdokumendis, et ta käsitleb seda põhinõude täitmisena, ei ole kohtul võimalik hageja nõuet kostja vastu 3000 euro ulatuses rahuldada. VÕS § 79 kohaselt juhul kui kohustus on täidetud isikule, kes ei ole võlausaldaja, või isikule, kes ei ole võlausaldaja asemel õigustatud täitmist vastu võtma, loetakse kohustus täidetuks, kui kohustus sellele isikule täideti täitmise vastuvõtmiseks õigustatud isiku nõusolekul või kui täitmise vastuvõtmiseks õigustatud isik kiitis sellele isikule täitmise hiljem heaks. Antud juhul on hageja kostja kohustuse täitmise Reisijatele heaks kiitnud. Sellest tulenevalt ei saa hageja enam kostjalt sama summa tasumist endale nõuda kuna kohustus on kohaselt täidetud.
30.Hageja nõuab kostjalt sissenõutavaks muutunud viivist perioodi 31.01.2019 – 25.04.2019 eest summas 55,89 eurot ning viivist võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras põhinõudelt 3000 eurolt alates 26.04.2019 kuni põhinõude täitmiseni. Vaidlust ei
5 (6)
2-19-6420 ole selles, et 30.01.2019 esitasid Reisijad kostjale nõudekirja ja et kostja on nõudekirja kätte saanud. Seega muutus hageja nõue sissenõutavaks alates 31.01.2019. Hageja nõue on põhjendatud ja kuulub sissenõutavaks muutunud viivise nõudes rahuldamisele.
31.TsMS § 367 kohaselt võib viivisenõude koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Eelkõige võib viivist nõuda selliselt, et kohus mõistaks selle välja kindla summana kuni otsuse tegemiseni ja edasi protsendina põhinõudest. Kohus mõistab eeltoodust tulenevalt kostjalt hageja kasuks välja viivise alates 26.04.2019 kuni 21.10.2019 summas 117,7 eurot.
32.Kokku mõistab kohus kostjalt hageja kasuks välja viivise summas 173,59 eurot.
33.VÕS § 1131 lg 1 sätestab, et kui võlausaldaja võib nõuda viivist, võib ta nõuda võlgnikult võla sissenõudmiskulude hüvitamist summas 40 eurot. Käesolevas asjas on hagejal õigus nõuda kostjalt viivist ja kostja puhul on tegemist majandus- ja kutsetegevuses tegutseva isikuga, mistõttu on täidetud eeldused sissenõudmiskulude hüvitamise nõude esitamiseks. Hageja nõue on seega põhjendatud ja kuulub rahuldamisele ka sissenõudmiskulude hüvitamise nõudes. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine
34.Kohus leiab, et tulenevalt TsMS § 163 lg 1 tuleb jätta menetluskulud kostja kanda. Kohus põhjendas eelnevalt, et hageja nõue kostja vastu on olnud põhjendatud, kuid kohus ei saa põhinõuet rahuldada seetõttu, et kostja 21.10.2019 täitis nõude Reisijatele. Kostja oleks saanud kohe alguses Reisijate poolt nõude esitamisel hüvitise välja maksta, kuid kostja seda ei teinud. Samuti vaidles kostja perspektiivitult vastu hageja nõuetele. Seega põhjustas käesoleva menetluse oma käitumisega kostja, mistõttu on õiglane jätta kõik menetluskulud kostja kanda.
35.Maakohus määrab menetluskulude rahalise suuruse menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks TsMS § 174 lg 1 ja 2 ning § 177 lg 1 järgi. Hageja menetluskuluks on hagiavalduselt tasutud riigilõiv 300 eurot. Muud menetluskulud hagejal puuduvad. Kostja hageja menetluskuludele vastuväiteid ei esitanud.
36.Kohus leiab, et hagiavalduselt tasutud riigilõiv 300 eurot on menetluskulu ja tuleb kostjalt hagejale välja mõista.
37.TsMS § 178 lg 1 järgi menetluskulude jaotust saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati. / allkirjastatud digitaalselt / Vallo Kariler kohtunik
6 (6)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.