Eesti Vabariigi nimel (Põhineb osaliselt hagi õigeksvõtul)
Kohus
Harju Maakohus
Kohtukoosseis
Kohtunik Kristi Rickberg
Otsuse tegemise aeg ja koht
9. oktoober 2023, Tallinnas, Tallinna Kohtumaja
Tsiviilasja number
2-23-103912
Tsiviilasi
Tsiviilasja hind Menetlusosalised ja nende esindajad
Lennuabi OÜ hagi SmartLynx Airlines Estonia OÜ vastu põhivõlgnevuse, sissenõudmiskulude ja viiviste nõudes Hagihind 9 246,70 eurot Hageja: Lennuabi OÜ (registrikood 14065010, asukoht Pärnu mnt 141, 11314 Tallinn, e-post [email protected]); Hageja lepinguline esindaja: Nele Mals (Mals&Mals OÜ, e-post [email protected]); Kostja: SmartLynx Airlines Estonia OÜ (registrikood 12264460, asukoht Lennujaama tee 13, 11101 Tallinn); Kostja lepinguline esindaja: advokaat Kai Villemson (Advokaadibüroo RASK, e-post [email protected]).
Asja läbivaatamine
Kirjalikus menetluses
Resolutsioon
1.Rahuldada Lennuabi OÜ hagi SmartLynx Airlines põhivõlgnevuse, sissenõudmiskulude ja viiviste nõudes.
Estonia
OÜ
vastu
2.Mõista SmartLynx Airlines Estonia OÜ-lt välja põhivõlgnevus 7800 eurot ja sissenõudmiskulud 520 eurot Lennuabi OÜ kasuks.
3.Mõista SmartLynx Airlines Estonia OÜ-lt välja 13.03.2023 seisuga sissenõutavaks muutunud viivised 107,70 eurot Lennuabi OÜ kasuks.
Mõista SmartLynx Airlines Estonia OÜ-lt välja viivised VÕS § 113 lg-s 1 sätestatud määras põhivõlgnevuselt 7800 eurot Lennuabi OÜ kasuks alates 14.03.2023 kuni kohustuse kohase täitmiseni.
5.Käesolev otsus on tagatiseta viivitamata täiendatav osas, millega kostjalt on hageja kasuks välja mõistetud põhinõue 4800 eurot, sissenõudmiskulud 320 eurot, viivised 13.03.2023 seisuga 66,28 eurot ning viivised VÕS § 113 lg-s 1 sätestatud määras põhivõlgnevuselt 4800 eurot alates 14.03.2023 kuni kohustuse kohase täitmiseni. Menetluskulud
6.Jätta menetluskulud kostja kanda. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks vastavalt TsMS § 177 lg-le 2. Edasikaebamise kord
7.Kohtuotsusele võib esitada Tallinna Ringkonnakohtule apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Kohus selgitab, et kui menetlusosaline taotleb apellatsioonkaebuse esitamisel menetlusabi, peab ta seaduses sätestatud tähtaja järgmiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Hagi aluseks olevad asjaolud ja hageja nõue
1.T D, J B, A B, D B, K L, B R L, K K, H L, L H L, M P, R P, O V, M V reisisid 22.10.2022 SmartLynx Airlines Estonia OÜ (edaspidi kostja) opereeritaval lennul MYX585 suunaga Tallinn – Hurgada. Lennu vahemaa on 3647 km. Lend pidi väljuma 22.10.2022 kell 14:30, väljus aga hilinemisega 23.10.2022 kell 04:30. Eelnimetatud lend hilines 10 tundi ja reisijatel tekkis tulenevalt EU 261/2004 määrusest õigus nõuda artikkel 7 c) alusel hüvitist 600 eurot reisija kohta. Kõik 13 eelnimetatud reisijat loovutasid oma hüvitise nõuded Lennuabi OÜ-le.
2.Hageja esitas 25.01.2023 kostja vastu maksekäsu kiirmenetluse avalduse nõudes 8260,00 euro hüvitamist (põhinõue EU 261/2004 alusel 7800 eurot, sissenõudekulud juriidiliselt isikult 200 eurot, riigilõiv avalduselt 240 eurot ja menetluskulu 20 eurot), kuivõrd kostja hageja nõudekirjadele eelnevalt ei reageerinud.
3.Kostja esitas 31.01.2023 hagejale kompromissi ettepaneku, mille kohaselt kostja tasub lennuhüvitist kokku 7800 eurot, hüvitab 50% riigilõivust summas 120 eurot (50% riigilõivust tagastatakse kompromissi kinnitamisel) ja kostja hüvitab menetluskulud summas 20 eurot, kokku tasub kostja hüvitist summas 7940 eurot, mis tasutakse 30 päeva jooksul alates kompromissi kinnitamisest. Hageja nõustus kostja pakutud kompromissiga, kuid kompromissilepingut, mille kohus saaks asja hagimenetlusse üleandmisel kinnitada, ei saabunud hoolimata korduvatest meeldetuletustest (e-kirjad 22.02.2023, 02.03.2023 ja telefonikõne 08.03.2023) hageja esindajale.
4.Lennuettevõtja ei ole kohustatud maksma hüvitist, kui ta suudab tõendada, et hilinemise põhjustasid erakorralised asjaolud, mida ei oleks suudetud vältida isegi siis, kui oleks võetud kasutusele kõik vajalikud meetmed (Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse nr 261/2004 art 5 lg 3, Euroopa Kohtu 19.11.2009 otsus ühendatud kohtuasjades C 402/07 ja C-432/07, resolutsiooni p 2). Seega vabaneb kostja hüvitise maksmise kohustusest, kui kostja suudab tõendada eelnevalt välja toodud hüvitise maksmist välistavaid asjaolusid.
5.Kostja ei ole selgitanud ega tõendanud, et 22.10.2022 lennu MYX585 suunaga Tallinn – Hurgada hilinemise põhjustasid erakorralised asjaolud. Seega puuduvad erakorralised asjaolud, mis välistaks hüvitise maksmise EU 261/2004 artikkel 7 c) alusel. Vastavalt EU 261/2004 artikkel 7 c-le saavad reisijad hüvitist 600 euro ulatuses kõikide muude kui punktides a (kuni 1500 km) või b (üle 1500km) nimetatud lendude puhul. Seega on Lennuabi OÜ-l 13 loovutatud nõude alusel õigus saada EU 261/2004 artikkel 7 c) järgi hüvitist kokku summas 7800 eurot (600 eurot reisija kohta).
6.VÕS § 101 lg 1 p 1 ja VÕS § 108 lg 1 sätestavad, et kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. Rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni (VÕS § 113 lg 1 ls 1). Viivise määraks loetakse VÕS §-is 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas (VÕS § 113 lg 1 ls 2). Kui rahalise kohustuse täitmise aeg ei ole kindlaks määratud, muu hulgas kahju hüvitamise nõude puhul, arvestatakse võlgnetavalt rahalt viivist alates ajast, mil võlausaldaja teatas võlgnikule oma nõudest (VÕS § 113 lg 2). Käesoleval juhul nõuab hageja sissenõutavaks muutunud viivist hüvitise summalt 600 eurot alates kostjale hüvitise tasumise nõude esitamisele järgnevast päevast.
7.VÕS § 113 lõige 2 sätestab, et kui rahalise kohustuse täitmise aeg ei ole kindlaks määratud, kahju hüvitamise nõude puhul, arvestatakse võlgnetavalt rahalt viivist alates ajast, mil võlausaldaja teatas võlgnikule oma nõudest või esitas raha sissenõudmiseks hagi või maksekäsu kiirmenetluse avalduse. Hageja põhinõue on 7800 eurot. Hagejal on õigus VÕS § 113 lg 2 alusel arvestada viivist alates maksekäsu kiirmenetluse avalduse esitamisest 25.01.2023 kuni hagiavalduse esitamiseni 13.03.2023. Seega on hagejate viivisenõue põhjendatud kogusummas 107,7 eurot.
8.Hageja palub edasiselt mõista kostjalt hageja kasuks välja viivis põhisummalt 7800 eurot protsendina VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates 14.03.2023 kuni kohtuotsuse tegemiseni kindla summana ning kuni kohustuse kohase täitmiseni.
9.Hageja palub kostjalt välja mõista igale reisijale sissenõudmiskulu 40 eurot, kokku 520 eurot (13 reisijat x 40 eurot). Kui võlausaldaja võib nõuda viivist, võib ta nõuda võlgnikult võla sissenõudmiskulude hüvitamist summas 40 eurot (VÕS § 1131 lg 1).
10.Kostja väidab oma seisukohas, et A Bi, D Bi, L H Li, B R Li ja R P vanematel ei olnud õigust allkirjastada oma alaealise laste eest nõude loovutamise lepingut. Hageja leiab, et kostja põhjendused seoses alaealiste reisijate nõuetega on pahatahtlikud ja kostja püüab kõrvale hiilida kohustusest maksta hüvitist ka alaealiste reisijate eest. Kostja puhul on tegemist lennuettevõtjaga, kes omab ja peab omama informatsiooni reisijate andmete kohta ja andmete kohta, mis on vajalikud hüvitise maksmiseks (sealhulgas andmed selle kohta, kes on alaealine reisija ja kes on alaealise reisija seaduslik esindaja). Seda põhjusel, et tegemist on reisijatega, kellele kostja osutab reisijaveoteenust, millega kaasneb paratamatult kostja kui lennuettevõtja poolt lennureisijate kui andmesubjektide isiklike andmete kogumine ja töötlemine.
11.Alaealised lapsed saavad reisida koos lapsevanemaga või koos notariaalselt volitatud esindajaga ning alaealise lapse nõuet saab loovutada üksnes lapsevanem või eestkostja. Hageja leiab, et A B ja D B lapsevanemal J B, kes on märgitud isana ka A B ja D B sünni tõendile, oli õigus loovutada A B ja D B nõue hagejale ning nõue on loovutatud; L H Li lapsevanemal K K, kes on emana märgitud ka L H Li rahvastikuregistri väljavõttele, oli õigus loovutada L H Li nõue hagejale ning nõue on loovutatud; B R Li lapsevanemal K Lil, kes on emana märgitud ka B R Li sünnitunnistusele, oli õigus loovutada B R Li nõue hagejale ning nõue on loovutatud; R P lapsevanemal M P, kelle lapsena on R P märgitud ka M P rahvastikuregistri väljavõttele, oli õigus loovutada R Pi nõue hagejale ning nõue on loovutatud. Seega on nii A Bi, D Bi, L H Li, B R Li kui
ka R Pi nõude loovutanud seaduslik lapsevanem. Kõik alaealised reisisid koos oma vanematega samal lennul ja olles märgitud vanematega samale lennu broneeringutele.
12.Lennuhüvitise nõuded on loovutatavad vastavalt VÕS §-le 164 nagu kõik muud võlaõiguslikud nõuded ning ei võlaõigusseadus ega määrus ei välista õigust lennuhüvitise nõue loovutada. Selline õigus enda lennuhüvitise nõue loovutada on ka alaealisel lapsel, kelle nimel on nõude loovutamise õigus lapse seaduslik esindaja. PKS § 120 lg 1 järgi on lapse seaduslikuks esindajaks vanem ning PKS § 116 lg 2 kohaselt on vanemal kohustus ja õigus hoolitsed alaealise lapse eest, mis hõlmab ka õigust hoolitsed lapse vara eest. Seetõttu on vanemal õigus sõlmida lapse nimel ka lennuhüvitise nõude loovutamise leping lapse nõude loovutamiseks (HMKo 2-19-6420, p 28; HMKo 2-18-126398, p 12; HMKo 2-19-12343, p 12; HMKo 2-18-113434; HMKo 2-19-7001).
13.Kostja väidab, et loovutamise lepingud ei ole kehtivad, kuna selleks on vastavalt PKS § 188 lõikele 1 punktile 11 vaja kohtu eelnevat nõuolekut, kuivõrd vastavalt loovutamislepingule tuleb sissenõutavalt summalt tasuda teenustasu lennuettevõttele. Vastavalt PKS § 183 lõike 1 teisele lausele peab eestkostja nõudma õigel ajal sisse eestkostetavale kuuluvad nõuded. Hageja märgib, et lapsevanemad on mõlemal juhul loovutanud nõude tervikuna hagejale vähendamata nõuet, seega hageja nõuab hagis nii reisijate A Bi, D Bi, L H Li, B R Li kui ka R P eest EU 261/2004 määrus artikkel 7 b alusel 3000 eurot (5 x 600 eurot), seega ei ole nõude loovutamisega nõuet vähendatud. A Bi, D Bi, L H Li, B R Li ja R P vanemad täidavad seadusest tulenevat kohustust ja kasutavad hageja teenust selleks, et sisse nõuda õigel ajal eestkostetavale kuuluvad nõuded – hüvitised 22.10.2022 kostja opereeritaval lennul MYX585 suunaga Tallinn – Hurgada hilinemise eest vastavalt EU 261/2004 määrus artikkel 7 c)’le. Hageja selgitab, et ükski reisija ei maksa hagejale ühtegi muud tasu peale tasu, mis arvestatakse maha tulemist, seega kui nõude sissenõudmine ei õnnestu, puudub reisijal kohustus hagejale midagi maksta ja hageja kannab ise kõik kohtumenetluse ebaõnnestumisega seotud kulud. Kui lapsevanem peaks iga kord, kui soovib sisse nõuda EU 261/2004 määrus artikkel 7 a, b või c alusel lapse nõuet pöörduma kohtusse, siis oleks see ebamõistlik ja ükski lapsevanem ei hakkaks sellele protsessile aega kulutama ning lennufirma pääseks kergekäeliselt kohustusest maksta alaealistele lastele EU 261/2004 määrus artikkel 7 a, b või c alusel hüvitist lennu hilinemise eest. On loomulik ja eluline, et lapsevanem nõuab üheskoos enda nõudega sisse ka oma alaealise lapse nõude, kelle pileti eest on ta tasunud ja millisele hüvitisele on alaealisel lapsel õigus.
14.Vanema poolt alaealise lapse lennuhüvitise nõude loovutamiseks ei ole vajalik kohtu nõusolek. PKS §-de 131 ja 188 kohaselt on kohtu nõusolek vajalik eelkõige tehinguteks, mis seoses varast ja õigustest loobumise või kohustuste tekitamisega, võivad kahjustada lapse varalisi huve. Selliste tehingute hulka ei kuulu lennuhüvitise nõude loovutamine, mille üheks eesmärgiks on vastupidiselt lapse varaliste huvide parandamine. Lennuhüvitise nõude loovutamine aitab tagada nõude kiire ja efektiivse rahuldamise ning lennuhüvitise lapsele väljamõistmise. Perekonnaõiguse üldiste põhimõtete ning PKS §-de 131 ja 188 mõtte vastane oleks tõlgendus, mille järgi peaks vanem saama kohtu nõusoleku selleks, et loovutada lapse nõue olukorras, kus nõude loovutamise eesmärk on lapse huvide tõhusam tagamine ja nõude efektiivsem realiseerimine. Samuti kui vanem oleks kohustatud iga väiksema asja korral, nagu lapse lennuhüvitise nõude loovutamine, saama kohtu nõusoleku, siis selle protsessi tülikuse ja ajakulu tõttu neid nõusolekuid ei küsitaks ning pigem jäetaks laste lennuhüvitis sisse nõudmata. Sellisel juhul aeguksid laste lennuhüvitise nõuded ära ning lapsed jääksid sootuks õiguskaitseta ning ainus, kes sellest võidaks, on pahatahtlik lennuettevõte, kes enda kohustusi ei täida ning kelle huvi on vältida reisijatele lennuhüvitise maksmist. PKS § 123 järgi tuleb
lapsesse puutuvates asjades aga lähtuda esmajoones lapse huvidest. Lapse lennuhüvitise nõude loovutamine on lapse huvides, kuna võimaldab nõuet kohtu kaudu tõhusamalt välja nõuda ja saavutada lapsele hüvitise väljamõistmine.
15.Riigikohus on leidnud, et ainuüksi see, kui lepingudokument on allkirjastatud mitte lepingus märgitud ajal, vaid hiljem, ei välista lepingust tulenevate õiguslike tagajärgede tekkimist (vt Riigikohtu 23. oktoobri 2013. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-96-13, p 34). Käesoleval juhul ei sisalda nõude loovutamise lepingud endas kokkuleppe sõlmimise kuupäeva, kuid sealt nähtub reisijate selge tahe oma nõude loovutamiseks hagejale (eelkõike lepingu p 1). Seega ei oma tähtsust see, millal on nõude loovutamise leping poolte poolt allkirjastatud. Nõude loovutamisest on kostjale teatatud ka kohtu kaudu maksekäsu kiirmenetluses ja hiljem hagimaterjalide kättetoimetamisega (VÕS § 170) ning lisaks sellele on esitatud senise võlausaldaja ja hageja poolt allkirjastatud leping nõude loovutamise kohta (VÕS § 172).
16.Hageja palub mõista välja kostjalt hageja kasuks võlgnevus kokku summas 7800 eurot, viivis 13.03.2023 seisuga summas 107,70 eurot, sissenõudmiskulud summas 520 eurot, viivis põhisummalt 7800 eurot protsendina VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates 14.03.2023 kuni kohtuotsuse tegemiseni, viivis põhisummalt 7800 eurot protsendina VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras kohtuotsuse tegemisele järgnevast päevast kuni nõude täieliku täitmiseni. Kostja vastuväited hagile
17.Kostja vaidleb hagile osaliselt vastu. Kostja võtab hagi osaliselt õigeks ja tunnistab nõudeid järgnevate reisijatega seonduvate lennuhüvitise nõuete osas: J B, H L, K K, K
L, M P, M V, O V, T D.
18.Kostja vaidleb vastu seoses reisijatega A B, D B, L H L, B R L ja R P esitatud (i) lennuhüvitise maksmise nõudele; (ii) viivisenõudele ning (iii) seadusjärgsetele sissenõudmiskulude nõudele, kuivõrd alaealiste reisijate nimel nõude loovutamise lepingu sõlmimiseks puudus kohtu nõusolek. Samuti ei ole hageja tõendanud nõude loovutamise lepingu lapse nimel allkirjastanud isiku esindusõigust. PKS § 131 lg 1 teise lause kohaselt peab lapse nimel tehingute tegemiseks vanematel olema kohtu nõusolek. Lapse nimel tehingute tegemiseks peab vanematel olema kohtu nõusolek juhtudel, kui seda PKS § 187 ja § 188 lõike 1 punktide 1–3, 5 ja 7–11 kohaselt vajab ka eestkostja. PKS § 188 lg 1 p 11 kohaselt ei või eestkostja eestkostetava nimel kohtu eelneva nõusolekuta teha tehingut, mis lõpetab eestkostetava nõude, vähendab seda või selle tagatist või loob sellise kohustuse. Nõue, et eestkostja peab teatud tehingute tegemiseks hankima kohtu nõusoleku, on kehtestatud lapse huvide kaitseks, vältimaks liiga kergekäeliselt lapse varasse puutuvate otsuste tegemist vanema poolt ning võimalikke kuritarvitusi. Selleks, et see kaitse saaks realiseeruda, tuleb kohtul kontrollida konkreetse tehingu, mille tegemiseks nõusolekut taotletakse, asjaolusid ja tagajärgi. Lisaks kontrollib kohus sellisel juhul vanema esindusõiguse olemasolu ning ühise esindusõiguse puhul teise vanema nõusolekut lapse varaga tehingu tegemiseks. Kohtu eelneva nõusolekuta tehtud mitmepoolne tehing on tühine (PKS § 189 lg 1).
19.Käesoleval juhul on hageja esitanud nõude loovutamise lepingud, mille kohaselt loovutasid alaealised reisijad A B, D B, L H L, B R L ja R P lennuhüvitise nõude ning sellega kaasnevad nõuded, sh viivisenõude, kostja vastu. Võlausaldajaks sai nõude loovutamise tulemusel alaealise lapse asemel hageja. Lennuabi tasu nõude sissenõudmise eest on nõude loovutamise lepingu punkti 4 kohaselt 30% tulemist. Alaealistest lastest reisijatel ei ole pärast nõude loovutamist võimalik mõjutada hageja poolt esitatava nõude suurust. Seega on tegemist tehinguga, millega lõppeb alaealiste reisijate nõudeõigus kostja vastu (ning tekib nõudeõigus hageja vastu tulemi osas),
millisel juhul on alaealise lapse nimel tehingu tegemiseks vaja hankida kohtu eelnev nõusolek.
20.Muuhulgas ei oma tähtsust see, kui nõude sissenõudmine ei õnnestu, puudub reisijal kohustus hagejale midagi maksta, kuivõrd see ei muuda fakti, et nõude loovutamisel lõppeb alaealise lapse nõue kostja vastu PKS § 131 tähenduses ning alaealisel lapsel pole enam õigust oma seaduslike esindajate kaudu lennuettevõtja vastu nõuet esitada. Samuti ei takistaks taotluse esitamine kohtu nõusoleku saamiseks eestkostetava kohustuste täitmist, mh kohustust nõuda õigel ajal sisse eestkostetavale kuuluvad nõuded. Määrus ei sätesta lennuhüvitise nõuete aegumistähtaega, s.t lennuhüvitisele nõuetele kohaldatakse siseriiklikku õigust. Seega aeguvad lennuhüvitise nõuded kolme aasta jooksul alates lennu toimumisest. Hageja ei ole tõendanud, et alaealiste reisijate vanematel oli nõude loovutamise lepingu sõlmimiseks kohtu eelnev nõusolek. Kuivõrd kohtu eelnevat nõusolekut ei ole taotletud, ei ole ka kontrollitud, kas nõude loovutamised on alaealiste huvides, kas nõude loovutamise lepingu allkirjastanud isikud omavad esindusõigust ning kas teine hooldusõiguslik vanem (ühise hooldusõiguse korral) on nimetatud tehingu tingimustega nõus. Samuti ei ole võimalik välja selgitada seda, kas saadavad rahalised vahendid, juhul kui kohus nõude rahuldab, on vajalikud lapse ülalpidamiseks, vara valitsemiseks või tuleks need paigutada eraldi pangakontole vastavalt PKS § 186 lg-le 1.
21.Eeltoodust johtuvalt leiab kostja, et alaealiste nimel sõlmitud nõude loovutamise puhul on tegemist nõude lõppemisega PKS § 188 lg 1 p 11 kohaselt ning tulenevalt asjaolust, et puudus kohtu nõusolek nimetatud tehingu sõlmimiseks, on nimetatud tehingud tühised. Kuivõrd nõudeid ei ole kehtivalt loovutatud, ei ole hagejal õigus nõude nende reisijate osas lennuhüvitist ega sellega seonduvalt seadusjärgsete sissenõudmiskulude ega viivise hüvitamist.
22.Juhul, kui kohus leiab, et nõuded ei ole PKS § 188 lg 1 p 11 kohaselt lõppenud, leiab kostja, et tegemist on olukorraga, kus nõuded on vähenenud, millisel juhul on eestkostjal vaja tehingu tegemiseks kohtu eelnevat nõusolekut. Lepingu punktide 3 ja 4 kohaselt saab hageja nõude sissenõudmise eest tasu 30% ulatuses kostja poolt vabatahtlikult täidetud ja faktiliselt välja makstud summast. Seega on alaealisel lapsel õigus saada nõude eest kuni 70% lennufirma poolt välja makstud summast. Kusjuures, lepinguga antakse hagejale õigus pidada nõude osas läbirääkimisi ja leppida tulemi suuruses kokku vastavalt oma paremale äranägemisele. See aga tähendab, et Määrusega fikseeritud hüvitissumma, millele alaealisel reisijal võib olla nõudeõigus, võib väheneda teoreetiliselt nullini, olenevalt üksnes hageja äranägemisest (nõude loovutamise lepingu punkt 6). Näiteks olukorras, kus hageja otsustab vastavalt oma äranägemisele nõuet mitte realiseerida, ei ole alaealisel lapsel võimalik nõuet maksma panna, kuivõrd sõlmitud nõude loovutamise lepinguga loovutas alaealine reisija oma nõude ja sellega kaasnevad nõuded (sh viivisenõuded) tervikuna hagejale. Käesoleval juhul ei ole kohus andnud eelnevalt hinnangut, kas kokkulepitud tingimustel nõude loovutamine ja loovutamise tulemusena saadav tulem, mis on igal juhul väiksem kui Määrusest alaealisest lapsest reisijale tulenev nõue, on alaealise lapse huvides. Eeltoodust johtuvalt leiab kostja, et alaealiste nimel sõlmitud nõude loovutamise tehingud on tühised ning nõudeid ei ole kehtivalt loovutatud. Kuivõrd nõudeid ei ole kehtivalt loovutatud, ei ole hagejal õigus nõude nende reisijate osas lennuhüvitist ega sellega seonduvalt seadusjärgsete sissenõudmiskulude ega viivise hüvitamist.
23.Juhul, kui kohus leiab, et lapse nimel nõude loovutamise lepingu sõlmimiseks ei ole kohtu nõusolekut vaja, märgib kostja, et hageja ei ole tõendanud allkirjastanute esindusõigust lapse nimel seesuguste lepingute sõlmimiseks. Nimelt on nõude loovutamise lepingud allkirjastanud alaealiste reisijate A B ja D B nimel keegi J B; L H
L nimel keegi K K; B R Li nimel keegi K L; ning R P nimel keegi M P. Samas ei ole ühtegi esindusõigust tõendavat dokumenti kohtumenetluses esitatud. Sama perekonnanimi nimetatut ei tõenda. Kokkuvõtlikult palub kostja jätta nõuded seoses reisijatega A B, D B, L H L, B R L ja R P rahuldamata
24.Nõude loovutamise lepingute tagantjärgi sõlmimise fakti ehk nende sõlmimist pärast maksekäsu kiirmenetluse avalduse ja hagiavalduse esitamist tuleks arvestada menetluskulude väljamõistmisel. Kostja on seisukohal, et kõik menetluskulud tuleb sõltumata nõude rahuldamise ulatusest jätta TsMS § 162 lg 4 alusel jätta hageja kanda. TsMS § 162 lg 4 kohaselt, kohus võib jätta kulud täielikult või osaliselt poolte endi kanda, kui vastaspoole kulude väljamõistmine poolelt, kelle kahjuks otsus tehti, oleks tema suhtes äärmiselt ebaõiglane või ebamõistlik. Hageja poolt kohtusse pöördumine olukorras, kus hageja on esitanud maksekäsu kiirmenetluse avalduse ja hagiavalduse ilma, et hageja oleks nõuete omanikuks saanud, on selgelt pahauskne. Seega menetluskulude kandmine kostja poolt oleks äärmiselt ebaõiglane. Kostja leiab, et asjaolu, et hageja ei olnud maksekäsu kiirmenetluse avalduse ega hagiavalduse esitamise hetkel lennuhüvitise nõuete omanik, tuleks võtta arvesse menetluskulude kindlaksmääramisel. Kostja ei saa nõustuda sellega, et nõue oli loovutatud juba nõude loovutamise lepingu allkirjastamisega üksnes reisijate poolt. Hageja esitas hagiavalduse lisana üksnes reisijate poolt allkirjastatud nõude loovutamise lepingud. Maksekäsu kiirmenetluse avalduse (25.01.2023) ega ka hagiavalduse esitamise hetkel (14.03.2023) ei olnud tõendina esitatud nõude loovutamise lepingud mõlema poole poolt allkirjastatud.
25.Kostja on seisukohal, et hagiavalduse lisas 1 esitatud lepingute puhul oli tegemist üksnes reisijate ühepoolse tahteavaldusega sõlmida mõlema poole poolt allkirjastatud nõude loovutamise leping. Kui vastavalt lepingupoolte kokkuleppele tuleb leping sõlmida teatud vormis, ei loeta lepingut sõlmituks enne, kui lepingule on antud ettenähtud vorm (VÕS § 11 lg 2). Esialgselt esitatud lepingu kavanditest nähtus selgelt, et lepingupoolte soov oli, et leping jõustuks selle allkirjastamisel. Kuivõrd tegemist peab olema allkirjastatud lepinguga, ei piisa reisija ühepoolsest tahteavaldusest.
26.Lisaks rõhutab kostja, et esimene kompromissiettepanek tehti hagejale heas usus enne, kui reisijate poolt ühepoolselt allkirjastatud nõude loovutamise lepingud kostjale edastati. Kusjuures, just esimeses kompromissiettepanekus küsiski kostja dokumente nõuete loovutamise kohta, mis hageja maksekäsu kiirmenetluse avalduses väitis olid juba sõlmitud. Üksnes pärast seda, kui kostja nõude loovutamist tõendavaid dokumente palus, lasi hageja reisijatel nõude loovutamise lepingud allkirjastada. Seejuures allkirjastas nõude loovutamise lepingud kostja esindaja alles 06.04.2023, s.o. pärast hagiavalduse esitamist. Lisaks märgib kostja, et pole tõendatud, et hageja või reisijad oleksid enne maksekäsu kiirmenetluse avalduse esitamist kordagi kostja poole lennuhüvitise nõudega pöördunud. Seega oli välistatud ka võimalus saavutada kohtuväline kompromiss. Võttes arvesse käesoleva menetluse käiku, palub kostja jätta menetluskulud täies ulatuses hageja kanda. Kohtuotsuse põhjendused
27.Kohus, tutvunud hagiavalduse ja kostja vastusega, uurinud esitatud avaldusi ja tõendeid, leiab, et hagi tuleb rahuldada.
28.Vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 440 lg-tele 1 ja 3 rahuldab kohus hagi, kui kostja kohtule esitatud avalduses võtab hageja nõude õigeks. Kohus leiab, et asjas on seadusest tulenevalt põhjendatud osaliselt hagi õigeksvõtul põhineva otsuse tegemine, kuna kostja on 14.06.2023 esitatud vastuses hagi osaliselt õigeks võtnud J Bi,
H Li, K Ku, K Li, M P, M Vi, O V ja T Di osas. Nimetatud reisijatega seotud põhinõue on 4800 eurot (8x600), sissenõudmiskulude nõue 320 eurot (8x40 eurot), viivisenõue 13.03.2023 seisuga 66,28 eurot ning täiendav viivisenõue VÕS § 113 lg-s 1 sätestatud määras põhivõlgnevuselt 4800 eurot alates 14.03.2023 kuni kohustuse kohase täitmiseni. Nimetatud nõuete osas teeb kohus õigeksvõtul põhineva otsuse ja mõistab vastavad summad kostjalt hageja kasuks välja.
29.Tulenevalt TsMS § 444 lg-st 3 jätab kohus kostja õigeksvõtul põhinevast otsusest välja kohtuotsuse kirjeldava ja põhjendava osa.
30.Kooskõlas TsMS § 468 lg 1 p-ga 1 on hagi õigeksvõtul põhinev otsus tagatiseta viivitamata täidetav. Seega on käesolev otsus tagatiseta viivitamata täiendatav osas, millega kostjalt on hageja kasuks välja mõistetud põhinõue 4800 eurot, sissenõudmiskulud 320 eurot, viivised 13.03.2023 seisuga 66,28 eurot ning viivised VÕS § 113 lg-s 1 sätestatud määras põhivõlgnevuselt 4800 eurot alates 14.03.2023 kuni kohustuse kohase täitmiseni.
31.Järgnevalt analüüsib kohus hageja nõuet osas, millele kostja on vastu vaielnud. Kostja on asunud seisukohale, et hageja nõue on põhjendamatu osas, milles see puudutab alaealisi reisijaid A Bit, D Bit, L H Li, B R Li ja R Pi.
32.Asjas puudub vaidlus, et eelnimetatud alaealised reisid koos oma vanemaga 22.10.2022 SmartLynx Airlines Estonia OÜ opereeritaval lennul MYX585 suunaga Tallinn – Hurgada. Lennu vahemaa on 3647 km. Lend pidi väljuma 22.10.2022 kell 14:30, väljus aga hilinemisega 23.10.2022 kell 04:30 (dtl 55). Eelnimetatud lend hilines 10 tundi ja reisijatel tekkis tulenevalt EU 261/2004 määrusest õigus nõuda artikkel 7 c) alusel hüvitist 600 eurot reisija kohta. Kõikide alaealiste nimel on nende vanem loovutanud oma hüvitise nõuded Lennuabi OÜ-le (dtl 73-97).
33.Kostja vaidleb hageja nõudele seoses alaealiste reisijatega vastu põhjendusel, et hageja ei ole tõendanud nõude loovutamise lepingu lapse nimel allkirjastanud isiku esindusõigust ning selliste tehingute tegemiseks ei ole olnud kohtu luba.
34.Kohus märgib, et perekonnaseaduse (PKS) § 183 lg-st 1 tuleneb, et eestkostja peab nõudma õigel ajal sisse eestkostetavale kuuluvad nõuded ning valitsema eestkostetavale kuuluvat kinnisvara. PKS § 120 lg 1 kohaselt on hooldusõiguslik vanem lapse seaduslik esindaja. PKS § 120 lg-st 7 tuleneb, et teise vanema nõusolekut eeldatakse, kui vanem esindab last iseseisvalt. Seega oli alaealiste seaduslikel esindajatel, s.o nende eestkostjatel (lapsevanemal) kohustus nõuda sisse eestkostetavatele kuuluvad nõuded. Kohtu hinnangul ei ole tegemist PKS § 188 lg 1 p-s 11 käsitletud olukorraga, mille kohaselt eestkostja ei või eestkostetava nimel kohtu eelneva nõusolekuta teha tehingut, mis lõpetab eestkostetava nõude, vähendab seda või selle tagatist või loob sellise kohustuse, välja arvatud käesoleva seaduse § 186 lõikes 4 sätestatud juhtudel. Nimelt ei ole lapsevanemad vähendanud alaealistele kuuluvaid nõudeid, vaid loovutanud need tervikuna ja kandnud üksnes nõude sissenõudmisega seotud kulud. Kohtu hinnangul ei tähenda asjaolu, et nõude sissenõudmisega kaasnevad kulud, et tehing oleks tehtud tingimusel, mis ei ole alaealiste huvides. Seega on kostja vastuväited põhjendamatud.
35.Täiendavalt on kostja asunud seisukohale, et juhul, kui kohus leiab, et lapse nimel nõude loovutamise lepingu sõlmimiseks ei ole kohtu nõusolekut vaja, ei ole hageja tõendanud
allkirjastanute esindusõigust lapse nimel seesuguste lepingute sõlmimiseks. Kohus leiab, et ka nimetatud kostja väide on ümber lükatud. Hageja on esitanud tõendid selle kohta, et alaealiste nimel loovutamise lepingud sõlminud isikud olid konkreetse alaealise lapsevanemad.
36.Kohus on seisukohal, et A Bi ja D Bi lapsevanemal J Bil, kes on märgitud isana A Bi ja D Bi sünni tõendile (dtl 119-120), oli õigus loovutada A Bi ja D Bi nõue hagejale ning nõue on loovutatud; L H Li lapsevanemal K Kul, kes on emana märgitud ka L H Li rahvastikuregistri väljavõttele (dtl 121-123), oli õigus loovutada L H Li nõue hagejale ning nõue on loovutatud; B R Li lapsevanemal K Lil, kes on emana märgitud ka B R Li sünnitunnistusele (dtl 125), oli õigus loovutada B R Li nõue hagejale ning nõue on loovutatud; R P lapsevanemal M Pl, kelle lapsena on R P märgitud M P rahvastikuregistri väljavõttele (dtl 127-129), oli õigus loovutada R Pi nõue hagejale ning nõue on loovutatud. Seega on nii A Bi, D Bi, L H Li, B R Li kui ka R P nõude on loovutanud seaduslik esindaja ehk lapsevanem. Kõik alaealised reisisid koos oma vanematega samal lennul ja olid märgitud vanematega samale lennu broneeringutele.
37.Kohus leiab, et eeltoodust tulenevalt on kostja vastuväited põhjendamatud, seega tuleb kostjal ka seoses alaealiste reisijatega hagejale hüvitada 600 eurot reisija kohta. Nimelt EU 261/2004 määruse artikkel 7 c) alusel saavad reisijad hüvitist 600 euro ulatuses kõikide muude kui punktides a (kuni 1500 km) või b (üle 1500 km) nimetatud lendude puhul. Tallinn – Hurgada lennu vahemaa on 3647 km. Lend lükati edasi 5 korda, kui see pidi algselt väljuma 22.10.2022 kell 14:30, siis väljus see alles 23.10.2022 kell 04:30. Seega hilines ainuüksi väljumise aeg 10 tundi. Kostja ei ole nimetatud asjaoludele vastu vaielnud, mistõttu tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista täiendavalt põhinõue 3000 eurot (600x5).
38.Hageja nõuab kostjalt ka iga reisija kohta sissenõudmiskulude hüvitamist summas 40 eurot. VÕS § 1131 lg 1 kohaselt, kui võlausaldaja võib nõuda viivist, võib ta nõuda võlgnikult võla sissenõudmiskulude hüvitamist summas 40 eurot. Antud juhul on hagejal õigus nõuda viivist, seega tuleb kostjalt kooskõlas VÕS § 1131 lõikega 1 hageja kasuks välja mõista ka iga alaealise reisijaga seotud sissenõudmiskulud kokku summas 200 eurot (40x5).
39.Hageja on esitanud kostja vastu ka viivisenõude. Hageja nõuab kostjalt viiviseid põhivõlgnevuselt VÕS § 113 lg-s 1 sätestatud määras. Alaealiste reisijatega seotud põhivõlgnevus on 3000 eurot. Kohus märgib, et VÕS § 101 lg 1 p 6 kohaselt, kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda viivist. VÕS § 113 lg-st 1 tulenevalt rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. Kohus leiab, et hagejal on õigus kostjalt nõuda viivist VÕS § 113 lg-s 1 sätestatud viivisemääras. Hagejal soovib viivise väljamõistmist alates maksekäsukiirmenetluse avalduse esitamisest, mis oli 25.01.2023. Võttes arvesse, et alaealise reisijatega seotud põhinõue on 3000 eurot, tuleb kostalt hageja kasuks perioodil 25.01.2023 kuni 13.03.2023 välja mõista viivised 41,42 eurot.
40.Hageja nõuab kostjalt hagi esitamise ajaks mitte sissenõutavaks muutunud viiviste väljamõistmist. TsMS § 367 alusel võib viivisenõude koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Eelkõige võib viivist nõuda selliselt, et kohus mõistaks selle välja kindla summana kuni otsuse tegemiseni ja edasi protsendina põhinõudest. Kohus leiab, et hageja vastav nõue kuulub TsMS § 367 alusel rahuldamisele ning kostjalt tuleb hageja kasuks välja mõista viivis põhinõudelt summas 3000 eurot VÕS § 113 lg-s 1 sätestatud määras alates 14.03.2023 kuni põhinõude täitmiseni.
41.Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 124 alusel on hagihind 9 246,70 eurot. Menetluskulud
42.TsMS § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses. TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Võttes arvesse, et kohus rahuldab hagi, tuleb menetluskulud jätta TsMS § 162 lg 1 alusel kostja kanda.
43.Seoses kostja väitega, et käesolevas asjas tuleks menetluskulud jätta hageja kanda, märgib kohus, et kohtu hinnangul on nimetatud kostja seisukoht põhjendamatu. Hageja on teinud kõik endast oleneva, et saavutada kostjaga kokkulepe enne käesolevas asjas hagiavalduse esitamist, kuid kostja enda tegevuse tagajärjel ei ole kokkulepet sõlmitud. Juhul, kui kostjal tekkis enne kokkuleppe sõlmimist küsimus nõude loovutamise või lapsevanemate esindusõiguse osas, oli kostjal alati võimalik küsida hagejalt selle kohta täiendavaid tõendeid. Ka seda ei ole kostja teinud.
44.TsMS § 174 lg 2 kohaselt määrab maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist. TsMS § 174 lg-st 4 tulenevalt, kui maakohus kohtuotsuses või asja lõpetavas määruses menetluskulusid kindlaks ei määra, määrab tsiviilasja lahendanud maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks pärast kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse jõustumist TsMS § 177 lõikes 2 sätestatud korras. Kohus on seisukohal, et käesolevas asjas menetluskulusid kohtuotsuse tegemisel kindlaks ei määrata ning kohus lahendab menetluskulude küsimuse TsMS § 174 lg 2, 4 alusel pärast kohtuotsuse jõustumist.