lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
lahend.eeKohtudValdkonnadRiigi TeatajaEesti kohtulahendite otsing · nimistu.ee andmetel
Kohtulahendid/2-18-17719/42

Võlaõigus › Võõrandamislepingud

TsiviilasiJõustunudTartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium · 29.10.2019

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
Kohtuasja number
2-18-17719/42
Asja liik
Tsiviilasi
Kategooria
Võlaõigus › Võõrandamislepingud
Menetlusliik
Hagimenetlus
Kuulutamise aeg
29.10.2019
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
1270
Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Tartu Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Viivi Tomson, Kersti Kerstna-Vaks, Triin Uusen-Nacke

Määruse tegemise koht ja aeg

Tartu, 29. oktoober 2019

Tsiviilasja number

2-18-17719

Tsiviilasi

Kersti Aunbaumi hagi Arden Arrovali vastu kahju hüvitamiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Tartu Maakohtu 24. septembri 2019 määrus

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

Kersti Aunbaumi määruskaebus

Kohtuistungi toimumise aeg

Kirjalik menetlus

Menetlusosalised ja nende

Määruskaebuse esitaja: Kersti Aunbaum (isikukood XXXXXXXXXXX ), esindaja advokaat Heiki Kuningas Vastustaja: Arden Arroval (isikukood XXXXXXXXXXX ), esindaja vandeadvokaat Maria Mägi-Rohtmets

1.Jätta Kersti Aunbaumi määruskaebus rahuldamata.
2.Jätta Tartu Maakohtu 24. septembri 2019 määrus muutmata.
3.Jätta menetluskulud Kersti Aunbaumi kanda. Menetluskulude rahalise suuruse määrab kindlaks asja lahendanud maakohus Määrus ei ole Riigikohtule edasikaevatav

esindajad

RESOLUTSIOON

Edasikaebamise kord

ASJAOLUD

Sarnased lahendid

Võlaõigus
  • 17.07.20262-26-111516/11Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja
  • 15.07.20262-26-3243/4Tartu Maakohus Võru kohtumaja Võrus
  • 14.07.20262-26-114762/3Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 13.07.20262-23-116107/17Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 10.07.20262-26-114513/3Tartu Maakohus Tartu kohtumaja
  • 09.07.20262-26-113382/3Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
1.
Tartu Maakohtu menetluses on Kersti Aunbaumi (hageja) hagi Arden Arrovali (kostja) vastu kahju hüvitamiseks. Tartu Maakohtu 19. juuni 2019 määrusega rahuldas kohus kostja taotluse menetluskulude katteks tagatise määramiseks osaliselt ja määras kostja eeldatavate menetluskulude katteks tasumisele kuuluva tagatise suuruseks 1860 eurot, mis tuleb maksta kolme 620 euro suuruse osamaksena alates määruse jõustumisest 14 päeva jooksul. Tartu Maakohtu määrus jõustus 9. septembril 2019 Tartu Ringkonnakohtu 9. septembri 2019 määrusega, millega jäeti hageja määruskaebus rahuldamata ning tagatise tasumise tähtpäev saabus 23. septembril 2019.

MAAKOHTU SEISUKOHT

2.Tartu Maakohus jättis 24. septembri 2019 määrusega hagi läbi vaatamata ja menetluskulud hageja kanda. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 197 teise lause kohaselt kui hageja tähtaja jooksul tagatist kostja eeldatavate menetluskulude katteks ei anna, jätab kohus kostja taotlusel hagi läbi vaatamata. TsMS § 423 lg 1 p 12 järgi jätab kohus hagi läbi vaatamata, kui hageja ei anna kohtu määratud tähtaja jooksul tagatist kostja eeldatavate menetluskulude katteks. Hageja on 21. septembril 2019 saatnud kohtule e-kirja selgitusega, et on asunud õppima kõrgkooli tasulisele õppekohale ning õppemaksu tõttu on tema majanduslik olukord halvenenud. Maakohtu hinnangul kinnitab nimetatud asjaolu veelgi enam seda, et kostja taotlus menetluskulude tagatise nõudmiseks on põhjendatud. Hageja ei ole esitanud maksekorraldust kohtu poolt määratud tähtajaks kostja eeldatavate menetluskulude katteks tagatise esimese osamakse tasumise kohta. Tagatise tasumine ei ole tuvastatav ka kohtu infosüsteemi nõuete arvestamise programmist. Samuti ei ole hageja taotlenud esimese osamakse tasumise tähtaja pikendamist. Kostja on taotlenud hagi läbi vaatamata jätmist, juhul kui hageja kohtu määratud tähtajaks tagatist ei anna. Kohus hoiatas hagejat 19. juuni 2019 määruses, et tähtajaks tagatise tasumata jätmisel jätab kohus hagi läbi vaatamata. Kuna hageja ei olnud kohtu määratud tähtajaks tagatise esimest osamakset tasunud, siis jättis maakohus hagi TsMS § 197 ja § 423 lg 1 p 12 alusel läbi vaatamata ja menetluskulud TsMS § 168 lg 2 alusel hageja kanda.

MÄÄRUSKAEBUS

3.Hageja esitas maakohtu määruse peale määruskaebuse, milles palub tühistada maakohtu määrus ning teha asjas uus määrus, millega jätkata menetlust ja anda hagejale mõistlik aeg tagatise tasumiseks. Määruskaebuse kohaselt on maakohus rikkunud TsMS § 64 lg-t 1, mille kohaselt võib kohus tema määratud menetlustähtaega põhistatud avalduse alusel või omal algatusel mõjuval põhjusel pikendada. TsMS § 196, § 197 ja § 423 lg 1 p 12 ei välista TsMS § 64 lg 1 kohaldamist. Hageja esitas avalduse 21. septembril 2019, mis oli puhkepäev. Tähtaeg saabus 23. septembril 2019, seega oli avaldus saabunud kohtusse enne tähtaja möödumist. Hageja 21. septembri 2019 taotlus on jäänud maakohtu poolt lahendamata. 24. septembri 2019 määruses on viide hageja taotlusele, kuid seisukohta selle põhjendatuse osas pole maakohtu poolt võetud. Hageja võeti vastu Tartu Ülikooli peale Tartu Maakohtu 19. juuni 2019 määrusele määruskaebuse esitamist. Seoses õppima asumisega on lisandunud hageja igakuistele rahalistele kohustustele 333 euro suurune (suurus sõltub ainepunktide mahust semestril)

õppemaksu tasumise kohustus. Hageja taotles küll enda vabastamist tagatise maksmisest, kuid see ei välista TsMS § 64 lg 1 kohaldamist. Kohus oleks pidanud enda initsiatiivil menetlustähtaega pikendama. Hageja õigust õiglasele menetlusele ja õiguste kaitsele ei saa piirata sellega, et kostja valis endale kalli advokaadi. Hageja palub kaaluda põhiseaduslikkuse järelevalve menetluse algatamist TsMS § 197 ja § 423 lg 1 p 12 põhiseadusele vastavuse suhtes.

4.Kostja vaidles määruskaebusele vastu ja palus jätta see rahuldamata. Kostja leiab, et puudub alus põhiseaduslikkuse järelevalve menetluse algatamiseks.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

5.Ringkonnakohus leiab, et määruskaebus tuleb jätta rahuldamata ja maakohtu määrus muutmata (TsMS § 659, § 657 lg 1 p 1). Ükski määruskaebuses esitatud väide ei anna alust maakohtu määruse muutmiseks ega tühistamiseks. Menetluskulud tuleb jätta hageja kanda.
6.Määruskaebuse kohaselt on maakohus rikkunud TsMS § 64 lg-t 1, jättes hageja taotluse tagatise tasumise tähtaja pikendamiseks lahendamata. TsMS § 64 lg 1 kohaselt võib kohus tema määratud menetlustähtaega põhistatud avalduse alusel või omal algatusel mõjuval põhjusel pikendada. Tähtaega võib korduvalt pikendada üksnes vastaspoole nõusolekul. Ringkonnakohus ei nõustu hageja seisukohaga, et kuigi hageja taotles 21. septembri 2019 ekirjas enda vabastamist tagatise tasumisest, tuli kohtul kaaluda ka tähtaja pikendamist TsMS § 64 lg 1 alusel. Tegemist ei ole samasisuliste taotlustega ning tagatise tasumise tähtaja pikendamist ei ole hageja taotlenud.
7.Vastuseks määruskaebusele selgitab ringkonnakohus täiendavalt, et tähtaja pikendamiseks tulnuks hagejal esitada kohtule põhistatud taotlus TsMS § 64 lg 1 järgi, sellist taotlust hageja kohtule esitanud ei ole. Ka määruskaebuses leiab avaldaja, et hageja on taotlenud enda vabastamist tagatise maksmisest. Määruskaebuse seisukoht, mille kohaselt oleks kohus pidanud omal initsiatiivil tähtaja pikendamist kaaluma, ei ole õiguslikult põhjendatud. Tartu Ringkonnakohus on lahendanud 9. septembri 2019 määrusega hageja määruskaebuse Tartu Maakohtu 19. juuni 2019 määruse peale, millega maakohus kohustas hagejat andma kostja eeldatavate menetluskulude katteks tagatise.
8.Hageja on esitanud taotluse algatada põhiseaduslikkuse järelevalve TsMS § 197 ja § 423 lg 1 p 12 põhiseadusele vastavuse kontrollimiseks. PSJKS § 9 lg 1 kohaselt kui esimese või teise astme kohus on kohtuasja lahendamisel jätnud kohaldamata mis tahes asjassepuutuva õigustloova akti või välislepingu, tunnistades selle põhiseadusega vastuolus olevaks, või kui esimese või teise astme kohus on kohtuasja lahendamisel tunnistanud õigustloova akti andmata jätmise põhiseadusega vastuolus olevaks, edastab ta vastava otsuse või määruse Riigikohtule. Normi kohtus põhuseadusvastaseks tunnistamise ja kohaldamata jätmise ning sellega põhiseaduslikkuse järelevalve menetluse algatamise eelduseks on vaidlusaluse normi asjassepuutuvus (PS § 15 lg 1 teine lause ja selle rakendamiseks kehtestatud PSJKS § 9 ja § 14 lg 2 esimene lause). Asjassepuutuvaks on norm, mida tuleb kohtuasja lahendamisel kohaldada ja mille põhiseadusvastasuse korral peaks kohus otsustama teisiti kui selle põhiseaduspärasuse korral (Riigikohtu üldkogu 26. märtsi 2013 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-140-12, p 18).

Ringkonnakohus märgib, et Riigikohus on väljendanud seisukohta, et tagatise andmise määramine kostja eeldatavate menetluskulude katteks ei ole vastuolus põhiseadusega. Tagatise andmise määramine on kohtu kaalutlusotsus, kus kohus peab arvestama mõlema poole huvidega. Kohus võib tulenevalt TsMS § 196 lg-st 21 jätta vaatamata sellele, et tagatise nõudmise eeldused on täidetud, tagatise siiski täielikult või osaliselt nõudmata või määrata selle tasumise osade kaupa. Tagatise andmise määramisel on eesmärgiks kaitsta kostjat juhuks, kui hageja majandusliku seisundi tõttu või muul põhjusel võib kostja menetluskulude sissenõudmine hagejalt osutuda raskendatuks (Riigikohtu 1. veebruari 2010 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-158-09, p 16). Ringkonnakohtu hinnangul ei ole ka hagi läbivaatamata jätmine põhjusel, et hageja jätab kohtu määratud tähtajaks tagatise kostja eeldatavate menetluskulude katteks tasumata, põhiseadusega vastuolus.

9.Määruskaebuse rahuldamata jätmise tõttu tuleb selle lahendamisega seotud menetluskulud jätta hageja kanda (TsMS § 171 lg 1). Maakohus ei ole otsuses poolte menetluskulusid rahaliselt kindlaks määranud. TsMS § 174 lg 4 teise lause kohaselt ei määra kõrgema astme kohus kindlaks menetluskulude rahalist suurust kaebuse lahendamisel maakohtu kohtuotsuse või asja lõpetava määruse peale, millega maakohus menetluskulusid kindlaks ei määranud. Seega määrab kogu asja menetluskulud kindlaks maakohus pärast tsiviilasja sisulise lahendamise kohta tehtud kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse jõustumist (TsMS § 177 lg 1 p 2 ja lg 2). Kui menetlusosaline ei esita kohtu määratud tähtaja jooksul menetluskulude nimekirja või ei teata, et ta kulude hüvitist ei soovi, määrab maakohus TsMS § 174 lg 1 teise lause kohaselt kindlaks sellise menetluskulu, mida on võimalik määrata asja materjalide alusel.

/allkirjastatud digitaalselt/

/allkirjastatud digitaalselt/

/allkirjastatud digitaalselt/

Viivi Tomson

Kersti Kerstna-Vaks

Triin Uusen-Nacke

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 08.07.20262-26-107585/9Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 08.07.20262-26-110489/8Harju Maakohus Tallinna kohtumaja