lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKohtudValdkonnadMCPKonto
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKohtudValdkonnadMCPKonto
lahend.eeKohtudValdkonnadRiigi TeatajaEesti kohtulahendite otsing · nimistu.ee andmetel
Kohtulahendid/3-2-1-140-12

Kohtulahend

TsiviilasiJõustunudRiigikohus · 02.04.2013

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Riigikohus
Kohtuasja number
3-2-1-140-12
Asja liik
Tsiviilasi
Kuulutamise aeg
02.04.2013
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
2181
Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Viidatud sätted

Riigi Teataja
TsMS § 150 lg 1, 4, 6Riigilõivu ja muude kohtukulude tagastamineRLS § 56 lg 1, 19PS § 24 lg 5TsMS § 174 lg 1Menetluskulude kindlaksmääramine koos kulude jaotusegaPS § 15 lg 1PSJKS § 14 lg 2RLS § 12 lg 1TsMS § 124 lg 1Hagihind rahalise nõude puhulTsMS § 19 lg 4Riigikohtu erikogu ja üldkogu

Hilisemad lahendid, mis sellele viitavad (50)

lahend.ee
3-25-684/8Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium04.12.20252-20-18261/135Harju Maakohus Tallinna kohtumaja20.06.20242-21-4740/34Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium20.09.20232-23-1986/9Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium28.03.20232-20-16708/10Harju Maakohus Tallinna kohtumaja18.06.20212-20-578/54Harju Maakohus Tallinna kohtumaja30.04.2021

Lahendi tekst

Riigi Teataja

RIIGIKOHUS

ÜLDKOGU

MÄÄRUS

Kohtuasja number

3-2-1-140-12

Määruse kuupäev

Tartu, 2. aprill 2013

Kohtukoosseis

Eesistuja Märt Rask, liikmed Tõnu Anton, Jüri Ilvest, Peeter Jerofejev, Henn Jõks, Ott Järvesaar, Eerik Kergandberg, Hannes Kiris, Lea Kivi, Indrek Koolmeister, Ants Kull, Villu Kõve, Lea Laarmaa, Jaak Luik, Priit Pikamäe, Ivo Pilving, Jüri Põld, Harri Salmann ja Tambet Tampuu

Kohtuasi

Lembit Lambingu taotlus riigilõivu tagastamiseks

Menetlusosalised ja nende esindajad Riigikohtus

Lembit Lambing, esindaja vandeadvokaat Priit Lätt Riigikogu (põhiseaduskomisjoni kaudu) Õiguskantsler Justiitsminister

Asja läbivaatamise kuupäev

22. jaanuar 2013, kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

Jätta Lembit Lambingu taotlus riigilõivu tagastamiseks rahuldamata.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1.Lembit Lambing (hageja) esitas 8. aprillil 2009 Harju Maakohtule hagiavalduse Swedbank Liising Aktsiaseltsi (kostja) vastu, milles palus mõista kostjalt välja 2 500 000 krooni ja intressi 557 491 krooni 90 senti.
2.Harju Maakohus jättis 22. detsembri 2009. a otsusega hagi rahuldamata. Hageja 21. jaanuaril 2010 esitatud apellatsioonkaebuse jättis Tallinna Ringkonnakohus 28. mai 2010. a otsusega samuti rahuldamata ja maakohtu otsuse muutmata. Riigikohus jättis 1. detsembri 2010. a otsusega (tsiviilasi nr ) ringkonnakohtu otsuse muutmata ja hageja kassatsioonkaebuse rahuldamata. Kõigi kohtuastmete menetluskulud jäeti otsuste järgi hageja kanda.
2-19-2259/24
Viru Maakohus Narva kohtumaja
06.03.2020
2-18-17719/42Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium29.10.2019
2-17-7918/59Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium06.03.2019
2-17-2343/10Harju Maakohus Tartu mnt kohtumaja19.05.2017
3-14-51837/30Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium15.02.2017
3-2-1-6-16Riigikohus23.03.2016
2-12-30113/86Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja16.03.2016
2-08-65333/33Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium22.02.2016
2-12-8320/101Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium01.02.2016
2-13-32858/34Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium22.01.2016
2-13-44292/66Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium21.12.2015
2-12-10883/5Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium30.12.2014
2-12-12101/5Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium12.12.2014
2-13-56056/31Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium10.12.2014
2-11-28754/117Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium27.11.2014
3-2-1-81-14Riigikohus15.10.2014
2-12-11391/10Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium15.09.2014
2-12-11915/7Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium12.08.2014
2-14-52639/3Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja04.07.2014
2-12-4105/15Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium27.06.2014
2-13-58077/8Tartu Maakohus Tartu kohtumaja28.05.2014
2-13-60593/13Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja23.05.2014
2-11-28754/104Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja19.05.2014
2-14-4434/10Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja14.05.2014
3-2-1-109-10
3.Tallinna Ringkonnakohus on 26. jaanuari 2010. a määrusega kohustanud hagejat maksma apellatsioonkaebuselt riigilõivu 145 000 krooni (II kd, tl 15-16). 26. jaanuaril 2010 tasus Luule Lambing hageja eest riigilõivu 115 000 krooni (II kd, tl 24) ja 28. jaanuaril 2010 Advokaadibüroo GLIMSTEDT OÜ (varasem ärinimi Advokaadibüroo Glimstedt Straus & Partnerid OÜ) 30 000 krooni (II kd, tl 25).
4.Hageja esitas 28. jaanuaril 2010 ringkonnakohtule vastuväite nõutava riigilõivu suuruse kohta, leides, et õige riigilõiv on 115 000 krooni, ja taotles 30 000 krooni tagastamist (II kd, tl 20-22).
29.jaanuaril 2010 jättis ringkonnakohus lõivu tagastamise taotluse rahuldamata (II kd, tl 28). Ka Riigikohtule esitatud kassatsioonkaebuses leidis hageja, et on tasunud apellatsioonkaebuselt riigilõivu ettenähtust 30 000 krooni rohkem (II kd, tl 74-75). Riigikohtu 1. detsembri 2010. a otsuse punkti 12 järgi võib hageja taotleda enamtasutud riigilõivu tagastamist ringkonnakohtult.
26.mail 2011 esitas Advokaadibüroo GLIMSTEDT OÜ Tallinna Ringkonnakohtule taotluse tagastada apellatsioonkaebuselt enamtasutud riigilõiv 30 000 krooni (II kd, tl 114-115). 6. juuni 2011. a määrusega tagastas Tallinna Ringkonnakohus Advokaadibüroo GLIMSTEDT OÜ-le 30 000 krooni (1917 eurot 35 senti), kuna lõivu oli tasutud ettenähtust rohkem (II kd, tl 120–121).
5.Hageja esitas 12. juulil 2012 Riigikohtule taotluse tagastada apellatsioonimenetluses tasutud riigilõivust 3259 eurot 49 senti ja kanda see Advokaadibüroo GLIMSTEDT OÜ arvelduskontole. Riigilõivu tagastamise õigusliku alusena tugines hageja riigilõivuseaduse (RLS) §-dele 12 ja 15 ning tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) §-le 150. Avaldaja taotles tunnistada põhiseadusega (PS) vastuolus olevaks ja jätta kohaldamata RLS § 56 lg-d 1 ja 19 ning lisa 1 viimane lause (1. jaanuarist 2009 kuni 31. detsembrini 2010 kehtinud redaktsioonis) nende koostoimes osas, milles need sätted nägid ette, et tsiviilasjas hinnaga 2 000 000 krooni kuni 2 500 000 krooni tuli apellatsioonkaebuselt tasuda riigilõivu 115 000 krooni. Hageja väitel oli riigilõivumäär, mille järgi ta apellatsioon​kaebuselt riigilõivu tasus, põhiseadusega vastuolus. Selline riigilõiv riivab PS § 15 lg-s 1 sätestatud kohtusse pöördumise õigust ning PS § 24 lg-st 5 tulenevat õigust kohtu otsuse peale edasi kaevata. Samuti on kohustus tasuda nii suurt riigilõivu vastuolus PS §-ga 32. Põhiseaduspärase riigilõivu suuruse määramisel tuleb hageja arvates lähtuda enne 1. jaanuari 2009 kehtinud riigilõivumääradest. 31. detsembril 2008 kehtinud riigilõivumäär apellatsioonkaebuse esitamisel tsiviilasjas hinnaga 2 500 000 krooni oli 64 000 krooni. Kuna avaldaja on tasunud apellatsioonkaebuse esitamise eest riigilõivu 115 000 krooni, kuid oleks pidanud tasuma 64 000 krooni, tuleb avaldajale tagastada 51 000 krooni ehk 3259 eurot 49 senti.
6.Taotlust läbi vaadanud Riigikohtu tsiviilkolleegiumi kolmeliikmeline kohtukoosseis andis asja
4.oktoobri 2012. a määrusega lahendamiseks tsiviilkolleegiumi kogu koosseisule.
7.Riigikohtu tsiviilkolleegiumi kogu koosseis andis 21. novembri 2012. a määrusega hageja taotluse TsMS § 19 lg 4 p-de 2 ja 3 ning § 690 lg 1 esimese lause ja põhiseaduslikkuse järelevalve kohtumenetluse seaduse (PSJKS) § 3 lg 3 teise lause alusel lahendada Riigikohtu üldkogule. TSIVIILKOLLEEGIUMI SEISUKOHAD SEADUSE KOHALDAMISEL JA TÕSTATATUD

KÜSIMUSED

8.Riigikohtu tsiviilkolleegium leidis, et hagejal on õigus taotleda riigilõivu tagastamist TsMS § 150 lg 1 p 1 ja lg 4 ning RLS § 12 lg 1 esimese lause ja § 15 lg 1 p 1 alusel ja Riigikohus on pädev taotlust lahendama. Taotluse esitas hageja tähtaegselt. Hageja on tasunud apellatsioonkaebuselt riigilõivu seaduses ette nähtud ulatuses ja tal on õigus saada tasutud lõiv tagasi üksnes juhul, kui lõivumäär tunnistatakse põhiseadusega vastuolus olevaks. Kolleegiumi liikmetel oli erimeelsus küsimuses, kas hageja saab tugineda lõivu

põhiseadusvastasusele pärast asjas tehtud kohtulahendi jõustumist. Kolleegiumi arvates peab üldkogu vastama küsimusele, kas ja kui kaua on pärast riigilõivu tasumist ja menetluse lõppemist võimalik tugineda tasutud riigilõivu põhiseadusvastasusele. Kui üldkogu leiab, et hageja tasutud riigilõivu põhiseaduspärasuse hindamine on võimalik, tuleb anda ka hinnang, kas hageja tasutud riigilõivu määr oli põhiseadusega kooskõlas. Sel juhul tuleb kontrollida enne 1. jaanuari 2011 kehtinud RLS § 56 lg-te 1 ja 19 ning lisa 1 põhiseaduspärasust osas, milles viidatud sätete kohaselt tuli apellatsioonkaebuse esitamisel tsiviilasjas hinnaga üle 2 000 000 krooni kuni 2 500 000 krooni tasuda riigilõivu 115 000 krooni. Kolleegium on ühte meelt, et kohustus tasuda ebaproportsionaalselt kõrget riigilõivu võib riivata PS §-s 32 ette nähtud omandipõhiõigust, arvestades seda, kui suurest osast oma varast pidi avaldaja loobuma, et riigilõivu tasuda. Lisaks lõivu esmasele tasujale võib see riivata ka teiste menetlusosaliste omandiõigust, kelle kanda võidakse lõiv menetluskuluna kohtulahendi alusel jätta. Samas ei ole kolleegium ühte meelt küsimuses, kas riivega võis kaasneda ka rikkumine. Kolleegiumi liikmed on eri meelt ka küsimuses, kas ebaproportsionaalselt suure riigilõivu tasumine apellatsioonkaebuselt saab riivata PS § 24 lg-s 5 sätestatud põhiõigust kohtu otsuse peale edasi kaevata.

MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED

9.Hageja jäi taotluse juurde ja leidis, et tasutud riigilõivu põhiseadusvastasuse väite esitamine lõivu tagastamise taotluses on lubatav, kuna seadusandja ei ole seda piiranud. Põhiseadusele vastavuse küsimus ei saanud tekkida menetluskulude kindlaksmääramisel, sest hageja oli kaotanud pooleks, kellel ei olnud võimalust seda menetlust algatada. Vaidlusalused sätted on põhiseadusega vastuolus.
10.Riigikogu põhiseaduskomisjoni arvates ei peaks hagejal olema võimalik pärast menetluse lõppemist taotleda enammaksutud lõivu tagastamist, tuginedes lõivu võimalikule põhiseadusvastasusele. Arvestada tuleb õiguse üldprintsiipi, mille järgi on õigusakt jõus niikaua, kuni teda selleks ettenähtud korras kas muudetakse või ta tühistatakse.
11.Õiguskantsler leidis, et põhiseaduslikkuse järelevalve menetlus ei ole lubatav. Riigilõivu tasumine on enne põhivaidluse arutama asumist lahendada tulev ehk eelmenetluse küsimus. TsMS § 150 lg-s 6 ettenähtud riigilõivu tagastamise nõude esitamise tähtaeg laieneb üksnes lg-s 1 nimetatud aluste esinemisel ning kohus saab üksnes tuvastada, kas lõivu tasuti ettenähtust rohkem, arvestades sellel hetkel kehtinud määramise aluseks olnud korda. Riigilõivu täies määras tasumisest võib järeldada, et selle suurus ei takistanud hagejal kohtusse pöördumast. Ka kohus ei pidanud vajalikuks ise põhiseaduslikkuse järelevalve kontrolli algatada. Erandlikel ja põhjendatud juhtudel on teoreetiliselt võimalik tõstatada ülemäära kõrget riigilõivu ettenägevate normide põhiseadusele vastavuse küsimus ka pärast vaidluse lõppu menetluskulude kindlaksmääramisel TsMS § 174 lg-s 1 ettenähtud korras ja selle vaidlustamisel TsMS §-s 178 ettenähtud alustel ja korras. Selline võimalus peaks jääma poole kaitseks, kellel ei olnud seni võimalik selles küsimuses oma õigusi kaitsta. Kui üldkogu peab siiski isiku enammakstud riigilõivu tagastamise taotlust lubatavaks ning peab

võimalikuks hinnata enne 1. jaanuari 2011 kehtinud RLS § 56 lg-te 1 ja 19 ning lisa 1 põhiseaduspärasust, oli nimetatud normide alusel arvutatud riigilõiv liiga suur ning piiras kohtusse pöördumist liiga palju.

12.Justiitsministri arvates ei ole pärast riigilõivu tasumist ja menetluse lõppemist (kohtulahendi jõustumist) võimalik tugineda tasutud riigilõivu põhiseadusvastasusele. Selline taotlus ei ole lubatav. Vastasel korral läheks see vastuollu õiguskindluse ja õigusrahu põhimõttega. Hageja tasus riigilõivu apellatsioonkaebuse esitamise ajal kehtinud sätete alusel nõutud määras ega taotlenud kohtult tasumisele kuulunud lõivumäära põhiseadusvastaseks tunnistamist. Riigikohus ei saa lahendada taotlust apellatsioonkaebuse esitamisel tasumisele kuulunud riigilõivu tasumise aluseks olevate sätete põhiseaduspärasuse kontrolli kohta ega hinnata seda omal algatusel, kuna Riigikohus ei kohalda vastavat normi, st ei lahenda apellatsioonkaebuse menetlusse võtmist, kassatsioonkaebust ega määruskaebust apellatsioonkaebuse menetlusse võtmisest keeldumise määruse peale. Kui Riigikohus leiab, et pärast riigilõivu tasumist ja menetluse lõppemist on võimalik tugineda tasutud riigilõivu põhiseadusvastasusele, on vaidlustatud riigilõivumäär põhiseadusega kooskõlas.

ÜLDKOGU SEISUKOHT

13.Üldkogu käsitleb esmalt taotluse lahendamisega seotud üldisi küsimusi (I), seejärel aga analüüsib võimalusi kontrollida vaidlustatud sätete põhiseaduspärasust ja lahendab taotluse (II). I
14.Kui hageja on tasunud apellatsioonimenetluses ettenähtust rohkem riigilõivu, võib ta nõuda selle tagastamist TsMS § 150 lg 1 p 1, samuti RLS § 12 lg 1 esimese lause ja § 15 lg 1 p 1 alusel. Tulenevalt TsMS § 150 lg-st 4 võib hageja taotleda riigilõivu tagastamist sõltumata sellest, et tema eest maksid selle kolmandad isikud.
15.Üldkogu nõustub tsiviilkolleegiumiga, et hageja võib TsMS § 150 lg 4 esimesest lausest tulenevalt taotleda apellatsioonimenetluses tasutud lõivu tagastamist Riigikohtult ja üldkogu on pädev taotluse lahendama, kuna asi oli viimasena Riigikohtu menetluses. Riigikohus tegi asjas otsuse 1. detsembril 2010 (tsiviilasi nr 3-2-1-109-10).
16.Riigilõivu tagastamise taotlus on esitatud TsMS § 150 lg 6 (ja RLS § 12 lg 1 teise lause) mõttes tähtaegselt. Hageja eest tasuti riigilõiv apellatsioonimenetluses 26. ja 28. jaanuaril 2010, riigilõivu tagastamise taotluse esitas hageja Riigikohtule 12. juulil 2012.
17.Hageja apellatsioonkaebuselt on tasutud riigilõivu seaduses ette nähtud ulatuses ehk 115 000 krooni. Kokku on hageja eest tasutud riigilõivu 145 000 krooni, millest 30 000 krooni on juba otsustatud tagastada. Hageja palus 8. aprillil 2009 maakohtule esitatud hagis mõista kostjalt välja põhinõue 2 500 000 krooni ja intress 557 491 krooni 90 senti. Sellise hagi hind oli TsMS § 124 lg 1 ning § 133 lg-te 1 ja 2 (enne 1. juulit 2012 kehtinud redaktsioonis) järgi 2 500 000 krooni. Enne 1. jaanuari 2011 kehtinud RLS § 56 lg 1 ja sama seaduse lisa 1 järgi tuli selliselt hagilt maksta riigilõivu

115 000 krooni. 21. jaanuaril 2010 esitatud apellatsioonkaebuselt tuli enne 1. jaanuari 2011 kehtinud RLS § 56 lg 19 järgi tasuda riigilõivu sama palju, kui tuli tasuda hagi esitamisel maakohtule, arvestades apellatsioonkaebuse ulatust, st samuti 115 000 krooni. II

18.Hagejal on õigus saada osa apellatsioonkaebuselt tasutud lõivust tagasi üksnes juhul, kui lõivumäär tunnistatakse põhiseadusega vastuolus olevaks. Üldkogu saab hinnata vaidlustatud riigilõivuseaduse sätete põhiseaduspärasust vaid siis, kui need saab lugeda asjassepuutuvaks (PSJKS § 14 lg 2 esimene lause). Säte on asjassepuutuv siis, kui kohus peaks seda kohtuasja lahendamisel kohaldades otsustama selle põhiseadusele mittevastavuse korral teisiti kui põhiseadusele vastavuse korral (vt nt Riigikohtu üldkogu 22. detsembri 2000. a otsus asjas nr 3-4-110-00, p 10; 28. oktoobri 2002. a otsus asjas nr 3-4-1-5-02, p 15).
19.Nagu iga muugi avalduse, kaebuse või muu taotluse lahendamisel, tuleb ka riigilõivu tagastamise taotluse lahendamisel hinnata võimalike taotluse rahuldamist välistavate sätete põhiseaduspärasust. Sätete põhiseaduspärasuse hindamise kohustus on ka kohtul endal. Kui menetlusosaline, kellelt nõutakse riigilõivu tasumist, lõivu suurusega ei nõustu, kuid maksab lõivu menetluse jätkumise huvides siiski ära, saab ta TsMS § 150 lg 1 p 1 ja lg 4 alusel nõuda enamtasutud riigilõivu tagastamist ja tugineda seejuures tasutud lõivu põhiseaduse vastasusele vähemalt kohtulahendi jõustumiseni (vt Riigikohtu üldkogu 28. veebruari 2013. a otsus halduskohtumenetluse seadustiku sarnase regulatsiooni kohta asjas nr 3-4-1-13-12, p 36).
20.Üldkogu leiab, et TsMS § 150 lg 1 p 1 ja lg-t 6 tuleb koostoimes tõlgendada selliselt, et enam tasutud riigilõivu tagastamist nõudes saab isik lõivu põhiseadusvastasusele tugineda kuni menetluse jõustunud lahendiga lõppemiseni, kui isikul oli võimalus esitada selline taotlus menetluse ajal. Seega saab lõivu maksmise aluseks olevate sätete põhiseadusvastasusele tuginedes lõivu tagastamist nõuda lõivu tagastamise taotluse lahendamisel, mis on esitatud enne menetluse jõustunud lahendiga lõppemist. Hiljem esitatud taotlust lahendades, kui isikul oli võimalus esitada selline taotlus enne menetluse jõustunud lahendiga lõppemist, ei saa ka kohus lõivu maksmise aluseks olevate sätete põhiseadusvastasust hinnata. Enamtasutud riigilõivu tagastamise võimaldamisel pärast asjas kohtulahendi jõustumist pidas seadusandja üldkogu arvates silmas, et tagastada tuleks n-ö ekslikult suuremana tasutud lõiv. Kohtuasja menetluse jõustunud lahendiga lõppemise järgne riigilõivu tagastamine TsMS § 150 lg 1 p 1 järgi on formaalne menetlus, milles kontrollitakse, kas lõivusumma, mille isik tasus, vastas riigilõivu nõudmise ajal kehtinud seadusele.
21.TsMS § 150 lg 1 p 1 ja lg 6 sellisest tõlgendusest tulenev PS §-de 15, 24 lg 5 ja 152 riive on lubatav. Säte teenib õiguskindlust ja menetlusökonoomiat kui riivet õigustavate legitiimsete eesmärkide huve (vt ka nt Riigikohtu üldkogu 12. aprilli 2011. a otsus asjas nr 3-2-1-62-10, p 45). Muu hulgas aitab selline regulatsioon vältida arvukate riigilõivu tagastamise taotluste menetlemist kohtutes ja seeläbi tagada kohtusüsteemi suutlikkuse pakkuda isikutele tõhusat õiguskaitset mõistliku

aja jooksul.

22.Hageja ei ole menetluse kestel taotlenud tasutud riigilõivu määra põhiseaduse vastaseks tunnistamist ega keeldunud sel põhjusel lõivu maksmisest. Samuti ei ole ta varem sel alusel nõudnud lõivu tagastamist. Ka ei ole ringkonnakohus hageja kaebust menetledes alustanud tasumisele kuuluva lõivu põhiseaduspärasuse kontrollimiseks põhiseaduslikkuse järelevalve kohtumenetlust, kuigi oleks saanud seda ka omal algatusel teha. Samas oli hagejal apellatsioonkaebuselt lõivu tasumise järel mitu võimalust esitada riigilõivu põhiseadusvastasuse väide nii menetluse jooksul ringkonnakohtus kui ka sel ajal enamtasutud riigilõivu tagastamise taotlust esitades või lõivu tagastamisest keeldumise korral määruskaebust esitades. Seega oli hagejale menetluse kestel tagatud tõhus võimalus vaidlustada riigilõivuseaduse sätete põhiseaduspärasust. Neid võimalusi kasutamata jättes on hageja minetanud võimaluse tugineda riigilõivu põhiseadusvastasusele pärast asja menetluse jõustunud lahendiga lõppemist. Seega ei ole alust hageja vaidlustatud sätete põhiseaduspärasust kontrollida
23.Üldkogu jätab eelneva põhjal hageja taotluse rahuldamata. Märt Rask, Tõnu Anton, Jüri Ilvest, Peeter Jerofejev, Henn Jõks, Ott Järvesaar, Eerik Kergandberg, Hannes Kiris, , Lea Kivi, Indrek Koolmeister, Ants Kull, Villu Kõve, Lea Laarmaa, Luik, Priit Pikamäe, Ivo Pilving, Jüri Põld, Harri Salmann, Tambet Tampuu

Jaak

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.