Osaühing Royal Estate’i, Osaühing Tankud ja OÜ Bravotex hagid Osaühing Hexanori (pankrotis) vastu võlausaldajate 14.11.2018 koosoleku otsuste kehtetuks tunnistamiseks
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 31.12.2018 ja 02.04.2019 otsused
Kaebuse esitaja, liik ja hind
Osaühing Royal Estate’i ja Osaühing Tankud apellatsioonkaebus, 3 500 eurot OÜ Bravotex apellatsioonkaebus, 3 500 eurot
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja I Osaühing (registrikood 11426653)
Royal
Estate
Hageja II Osaühing Tankud (registrikood 10954060) Hagejate I ja II esindaja vandeadvokaat Kristel Viru Hageja III OÜ Bravotex (registrikood 11607691), esindaja vandeadvokaadi abi Andrei Svištš Kostja Osaühing Hexanor (pankrotis, registrikood 11156277), esindaja pankrotitoimkonna esimees Janek Alvela Menetluse liik
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Võtta asja materjalide hulka OÜ Bravotex esitatud Tallinna Ringkonnakohtu 20.05.2019 määrus asjas nr 2-18-11704.
2.Tühistada Harju Maakohtu 31.12.2018 otsus tsiviilasjas nr 2-18-17889 ja 02.04.2019 otsus tsiviilasjas nr 2-18-17892 ning teha uus lahend, millega rahuldada tsiviilasjas nr 2-18-17889 esitatud Osaühing Royal Estate’i ja Osaühing Tankud hagi ning tsiviilasjas nr 2-18-17892 esitatud OÜ Bravotex hagi, tunnistades kehtetuks Osaühing Hexanori (pankrotis) võlausaldajate 14.11.2018 koosoleku otsus, millega valiti suurte võlausaldajate esindajana pankrotitoimkonda Janek Alvela ja Kaidi Hinno.
3.Rahuldada Osaühing Royal Estate’i ja Osaühing Tankud ning OÜ Bravotex apellatsioonkaebused.
4.Maa- ja ringkonnakohtus kantud tsiviilasja nr 2-18-17889 menetlemisega seonduvad kulud ja tsiviilasja nr 2-18-17892 menetlemisega seonduvad kulud jätta Osaühing Hexanori (pankrotis) pankrotivara kanda. Edasikaebamise kord Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Juhul kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel kassatsioonkaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. Asjaolud ning hagejate I ja II nõue
1.Osaühing Royal Estate (hageja I) ja Osaühing Tankud (hageja II) esitasid 26.11.2018 Osaühing Hexanor (pankrotis, kostja, võlgnik) vastu hagi kostja võlausaldajate 14.11.2018 üldkoosoleku otsuse kehtetuks tunnistamiseks, millega valiti suurte võlausaldajate esindajana toimkonda Janek Alvela ja Kaidi Hinno. Menetluskulud palusid hagejad jätta kostja kanda. Hagi lahendas maakohus tsiviilasja nr 2-18-17889 raames. Võlgniku esimene üldkoosolek toimus 14.11.2018. Koosolekul olid võlausaldajad esitanud nõudeavaldusi 23 098 629,79 euro ulatuses. Haldur andis võlausaldajatele hääli arvestusega 1 000 eurot võrdub üks hääl. Kui nõue oli väiksem kui 1 000 eurot, andis haldur ühe hääle. Kõigile võlausaldajatele haldur hääli ei andnud, sealhulgas andis haldur hagejatele I ja II 0 häält, kuigi hagejate I ja II nõuete summa oli 14 616 734,98 eurot. Maakohus tegi häälte määramise kohta 19.11.2018 põhjendustega määruse, kuid hagejate vastuväidetest hoolimata hagejatele I ja II antud 0 häält ei muutnud. Viidatud määrus oli vaidlustatud suurema osa võlausaldajate poolt. 14.11.2018 üldkoosolekul valiti suurte võlausaldajate esindajana toimkonda AS SEB Panga pakutud isikud J. Alvela ja K. Hinno. Viidatud otsuse tegemisel rikuti seadusest tulenevat korda. Suure nõudega võlausaldajana käsitleti võlausaldajat, kelle nõue oli suurem kui 100 000 eurot. Suurema kui 100 000 euro suuruse nõude esitanud võlausaldajaid oli kokku viis: AS SEB Pank, Osaühing Hexanor Haldus, hageja I, hageja II ja OÜ Bravotex. Haldur jättis neljale suure nõudega võlausaldajale hääled põhjendamatult määramata. Kohus halduri eksimust ei kõrvaldanud. Kui hagejatele oleks antud nende nõuetele vastavas ulatuses hääli, oleks kaebajatel olnud hääli kokku kõige enam, s.o 14 617 häält. Võrdluseks AS SEB Pangale määras haldur 6 101 häält. Otsus ei vastanud seadusele ja rikkus võlausaldajate ühiseid huve. Pankrotitoimkond, mille kolmest liikmest kaks olid ühe ja sama võlausaldaja pakutud, ei kaitsnud pankrotimenetluses kõigi võlausaldajate huve. Kuigi hagejatel oleks olnud 14 617 häälega häälteenamus, ei olnud neil võimalik toimkonna töös osaleda. Asjaolud ja hageja III nõue
2.OÜ Bravotex (hageja III) esitas 26.11.2018 samuti kostja vastu hagi kostja võlausaldajate 14.11.2018 üldkoosoleku otsuse kehtetuks tunnistamiseks, millega valiti suurte võlausaldajate
esindajatena toimkonda J. Alvela ja K. Hinno. Menetluskulud palus hageja III jätta kostja kanda. Hagi lahendas maakohus tsiviilasja nr 2-18-17892 raames. Võlgniku esimene üldkoosolek toimus 14.11.2018, kus haldur andis võlausaldajatele hääli. Hagejale III jättis haldur kahe nõude eest hääled andmata, millest esimese suurus oli 383 569,87 eurot ja teise 556 232,88 eurot. Hageja III esitas üldkoosolekul selle kohta vastuväited. Kohus leidis, et vastuväited ei olnud põhjendatud. Üldkoosolekul võeti muuhulgas vastu otsus moodustada kolmeliikmeline pankrotitoimkond ja lugeda suurteks võlausaldajateks need võlausaldajad, kelle nõue on üle 100 000 euro ning väikesteks võlausaldajateks võlausaldajad, kelle nõue on 100 000 eurot ja alla selle. Toimkonda valiti suurte võlausaldajate esindajaks J. Alvela ja K. Hinno ning väikeste võlausaldajate esindajaks J. Kuusk. Hageja III esitas vastuväite, sest toimkond oli vaid ühe võlausaldaja (AS SEB Panga) keskne ja tegi ettepaneku moodustada neljaliikmeline toimkond, kuhu kuulub kaks AS SEB Panga esindajat ja kaks teiste võlausaldajate esindajat. AS SEB Panga häältega jäi hageja III ettepanek toetuseta. Üldkoosoleku otsus ei vastanud seadusele ja selle tegemisel rikuti seadusest tulenevat korda. Pankrotitoimkonna liikmete valimisel rikuti pankrotiseaduse (PankrS) § 82 lg-s 1 ja § 81 lg-s 1 sätestatut. Haldur asus häälte määramise menetluses lahendama vaidlust, mis oma sisult kuulus nõuete kaitsmise menetlusse ja kohus halduri eksimust ei kõrvaldanud. Hageja III nõuete kujunemine ja olemasolu oli haldurile esitatud dokumentidest selgelt nähtav. Haldur luges põhjendamatult ja ennatlikult hageja III nõuded alusetuks ning jättis sellele tuginedes hääled määramata. Ebaõige häälte määramise tõttu olid kõik 14.11.2018 üldkoosolekul vastu võetud otsused seoses pankrotitoimkonna moodustamise ja selle liikmete määramisega seadusega vastuolus. Hagejale III enamuses tema nõude ulatuses häälte andmata jätmine mõjutas oluliselt pankrotitoimkonna liikmete valimist. Samuti rikuti võlausaldajate ühiseid huve, sest pankrotitoimkonnas oli suurte võlausaldajate esindajateks valitud üksnes AS SEB Panga esitatud isikud, mistõttu oli pankrotitoimkond ainult AS SEB Panga keskne. Halduri poolt ebaõigesti määratud häälte tõttu oli välistatud mitme suurvõlausaldaja (muuhulgas ka hageja III) osalemine pankrotitoimkonna töös. Hageja III oleks toetanud neljaliikmelist toimkonda ja suurte võlausaldajate esindajana Kristel Viru. Kostja vastuväited hagejate I ja II ning hageja III hagidele
3.Kostja vastused hagejate I ja II hagile ning hageja III hagile olid sisu poolest identsed, mistõttu kajastab kohus kostja vastuväiteid hagidele samas peatükis. Kostja vaidles mõlemale hagile vastu ja palus jätta hagid läbi vaatamata või rahuldamata. Hagejatel puudus vajadus hagides esitatud õiguskaitse järele, sest kui ka kostja võlausaldajate üldkoosolekul määrati hääled valesti, ei olnud vajalik võlausaldajate üldkoosoleku otsuse kehtetuks tunnistamine, sest hagejad said enda soovitud toimkonna liikmed valida järgmisel üldkoosolekul. Otsuse kehtetuks tunnistamine ei muuda tagasiulatuvalt selle otsuse alusel valitud toimkonna pädevust. Üldkoosoleku otsuse tegemisel ei rikutud seadusest tulenevat korda. Hääli määrati kõikidele võlausaldajatele sama põhimõtte alusel. Halduril ja kohtul oli õigus nõudeid hinnates leida, et nõudeid ei saa nende õiguslikust põhistatusest lähtudes ilmselgelt rahuldada. Võlausaldajate üldkoosoleku otsus vastas seadusele ja ei rikkunud võlausaldajate ühiseid huve. Puudus alus arvata, et kolmeliikmeline pankrotitoimkond ei kaitsnud kõigi võlausaldajate huve. Keelatud ei olnud ühe võlausaldaja mitme esindaja osalemine pankrotitoimkonna töös. Samuti
oli lubatud pankrotitoimkonna liikmete valimine ühe võlausaldaja häälteenamusega. Eelnev muidugi erandiga, et ka väiksemate nõuetega võlausaldajate esindaja oleks toimkonnas. Pankrotihalduri seisukoht hageja III nõudele
4.Pankrotihaldur oli seisukohal, et hageja III hagi tuli jätta läbi vaatamata või rahuldamata. Võlausaldajal ei ole üldkoosoleku otsuse kehtetuks tunnistamise nõudmisel võimalik tugineda asjaolule, et tema arvates määras kohus samal koosolekul ebaõigesti kindlaks võlausaldaja hääled, mistõttu võeti vastu otsus, mis temale ei sobinud. Hagejale III antud hääled ei oleks mõjutanud üldkoosoleku otsuseid. Pealegi oli pankrotitoimkonnas väikeste võlausaldajate esindajana Janno Kuusk, kelle puhul võis eeldada, et ta esindas ka nn suurte võlausaldajate huve, sest töötas hageja III esindaja Kristel Viruga samas büroos. Põhjust ei olnud arvata, et valitud toimkonnas ei olnud kõikide võlausaldajate huvid kaitstud. Maakohtu 31.12.2018 otsus
5.Kohus jättis hagejate I ja II hagi rahuldamata. Menetluskulud jättis kohus hagejate I ja II kanda ja täheldas, et kindlaksmääratavad menetluskulud puuduvad. Maakohu hinnangul ei olnud üldkoosoleku otsuse kehtetuks tunnistamise nõudmisel PankrS § 83 lg 1 alusel võimalik tugineda asjaolule, et kohus oli määranud samal koosolekul ebaõigesti kindlaks võlausaldaja hääled, sest selleks oli ette nähtud teine vaidlustamise kord. Kui võlausaldaja saaks üldkoosoleku otsuse kehtetuks tunnistamise nõudmisel tugineda asjaolule, et kohus on määranud samal koosolekul ebaõigesti kindlaks võlausaldaja hääled, siis oleks sel sisuliselt samad tagajärjed nagu PankrS § 82 lg-s 4 viidatud määruse vaidlustamisel, kuid väljaspool PankrS §-s 82 sätestatud määruse vaidlustamise korda. PankrS § 82 lg-s 4 viidatud häälte arvu määramise määrus jõustub viivitamatult ning kuulub täitmisele koheselt. Seega ei olnud hagejate väited selle kohta, et kohus määras 14.11.2018 koosolekul häälte arvu ebaõigesti, asjakohased tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 351 lg 2 tähenduses. Ebaõige oli hagejate I ja II väide, et pankrotitoimkond, mille kahest suure võlausaldaja poolt nimetatud liikmest kaks olid ühe ja sama võlausaldaja poolt pakutud, ei kaitsnud pankrotimenetluses kõigi võlausaldajate huve. Pankrotitoimkond vastas PankrS-is sätestatud nõuetele. Keeldu, et üks võlausaldaja ei tohi nimetada enam kui ühe toimkonna liikme, ei saanud järeldada ka seaduse mõttest ega teistest sätetest. Praktikas võib olla, et võlgnikul ongi üks võlausaldaja või üks suur võlausaldaja, kelle nõue moodustab valdava osa nõuetest. Sellisel juhul on loogiline, et sel võlausaldajal on suurem sõnaõigus toimkonna moodustamisel. Praeguses olukorras vastas moodustatud toimkond igati võlausaldajate huvidele. Pankrotitoimkonna moodustamisel ei olnud põhjust arvestada nende võlausaldajate võimalike huvidega, kes koosolekul kohtu määruse alusel hääli ei saanud. Juhindudes TsMS § 162 lg-st 1 jättis kohus menetluskulud hagejate I ja II kanda. Kostja menetluskulude välja mõistmist hagejatelt I ja II ei soovinud. Maakohtu 02.04.2019 otsus
6.Kohus jättis hageja III hagi rahuldamata. Menetluskulud jättis kohus hageja III kanda ja täheldas, et hüvitamisele kuuluvad menetluskulud puudusid. PankrS § 83 lg 1 kohaselt on võlausaldajate üldkoosoleku otsuse kehtetuks tunnistamiseks kolm alust: (1) otsus ei vasta seadusele; (2) otsuse tegemisel rikuti seadusest tulenevat korda; (3) otsuse vaidlustamise õigus on seaduses otse ette nähtud. Hageja III ei põhistanud ja ei tõendanud ühegi eeltoodud aluse esinemist. Hageja III vaidlustas otsuse sisuliselt põhjusel, et ei olnud nõus määratud häältega, kuid häälte määramise vaidlustamise kord tuleneb
PankrS § 82 lg-st 4. Seadusandja mõte ei olnud lisaks eeltoodud korrale näha ette häälte vaidlustamist üldkoosoleku otsuse kehtetuks tunnistamise kaudu, sest sellega kaoks sisuliselt ära PankrS § 82 lg 4 eesmärk. Praegusel juhul ei rikutud 14.11.2018 võlausaldajate üldkoosoleku otsuse tegemisel seadusest tulenevat korda. Sellise pankrotitoimkonna moodustamine, kus suurte võlausaldajate esindajatena on valitud üksnes ühe võlausaldaja poolt esitatud isikud, ei ole võlausaldajate huve kahjustav. Pankrotitoimkond kaitseb pankrotimenetluses kõigi võlausaldajate huve. Seadusest ei tulene keeldu, mille kohaselt pankrotitoimkonna liikmeid ei võiks valida ühe võlausaldaja häälteenamusega. Samuti ei rikutud üldkoosoleku otsuse tegemisel seadusest tulenevat korda. Häälte määramisel hinnati õiguspäraselt kõikide võlausaldajate nõudeid. Haldur lähtus talle esitatud dokumentidest, millest nähtus, et neid ei saa nende õiguslikust põhistatusest lähtudes ilmselgelt rahuldada. Menetluskulud jättis kohus TsMS § 162 lg-te 1 ja 2 alusel hageja III kanda. Hüvitamisele kuuluvaid menetluskulusid ei olnud. Hagejate I ja II apellatsioonkaebus
7.Hagejad I ja II palusid maakohtu otsus tühistada ja teha uus otsus, millega hagi rahuldada ja tunnistada kehtetuks võlausaldajate 14.11.2018 üldkoosolekul vastu võetud otsus, millega valiti suurte võlausaldajate esindajana toimkonda J. Alvela ja K. Hinno. Menetluskulud palusid hagejad I ja II jätta kostja kanda. Kohus kohaldas ekslikult ja liiga kitsendavalt PankrS § 83 lg-t 1. Tõsi, häälte määramise osas oli PankrS-is ette nähtud eraldi vaidlustamise regulatsioon (PankrS § 82 lg 4), kuid paralleelselt toimuv häälte määramise kohtuvaidlus ei välistanud võlausaldaja kaebeõigust juhul, kui ta ei saanud õigusvastaselt üldkoosolekul hääletada. Õiguslikult oli lubamatu olukord, kus esines oht, et võlausaldajalt oli alusetult võetud õigus osaleda hääletusprotsessis (sest talle jäeti ebaõigesti hääled määramata), kuid võlausaldajal ei olnud õigus vastuvõetud otsuseid vaidlustada. Vaieldamatult oli ilmne, et kui hagejatele häälte mittemääramise otsus oli õigusvastane ning hagejatele oleks pidanud andma nõuete alusel hääled, oleks hagejatel olnud häälteenamus. Hagejad ei oleks olnud vastuvõetud otsustega nõus ja otsuseid ei oleks saanud sellisel kujul vastu võtta. Seega ei vastanud otsus seadusele ja rikkus seadusest tulenevaid nõudeid (PankrS § 82 lg 1). PankrS § 82 lg-s 4 viidatud häälte arvu määramise lahend kuulub täitmisele viivitamatult, kuid ei jõustu viivitamatult, sest selle peale saab esitada määruskaebuse. Seetõttu oleks olnud mõistlik, et üldkoosolek ei võta vastu otsuseid enne, kui häälte määramise vaidlus on jõustunud määrusega lahendatud. PankrS § 73 lg 1 sätestab, et pankrotitoimkond kaitseb pankrotimenetluses kõigi võlausaldajate huve, valvab halduri tegevuse üle ja täidab muid seadusest tulenevaid ülesandeid. PankrS ei defineeri fraasi „võlausaldajate huvid“. Tõlgendamise kaudu tuli asuda seisukohale, et võlausaldajate ühistes huvides oli eelkõige see, et erinevate võlausaldajate huvid oleksid toimkonnas esindatud, mitte see, et toimkonnas oleks vaid ühe võlausaldaja esindaja, kes saaks oma äranägemise järgi dikteerida menetluse käiku. Mõlema suure võlausaldaja esindaja nimetamine ühe võlausaldaja (AS SEB Panga) poolt oli vastuolus kõigi võlausaldajate ühiste huvidega ning just selline olukord andis aluse üldkoosoleku otsuse kehtetuks tunnistamiseks PankrS § 83 lg 1 teise lause alusel.
Hageja III apellatsioonkaebus
8.Hageja III palus maakohtu otsus tühistada ja teha uus, millega hagi rahuldada. Veel palus hageja III tema menetluskulud hüvitada. Häälte ebaõigesti määramine (määramata jätmine) on aluseks võlausaldajate üldkoosoleku otsuse kehtetuks tunnistamiseks PankrS § 83 lg 1 alusel, mida kinnitab ka Riigikohtu seisukoht 10.06.2015 kohtulahendis nr 3-2-1-59-15, p-s 12. Maakohus leidis otsuses, et PankrS § 83 lg-s 1 toodud aluste esinemine ei olnud tõendatud ning järeldas, et hagi rahuldamiseks puudus alus. Kohus tuvastas seejuures, et vaidlustatava otsuse vastuvõtmisel seadusest tulenevaid nõudeid ei rikutud (hääled olid õigesti määratud) ning otsusega võlausaldajate ühiseid huve ei kahjustatud. Maakohtul puudus pädevus hinnata häälte määramise õiguspärasust. Seda küsimust lahendati teises menetluses. Kohus oleks pidanud praeguses asjas menetluse peatama, et ära oodata pankrotimenetluses häälte määramise (tsiviilasi nr 2-18-11704) määruskaebemenetluse tulemus. Maakohtu otsuse põhjendused olid vastuolulised. Ühelt poolt leidis kohus, et võlausaldajate üldkoosoleku otsuse kehtetuks tunnistamisel ei saa vaidlustada võlausaldajatele üldkoosolekul halduri poolt määratud häälte arvu. Teisalt tuvastas maakohus otsuse järgmises punktis, et haldur määras hääled PankrS § 82 lg 3 kohaselt temale võlausaldajate poolt esitatud dokumente analüüsides ning tegi seda korrektselt. Kohus ei saanud seda aga hinnata, sest sellist nõudeavaldust kohtule ei esitatud. Vaidlustatud üldkoosoleku otsus ei kaitsenud kõigi võlausaldajate huve, sest sinna olid suurte võlausaldajate esindajatena valitud üksnes AS SEB Panga esitatud isikud. Seetõttu oli 14.11.2018 võlausaldajate üldkoosoleku otsus vastuolus PankrS § 73 lg-ga 1 ja kahjustas võlausaldajate ühiseid huve PankrS § 83 lg 1 teise lause mõttes. Vastused apellatsioonkaebustele
9.Kostja palus jätta hagejate I ja II apellatsioonkaebus rahuldamata, maakohtu otsus muutmata ning menetluskulud hagejate I ja II kanda.
10.Kostja palus jätta hageja III apellatsioonkaebus rahuldamata, maakohtu otsus muutmata ning menetluskulud hageja III kanda. Pankrotihaldur palus jätta hageja III apellatsioonkaebus rahuldamata, maakohtu otsus muutmata ning menetluskulud hageja III kanda. Menetluse edasine käik
11.Ringkonnakohus liitis 11.06.2019 tsiviilasjad nr 2-18-17892 ja 2-18-17889 ühte menetlusse. Liidetud asjade menetlemine toimus edaspidi tsiviilasjana nr 2-18-17889. Ringkonnakohtu seisukoht
12.Ringkonnakohus, tutvunud apellatsioonkaebustega ja tsiviilasja materjaliga, leiab, et maakohtu otsused tuleb TsMS § 657 lg 1 p 2 alusel tühistada ja teha asja esimese astme kohtule uueks läbivaatamiseks saatmata uus otsus. Apellatsioonkaebused tuleb rahuldada. Esmalt lahendab ringkonnakohus veel lahendamata taotluse. Hageja III esitas 02.10.2019 täiendava tõendina ringkonnakohtu 20.05.2019 määruse asjas nr 2-18-11704, mis pidi tõendama, et hagejatele I-III määrati võlgniku pankrotimenetluses hääled valesti. Kooskõlas TsMS § 652 lg 3 p-ga 2 võtab ringkonnakohus esitatud tõendi vastu. Ebaõige on maakohtu lähtepunkt, mille kohaselt ei saa võlausaldajate üldkoosolekul määratud häälte arvu vaidlustamine ja muutmine määruskaebemenetluses tuua kaasa vaidlustatud
häältega või vaidlustatud häälte puudumise tõttu vastu võetud võlausaldajate üldkoosoleku otsuse kehtetuks tunnistamist. Sellise seisukoha ebaõigsust on väljendanud ka Riigikohus 10.06.2015 määruses asjas nr 3-2-1-59-15, p-s 12. Kui sellise võimaluse puudumist eitada, nagu tegid maakohtud, muutuks sisutuks ka PankrS § 82 lg 4 teine lause, milles sätestatakse määruskaebuse esitamise õigus häälte määramise määruse peale, s.t milleks pidi seadusandja ette nägema häälte määramise vaidlustamise korra, kui sellel järelmeid ei ole. Erinev on olukord juhul, kui võlausaldajate üldkoosolekul määratud hääled muudetakse uute asjaolude ilmnemisel PankrS § 82 lg 7 mõttes. Viidatud sätte alusel häälte muutmine ei too kaasa varem määratud häältega tehtud otsuste kehtetuks tunnistamist. Praegu ei olnud aga tegu viimati kirjeldatud juhtumiga. Kui võlausaldajate üldkoosoleku otsused on vastu võetud võlausaldajate häältega, kellele antud häälte arv on määruskaebusega vaidlustatud ja määruskaebemenetluses muudetud või on vastu võetud teatud võlausaldajatele ebaõigesti määramata jäetud häälte tõttu, häälte arv on määruskaebusega vaidlustatud ja määruskaebemenetluses muudetud, võib see PankrS § 83 lg-s 1 sätestatud asjaoludel anda alust võlausaldajate üldkoosoleku otsus kehtetuks tunnistada. Võlausaldajate üldkoosoleku otsuse võib PankrS § 83 lg 1 kohaselt vaidlustada, kui see ei vasta seadusele, selle tegemisel on rikutud seadusest tulenevat korda, mõni muu seadusesäte näeb otsuse vaidlustamise võimaluse selgelt ette või sellega rikutakse võlausaldajate ühiseid huve (vt ka Riigikohtu 24.04.2019 otsust asjas nr 2-18-4471, p 17; 01.10.2015 otsust asjas nr 3-2-1-87-15, p 9). Ringkonnakohtu hinnangul rikuti otsuse tegemisel seadusest tulenevat korda, kuivõrd otsus võeti vastu ebaõige häälteenamuse alusel, mis tekkis ebaõigesti määramata jäetud häälte tõttu. Samuti rikuti otsusega võlausaldajate huve, kuivõrd hagejatele ebaõigesti häälte määramata jätmise tõttu ei olnud neil võimalik kaasa rääkida mh pankrotitoimkonna liikmete valikul. Eelneva tõttu määrati pankrotitoimkonda suurimate võlausaldajate esindajateks isikud, keda teised võlausaldajad peale AS SEB Panga ei toetanud. Häälte õige määramise korral oleks vaidlustatud otsus suure tõenäosusega kujunenud teistsuguseks. PankrS § 81 lg 1 kohaselt võetakse võlausaldajate üldkoosoleku otsused vastu koosolekust osa võtvate võlausaldajate lihthäälteenamusega ja sama paragrahvi teise lõike järgi on võlausaldajate üldkoosolek otsustusvõimeline esindatud häälte arvust olenemata, kui koosoleku aeg ja koht oli võlausaldajatele õigel ajal teatatud. Seega sätestab pankrotiseadus põhimõtte, et otsused võetakse vastu kohalolevate võlausaldajate poolthäälte enamusega. Võlausaldajate üldkoosolekul on iga võlausaldaja häälte arv võrdeline tema nõude suurusega (PankrS § 82 lg 1). Kuni nõuete kaitsmiseni määrab iga võlausaldaja häälte arvu haldur tema käsutuses olevate dokumentide alusel ja häälte arvu määramise menetluses saab eelduslikult välistada üksnes sellised nõuded, mida nende õiguslikust põhistatusest lähtudes ilmselgelt rahuldada ei saaks (Riigikohtu 10.01.2012 määrus asjas nr 3-2-1-144-11, p 14). Pankrotihaldur, tuginedes ebaõigesti tehingu näilikkusele, lähikondsusele, majanduslikule sisule jne, jättis mh hagejatele hääled võlausaldajate üldkoosolekul määramata või määras hääled marginaalses ulatuses. Sellega rikkus pankrotihaldur PankrS §-s 82 sätestatud häälte määramise korda (tuvastatud Ringkonnakohtu 20.05.2019 määrusega), mis võimaldas võlausaldajate üldkoosolekul otsused vastu võtta sisuliselt ühe võlausaldaja (AS SEB Panga) häältega. Võlgniku pankrotimenetluses oli suurema kui 100 000 euro suuruste nõuete omajaid kokku viis: AS SEB Pank, Osaühing Hexanor Haldus, hageja I, hageja II ja hageja III. Suurimatest võlausaldajatest määras haldur hääled tervikuna AS SEB Pangale ja osaliselt (marginaalses
ulatuses) Osaühing Hexanor Haldusele ning hagejale III. Hagejate vaidlustatud otsus (J. Alvela ja K. Hinna määramine võlausaldajate esindajatena pankrotitoimkonda) võeti vastu AS SEB Panga poolthäältega. Kõik teised võlausaldajad, kellele olid hääled määratud, hääletasid vastu, sh hageja III (I kd lk 8 pöördel-9; II kd lk 9 pöördel-10). Vastu oleksid toimikumaterjalidest nähtuvalt hääletanud ka hagejad I ja II. Kusjuures ringkonnakohtu poolt määruskaebemenetluses määratud hääli arvestades oleks hagejate häälte hulk ületanud AS SEB Panga hääli (AS SEB Pangal oli esimese nõude eest 59 438 häält, teise nõude eest 1 571 häält). Jõustunud ringkonnakohtu määrusega määrati hagejale I 99 432 häält, hagejale II 46 735 häält ning hagejale III ühe nõude eest 3 835 häält ja teise nõude eest 5 562 häält (II kd lk 81-85). Seega oleks juba ainuüksi hageja I häältega vaidlustatud üldkoosoleku otsus kujunenud teistsuguseks. Eespool märgitu tõttu tuleb apellatsioonkaebused rahuldada ning maakohtu 31.12.2018 ja 02.04.2019 otsused tühistada ning hagejate hagid rahuldada. Menetluskulud
13.Maa- ja ringkonnakohtus kantud menetluskulud tuleb hagide ja apellatsioonkaebuste rahuldamise tõttu jätta TsMS § 162 lg 1 alusel kostja pankrotivara kanda. Nimelt on võlausaldajate menetluskulud pankrotimenetluse kulud PankrS § 150 lg 1 p 1 mõttes, mis kantakse PankrS § 146 lg 1 p 4 kohaselt pankrotivarast. Kuivõrd maakohus ei määranud vaidlustatud otsuses menetluskulusid kindlaks, ei määra neid kindlaks ka ringkonnakohus. Maakohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks pärast kohtuotsuse jõustumist TsMS § 177 lg-s 2 sätestatud korras. /allkirjastatud digitaalselt/ Ulvi Loonurm
/allkirjastatud digitaalselt/ Meeli Kaur
/allkirjastatud digitaalselt/ Mati Maksing
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.