Eesti Vabariigi nimel Kohtuasja number
3-2-1-87-15
Otsuse kuupäev
Tartu, 1. oktoober 2015. a
Kohtukoosseis
Eesistuja Tambet Tampuu, liikmed Peeter Jerofejev ja Henn Jõks
Kohtuasi
AS-i SEB Pank hagi Läänemaa Halduse OÜ (pankrotis) vastu võlausaldajate üldkoosoleku otsuse kehtetuks tunnistamiseks
Vaidlustatud kohtulahend
Tallinna Ringkonnakohtu 27. veebruari 2015. a otsus tsiviilasjas nr 2-14-57584
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
Läänemaa Halduse OÜ (pankrotis) kassatsioonkaebus
Tsiviilasja hind Riigikohtus
3500 eurot
Menetlusosalised ja nende esindajad Riigikohtus
Hageja AS SEB Pank, esindaja juhatuse liige Indrek Julge Kostja Läänemaa Halduse OÜ (pankrotis), esindaja vandeadvokaat Roman Levin
Asja läbivaatamise kuupäev
14. september 2015. a, kirjalik menetlus
2014 toimus kostja võlausaldajate esimene üldkoosolek, mille neljanda päevakorrapunktina otsustati mitte lõpetada kostja ettevõtte tegevust ja kostjat kui juriidilisest isikust võlgnikku. Võlgnik ei tegele majandustegevusega ja ei ole andmeid, et võlausaldajate nõudeid saaks rahuldada tervendamise teel. Kuna võlgniku tegevuse jätkamisega ei ole võimalik võlausaldajate nõudeid rahuldada, ei saa võlausaldajate üldkoosolek otsustada juriidilise isiku tegevust jätkata, vaid saab otsustada ainult lõpetamise. Vaidlusaluse üldkoosoleku otsuse tõttu ei saa võlausaldajate nõudeid rahuldada vara müügi ega tervendamise teel ja see on vastuolus pankrotimenetluse eesmärgiga ning võlausaldajate ühiste huvidega. Vaidlusalune üldkoosoleku otsus on vastuolus seaduse ja võlausaldajate ühiste huvidega ning tuleb kehtetuks tunnistada.
PankrS § 133 lg 4 keelab üksnes sellise vara müügi, mis on vajalik ettevõtte tegevuse jätkamiseks. Seega on sellise piirangu eelduseks majandustegevusega tegelemine. Olukorras, kus kohus tuvastas, et majandustegevust ei toimu, ei piira tegevuse jätkamise otsus vara müüki. Kohtu vastupidine järeldus ei põhine tuvastatud asjaoludel. Lisaks ei saa hagiga saavutada soovitud eesmärki, sest kohus ei saa ise teha juriidilisest isikust võlgniku likvideerimise otsust.
seda tervendama. Kolleegium leiab, et otsuse juriidilisest isikust võlgnikku mitte lõpetada võib vastu võtta, ka ilma et sama otsusega kinnitataks kohe ka tervendamiskava. PankrS § 79 lg 1 kohaselt kutsub haldur võlausaldajate üldkoosoleku kokku seaduses ettenähtud juhtudel või enda äranägemisel. Muu hulgas on halduril kohustus jälgida, et pankrotimenetlus toimuks võlausaldajate huvisid arvestades võimalikult kiiresti. PankrS § 79 lg 2 kohaselt on pankrotihaldur kohustatud võlausaldajate üldkoosoleku kokku kutsuma pankrotitoimkonna nõudel, samuti siis, kui seda nõuab vähemalt viis võlausaldajat, kelle nõuete summa moodustab vähemalt 1/5 nõuete kogusummast, või üks või mitu võlausaldajat, kelle nõuete summa moodustab vähemalt 2/5 nõuete kogusummast. Kuigi seadus näeb ette, et tervendamise või lõpetamise otsus tehakse võlausaldajate esimesel üldkoosolekul, on lubatud esialgu otsustada võlgnikku mitte lõpetada ja teha mõnel järgmisel üldkoosolekul uus otsus, millega otsustada võlgnik siiski lõpetada. See tähendab, et juriidilisest isikust võlgniku mittelõpetamise otsus ei ole lõplik ja lõpetamisotsuse vastuvõtmine ei ole ajaliselt piiratud.
selle kinnitamist. PankrS § 178 lg 3 kohaselt teeb kompromissotsuse võlausaldajate üldkoosolek ja kohus otsustab kompromissi kinnitamise, tehes selle kohta määruse. PankrS § 179 lg 2 järgi võib kompromissettepaneku esitada kuni jaotusettepaneku kinnitamiseni kohtus. PankrS § 180 lg 1 esimese lause kohaselt tehakse kompromissotsus võlausaldajate üldkoosolekul kõigi võlgniku vastu esitatud nõuete kohta, mis olid olemas kompromissi tegemise ajaks. Kompromissotsuses märgitakse kompromissi kehtivuse tähtaeg ja PankrsS § 180 lg 2 järgi saab kompromissotsuse teha pärast nõuete kaitsmist. Lisaks eelnevale on pankrotimenetlus võimalik lõpetada ka võlausaldajate nõusolekul (PankrS § 160).
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.