Tsiviilasja number Tsiviilasi Tsiviilasja hind Menetlusosalised ja nende esindajad
2-24-115107 OÜ Aktiva Finance Group hagi X vastu võla nõudes 5079,61 eurot Hageja: OÜ Aktiva Finance Group OÜ (registrikood 10746479), lepinguline esindaja Sigrid Rahkema Kostja: X (isikukood XXX) Kirjalik menetlus (lihtmenetlus)
Asja läbivaatamise viis
RESOLUTSIOON
1.Jätta hagi rahuldamata.
2.Jätta hageja menetluskulud hageja kanda. Jätta hagejalt kostja kasuks menetluskulud välja mõistmata.
3.Toimetada kohtuotsus kostjale kätte teadaande avaldamisega Ametlikes Teadaannetes. Edasikaebamise kord Kuigi tegemist on lihtmenetlusega, annab kohus antud asjas loa edasikaebamiseks. Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule (Pärnu mnt 7, Tallinn, elektronpostiaadress [email protected]) 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel käesoleva otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebuse esitamisel tuleb tasuda riigilõiv sõltuvalt tsiviilasja hinnast ja kaebuse ulatusest.
ASJAOLUD
1.Hageja esitas 05.08.2024 Harju Maakohtule hagi kostja vastu järgmiste nõuetega:
mõista kostjalt hageja kasuks välja Placet Group AS ja kostja vahel 26.07.2019 sõlmitud krediidikonto lepingust nr KK3440660 tulenev põhivõlgnevus 2845,48 eurot, intress 349,74 eurot, sissenõudmiskulud 50 eurot ja sissenõutavaks muutunud viivis 696,48 eurot;
1.2.mõista kostjalt hageja kasuks välja viivis alates 06.08.2024 kuni põhinõude (2845,48 eurot) täitmiseni lepingujärgse intressimääraga võrdses määras 39,99% aastas.
2.Hageja on esitanud järgmised väited nõude aluseks olevate asjaolude kohta.
2.1.Kostja on teinud taotluse lepingu sõlmimiseks 24.02.2020 (31.01.2025 menetlusdokumendi lisa 3). Kostja on teinud taotluse lepingu sõlmimiseks 26.07.2019 (hagi lisa 6): laenutaotluse
kuupäev 26.07.2019 15:27, laenulimiit 3000 eurot, KKM 45,85%. Kostjale on 16.08.2023, st enne lepingu sõlmimist, saadetud e-kirjaga Euroopa Tarbijakrediidi infoleht (Lisa 1.1). Kostjale on 26.07.2019, st enne lepingu sõlmimist saadetud e-kirjaga Euroopa Tarbijakrediidi infoleht (hagi lisa 1.1). Kostja on läbinud isiku tuvastamise (hagi lisa 5). Samuti on kostjale saadetud 26.07.2019 e-kirjaga lepingudokumendid (Lisa 3). Placet Group OÜ (krediidiandja) ja kostja sõlmisid sidevahendi abil krediidikonto lepingu nr. KK3440660. Andmesidevahetus kliendi ja administraatori vahel iseteenindusportaalis, millesse igakordsel sisenemisel on vajalik: - isikukood + salasõna - SMART ID - Mobiil ID - ID-kaart. Placet Group OÜ koduleheküljel on esitatud detailselt ja põhjalikult kogu oluline teave lepingu tingimuste ja selle sõlmimisega seonduva kohta. Lepingu sõlmimiseni ei ole võimalik jõuda ilma nimetatud teabega tutvumata ja tingimusi aktsepteerimata. Kostja tutvus tingimustega ja aktsepteeris neid. Samuti on kostja hakanud krediiti kasutama.
2.2.Lepingu alusel võimaldati kostjale krediiti 3000 eurot. Lepingu nr. KK3440660 näol on tegemist krediidikontoga, mille alusel väljastati kostjale ka maksekaart (Lisa 1). Hageja esitab tõendina krediidikonto väljavõtte, kust nähtub kostja krediidikasutus ja tagasimaksed (Lisa 2). Kostjal oli võimalik kaardiga pangaautomaadist sularaha välja võtta või teha maksekaardiga erinevates ettevõtetes (pood, takso jne) tehinguid. Lepingu nr. TL3296469 alusel sai kostja laenu 2000 eurot, millest arvestati maha lepingutasu 30 eurot (Lisa 1). Lepingu nr. TL3304911 alusel sai kostja laenu 2250 eurot, millest arvestati maha lepingutasu 33,75 eurot (Lisa 2). Lepingu nr. KK3440660 alusel refinantseeriti lepingute nr. TL3296469 ja TL3304911 jäägid kokku 2706,84 eurot (1209.81 EUR–TL3296469; 1497,03 EUR–TL3304911) (17.04.2025 menetlusdokumendi lisa 2).
2.3.Lepingu krediidi kulukuse määraks on 49,00% ning selle arvutamisel on arvesse võetud krediidisumma 3000 eurot, intressimäär 39,99%, osamaksete arv 60, maksete tähtpäevad, laenulepingu sõlmimise tasu 0 eurot, igakuine lepingu haldustasu 0 eurot.
2.4.Vastutustundliku laenamise kohustuse täitmise kohta on hageja hagis esitanud järgmised väited. Krediidikonto lepingu nr KK3440660 sõlmimisel 26.07.2019 veenduti kliendi krediidivõimekuses küsides kliendilt informatsiooni tema sissetulekute ja regulaarsete kohustuste kohta, teostati Creditinfo.ee ja taust.ee päringud, et kontrollida kliendi varasemat maksekäitumist ning analüüsiti kliendi poolt 26.07.2019 edastatud pangakonto väljavõtet (Lisa 1), et kontrollida kliendi kohustuste ja sissetulekute andmeid. Laenutaotlusel märkis klient enda igakuiseks sissetulekuks 3500 eurot ja igakuisteks finantskohustusteks 239,13 eurot (varasemad laenud Placet Groupist TL3304911 ja TL3296469 mis refinantseeritakse krediidikonto nr KK3440660 läbi ) ja igakuisteks majapidamiskuludeks 0 eurot. Krediidivõimekuse kontrolli raames analüüsiti kliendi poolt 26.07.2019 edastatud pangakonto väljavõtet, kust tuvastati kliendi sissetulek: Juuni 2019 - 5800 eurot (töötasu laekus 26.06. 2500 eurot, 18.06. 100 eurot, 16.06. 100 eurot, 15.06. 200 eurot, 13.06. 200 eurot, 11.06. 200 eurot,
01.06.2500 eurot, töötasu laekus ettevõttelt S OÜ selgitusega palkka ehk soome keeles töötasu*) Mai 2019 - 3060 eurot (töötasu laekus 21.05. 50 eurot, 20.05. 50 eurot, 18.05. 200 eurot, 16.05. 200 eurot, 14.05. 60 eurot, 01.05. 2500 eurot, töötasu laekus ettevõttelt S OÜ selgitusega palkka ehk soome keeles töötasu*) Aprill 2019 - 4292 eurot (töötasu laekus 29.04. 150 eurot, 28.04. 22 eurot, 26.04. 100 eurot, 25.04. 70 eurot, 20.04. 200 eurot, 19.04. 300 eurot, 18.04. 200 eurot,
12.04.600 eurot, 10.04. 50 eurot, 09.04. 100 eurot, 08.04. 100 eurot, 06.04. 200 eurot, 01.04. 2200 eurot töötasu laekus ettevõttelt S OÜ selgitusega palkka ehk soome keeles töötasu*) Kokku laekus aprillist kuni juunini kliendi pangakontole 13152 eurot ehk keskmiselt 3 kuu vältel igakuiselt 4384 eurot. Kliendi pangakontolt kontrolliti ka kliendi poolt edastatud finantskohustusi ning analüüsi tulemusel tuvastati igakuiste finantskohustustena keskmiselt 2
583,08 eurot millest 83,08 eurot oli igakuine tarbimislaenu tagasimakse ja 500 eurot igakuised elatismaksed. Klient märkis oma majapidamiskuludeks 0 eurot, seega kliendi igakuisteks majapidamiskuludeks arvestati 150 eurot, kuna see oli krediidikonto taotluse menetlemisel kehtinud Placet Group OÜ sise-eeskirjades sätestatud miinimum igakuised majapidamiskulud. Lisaks eelmainitud sissetulekule, finantskohustustele ja majapidamiskuludele arvestati kliendi krediidivõimekuse arvutuses ka krediidikonto nr KK3440660 kuumakse summas 115,51 eurot. Kliendi krediidivõimekuse arvutus krediidikonto lepingu sõlmimisel oli: 4384 - 583,08 - 150 – 115,51= 3535,41 eurot. See tähendab kliendi krediidivõimekuse kontroll kinnitas kliendi krediidivõimelisust igakuise reserviga 3535,41 eurot. Refinantseeritava laenulepingu nr TL3296469 sõlmimisel 25.06.2018 veenduti kliendi krediidivõimekuses küsides kliendilt informatsiooni tema sissetulekute ja regulaarsete kohustuste kohta, teostati Creditinfo.ee ja taust.ee päringud, et kontrollida kliendi varasemat maksekäitumist ning analüüsiti kliendi poolt 30.04.2018 edastatud pangakonto väljavõtet, et kontrollida kliendi kohustuste ja sissetulekute andmeid. Laenutaotlusel märkis klient enda igakuiseks sissetulekuks 3500 eurot ja igakuisteks finantskohustusteks 217,88 eurot ja igakuisteks majapidamiskuludeks 650 eurot. Krediidivõimekuse kontrolli raames analüüsiti kliendi poolt 30.04.2018 edastatud pangakonto väljavõtet kust tuvastati kliendi sissetulek: Märts 2018 - 4050 eurot (töötasu laekus
31.03.50 eurot, 29.03. 200 eurot, 26.03. 100 eurot, 24.03. 200 eurot, 21.03. 200 eurot, 16.03. 200 eurot, 14.03. 200 eurot, 11.03. 200 eurot, 02.03. 2700 eurot töötasu laekus ettevõttelt S OÜ selgitusega salary ehk inglise keeles töötasu) Veebruar 2018 - 3980 eurot (töötasu laekus 26.02. 200 eurot, 23.02. 100 eurot, 22.02. 200 eurot, 15.02. 200 eurot, 11.02. 500 eurot, 08.02. 2500 eurot, 06.02. 80 eurot, 02.02. 200 eurot, töötasu laekus ettevõttelt S OÜ selgitusega salary ehk inglise keeles töötasu) Jaanuar 2018 - 4150 eurot (töötasu laekus 29.01. 200 eurot, 27.01. 200 eurot, 26.01. 200 eurot, 24.01. 100 eurot, 21.01. 200 eurot, 18.01. 250 eurot, 08.01. 3000 eurot, töötasu laekus ettevõttelt S OÜ selgitusega salary ehk inglise keeles töötasu) Kokku laekus jaanuarist kuni märtsini kliendi pangakontole 12180 eurot ehk keskmiselt igakuiselt 4060 eurot. Kliendi pangakontolt kontrolliti ka kliendi poolt edastatud finantskohustusi ning analüüsi tulemusel tuvastati igakuiste finantskohustustena keskmiselt 217,88 eurot mis oli ühe tarbimislaenu tagasimakse. Kliendi igakuisteks majapidamiskuludeks arvestati kliendi poolt avaldatud 650 eurot. Lisaks eelmainitud sissetulekule, finantskohustustele ja majapidamiskuludele arvestati kliendi krediidivõimekuse arvutuses ka laenulepingu nr TL3296469 kuumakse summas 190 eurot. Kliendi krediidivõimekuse arvutus krediidikonto lepingu sõlmimisel oli: 4060 - 217,88 - 650 – 190= 3002,12 eurot. See tähendab kliendi krediidivõimekuse kontroll kinnitas kliendi krediidivõimelisust igakuise reserviga 3002,12 eurot. Refinantseeritava laenulepingu nr TL3304911 sõlmimisel 23.07.2018 veenduti kliendi krediidivõimekuses küsides kliendilt informatsiooni tema sissetulekute ja regulaarsete kohustuste kohta, teostati Creditinfo.ee ja taust.ee päringud, et kontrollida kliendi varasemat maksekäitumist ning analüüsiti kliendi poolt 23.07.2018 edastatud pangakonto (Lisa 3) väljavõtet, et kontrollida kliendi kohustuste ja sissetulekute andmeid. Laenutaotlusel märkis klient enda igakuiseks sissetulekuks 3500 eurot ja igakuisteks finantskohustusteks 515,71 eurot ja igakuisteks majapidamiskuludeks 100 eurot. Krediidivõimekuse kontrolli raames analüüsiti kliendi poolt 23.07.2018 edastatud pangakonto väljavõtet, kust tuvastati kliendi sissetulek: Juuni 2018 - 4145 eurot (töötasu laekus 22.06. 500 eurot, 18.06. 500 eurot, 16.06. 600 eurot, 05.06. 2500 eurot,
02.06.45 eurot, töötasu laekus ettevõttelt S OÜ selgitusega salary ehk inglise keeles töötasu) Mai 2018 - 3420 eurot (töötasu laekus 31.05. 100 eurot, 26.05. 200 eurot, 24.05. 300 eurot,
21.05.200 eurot, 08.05. 2500 eurot, 07.05. 20 eurot, 04.05. 100 eurot töötasu laekus ettevõttelt S OÜ selgitusega palkka ehk soome keeles töötasu või selgitusega salary ehk inglise keeles töötasu) Aprill 2018 - 3370 eurot (töötasu laekus 30.04. 5 eurot, 27.04. 70 eurot, 23.04. 50 eurot,
21.05.200 eurot, 15.04. 500 eurot, 10.04. 2500 eurot, 08.04. 45 eurot töötasu laekus ettevõttelt S OÜ selgitusega palkka ehk soome keeles töötasu või selgitusega salary ehk inglise keeles töötasu) Kokku laekus aprillist kuni juunini kliendi pangakontole 10935 eurot ehk keskmiselt igakuiselt 3645 eurot. Kliendi pangakontolt kontrolliti ka kliendi poolt edastatud finantskohustusi ning analüüsi tulemusel tuvastati igakuiste finantskohustustena keskmiselt 3
516,71 eurot millest 515,71 eurot oli ühe tarbimislaenu tagasimakse ja 1 euro oli liisingu/järelmaksu lepingu tagasimakse. Klient märkis oma majapidamiskuludeks 100,00 eurot, seega kliendi igakuisteks majapidamiskuludeks arvestati 150 eurot, kuna see oli krediidikonto taotluse menetlemisel kehtinud Placet Group OÜ sise-eeskirjades sätestatud miinimum igakuised majapidamiskulud. Lisaks eelmainitud sissetulekule, finantskohustustele ja majapidamiskuludele arvestati kliendi krediidivõimekuse arvutuses ka laenulepingu nr TL3304911 kuumakse summas 171,45 eurot. Kliendi krediidivõimekuse arvutus krediidikonto lepingu sõlmimisel oli: 3645 - 516,71 - 150 – 171,45= 2806,84 eurot. See tähendab kliendi krediidivõimekuse kontroll kinnitas kliendi krediidivõimelisust igakuise reserviga 2806,84 eurot.
2.5.Kostja ei täitnud lepingust tulenevaid kohustusi tähtaegselt, mistõttu krediidiandja saatis kostjale 10.12.2023 lepingu ülesütlemise hoiatuse e-posti teel kostja poolt antud e-posti aadressile xxx (Lisa 4), milles anti kostjale vähemalt kahenädalane täiendav tähtaeg võlgnevuse tasumiseks (hagi lisa 3). Kuivõrd hoiatusest hoolimata kostja oma võlgnevust ei likvideerinud, ütles Placet Group OÜ lepingu üles 25.12.2023. Kostjal on lepingust tulenev võlgnevus alates 10.10.2023 osamaksest kuni 10.12.2023 osamakseni.
2.6.Krediidiandja loovutas 28.12.2023 kostja vastase nõude hagejale koos õigusega nõuda viivist, kahjuhüvitist ja muid kõrvalnõudeid. Kostjale saadeti teatis nõude loovutamisest.
2.7.Kostjal on põhivõlgnevus lepingu ülesütlemise seisuga so 25.12.2023 summas 2845,48 eurot. Lepingu üldtingimuste punktis 4.1. on märgitud: Intressi arvestamisel lähtub Laenuandja tegelikust päevade arvust kalendrikuus ja 360-päevasest aastast. Laenuandja alustab intressi arvestamist Laenu Laenusaaja väljastamise päevale järgnevast päevast kuni krediidisumma täieliku tagastamiseni. Intressi suurust (intressimäär) märgitakse protsentides. Lepingu põhitingimustes on kokku lepitud intressimääras s.o 39,99% aastas (Lisa 1 lk 1). Lepingu alusel kohustus kostja tasuma intressi arvete alusel. Kostjal on intressi võlgnevus alates 10.10.2023 kuni ülesütlemiseni s.o 25.12.2023 kokku 270,72 eurot. Hageja nõuab viivist põhivõla summalt 2845,48 eurot lepingu ülesütlemisele järgnevast päevast alates s.o 26.12.2023 aastase intressi määraga võrdses viivisemääras s.o 39,99% kooskõlas lepingu üldtingimuste punktiga 5.1.
2.8.Hagejal nõuab peale lepingu ülesütlemist tehtud võla sissenõudmiskulude 50 eurot hüvitamist lepingu alusel lepingu üldtingimuste punktist 5.3. (Lisa 2). Hageja esitab tõendina lisaks hinnakirja, kust nähtub saadetud kirjade tasud (Lisa 5). Hageja selgitab sissenõudekulude kujunemist: 8.01.2024 tasulise kirja saatmine 25 eurot, 13.02.2024 tasulise kirja saatmine 5 eurot, 11.04.2024 tasulise kirja saatmine 5 eurot, muud makseviivitusega tekkinud kulud 15 eurot: nõude andmete töötlemise ja kontrollimise kulud; kontaktandmete otsingu ja päringu kulud; võlgnikule vastamisega seotud kulud, võlanõuete selgitamine ja vastuväidetele vastamine telefoni teel, emaili teel; võlgnikule tehtavate kõnede kulud; võlanõude avaldamisega tehtud kulud. Hageja tõendab makseviivitusega tekkinud muid kulusid väljavõttega oma tööprogrammist.
KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED
3.Kohtuotsuse tegemise eeldused
3.1.Kohus menetles hagi lihtmenetluses (hagi nõude summa jäi lihtmenetluses lubatud nõude summa piiresse) ja teavitas menetlusosalisi sellest menetlusse võtmise määruses. Kostjale on hagi ja menetlusse võtmise määrus kätte toimetatud 19.08.2024. Kostja hagile vastanud ei ole. Kohtuistungist 29.04.2025 võttis osa hageja, kostja ei ilmunud ega teatanud ilmumata jäämise takistusest. Kohus vaatas hagi istungil sisuliselt läbi kostja osavõtuta, kuivõrd ei pidanud 4
perspektiivikaks, et kostja iluks kohtusse ka istungi edasilükkamise korral.
3.2.Krediidilepingu alusel nõude rahuldamine eeldab, et poolte vahel oli sõlmitud kehtiv krediidileping, krediit oli tarbija kasutusse antud, tarbija ei ole krediiti tagasi maksnud ning kohustus on sissenõutavaks muutunud. Krediidi andmisel pidi krediidiandja järgima VÕS § 403 4 sätestatud vastutustundliku laenamise kohustust ning krediidi kulukuse määr ei tohtinud ületada maksimaalset lubatud määra.
4.Kas laenuleping on sõlmitud ja kas laen välja makstud
4.1.VÕS § 401 kohaselt on krediidileping leping, millega üks isik (krediidiandja) kohustub andma teise isiku (krediidisaaja) käsutusse rahasumma (krediit), krediidisaaja aga kohustub krediidi kasutamise eest maksma tasu ja lepingu lõppemisel krediidi tagasi maksma. VÕS § 9 lg 1 kohaselt sõlmitakse leping pakkumuse esitamise ja sellele nõustumuse andmisega, samuti muul viisil vastastikuste tahteavalduste vahetamise teel. VÕS § 404 lg 1 kohaselt peab tarbijakrediidilepingu puhul tarbija avaldus kohustuste võtmiseks olema kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis. Tarbijale tuleb viivitamata anda lepingudokument või selle koopia püsival andmekandjal. Tarbija tahteavalduses peab olema selgelt ja kokkuvõtlikult märgitud VÕS § 404 lg-s 2 loetletud teave. Kui vorminõue on jäetud järgimata, on leping tühine (VÕS § 408 lg 1). VÕS § 410 lg 1 kohaselt VÕS § 404 lõikes 1 nimetatud vorminõue ei välista tarbijakrediidilepingu sõlmimist ka sidevahendi abil. Sidevahendi abil tarbijakrediidilepingu sõlminud tarbijale tuleb viivitamata anda lepingudokument või selle koopia püsival andmekandjal. Selle vorminõude rikkumisega kaasneb sama, tühisuse tagajärg, st VÕS § 408 lg
4.2.Hageja on kohtule esitanud pdf failina krediidikonto lepingu nr KK3440660 (dtl 50), millel ei ole kummagi poole allkirja. Lepingus on märgitud kostja andmed, kuupäev 26.07.2019, laenulimiit 3000 eurot, lepingu tähtaeg: tähtajatu, laenu tagasimaksete periood: 60, osamaksete arv: 60, intressimäär 39,99% aastas, intressimäär 3,33% kuus, krediidi kulukuse aastamäär 49%, laenu kasutamise eesmärk: Kliendi ja Placet Group OÜ vahel sõlmitud laenulepingust nr TL3304911, TL3296469 tulenevate kohustuste refinantseerimine. Hageja on esitanud väited, et kostja on teinud taotluse lepingu sõlmimiseks 24.02.2020 (31.01.2025 menetlusdokumendi lisa 3); kostja on teinud taotluse lepingu sõlmimiseks 26.07.2019 (hagi lisa 6): laenutaotluse kuupäev 26.07.2019 15:27, laenulimiit 3000 eurot, KKM 45,85%. 31.01.2025 ei ole hageja aga ühtegi menetlusdokumenti kohtule esitanud. Istungil selgitas hageja, et esimene väidet tuleb jätta tähelepanuta, see on hagisse jäänud ekslikult sisse varasemast põhjast. Hageja on esitanud kohtule tõendi (hagi lisa 6, „krediidianalüüs“, dtl 67), milles on pealkirja „Taotluse andmed“ all märgitud kostja andmed, laenulimiit 3000 eurot, KKM 45,85%, ipaadress ning kuupäev 26.07.2019 15:27. Hageja on esitanud väited, et kostjale on 16.08.2023, st enne lepingu sõlmimist saatnud ekirjaga Euroopa Tarbijakrediidi infoleht teabe (Lisa 1.1) ̧ kostjale on 26.07.2019, st enne lepingu sõlmimist saatnud e-kirjaga Euroopa Tarbijakrediidi infoleht teabe (hagi lisa 1.1). Istungil selgitas hageja, et esimene väidet tuleb jätta tähelepanuta, see on hagisse jäänud ekslikult sisse varasemast põhjast. Hageja on tõendina esitanud 26.07.2019 kell 15:27 e-kirja (dtl 49), millega kostjale on saadetud lepingueelne teave ja Euroopa Tarbijakrediidi teabeleht. Kirjas on märgitud, et taotlus krediidikonto avamiseks on vastu võetud ja suunatud läbivaatamisele. Kohus peab, arvestades hageja antud selgitusi laenu taotlemise protsessi kohta, usutavaks, et kostja sellise laenutaotluse (sisuga laenulimiit 3000 eurot, KKM 45,85%) esitas. Hageja on esitanud tõendina e-kirja (dtl 325), mis kinnitab hageja väidet, et krediidiandja saatis 5
26.07.2019 (kell 22:15) kostjale lepingu põhitingimused, üldtingimused, hinnakirja ja maksegraafiku. Hageja on seega esile toonud ja tõendanud, et kostja tegi tahteavalduse laenu saamiseks, et krediidiandja saatis kostjale lepingudokumendid. Kohus palus hagejal selgitada, millal ja mis viisil kostja tegi tahteavalduse lepingutingimustega nõustumiseks. Hageja selgitas istungil, et kui ta esitab laenutaotluse, siis ta näeb laenuandja kodulehel lepingutingimusi, mis talle pakutakse, täidab laenutaotluse ja kinnitab, et ta soovib laenu saada. Seal tulevad tingimused, lõplik tekst, ette, et sellistel tingimustel antakse talle laenu. Ta andis kinnituse nendele dokumentidele (põhitingimused ja üldtingimused), mis meie oleme esitanud 17.04.2024 lisa 3. Kohus juhtis tähelepanu, et laenutaotluses esitatu ei lähe kokku lepingutingimustega. Laenutaotluses, mida kostja väidetavalt esitas, on krediidi kulukuse määraks märgitud 45,85%, lepingus aga 49%. Kohtu hinnangul ei ole loogiline, et kostja kohe laenutaotluse esitamisel kinnitas üheaegselt laenutaotlust ühte andmete ning lepingut teiste andmetega. Seejärel asus hageja istungil seisukohale, et kostja aktsepteeris talle saadetud lepingutingimusi raha kasutusse võtmise ehk kaudse tahteavaldusega. VÕS § 20 järgi võib aktsept (lepingutingimustega nõustumine) olla väljendatud ka teoga. Hageja väitel on kostja lepingu alusel teinud ka tagasimakseid. Kui kostjale ei sobinud saadetud lepingutingimused, oleks tal olnud võimalus lepingust taganeda 14 päeva jooksul, see õigus oli välja toodud ka Euroopa Tarbijakrediidi teabelehes. Kui kostja jättis saadud laenusumma endale ning asus seda osade kaupa tagastama, saab asuda seisukohale, et ta teoga (tagasimakse tegemisega) nõustus ka lepingutingimustega.
4.3.Hagis väidab hageja, et kostja on lepingu alusel kogu perioodi jooksul kasutanud krediiti kokku 7043,01 eurot. Peale kohtuistungit esitatud kirjalikus seisukohas täpsustas hageja, et lepingu nr TL3296469 alusel sai kostja laenu 2000 eurot, millest arvestati maha lepingutasu 30 eurot, lepingu nr TL3304911 alusel 2250 eurot, millest arvestati maha lepingutasu 33,75 eurot ning lepingu nr KK3440660 alusel refinantseeriti lepingute nr TL3296469 ja TL3304911 jäägid kokku 2706,84 eurot (1209.81 EUR–TL3296469; 1497,03 EUR–TL3304911) (17.04.2025 menetlusdokumendi lisa 2). Hageja on 17.04.2025 kohtule esitanud maksekorraldused (dtl 340-348), millest nähtub, et krediidiandja on kostjale välja maksnud: 04.08.2019 300 eurot, 06.08.2019 280 eurot, 07.02.2020 600 eurot, 21.02.2020 600 eurot, 20.12.2021 200 eurot, 24.12.2021 300 eurot, 05.12.2022 180 eurot, 17.12.2022 300 eurot, 21.02.2023 310 eurot. Kui kohus võrdles esitatud „maksekorraldusi“ hageja muude tõenditega (nt dtl 324, 323, 307), siis „maksekorraldustes“ esitatud kuupäevad küll klappisid, kuid summad olid poole suuremad. 29.05.2025 esitas hageja selgituse, et krediidiandja oli algselt „tehnilise vea tõttu genereerinud valed maksekorraldused“ (dtl 373). Kohus on seisukohal, et hageja esitatud „maksekorraldused“ ei ole seega ühestki pangast alla laetud pangatehingut tõendavad tõendid, vaid krediidiandja enda poolt loodud dokumendid, mis väliselt meenutavad panga maksekorraldusi. Sellisel dokumendil ei ole panga maksekorraldusele omast usaldusväärsust. Krediidiandja enda loodud failil, eriti kui krediidiandjal on võimalik seda teha mis iganes summadele, ei ole tõendina usaldusväärne ning seega ei tõenda esitatud „maksekorraldused“, et kostjale on neis summades raha tegelikult kasutusse antud. Hageja on esitatud ka faili „KK3440660 tehingud“ (dtl alates 304). Istungil selgitas hageja, et roosal taustal on summad, mis kostja on kasutusse saanud. Kohus märgib, et hageja väidetud 7043,01 eurot tuleb kokku, kui liita kokku kõik Failis „KK3440660 tehingud“ roosal taustal olevad kirjed. Kohus palus hagejal selgitada, mida kujutavad endast failis roosal taustal korduvad 1-eurosed kirjed, mille kohta on failis samuti märgitud „pangaülekanne, raha on kantud kliendile“, ning miks on 07.03.2022 kolm korda samades summades kirjed, kommentaariga „viga 6
pangaautomaadist sularaha võtmisel“. 1-euroste kirjete kohta arvas hageja, et need võivad olla panga teenustasud, kuid lepingus ei ole teenustasusid pangaülekannete kohta, seega ta ei tea, mis teenustasud need olla võivad. Kolmekordsete samas summas kirjete kohta arvas hageja, et ikka kolm korda on seda summat kasutusse võtnud. Eeltoodu alusel on kohus seisukohal, et 1-eurosed ja alla 1-eurosed kirjed (nt 25 senti, 10 senti, 18 senti) ei ole mitte krediidi kasutusse võtmine, vaid mingid teenustasud. Hageja ei ole tõendanud ega ka veenvalt põhistanud, et kostja 07.03.2022 võttis kolm korda täpselt samas summas (207,99) sularahaautomaadist sularaha välja. Kohus on ka seisukohal, et failis olev kirje 26.07.2019 2706,84 eurot (dtl 324) ei kujuta endast samuti kostjale raha väljamaksmist, vaid eelnevatest lepingutest tulenevat laenujääki. Failis „KK3440660 tehingud“ roosal taustal kirjed ilma teenustasudeta, ilma eelmiste lepingute laenujäägita ning eeltoodud sularaha väljavõtmist ühekordsena arvestades on kokku 3892,25 eurot (ülejäänud roosad kirjed on kokku 443,92 eurot). Tagasimakseid on kostja hageja väitel teinud kokku 6244,63 eurot, samas kui ainuüksi hageja enda esitatud failist „KK3440660 tehingud“ nähtuvad rohelisel taustal kirjed kokku on 6284,63 eurot. Eeltoodu põhjal on kohus seisukohal, et krediidiandja sõlmis kostjaga kahest eelnevast lepingust tuleneva laenujäägi refinantseerimiseks lepingu ning andis selle lepinguga ühtlasi ka kostjale perioodil 05.08.2019-2023 laenu juurde. Aga hageja esitatud tõendid selle kohta, kui palju laenu juurde anti, ei ole arusaadavad, usaldusväärsed ega tõenda kokkuvõttes selgelt, kui palju kostja laenu juurde sai. Hageja ei osanud küsitavusi ka kõrvaldada.
4.4.Kohus kontrollis hageja esitatud maksegraafiku (dtl 333), milles laenusummaks on märgitud 2796,84 eurot, tagasimaksete alusel, et krediidi kulukuse määr oli märgitud õigesti (49%) ning see jäi 26.07.2019 kehtinud maksimaalse krediidi kulukuse määra (mis oli 58,11%) piiresse.
4.5.Kohus on seega tuvastanud, et kostja on teinud tahteavalduse laenu saamiseks, ei ole tõendatud, et see tahteavaldus oleks sisaldanud seadusega nõutud andmeid, vastuseks kostja laenutaotlusele saadeti lepingutingimused (kostja on saanud lepingudokumendid püsival andmekandjal), lepingudokumendid sisaldasid seadusega nõutud andmeid, ei ole tõendatud, et kostja oleks lepingu sõlmimise protsessis tingimustega nõustumist väljendanud otsese tahteavaldusega ning laen on mingis ulatuses välja makstud. VÕS § 408 lg kohaselt kui lepingust puuduvad VÕS § 404 lõikes 2 sätestatud andmed (mh nt seetõttu, et neid ei saa lugeda lepingu osaks), muutub krediidileping siiski kehtivaks, kui tarbija saab laenu kätte või hakkab krediiti kasutama. Seega leping kehtis.
5.Vastutustundliku laenamise kohustus
5.1.Teabe saamise kohustuse täitmiseks peab krediidiandja olema omandanud teabe kõigi teadaolevate asjaolude kohta, mis võivad mõjutada tarbija võimet krediit tagasi maksta. Selleks on vaja tõendada, et ta on hankinud tarbija kohta järgnevad andmed: a)
tarbija varaline seisund ja regulaarse sissetuleku suurus, sh töötasu, pension, investeeringutulu, dividendid, tulud füüsilisest isikust ettevõtja tegevusest, tulud ettevõtlusest, üüritulu, hüvitised, toetused ja elatis, ning sissetuleku regulaarsus (KAVS § 49 lg 1 p 1 ja lg 3 p 1); b) tarbija teised varalised kohustused, sealhulgas regulaarsete finantskohustuste suurus, võimaluse korral ka nende põhiosade ja intresside suurus, ning muud kohustused, sh muud hinnatavad regulaarsed majapidamiskulud kogumis või asjakohasel juhul üldkohaldatavate määradena (KAVS § 49 lg 1 p-d 2 ja 4). Euroopa Pangandusjärelevalve (EBA) juhendi „Suunised laenude väljastamise ja jälgimise kohta“ (mille kohaldamise on Finantsinspektsioon otsustanud 22.03.2021.a otsusega) punkti 85 f järgi tuleb arvestada tarbija regulaarsete kuludega, st mitte nt ainult eluasemekuludega; c) tarbija varasem maksekohustuste, sealhulgas finantskohustuste, täitmine (KAVS § 49 lg 7
1 p 3); tarbija varasemate maksekohustuste täitmise ja tarbijakrediidilepingust tulenevate rahaliste kohustuste võimaliku suurenemise, sh intressimäära tõusu mõju (KAVS § 49 lg 1 p 5); e) krediidiandjale teadaolevad muud faktid, millel võib olla oluline tähtsus tarbija krediidivõimelisuse hindamisel ja mis võivad mõjutada tarbija kohustuste nõuetekohast täitmist (KAVS § 49 lg 1 p 6). Lisaks peab krediidiandja tarbija esitatud teavet kontrollima KAVS § 50 lg-te 3 ja 4 alusel, s.o tegema selleks mõistlikke pingutusi (VÕS § 4034 lg 4 teine lause). See tähendab muu hulgas kohustust võtta tarbija regulaarse sissetuleku hindamiseks aluseks piisav ajavahemik, arvestades tarbija sissetulekuallikaid ja sissetuleku laekumise regulaarsust (KAVS § 49 lg 3 p 2). Samuti peab krediidiandja tegema mõistlikke pingutusi, et kontrollida kõigi asjakohaste dokumentide ja muudetõendite õigsust, mis on aluseks ning millel on tähtsus tarbija regulaarse sissetuleku suuruse arvutamisel (KAVS § 49 lg 3 p 3). d)
Teabe saamiseks peab krediidiandja kasutama andmekogusid (nt rahvastikuregister, pensioniregister, maksehäireregistrid, täitemenetlusregister) ja teabe, mis jääb nendest kohtadest saamata, peab ta küsima tarbijalt endalt (VÕS § 403 4 lg 3). Seejuures saab krediidiandja nõuda tarbijalt endalt tõendite esitamist (nt tööandja tõend, töölepingu väljavõte, pangakonto väljavõte, rahvastikuregistri väljavõte jms).
5.2.Hageja on vastutustundliku laenamise kohustuse täitmise kohta esitanud kohtuotsuse punktis 2.4 toodud väited. Hageja väitel avaldas kostja oma igakuisteks finantskohustusteks 239,13 eurot (varasemad Placet Group laenud TL3304911 ja TL3296469, mis refinantseeritakse krediidikonto nr KK3440660 läbi). Hageja väitel tuvastas krediidiandja kostja kontot analüüsides igakuiste finantskohustustena keskmiselt 583,08 eurot, millest 83,08 eurot oli igakuine tarbimislaenu tagasimakse ja 500 eurot igakuised elatismaksed. Majapidamiskuludeks avaldas kostja hageja väitel 0 eurot, krediidiandja arvestas kostja igakuisteks majapidamiskuludeks 150 eurot. Hageja on tõenditena esitanud krediidianalüüsi faili (dtl 67) ja kolm kostja konto väljavõtet (dtl alates 157). Hageja väitel koguti nõude aluseks oleva lepingu sõlmimise eel konto väljavõte perioodi 01.01.2019-26.07.2019 kohta (dtl 157). Kohtuistungil ei osanud hageja selgitada, milliselt krediidiandjalt oli võetud laen kuumaksega 83,08 eurot, mööndes et konto väljavõttelt sellise kuumaksega kohustust ei leia. Konto väljavõttelt nähtub, et kostja maksis elatist 500 eurot kuus, üüri 710 eurot kuus, püsivalt on tehtud makseid Elisa OY-le (69 eurot) ja kindlustusele (230 eurot). Kostja tegi ülekandeid teisele eraisikule selgitusega „laen“, „back“, „velka“. Placet Group OÜ-le on kosta teinud makseid 5 erineva numbriga lepingu katteks: TL3275770, TL3317229, TL 3298709, TL3296469 ja TL3304911. 22.01.2019 on tehtud ülekanne 50 eurot Creditreform Eesti selgitusega „Claim number 1901859375 / 1901859375, makseid on tehtud Inbank AS-le (leping 1A08431 / 4173179). Laenu võttis kostja juurde Ferratum Bank Ltd-lt, 22.05.2019 750 eurot, 27.05. 150 eurot, 20.06 100 eurot. Ainuüksi tagasimaksed Placet Group OÜ-le olid 458,78 eurot kuus. Hageja ei ole seega välja toonud, et krediidiandja oleks konkreetselt välja selgitanud kostjal olemasolevad laenud. Kohtu hinnangul jättis krediidiandja arvesse võtmata ka konto väljavõttelt nähtuvad, eelpoolviidatud finantskohustused. Konto väljavõtetelt nähtub, et kostja on teinud makseid enda Soome pangakontole lõpuga 2519. Kuivõrd hageja ei ole esile toonud, et krediidiandja oleks kogunud kostja kõikide pangakontode väljavõtted, ei ole välistatud, et kostjal oli veel finantskohustusi, mis oleksid nähtunud muude kontode väljavõtetelt. Selle tõenäosusele viitab ka enne TL3296469 kogutud konto väljavõttelt nähtuv makse 20.03.2018 MoneyZenile. Seega isegi kui krediidiandja selgitas välja kostja sissetuleku, jättis ta tõsikindlalt välja 8
selgitamata ja arvesse võtmata kostja konto väljavõttelt nähtuvad finantskohustused ja elamiskulud (üüri). Konto väljavõttelt nähtub, et kostja tegi palju kulutusi Soomes, mistõttu oleks olnud asjakohane ka uurida, kas lisaks Eestis oleva korteri üürile tuli kostjal tasuda ka elamiskulusid Soome eluaseme eest. Konto väljavõttelt nähtub ka, et 2019. a oli kostja korduvalt pikendanud laene, mis lõpuks nõude aluseks oleva lepinguga refinantseeriti.
5.3.Hageja ei osanud istungil selgitada, mis põhjusel kaks varasemat lepingut refinantseeriti. Nõude aluseks oleva lepinguga refinantseeriti kaks varasemat krediidiandja enda poolt antud laenu, 25.06.2018 sõlmitud leping TL3296469 ja 23.07.2018 sõlmitud leping TL3304911. Hageja on esitanud selgitused ka nende kahe laenulepingu eel vastutustundliku laenamise kohustuse täitmise kohta (toodud kohtuotsuse punktis 2.4). Hageja väitel tuvastas krediidiandja konto väljavõttelt, et enne TL3296469 sõlmimist oli kostjal üks tarbimislaen tagasimaksega 217,88 eurot kuus. Kohus hageja esitatud kostja konto väljavõttelt sellise tagasimaksega finantskohustust ei leia. Hageja ei osanud istungil selgitada, milliselt krediidiandjalt see laen võetud oli. Antava laenu tagasimakseks arvestati 190 eurot. Enne lepingu nr TL3304911 sõlmimist tuvastas krediidiandja hageja väitel igakuiste finantskohustustena keskmiselt 516,71 eurot millest 515,71 eurot oli ühe tarbimislaenu tagasimakse ja 1 euro oli liisingu/järelmaksu lepingu tagasimakse. Kohus sellise tagasimaksega ühte tarbimislaenu konto väljavõttelt ei näe. Küll aga nähtub, et kostja oli enne lepingu nr TL3304911 sõlmimist Placet Group OÜ-lt saanud vähemalt 4 laenu: 11.05.2018 (TL3275770) ja 05.06.2018 (TL3289202), kummalgi korral 470 eurot, 26.06.2018 sai (lepingu TL3296469 alusel) 1970 eurot, 02.07.2018 sai 570 eurot (TL3298709). Hageja väitel avaldas kostja enne lepingu nr TL3304911 sõlmimist, s.o kuu aega pärast eelmise lepingu sõlmimist, majandamiskuludeks 100 eurot ning krediidiandja kohaldas enda üldkohaldatavat määra 150 eurot. Seda olukorras, kus kostja oli kuu aega tagasi avaldanud oma majandamiskuludeks 650 eurot ning kostja konto väljavõttelt ka nähtus, et kostja tasus sellises summas üüri. Kohus märgib, et ka Statistikaameti avaldatud elatusmiinimum 2018. a oli üle 200 euro, mistõttu lähtumine 150 eurost oli ilmselgelt põhjendamatu. Konto väljavõtte põhjal võib arvata, et kostja võis juba kahe varasema laenu võtmise ajal elada Soomes, mida oleks samuti tulnud arvestada majandamiskulude hindamisel. Lisaks nähtub konto väljavõtetelt, et kostja tasus elatist 500 eurot kuus ka juba enne 2 varasema lepingu sõlmimist ning tegi makseid enda Soome pangakontole. Kuivõrd hageja ei osanud istungil anda selgitusi selle kohta, milliste krediidiandjate ees olid need väidetavad finantskohustused, mis krediidiandja välja selgitas, märkis kohus istungil, et hagejal on võimalik täiendavas kirjalikus seisukohas ära selgitada, kas krediidiandja kahe algse lepingu sõlmimise eel selgitas adekvaatselt välja ja võttis arvesse kostja olemasolevad finantskohustused ja majandamiskulud. Hageja esitas peale istungit uuesti (dtl 361) täpselt sama teksti, mis oli varasemalt menetluses juba esitanud. Eeltoodu põhjal on kohus seisukohal, ja hageja ei kummutanud seda ka talle antud täiendava tähtaja jooksul, et ka kahe refinantseeritud lepingu sõlmimisel jättis krediidiandja finantskohustused ja majandamiskulud adekvaatselt välja selgitamata ja arvesse võtmata, rikkudes sellega vastutustundliku laenamise kohustust.
6.Hageja nõuded
6.1.Kohus selgitas hagejale, et hageja poolt hagis vastutustundliku laenamise kohustuse täitmise kohta esitatu pinnalt ei saa kohus nõustuda, et vastutustundliku laenamise kohustust täideti nõuetekohaselt. Kohus märkis kohtuistungil (dtl 354, 00:59:47), et kui hageja suudab esile tuua ja ära tõendada, et kahe algse lepingu sõlmimise eel krediidiandja adekvaatselt selgitas välja ja 9
võttis arvesse kostja olemasolevad finantskohustused ja majandamiskulud, siis ei tule ümberarvestust esitada kahe refinantseeritud lepingu osas, kui see nii ei ole, siis tuleb esitada ümberarvestus kõigi kolme kohta. Hageja esitas peale istungit uuesti (dtl 361) täpselt sama teksti, mis oli varasemalt menetluses juba esitanud. Seega pidi hageja aru saama, et vajalik oli esitada nõude ümberarvestus kõigi kolme lepingu osas. Hageja on esitanud kahel korral nõude ümberarvestuse. 18.09.2024 avaldas hageja, et kostja on kasutanud krediiti kokku 3000 eurot ning teinud tagasimakseid kokku 196,27 eurot ning kostjal tuleks tagastada lepingu alusel saadud summa 998,68 eurot (1194,95-196,27). 17.04.2025 esitas hageja parandatud ümberarvestuse ning märgib, et kostja on kogu lepingu perioodi jooksul kasutanud krediiti kokku 7043,01 eurot, tagasimakseid teinud kokku 6244,63 eurot ning et seega tuleks kostjal tagastada 798,38 eurot. Peale kohtuistungit esitatud kahes seisukohas (23.05) on hageja esitanud sama ümberarvestuse, mis 17.04.2025. 29.05 esitatud menetlusdokument ümberarvestust ei sisalda. Hageja ei ole tõendanud, et kostja sai kahe refinantseeritud lepingu alusel laenu kätte 1970 + 2216,25 eurot (esitatud ei ole ka lepinguid, millest nähtuks laenusumma ja lepingutasu). Kohus märgib, et hageja esitatud ümberarvestus ei ole arusaadav. Ümberarvestuses väidetud „kogu lepingu perioodi jooksul kasutatud krediit“ 7043,01 eurot sisaldab kahe eelmise lepingu laenujääki, kuid hageja ei ole esitanud ümberarvestust kahe eelneva lepingu osas. Seetõttu on teadmata, mida see laenujääk sisaldas ning kuidas kujunes. Tagasimakseid on kostja hageja väitel teinud kokku 6244,63 eurot, samas kui ainuüksi hageja enda esitatud failist nähtuvad rohelisel taustal kirjed kokku on 6284,63 eurot. Seega ei ole hageja ilmselgelt arvestanud kahe eelmise lepingu alusel tehtud tagasimakseid. Ehk teisisõnu – hageja ei ole nõude ümberarvestust teinud kolme lepingu osas, nagu kohus nõudis.
6.2.Hageja märgib, et kui võtta, et 1 aastane tagastamise tähtaeg algaks krediidi viimasest kasutusele võtust ehk mai 2023, siis 1 aastane tagastamise tähtaeg on sellisel juhul saabunud, s.o. 10.06.2023 pidi tagasimakseid hakkama teostama ja 10.05.2024 oleks viimane tagastamise tähtaeg, ehk lõpptähtpäev on saabunud. Kohus selgitas istungil hagejale, et ei nõustu hagejaga, et tagasimaksed oleks tulnud määrata 12 tagasimaksena alates krediidi viimasest kasutusse võtmisest. VÕS § 406 1 lg 4 kohaselt saab kohtu hinnangul tagasimaksed määrata nn bullet-tüüpi lepingute puhul, mille kohaselt igakuiselt makstakse üksnes intressi ning kogu laenusumma tuleb tagastada lepingu lõppemisel. Antud juhul tuli lepingu järgi tuli kasutusse võetud krediit tagastada 60 igakuise maksega. VÕS § 403 4 lg 7 ei muuda tühiseks kogu lepingut, vaid ainult intressimäära ja muude tasude kokkuleppe. Seega see osa lepingust, mis sätestab, millise perioodi jooksul laen tuleb tagasi maksta, kehtib. Seega tulnuks tagasimaksed määrata 60 maksena alates 2023. a maist (ehk viimasest laenu kasutusse võtmisest). Seda arvestades ei oleks laenu tagastamise lõpptähtaeg saabunud (saabuks 2028). Kohus selgitas seda istungil ning andis hagejale täiendava tähtaja määrata tagasimaksed uuesti ning esitada edasiulatuvalt sissenõutavaks muutuvate tagasimaksete osas nõue. Hageja asus 23.05.2025 esitatud menetlusdokumendis seisukohale, et lepingu kohaselt oli krediidi tagastamise periood 60 kuud, mida tuleb hakata lugema krediidi esimesest kasutusele võtmisest 26.07.2019. Hageja leiab seetõttu et esimese tagasimakse tasumise tähtpäev oli 10.08.2019 ja sellest tulenevalt viimase tagasimakse tasumise tähtpäev 10.08.2024, ehk lepingu lõpptähtpäev on saabunud. Kohus märgib, et lepingus on laenu tagasimaksete periood 60, osamaksete arv 60, leping oli tähtajatu. Tarbijakrediidi teabelehes oli märgitud, et lepingu lõpetamise soovist tuleb krediidiandjat teavitada ette vähemalt 1 kuu. Üldtingimuste punktis 6 on märgitud: Iga kuu esimesel tööpäeval fikseerib Laenuandja eelneva kuu viimase päeva seisuga arvestatud Laenu 10
põhiosa jäägi ja muud lepingu alusel tasumisele kuuluvad summad. Maksete tegemiseks (Rahaliste kohustuste tasumiseks) edastab Laenuandja Laenusaajale igakuiselt maksekorralduse, milles nähtub kasutusse võetud Laenu põhiosa, lepingu vaba laenulimiit ja Laenusaaja poolt tasumisele kuuluvad summad. Hiljemalt maksepäeval tasub Laenusaaja kas kogu Laenu, osa sellest või vähemalt maksekorraldusel näidatud kohustusliku minimaalse osamakse. Minimaalne osamakse koosneb krediidijäägi tagasimaksest, intressist ja muudest lepingu alusel arvestatud summadest. Minimaalse osamakse suurus on määratud Põhitingimustes. Kohus märgib, et kohtule esitatud põhitingimustes minimaalse osamakse suurust märgitud ei ole. Tarbijakrediidi teabelehes on märgitud tagasimaksete kohta: Vastavalt maksegraafikule krediiti põhiosa - tagasimaksest ja intressist koosnev makse: osamakse suurus kokku maksimaalselt 115.51 eurot; Osamaksed tasutakse 1 kord kuus maksegraafikus näidatud tähtpäeval; -- Kokku 60 järjestikust osamakset. Intress ja tasud makstakse järgmiselt: Intressi tasutakse igakuiselt kasutatud - krediidisummalt ja lepingutasu krediiti kasutusse võtmisel. Kohus on seisukohal, et hageja tõlgendus ei ole kooskõlas sellega, et leping oli tähtajatu, krediiti sai pidevalt uuesti kasutusse võtta ja lepingu lõpetamise soovist pidi krediidiandjale teada andma. Kui sõltumata krediidi uuesti kasutusse võtmisest mitu aasta peale lepingu sõlmimist oleks kogu kasutusse võetud krediidi pidanud tagasi maksma 10.07.2024, ei oleks leping olnud tähtajatu. Kohtu hinnangul ei ole hageja tõlgendus kooskõlas lepingu olemusega.
6.3.Kuivõrd hageja ei ole esitanud nõutud ümberarvestust kolme lepingu osas, ei ole tagasimakseid uuesti määranud (ega seejärel märkinud, millisel kuupäeval mis summa tasutuks loeti) ning kohtu hinnangul on tõendamata ka summa, mis kostja laenudena kätte sai, jätab kohus hagi rahuldamata.
6.4.Kohus märgib, et kui tagasimaksed on uuesti määramata, ei ole kohtul senist kohtupraktikat arvestades võimalik hinnata, kas ja millises ulatuses on tagastamata laenusumma sissenõutav. Senises kohtupraktikas on leitud, et tagasimaksete uuesti määramise ning seejärel võlgniku poolt tasutu ümberarvestamise järgselt tuleb uuesti hinnata, kas võlgnik oli lepingu üles ütlemise ajal võlas, st kas üles ütlemise eeldused olid täidetud. Kui ümberarvestuse kohaselt ei oleks võlgnik võlas olnud, on üles ütlemise eeldused täitmata ja leping kehtib. Tulenevalt sellest, et krediidiinkassodest hagejatele on loovutatud üksnes lepingust tulenev nõue, ei ole hagejal ka lepingu kujundusõigust, st hageja ei saa lepingut ka uuesti üles öelda. Sisuliselt võttes kujutab kohtu hinnangul ka tagasimaksete uuesti määramine endast lepingu kujundusõigust, mistõttu on küsitav, kas krediidiinkassod sedagi tegelikult teha saaksid (ka VÕS § 403 4 lg 7 räägib krediidiandjast; loovutamisega kujundamisõigust üle ei tule; samas kohustus seda teha tuleneb otse seadusest). Senises kohtupraktikas on nii lahendeid, kus sellist võimalust on eitatud, kuid valdavalt on siiski võimaldatud krediidiinkassodel tagasimaksed uuesti määrata, seda pragmaatilistel põhjustel (et nõuded saaks kohtus lahendatud). Kohtu hinnangul on siiski küsitav VÕS § 4034 lg 7 tagasimaksete uuesti määramise regulatsiooni eesmärgipärasus olukorras, kus leping on üles öeldud ja nõue loovutatud. Kohtu hinnangul on VÕS § 4034 lg 7 asjakohane, kui lepinguline suhe krediidiandjaga veel kestab ning võlgnik suudab kasvõi mingis osas veel makseid teha. Sel juhul võib VÕS § 403 4 lg 7 kohane seadusjärgse intressimäära kohaldamine tuua võlgniku jaoks kaasa igakuiste maksete vähenemise, hõlbustades seeläbi võlgniku olukorda ning suurendades võimalust, et võlgnik suudab kohustusi täita. Sama ei saa öelda juhul, kui võlgnik on juba pikemat aega jätnud tagasimaksed tegemata. Sellises olukorras, õigemini küll juba varem, makseraskuste ilmnemisel, tuleb krediidiandjal Finantsinspektsiooni juhise (“Krediidilepingust tulenevate kohustuste restruktureerimise kohta tulenevalt krediidivõtjast võlgniku makseraskustest“, 02.10.2020. a märgukiri) kohaselt valida kohane meede ja hinnata selle elujõulisust. Pikaajalisi restruktureerimismeetmeid tuleb pidada elujõuliseks vaid juhul, kui krediidiandja suudab mõistliku dokumenteeritud finantsteabe alusel 11
tõendada, et krediidivõtjale on meede (lahendus) jõukohane ning järelejäänud võlgnevuse likvideerimine on täielikult tagatud ning keskmise kuni pika aja jooksul eeldatakse krediidijäägi märkimisväärset kahanemist. Juhendi kohaselt peab krediidiandja jälgima meetmete mõjusust ja kvaliteeti tagamaks, et neid ei kasutata väärtuse languse ega ka riskipositsiooni ebatõenäoliselt laekuvaks tunnistamise edasilükkamiseks. Krediidiasutustel ei ole piiranguid õiguskaitsevahendite rakendamisel, kui eos on suure tõenäosusega arusaadav, et krediidivõtja maksevõimet ei ole võimalik mõistlike pingutustega taastada. Vastutustundliku laenamise kohustuse rikkumine viibki paljudel juhtudel olukorrani, kus tarbija on end sedavõrd lõhki laenanud, et on faktiliselt jõudnud eraisiku maksejõuetuse olukorda. Suure hulga laenude korral ei aitaks võlgnikku enamasti ka eelviidatud juhendi kohased restruktureerimismeetmed (laene on lihtsalt liiga palju) ega ka VÕS § 403 4 lg 7 kohase uue tagasimaksegraafiku tegemine. Lisaks ei ole paljudel juhtudel võlgnikud enam kättesaadavad, mistõttu pole realistlikult võimalik täita ka VÕS § 403 4 lg 7 sätestatud tagasimaksete tarbijale teatavaks tegemise kohustust. Veelgi enam, muutuvat seadusjärgset intressimäära silmas pidades peaks krediidiandja hakkama tagasimakseid iga 6 kuu tagant uuesti määrama ja teatavaks tegema ka olukorras, kus algselt oli sõlmitud fikseeritud intressimääraga leping ning paika pandud maksegraafik kogu lepingu kehtivuse ajaks. Praktikas on küsitavusi ka tagasimaksete uuesti määramise tingimustega, eeskätt VÕS § 403 4 lg 7 kohaldamisega krediitkaardi tüüpi lepingute puhul (nagu ka käesolevas menetluses esitatud leping), ning seniste maksete alusel tagantjärele uuesti määratud maksete tasutuks lugemisega (sh eriti kui tagantjärele arvestatakse ka kasutuses olnud laenujäägilt intressi). Kohus on seisukohal, et VÕS § 4034 lg 7 tagasimaksete uuesti määramise regulatsioon ei pruugi täita oma eesmärki olukorras, kus võlgnik ei ole pikemat aega (nt aasta või rohkem) ühtegi makset teinud ega ole ka kättesaadav, ei soovi koostööd teha. Teisalt, tagasiulatuvalt alates lepingu sõlmimisest seadusjärgse intressimäära alusel intressi arvestamine ilma tagasimakseid uuesti määramata võimalik ei paista. Kui aga hageja VÕS § 403 4 lg 7 järgi nõuet ümber arvestades seadusjärgset intressi ei nõua, saaks piirduda üksnes reaalselt võlgniku kasutusse antud laenusummast kogu tagasimakstu maha arvestamisega. Tulemus oleks tagastamata põhivõlg, mille võiks kohtu hinnangul välja mõista, hindamata seejuures tagantjärele lepingu üles ütlemise kehtivust. Samas tuleb arvestada, et see mõjutab viivisearvestust. Kui kogu põhivõlg ei ole sissenõutav, ei saa ka viivist nõuda kogu põhivõlalt, vaid üksnes juba sissenõutavaks muutunud osalt ja edaspidi sissenõutavaks muutuvatelt tagasimaksetelt. Ehk viiviseid koguneks vähem. Samas on võimalik asuda seisukohale, et kuni ümberarvestuse tegemiseni oli võlausaldaja ise vastuvõtuviivituses (VÕS § 119). Ehk võlausaldaja ei teinud võlgniku kohustuse täitmiseks vajalikku muud tegu (st ümberarvestust ja tagasimaksete uuesti määramist) ning sel juhul võlgnik ei pea tasuma viivist aja eest, mil ta ei saanud kohustust täita võlausaldaja vastuvõtuviivituse tõttu, samuti aja eest, mil ta õigustatult keeldus oma kohustuse täitmisest. Ilmselt saab ka öelda, et võlgnikul oli õigus keelduda kohustuse täitmisest enne ümberarvestust, sest ümberarvestuseta ei ole selge, kui suur on võlasumma (sh kas võlga üldse on). Praktikas võib arvata, et paljudelt lõhki laenanud võlgnikelt ei õnnestu võlga siiski ka pärast kohtuotsust väga pika aja jooksul (kui üldse) sisse nõuda, mistõttu aastatega koguneks viiviseid lõpuks ikkagi väga suures summas. Viivisenõude piiramine oleks võimalik nii seadusandlikult kui kohtu hinnangul siiski ka kohtupraktika kaudu (eeldades, et kahju, mida viivis katma peaks, ei saa olla tekkinud põhivõlast suuremas ulatuses). Kui loovutatud on üksnes lepingust tulenev nõue, on krediidiandjal, tõsi, jätkuvalt võimalik teostada lepingu kujundamise õigusi, st määrata tagasimaksed uuesti ja ka lepingut uuesti üles öelda. Kuid nagu märgitud, peavad need tahteavaldused võlgnikuni jõudma (mis praktikas lootusetute ja kõrvale hoidvate võlgnike puhul enam ei õnnestu). Ning nagu öeldud, on küsitav nende toimingute teostamise otstarbekus olukorras, kus krediidiandjal on juba enne tagasimaksete uuesti määrama hakkamist selge, et võlgnik tagasimakseid tegema ei hakka. 12
Tulles tagasi tagasimaksete uuesti määramise juurde koos intressimaksetega seadusjärgse intressimäära alusel, tuleb arvestada, et lepingu üles ütlemise toimetuks lugemisel leping kehtib ning intressi arvestatakse kuni uuesti määratud maksegraafiku lõppemiseni. Samaaegselt nõuavad hagejad aga ka viivist iga sissenõutavaks muutunud tagasimakselt. Ehk tekib olukord, kus pikema perioodi jooksul arvestatakse paralleelselt laenujäägilt intressi ning sissenõutavaks muutunud laenusummalt viivist. Ning lõpuks tuleb ka arvestada, et eeltoodu on kaasa toonud olukorra, kus kohtud rahuldavad nõudeid osaliselt, st osa nõuet jääb üles ning sellega on võimalik uuesti kohtusse tulla, põhjustades nii kohtute mitmekordse töökoormuse ja mitmekordsed menetluskulud võlgnikele. Näiteks lepingu üles ütlemise toimetuks lugemise korral, kui ei ole esitatud edasiulatuvalt sissenõutavaks muutuvate tagasimaksete väljamõistmise nõuet, mõistetakse otsuse tegemise päeva seisuga välja seni sissenõutavaks muutnud tagasimaksed, edasiulatuvalt sissenõutavaks muutuvate maksete osas tullakse hiljem uue nõudega kohtusse. Tulenevalt sellest, et seadusjärgne intressimäär muutub iga 6 kuu tagant, ei ole võimalik edasiulatuvalt välja mõista maksegraafikut koos intressidega. Annuiteetmakse korral tähendab see, et maksegraafikut ei ole võimalik üldse ette teha, st ka põhiosa ei ole võimalik edasiulatuvalt välja mõista. See aga tähendab jällegi, et hageja tuleb samast lepingust tuleneva nõudega hiljem uuesti kohtusse. Olukorras, kus võlgnik ei ole pikemat aega suutnud makseid teha ning võlgu on palju, ei aitaks teda, nagu eespool mainitud, ka eraldi iga laenu restruktureerimine. Faktilises maksejõuetuse olukorras tuleks kõiki võlgu lahendada kompleksselt. Eraisiku maksejõuetusavaldusi võlgnikud aga praktikas ise eriti ei esita. Kokkuvõttes on kohus seisukohal, et VÕS § 4034 lg 7 regulatsioon ei ole õnnestunud ning vajaks kriitilist ülevaatamist. Eeltoodu tõttu annab kohus hagejale ka loa edasikaebamiseks, kuigi tegemist on lihtmenetluses tehtud otsusega.
6.5.Kohus palus hagejal istungil ka selgitada, mis põhjusel hageja maksekäsu kiirmenetluses esitas põhivõlana 2855,48 eurot, hagis täpselt 10 eurot väiksemana, maksekäsus intressinõude 353,89 eurot, hagis 349,74 eurot. Kohus on seisukohal, et hageja maksekäsus esitatud nõuded ei olnud põhjendatud, seega ei saa ka rääkida nõude vähendamisest. Hageja on samasugust praktikat (st maksekäsumenetluses kas põhinõude või intressimäära suuremana näitamine ilma, et see õiguslikult põhjendatud oleks) kasutanud ka paljudes muudes menetlustes. Riigikohus on asjas 3-2-1-108-14 punktis 23 (ja ka tsiviilasjas nr 3-2-1-186-13, p 24) märkinud, et hageja võib olla toime pannud kelmuse katse, kui esitas maksekäsu kiirmenetluses kohtule tahtlikult valeandmeid võla suuruse kohta. Arvestades, et hageja on maksekäsumenetlustes valeandmeid esitanud paljudel kordadel ning maksekäsuavaldused on edasi läinud hagimenetlusse, kus hagis on teised andmed, ei saanud hageja ise olla teadmatuses valeandmete esitamisest. Ka ei saa öelda, et tegemist on juhusliku eksimusega. Eksimused saavad juhtuda siiski harva, pisteliselt. Kui hageja väitel oleks tegemist eksimusega, siis järelikult on hageja ise teadlikult pikka aega lasknud eksimustel ka edasi sündida. Maksekäsuavalduses tuleb seejuures avaldajal igal kord kinnitada, et esitatud andmed on õiged.
6.6.Kuigi kohus jätab hagi rahuldamata, käsitleb kohus ka viivisenõuet. Ümberarvestuse juures märgib hageja, et kostjalt tuleks välja mõista viivis aastase intressi määraga võrdses viivisemääras s.o 39,90% põhiosalt 798,38 eurolt alates 11.05.2024 kuni põhivõla tasumiseni. Hageja väitel on leping üles öeldud 25.12.2023. Hageja on esitanud tõendina e-kirja (dtl 61), mis on saadetud 28.12.2023. Kirjas on märgitud, et krediidikontoleping on lõpetatud. Hageja väitel saadeti 10.12.2023 üles ütlemise hoiatuse e-posti teel kostja poolt antud e-posti aadressile xxx. Pdf failina esitatud kirjas on märgitud, et võla tasumata jätmisel loetakse leping lõppenuks alates 25.12.2023, ent pdf faili ei tõenda, et kiri saadetud on. 28.12.2023 kirja saatmine on seevastu tõendatud. Kuid hageja ei ole esile toonud, et kostja oleks võlas olnud ka nõude ümberarvestuse 13
kohaselt. Kohus nõustub, et lepinguga saab kokku leppida intressimääraga võrdse viivisemäära. Kuid kohus ei nõustu hagejaga selles, et ka vastutustundliku laenamise kohustuse rikkumise korral säilib õigus nõuda lepingujärgset viivist. Selline tõlgendus ei ole kooskõlas regulatsiooni mõttega. Regulatsiooni mõte on olnud vähendada krediidiandja krediidi tulusust ja võlgniku koormust olukorras, kus krediidiandja ei ole laenanud vastutustundlikult. Kui vastutustundliku laenamise kohustuse rikkumise korral säiliks õigus nõuda ja kohustus tasuda lepingujärgset (kõrget) viivisemäära, oleks seaduse nõudeid rikkuv laenamine krediidiandjale jätkuvalt sama tulus (intressi asemel teeniks krediidiandja intressimääraga võrdset viivist). Regulatsiooniga on asendatud lepingujärgne intress seadusjärgse intressiga. Sellest tulenevalt võiks ka öelda, et kui lepingus oli kokku lepitud, et viivisemäär on võrdne intressimääraga, peaks ka lepingus kokku lepitud viivisemäär muutuma vastutustundliku laenamise kohustuse rikkumise korral seadusjärgseks intressimääraks (mis antud juhul lepingu sõlmimise ajal oli 0%). Kuid kohus leiab, et VÕS § 113 lõikest 1 tulenevalt on võlausaldajal siiski õigus saada seadusjärgset viivist, tingimusel, et see ei ole kõrgem lepingus kokku lepitud viivisemäärast.
7.Menetluskulud ja kohtuotsuse kättetoimetamine
7.1.TsMS § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 162 lg 1 kohaselt, hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuivõrd kohus jätab hagi rahuldamata, jäävad hageja menetluskulud hageja enda kanda. Kostja ei ole menetluses osalenud, mistõttu ei ole teada, et tal oleks tekkinud menetluskulusid. Seetõttu kohus hagejalt kostja kasuks menetluskulusid ka välja ei mõista.
7.2.Kohtuotsus tuleb kostjale kätte toimetada avalikult TsMS § 317 lg 1 p 1 alusel. TsMS § 317 lg 5 esimese lause kohaselt loetakse dokument avalikult kättetoimetatuks 15 päeva möödumisel väljavõtte väljaandes Ametlikud Teadaanded ilmumise päevast. /allkirjastatud digitaalselt/
Maris Juha kohtunik
14
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonüümitud. Andmed on informatiivsed.