Eesti Vabariigi nimel
Kohus Pärnu Maakohus Kohtunik Lea Pavelson, kohtuistungi sekretär Meeli Riismaa Otsuse tegemise aeg ja koht 25.10.2019, Rapla Tsiviilasja number 2-19-3049 Tsiviilasi Zaklad Przemyslu Miesnego Biernacki Sp. Zo.o hagi Osaühingu Europlus vastu 9729,62 euro ja viivise väljamõistmiseks Tsiviilasja hind 10 983,54 eurot Menetlusosalised ja nende esindajad hageja Zaklad Przemyslu Miesnego Biernacki Sp. Zo.o (reg nr 0000270274, Golina ul Dworcowa 47 D, 63-200 Jarocin, Poland), hageja lepinguline esindaja vandeadvokaat Jelena Benevolenskaja (OÜ Benevolenskaja Advokaadibüroo, Merivälja tee 70-37, Tallinn, e-post: [email protected]); kostja Osaühing Europlus (reg nr 11373968, Saare 5, Kaerepere alevik, Kehtna vald, e-post: [email protected]), kostja seaduslikud esindajad juhatuse liikmed Gert Pening ja Kai Rebel Kohtuistungi toimumise aeg 12.09.2019 Resolutsioon 1)Välja mõista Osaühingult Europlus põhivõlgnevus 9729,62 eurot, viivis 475,55 eurot ja viivis protsendina põhinõudelt 9729,62 eurot VÕS § 113 lg 1 sätestatud määras alates 26.02.2019 kuni põhinõude täieliku tasumiseni Zaklad Przemyslu Miesnego Biernacki Sp. Zo.o kasuks. 2)Jätta menetluskulud Osaühingu Europlus kanda. 3)Välja mõista Osaühingult Europlus menetluskulud 3992,20 eurot OÜ Zaklad Przemyslu Miesnego Biernacki Sp. Zo.o kasuks. 4)Välja mõista Osaühingult Europlus tunnistajate kulud ja tasud 1147,57 eurot riigituludesse. Kohustada Osaühingut Europlus tasuma 1147,57 eurot 31.03.2020 kontole ja viitenumbrile vastavalt käesolevale otsusele lisatud makseinfolehele. Viitenumbri lisamine summa maksmisel on kohustuslik. Makse selgituseks märkida menetluskulu tsiviilasjas nr 2-18-13056. 4)Jätta Pärnu Maakohtu 13.06.2019 määrusega tsiviilhagi tagamiseks veoautole Scania reg nr xxxxxx seatud arest muutmata.
Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates kohtuotsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Hageja nõue Hageja palub kostjalt välja mõista VÕS § 1028 alusel ning alternatiivselt VÕS § 112 alusel põhivõlgnevuse 9729,62 eurot, viivise 475,55 eurot ja viivise põhinõudelt alates 26.02.2019 kuni põhinõude täieliku tasumiseni hageja kasuks. Menetluskulud jätta kostja kanda. Kostja seisukoht Kostja vaidleb hagile vastu. Kohtuotsuse põhjendus Kohus leiab, et hagi on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. Pooled on koostööd teinud loomade müügi-ostu osas kuni aprillini 2018. E-kirjaga 03.04.2018 kell 10:57 loeb kohus tuvastatuks, et hageja saatis kostjale hinnakirja, mis sätestas hinnad rümba ühe kilogrammi kohta tingimusel, et lehmade, pullide ja noorloomade rümbad kaaluvad vähemalt 200 kg. Hinnakirja kohaselt sõltub taparümba kilogrammi hind taparümba kaalust ja klassist. Hinnakiri ei sisaldanud rümpade hindu kaaluga alla 200 kg. Ettemaksuarvega 04.04.2018 loeb kohus tuvastatuks, et kostja esitas hagejale ettemaksuarve nr 195 summas 28 150 eurot. Maksekorraldusega 05.4.2018 loeb kohus tuvastatuks, et hageja tasus kostjale 28 150 eurot ettemaksuarve alusel. Saatelehega CMR 22760/121 loeb kohus tuvastatuks, et vedu toimus 05.04.2018: saatjaks kostja, saajaks hageja, loomade koguseks 36, loomade ligikaudne brutokaal 20 000 kg. Kohus leiab, et nimetatud tõenditega on tõendamist leidnud, et poolte vahel oli sõlmitud ostu-müügileping, mille kohaselt kostja müüs hagejale 36 veist tingimusega, et iga veise rümp kaalub üle 200 kg. Pooltevahelist kokkulepet kinnitab ka ettemaksu 28 150 euro arvestus: minimaalne hind 2,30 eurot + maksimaalne hind 3,20 eurot : 2 = 2,75 eurot; rümba keskmine kaal oleks pidanud olema 284,34 kg, lähtudes arvestusest 36 tk x 284,34 kg x 2,75 eurot = 28 150 eurot. Hageja kirja ja fotodega loeb kohus tuvastatuks, et 06.04.2018 oli elusloomade kaal 14 672 kg. Fotodel olevad punased numbrid on loomade passinumbrid. Fotol 1 on fikseeritud nelja looma kaalumine kogukaaluga 1647 kg; fotol 2 on fikseeritud nelja looma kaalumine kogukaaluga 1488 kg; fotol 3 on fikseeritud kaheksa väikse looma kaalumine üldkaaluga 2837 kg; fotol nr 4 on fikseeritud viie looma kaalumine kogukaaluga 2426 kg; fotol nr 5 on fikseeritud viie looma kaalumine üldkaaluga 2413 kg; fotol nr 6 on fikseeritud viie looma kaalumine kogukaaluga 2350 kg. Ülal vasakul veerul on ära toodud 11 looma numbrid. Hageja selgitab, et pildistamisel toimus numbrite jagamine (tehniline iseärasus fotode printimisel) ning selle tulemusel kuvati viis numbrit kaks korda. Kohus nõustub hageja selgitusega, et seetõttu võib ekslikult jääda mulje nagu kaalutakse 11 looma. Samuti on fotol ära toodud pulli number (EE0017676861), kes ei läbinud kaalumist, kuna tal polnud jõudu, et siseneda puuri. Seega on nimetatud pulli eluskaaluks 0 kg. Fotol nr 7 on kaalutud 4 looma kogukaaluga 1514 kg. Kordustaatluse tunnistusega loeb kohus tuvastatuks, et
mitteautomaatkaal R320 T6244 kontrollimise tulemusel vastab nõuetele ning tunnistus kehtib 24.01.2017 kuni 31.01.2019. Vastavusdeklaratsiooniga loeb kohus tuvastatuks, et mitteautomaatkaal R320 on märgistatud CE märgiga ja vastab olulistele direktiividele. Samuti kaalud, mis omavad peale CE märgi: kahe viimase aasta numbrid, millal CE märge peale pandi ja WE taatluse tõestaja üksuse number, vastavad kinnitussertifikaadile WE tüüpi nr T6244 ja direktiivide olulistele nõuetele. Akti/tabeliga loeb kohus tuvastatuks, et see sisaldab elusloomade kaalumise ja elektroonse loomarümpade kaalumise tulemusi, millega leidis tuvastamist, et ainult 16 looma vastasid kaalus tellimusele, ülejäänud loomad olid väiksed. Selle tulemusena oli pärast tapmist saadud liha kogus (WBC) väiksem. Hageja e-kirjaga 09.04.2018 loeb kohus tuvastatuks, et hageja saatis kostjale eelpoolnimetatud akti/tabeli. Kostja e-kirjaga 09.04.2018 hagejale loeb kohus tuvastatuks, et kostja teatas, et need loomad, keda ta saatis Lätti tapmisele, olid väiksed ning pärit samast firmast, kust on pärit hagejale saadetud loomad. Kostjal tekkis küsimus, kuidas saavad need olla hagejale saadetutest suuremad. Kostja tunnistab, et oli u 7 looma, mis olid väiksed, kuid mitte nii väiksed nagu hageja teatas. Kostja saatis hagejale 11 emaslooma, ent hageja väidab, et 13. Kostja 12.04.2018 e-kirjaga hagejale loeb kohus tuvastatuks, et kostja teatas hagejale, et esitatav arve summas 28 150 eurot jääb samaks ning saatis hagejale arve summas 28 150 eurot. Veiste passidega loeb kohus tuvastatuks, et kostja tarnis hagejale 13 lehma, mitte 11. Eeltoodut kinnitab ka akt/tabel, millest nähtub, et tarnitud ja tapetud on 13 lehma. Hageja teatisega loeb kohus tuvastatuks, et hageja kinnitab, et loomade originaalpassid, mis toimetati Eestist 06.04.2018, on peale loomade tapmist üle antud Poola Põllumajanduse taastamise ja moderniseerimise agentuurile. Hageja ostuosakonna juht P B ja ostuosakonna referent B M tõendavad, et mahalaadimise käigus pöörasid nad tähelepanu sellele, et loomad olid väiksed, kidurad, hoolitsemata, halvasti toidetud, mida iseloomustab loomade eluskaal. Suur osa isendeid omasid peale väikse kaalu ka tokerjat karva ning pikki sarvi. Loomad olid nõrgad ja halvas seisundis. Loomad olid kokku ostetud ilmselt talumajapidamistest mitmeid päevi enne laadimist. Üks loom ei suutnud autost välja minna omal jõul. Suur osa loomi, mis tulid tapale, nägid välja nii, nagu nad oleksid kuulunud täiendavale kasvatamisele, mitte tapale. Hageja e-kirjaga 16.06.2018 kostjale loeb kohus tuvastatuks, et hageja esitas kostjale nõudeavalduse võla tasumiseks, millele on lisatud ettemaksuarve, maksekorraldus, CMR, akt/tabel, arve 12.04.2018. Kostja e-kirjaga 09.07.2018 hagejale loeb kohus tuvastatuks, et kostja väidab, et hageja nõue on alusetu, kuna hageja on petnud loomakaaludega. Kaalud on lihtsalt kirjutatud nagu heaks on arvatud. Tunnistaja J K ütlustega loeb kohus tuvastatuks, et pooled on alati sõlminud lepingud, milles on kokku lepitud veiste ostmises rümbakaaluga. Hageja saatis kostjale hinnakirja, mille kostja kiitis heaks. Kostja saatis hagejale ettemaksuarve ja hageja tasus arve. Hageja korraldas transpordi. Kostja roll on Eestis loomad ära kaaluda. Hinnakirja alusel hageja ostis kostjalt loomi rümbakaalu alusel. Rümbad kaalutakse peale tapmist. Hageja juures on välja töötatud elektrooniline veiste kaalumisandmete fikseerimise ja edastamise süsteem. Tunnistaja osales loomade vastuvõtmise juures. Kohal oli ka sõltumatu veterinaarkontrollija. Tegemist ei olnud näituseloomadega. Tapamajja alamõõdulisi elusloomi ei ole võimalik müüjale tagastada. Juba esmapilgul oli näha, et kõik loomad ei olnud selles kaaluvahemikus, mis oli ette antud. Loomad tulid 06.04.2018 ja nad tapeti samal päeval. Tapmisjärgse kaalumise kohta koostatakse elektrooniliselt tabel, mis saadetakse kohe kliendile. Tunnistaja saatis kostjale e-postiga nimekirja loomade ja rümpade kaaludega. See tabel e nimekiri on aluseks arve esitamiseks. Veodokumentide järgi ei olnud loomad Eestis ära kaalutud, kuna dokumendis puudus selle kohta kinnitus. Pilte tehakse elusloomadest, kuid videosalvestusi ei arhiveerita. Tunnistaja P B ütlustega leidis tõendist, et 2018.a aprillis kontrollis ta Eestist saabunud loomi. Mõned loomad olid väga halvas seisundis: väsinud, väiksed. Suuremad loomad olid paremas seisukorras. Loomi kaalutakse kolme- ja neljakaupa. Tapamajas tapetakse u 700 looma päevas.
Dokumendis on välja toodud ühe looma keskmine kaal. Loomade rümpasid kaalutakse ühe kaupa, kuna see kaal on aluseks tarnijaga arveldamiseks. Peale looma tapmist registreerib süsteem kaalu, inimene kaalu kirja ei pane. Tapetud loomal eemaldatakse sisikond, nahk, lõigatakse maha pea ning seejärel loom kaalutakse. Kaalumine ja saadud andmete registreerimine toimub elektrooniliselt. Tootmine toimub ööpäevaringselt. Kostja saatis loomi, mis kõik ei vastanud kokkulepitud hinnakirjale. Kostjaga oli kokku lepitud arveldamine tapmisjärgse looma kaalu järgi. Eluslooma kaalust moodustuva rümba kaalu protsent sõltub looma kvaliteedist. Lehma puhul võib see protsent olla 40-50, hea kehaehituse ja lihastega looma puhul 45-50, kõhnade loomade puhul 30-42. Lehma kaal sõltub lihaselisusest, udara suurusest, sarvede suurusest. Kaal sõltub ka loomatõust. Kaalumise juures viibib veterniaararst, kes ei ole hageja töötaja. Loomade kaalumisel ei ole võimalik petta ega eksida. Elusloomi, mis ei vasta nõuetele, ei ole võimalik müüjale tagasi saata veterinaareeskirjade tõttu. Väikeste rümpade hinnad on väiksemad, kuna nende puhul on lihaprotsent väiksem. Selline liha sobib hakklihaks või hamburgeride koostiseks. Ostutingimused kostjaga olid tavapärased. Loomade kvalifikatsioon, kus tähtedega O, P, R, U on tähistatud lihaklass. Keskmist klassi tähistatakse tähega O, head tähega R, halba tähega P. Märgid pluss ja miinus numbri taga näitavad liha rasvasuse klassi. Kostjaga on ka varem sarnaseid lepinguid sõlmitud. Kui loomad vastu võetakse, siis nad kaalutakse ära. Müüja ülesanne on loomad Eestis ära kaaluda. Hageja arvelduste aluseks on rümpade kaal. Loomade kaalumist ei salvestata. Kostjalt ostetud loomad olid O ja P kategooriast. Loomad tapeti saabumise päeval. Oli näha, et kostja loomadele ei olnud vastavat sööta antud. Neil ei olnud rasvasust, seega ka kvaliteeti. Osa loomi oli väga heas kaalus. Kui kostja oleks kindlaks määranud Eestis kaalumiskoha, siis oleks auto loomadega Eestis ära kaalutud. Elusloomade kaalumine Eestis oli kostja huvides. Tunnistaja B M ütlustega loeb kohus tuvastatuks, et ta oli loomade mahalaadimise juures. Loomi kaalutakse 3-5 tükki korraga. Rümpade kaalumine toimub elektrooniliselt. Rümbad kaalutakse iga rümp eraldi ja kaal fikseeritakse elektrooniliselt. Iga päev tapetakse u 700 looma. Kostja leiab, et elusloomade kaalu andmed ei ole tõesed. Tunnistajad valetasid vande all. Hageja tegeleb väljapressimisega. Kohus leiab, et poolte e-mailidega, hinnakirjaga, ettemaksuarvega, maksekorraldusega, CMRga, fotodega, akt/tabeliga, tunnistajate ütlustega on tõendamist leidnud, et poolte vahel oli sõlmitud ostu-müügileping, mille kohaselt kostja müüs hagejale 36 veist tingimusega, et iga veise rümp kaalub üle 200 kg. Kohtuistungil leidis tunnistajate ütlusega tõendamist, et müügilepingu täpse maksumuse saab kindlaks määrata pärast veiste tapmist ja rümpade klassifikaatori järgi hindamist. Aktiga loeb kohus tuvastatuks, et ainult 16 looma kaal vastas hageja tellimusele, ülejäänud loomad olid tellitust väiksemad. Tunnistajate J.K, P.B ja B.M tõendasid, et kostja saadetud loomad olid väiksed, pikkade sarvedega, pulstunud karvaga. Tunnistaja P.B tõendas, et rümp peaks kaaluma 50% eluslooma kaalust. Kohus nõustub hagejaga, et kostja pidi professionaalina teadma, et müües väikseid loomi suurte sarvedega, ei müü ta kokkulepitud kaupa. Akti/tabeliga loeb kohus tuvastatuks, et WBC kaal oli neljal loomal pärast tapmist suurem kui 200 kg ja üheksal loomal jäi alla 200 kg. Kohus leiab, et kostja vastuväited on täiesti alusetud ja otsitud. Kohtuistungil leidis tõendamist tunnistajate ütlustega, et loomade eluskaalu kindlaksmääramine Eestis oli kostja ülesanne ja tema huvides. Kostja ei suvatsenud koos koorma ja autojuhiga sõita kaalumajja, ajades loomade mittekaalumise hageja süüks. Kohus on veendunud, et kostja käitus selliselt tahtlikult, kuna tema huvides ei olnud näidata kaalu, mis ei vastanud lepingutingimustele. Kostja e-kirjas võtab omaks, et vähemalt seitse looma olid alakaalulised. Kai Rebel kohtuistungil väitis, et Gert Pening teab kaupa. Kohus nõustub hageja seisukohaga, et asjas ei oma mingit tähtsust, millised loomad müüs kostja Lätti. Hageja on oma väiteid ja andmeid tõendanud korrektselt. Kostja seab kahtluse alla tunnistajate osalemise loomade vastuvõtmisel. Kostja on kinnitanud korduvalt, et
tal on olnud varem probleeme hagejaga seoses kaalunäitajatega. Seega on hageja poolt ettenägelik võtta vastu kostja loomi mitme inimese poolt, et pärast ei oleks võimalik tugineda kontrolli puudumisele. Kostja viitab hageja tegevusele (hageja omastab looma sisikonna), mille suhtes pooled on kokku leppinud, et tasutakse rümba kaalu järgi. Kostja süüdistab hagejat pettuses, teadmata ja tundmata ise hageja juures toimivat tootmise korraldust ja süsteemi. Kohus leiab, et kostja vastuväited on paljasõnalised, neil ei ole esitatud oma väidete kinnituseks ühtegi tõendit. Kõik kostja hagejat süüstavad väited on ebaprofessionaalsed, alusetud ja pahatahtlikud. Kohus leiab, et kostjal ei olegi esitada tõendeid, mis kummutaksid hageja poolt tõendatu. Kohus loeb hageja tõendid usaldusväärseteks tõenditeks, kuna on omavahel kooskõlas ja nende kummutamine ei ole aset leidnud. Hageja palub kostjalt välja mõista 9729,62 eurot. Pooltevahelisele võlasuhtele kohaldub Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni konventsioon kaupade rahvusvahelise ostu-müügi lepingute kohta (CISG) ning võlaõigusseaduse (VÕS) asjakohane regulatsioon. Käesolevas asjas on kohaldatav Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni konventsioon kaupade rahvusvahelise ostu-müügi lepingute kohta (CISG), kuivõrd. Poola ja Eesti on konventsiooni liikmeriigid ja lepingupooled ei ole konventsiooni kohaldamist sõnaselgelt välistanud (Art 1 lg 1 p a) ja p b) ja Art 6). Konventsiooni tõlgendamisel tuleb arvesse võtta selle rahvusvahelist iseloomu ning vajadust aidata kaasa tema rakendamise ja ausameelsuse järgmist rahvusvahelises kaubanduses (Art 7 lg1). Küsimustes, mida pole konventsioonis otseselt lahendatud, kuuluvad lahendamisele kooskõlas üldiste põhimõtetega, millel ta rajaneb, niisuguste põhimõtete puudumise korral tuleb aga kohaldada eesti õigust vastavalt (Art 7 lg 2). Poolte näol on tegemist Euroopa Liidu liikmesriikides asuvate pooltega ning piiriülese vaidlusega. Pooled ei ole kohalduva õiguse osas kokku leppinud. Kohalduv õigus määratakse kindlaks Euroopa Parlamendi ja Nõukogu 17. juuni 2008 määruse 593/2008 (Rooma I määrus) järgi, mis kohaldatakse tsiviil- ja kaubandusasjades lepingutele. Vastavalt Rooma I määruse artikkel 4 lõige 1 punktile a kauba müümise leping on reguleeritud selle riigi õigusega, kus on müüja harilik viibimiskoht. Müüja harilik viibimiskoht on Eestis. Seega tuleb kohaldada Eesti õigust. Käesolevas asjas tuleb kohaldada ka võlaõigusseaduse sätteid. CISG art 11 kohaselt pole nõutav, et ostu-müügileping sõlmitakse või kinnitatakse kirjalikult või et ta vastaks mõnele muu vorminõudele. Kohus nõustub hageja seisukohtadega, et lepingut saab lugeda sõlmituks hageja poolse tellimise saatmisega kostjale. Juhul, kui arvata, et hinnakiri –tellimus oli ofert, siis kostja kinnitas ja aktsepteeris kõik tingimused, mis olid tellimusel. Kaup oli tarnitud vastavalt tellimustele osaliselt. Poolte vahel kehtis leping, poolte kirjavahetus kinnitab, et oli selgelt määratud nii kaup, kogus, hind kui ka laadimispäevad ja muud tingimused; ofert oli aktsepteeritud ja oferent on aktsepti kätte saanud, mida ta ka kinnitas. CISG art 53 kohaselt on hageja kohustatud tasuma kauba hinna ja võtma kaubatarne vastu kooskõlas lepingu ja käesoleva konventsiooni nõuetega. Hageja on täitnud kaubatarne vastuvõtmise ja ostuhinna tasumise kohustuse, kuid kostja tarnis kauba ainult osaliselt vastavalt lepingutingimustele. Kostja tarnis hagejale 20 looma, millised ei vastanud kvaliteedi nõuetele, tingimustele ja lepingule. Selle tulemusena oli pärast veiste tapmist saadud liha kogus (rümbad WBC) väiksem, s.o WBC kaal oli oluliselt väiksem kui 200 kg. Sellega kostja rikkus lepingutingimusi. Tegemist oli lepingutingimustele mittevastava kaubaga. Hageja täitis kauba vastuvõtmise kohustuse. Kostja saatis hagejale 20 looma, mis ei vastanud kvaliteedi osas lepingutingimustele. Selle tulemusena oli pärast tapmist saadud liha kogus (rümbad WBC) väiksem ning tekkis hinnavahe. Kostja on alusetult esitanud ettemaksuna suurema arve summas 9 729.62 eurot, mida hageja on õigustatud tagasi nõudma 9 729.62 eurot. Hageja täitis kauba lepingutingimustele mittevastavusest teavitamise kohustuse seaduses
sätestatud tähtaja jooksul. Vastavalt CISG art 35 lg-le 1 on müüja kohustatud tarnima kauba, mis kvaliteedilt, koguselt ja kirjelduselt vastab lepingu nõuetele ning on taarastatud või pakitud nii, nagu seda nõuab leping. Vastavalt CISG art 36 lg-le1 müüja kannab lepingu ja käesoleva konventsiooni järgi vastutust kauba iga mittevastavuse eest, mis on olemas riski ostjale ülemineku hetkel, isegi kui see mittevastavus selgub alles hiljem. Hageja tõendas, et arvestades käesoleva müügilepingu eripära, puudus tal võimalus lepingust taganeda ja kvaliteedile mittevastavad loomad kostjale tagastada. Ta kandis kostjale ettemaksuna 28 150 eurot, faktiliselt tulnuks maksta 18 420,38 eurot. Hageja leiab, et tal esineb õiguslik alus kostjalt enamsaadud 9 729,62 euro tagastamiseks VÕS § 1028 lg 1 alusel. VÕS § 1028 lg 1 järgi, kui isik (saaja) on teiselt isikult (üleandja) midagi saanud olemasoleva või tulevase kohustuse täitmisena, võib üleandja saadu saajalt tagasi nõuda, kui kohustust ei ole olemas, kohustust ei teki või kui kohustus langeb hiljem ära. Riigikohtu tsiviilkolleegium on 27.05.2015 otsuse nr 3-2-1-53-15 punktis 10 asunud seisukohale, et kui üks lepingupool tasub teisele kohustust täites rohkem, kui ta oleks lepingu alusel kohustatud, saab ta enam tasutu VÕS § 1028 alusel tagasi nõuda. VÕS-i kommenteeritud väljaande § 1028 kohaselt „kohustuse täitmisena saadu“ tagastamisele suunatud alusetu rikastumise nõude eeldused on järgmised: teisele isikule on midagi olemasoleva või tulevase kohustuse täitmiseks üle antud, üleandmine on toimunud ilma õigusliku aluseta ning ei esine lg-s 2 nimetatud nõuet välistavaid asjaolusid. Õiguslik alus ei puudu ka juhul, kui lepingupool jätab teatavad lepingu alusel täitmisele kuuluvad kohustused täitmata ning teine pool maksab kohustused täitmata jätnud poolele lepingulist tasu selliselt, nagu kohustused oleksid täidetud. Sellisel juhul on tegemist lepingu rikkumisega ning enamtasutu tagasinõudmise küsimus tuleb lahendada lepingu rikkumise tagajärgi reguleerivate sätete alusel. Seega antud juhul ei ole põhjendatud raha saamiseks tugineda VÕS §-le 1028. VÕS § 217 lg 1 sätestab, et ostjale üleantav asi peab vastama lepingutingimustele, eelkõige koguse, kvaliteedi liigi, kirjelduse ja pakendi osas. Lepingutingimustele peavad vastama ka asja juurde kuuluvad dokumendid. VÕS § 218 lg 1 sätestab, et müüja vastutab asja lepingutingimustele mittevastavuse eest, kui mittevastavus on olemas juhusliku hävimise ja kahjustamise riisiko ülemineku ajal ostjale isegi kui mittevastavus ilmneb hiljem. VÕS § 219 lg 1 sätestab, et kui ostja on müügilepingu sõlminud oma majandus- või kutsetegevuses, peab ta ostetud asja viivitamata üle vaatama või üle vaadata laskma. VÕS § 219 lg 2 sätestab, et kui müügilepingus on ette nähtud asja vedamine, võib ostja asja üle vaadata asja jõudmisel sihtkohta. VÕS § 220 lg 1 sätestab, et ostja peab teatama asja lepingutingimustele mittevastavusest müüjale mõistliku aja jooksul pärast seda, kui ta asja lepingutingimustele mittevastavusest teada sai või pidi teada saama. VÕS § 220 lg 2 sätestab, et oma majandus- või kutsetegevuses müügilepingu sõlminud ostja peab lepingule mittevastavust sellest teatamisel piisavalt täpselt kirjeldama. Kohus tuvastas eelpool, et kostja tarnis hagejale 36 looma, mis jõudsid sihtkohta e hageja juurde 06.04.2018, s.o järgmisel päeval sõidu alustamisest loomade pealelaadimisest. Nimetatud kuupäeval toimus elusloomade vastuvõtmine, kaalumine ja ka tapmine. Seega hageja on tõendanud, et on loomad üle vaadanud sihtkohta jõudmisel. Poola tarnitud 36-st loomast 20 looma ei vastanud poolte vahel kokku lepitud kvaliteedile. Kostjalt hagejale 05.04.2018 üleantud loomad olid väiksed, pikkade sarvedega, pulstunud karvaga, halva toitumusega ning 06.04.2018 oli nimetatud loomade tapajärgne kaal väiksem kui 200 kg. Hageja täitis kauba lepingutingimustele mittevastavusest teavitamise kohustuse 09.04.2018, saates kostjale e-kirja akti/tabeli andmetega loomade elus- ja tapajärgse kaalumise kohta. Kostja vastas hageja e-kirjale e-kirjaga 09.04.2018. Hageja juures kaaluti loomade eluskaaluks 14 672 kg. Kostja määratles CMR-is loomade brutokaaluks u 20 000 kg. Erinevus kaalude vahel oli 5000 kg. Kohus leiab, et hageja on kostjale 20 looma lepingutingimustele mittevastavusest
teatanud mõistliku aja jooksul, s.o kolme päeva möödumisel loomade sihtkohta jõudmisest ja tapmisest. Kostjale edastati 09.04.2018 kõik andmed loomade elus- ja tapajärgse kaalu ning määratud kategooria kohta. VÕS § 223 lg 1 sätestab, et müüjat loetakse müügilepingut oluliselt rikkunuks muu hulgas ka siis, kui asja parandamine või asendamine ei ole võimalik või ebaõnnestub või kui müüja keeldub õigustamatult asja parandamast või asendamast või ei tee seda mõistliku aja jooksul pärast talle lepingutingimustele mittevastavusest teatamist. VÕS-i kommenteeritud väljaande § 223 kohaselt loetakse lepingutingimustele mittevastava asja ostjale üleandnud müüja lepingutingimusi oluliselt rikkunuks juhul, kui asja asendamine või parandamine on objektiivselt võimatu. Poolas kehtib kord, mille kohaselt veised, kes on toimetatud tapamaja territooriumile, ei või sellelt territooriumilt välja toimetada. Nimetatud korda reguleerivad 24.04.1997 loomade viirushaigustega võitlemise seadus, mis kehtestab nõuded tapetud loomade ja liha ekspertiisi ja veterinaarkontrolli kohta ning põllumajandus- ja tootmisministri 01.07.2003 määrus, mis kehtestab loomade tapmiseks ning nende loomade liha lõikamiseks ja müümiseks vajalikud veterinaarnõuded. Seega oli kostja lepingu sõlmimisel teadlik selle eripärast, et hageja tapamajja toimetatud loomi ei või kooskõlas veterinaarreeglitega enam kostjale tagastada. Loomad kuuluvad igal juhul tapmisele. Eelpool leidis tuvastamist, et loomad olid väiksed, kuid suurte sarvedega, kostja hoidus kõrvale elusloomade kaalumisest Eestis (ei läinud kaasa mõjuva põhjuseta autot koos koormaga kaaluma). Kohus nõustub hageja seisukohaga, et veodokumentides oli kostja poolt loomade brutokaalu alusetult suurendatud. Seega kostja professionaalina teadis, et müües väikseid loomi suurte sarvedega, ei müü ta kokkulepitud kaupa ning seda kaupa ei ole võimalik kostjale tagastada ning kostjal puudus võimalus ka neid asendada. Eeltoodu alusel kohus leiab, et kostja on oluliselt müügilepingut rikkunud ning hageja soov alandada ostuhinda on põhjendatud. VÕS § 112 lg 1 sätestab, et kui lepingupool võtab vastu kohustuse mittekohase täitmise, võib ta alandada tema poolt selle eest tasumisele kuuluvat hinda võrdeliselt kohustuse mittekohase täitmise väärtuse suhtele kohase täitmise väärtusesse. Kohase ja mittekohase täitmise väärtused määratakse kohustuse täitmise aja seisuga. Kui kohase ja mittekohase täitmise väärtusi ei saa täpselt kindlaks teha, otsustab väärtuste suuruse asjaolusid arvestades kohus. VÕS § 112 lg 2 sätestab, et hinna alandamine toimub avalduse tegemisega teisele lepingupoolele. VÕS § 112 lg 3 sätestab, et hinna alandamiseks õigustatud lepingupool, kes on juba maksnud alandatud hinda ületava rahasumma, võib hinna alandamise korral nõuda ülemäära makstu tagastamist vastavalt käesoleva seaduse § 189 lõikes 1 ja 191 lõikes 1 sätestatule. VÕS-i kommenteeritud väljaande § 112 kohaselt võib müügilepingu järgi ostja alandada ostuhinda, kui on täidetud järgmised põhilised materiaalsed eeldused: müügileping on kehtiv, müüja ei ole täitnud oma kohustust kohaselt, eelkõige on andnud üle lepingutingimustele mittevastava asja, müüja vastutab asja puuduste eest; müüja ei ole puudust kõrvaldanud või on ostja sellest õigustatult keeldunud. Kohus leiab, et antud juhul on ostuhinna alandamise materiaalsed eeldused täidetud. Poolte vahel on kehtiv tasuline vastastikune leping. Müüja andis hagejale (ostjale) üle 36 looma, millest 20 looma tapajärgne kaal oli alla 200 kg, kuid hageja tasus kostjale ettemaksuarve alusel määras, mis oli ette nähtud rümpade eest kaaluga üle 200 kg. Peale loomade tapmist esitas kostja hagejale arve 12.04.2018 summas 28 150 eurot, arvestamata, et 36-st loomast 20 looma ei vastanud lepingutingimustele. Kohus on eelpool tuvastanud, et loomad olid ebakvaliteetsed juba üleandmisel hagejale, loomade ebakvaliteetsus ei tulenenud hagejast, hageja ei teadnud lepingu sõlmimise ajal loomade ebakvaliteetsusest, sõlmitud ei ole müüja vastutust piiravat kokkulepet, hageja teatas kostjale loomade mittevastavusest lepingutingimustele mõistliku aja jooksul, loomade asendamine ei ole objektiivselt võimalik. VÕS § 104 lg 1 sätestab, et seaduses või lepingus ettenähtud juhtudel vastutab isik oma kohustuse rikkumise eest üksnes süü olemasolu korral. VÕS § 104 lg 2 sätestab, et süü vormid on hooletus, raske hooletus ja tahtlus.
VÕS § 104 lg 5 sätestab, et tahtlus on õigusvastase tagajärje soovimine võlasuhte tekkimisel, täitmisel või lõpetamisel. Eelpool leidis tuvastamist, et Poola tarnitud loomadest 20 olid väiksed, kuid suurte sarvedega, peale ettemaksuarve tasumist hageja poolt hoidus kostja kõrvale elusloomade kaalumisest Eestis (ei läinud kaasa mõjuva põhjuseta autot koos koormaga kaaluma), veodokumentides oli kostja poolt loomade brutokaalu alusetult suurendatud ning seoses lepingu eripäraga puudub kostjal kohustus loomi asendada. Arvestades kostja käitumist pärast ettemaksuarve tasumist leiab kohus, et kostja on rikkunud lepingut tahtlikult. Hageja on kostjale oma hinna alandamise tahte teatavaks teinud e-kirjaga 16.06.2018, millele on lisatud nõudeavaldus, ettemaksuarve, maksekorraldus, CMR, akt/tabel, kostja arve 12.04.2018. VÕS § 189 lg 1 sätestab, et lepingust taganemise korral võib kumbki lepingupool nõuda tema poolt lepingu alusel üleantu tagastamist ning saadud viljade ja muu kasu väljaandmist, kui ta tagastab kõik üleantu. Taganemisest tulenevad kohustused peavad lepingupooled täitma üheaegselt, kusjuures vaastavalt kohaldatakse käesoleva seaduse §-s 111 sätestatut. Ettemaksuarve alusel tasus hageja kostjale 28 150 eurot. Tegelikult tarnis kostja hagejale kaupa 18 420,38 euro eest. Hageja nõue enammakstud 9729,62 euro tagastamiseks on seaduslik ja põhjendatud VÕS § 189 lg 1 alusel. Viivise nõue Viiviste arvestamisel tuleb kohaldada Eesti Vabariigi õigust. Seda nõuet CISG ei reguleeri. VÕS 113 lg 1 järgi rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. Samas paragrahvi lõike 2 kohaselt, kui rahalise kohustuse täitmise aeg ei ole kindlaks määratud, muu hulgas kahju hüvitamise või alusetu rikastumise väljaandmise või taganemisest tuleneva väljaandmise nõude puhul, arvestatakse võlgnetavalt rahalt viivist alates ajast, mil võlausaldaja teatas võlgnikule oma nõudest või esitas raha sissenõudmiseks hagi või maksekäsu kiirmenetluse avalduse. Hageja teavitas kostjat lepingust taganemisest 16.06.2018 ning palus tagastada ettemaksuna tasutud 9729,62 eurot hiljemalt 28.juuniks 2018. Kostja ettemaksu ei tagastanud. VÕS § 821 lg 1 p 1 sätestab, et kui vastastikuse lepingu puhul ei ole tasu maksmise tähtpäeva või tähtaega kokku lepitud, muutub tasu maksmise kohustus sissenõutavaks hiljemalt 30 päeva möödumisel: arve või muu sellise makseettepaneku võlgniku kätte jõudmisest. Seega on kostja viivituses arvates 18.07.2018. Viivise arvestus: võlasumma 9 729,62 eurot, maksetähtaeg 17.07.2018, 1) ajaperiood 18.07.2018 kuni 31.12.2018, 167 päeva, 9 729,62 x 0,021918 % x 167 = 356,13 eurot; 2) ajaperiood 01.01.2019 kuni 25.02.2019, 56 päeva, 9 729,62 x 0,021918 % x 56 =119,42 eurot. Kokku: 356,13 eurot + 119,42 eurot=475,55 eurot. Kohus leiab, et hageja nõue kostjalt viivise 475,55 euro väljamõistmiseks ajaperioodi 18.07.2018 kuni 25.02.2019 eest on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. TsMS § 367 sätestab, et viivisenõude võib koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Kohus tuvastas, et kostjal on hagejale tasumata
põhivõlgnevus summas 9729,62 eurot. Seega on põhjendatud hageja nõue viivise, mis ei ole hagi esitamiseks sissenõutavaks muutunud, väljamõistmiseks kostjalt TsMS § 367 alusel. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine TsMS § 162 lg 1 sätestab, et hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kohus leiab, et hageja menetluskulud tuleb jätta kostja kanda. Kostja menetluskulud tuleb jätta tema enda kanda. TsMS § 174 lg 1 sätestab, et menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. TsMS § 175 lg 1 sätestab, et kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Lepinguline esindaja on menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu esindaja käesoleva seadustiku §-s 218 sätestatu kohaselt. Hageja palub välja mõista riigilõivu 658 eurot hagiavalduselt ja hagi tagamise avalduselt ning lepingulise esinduse kulud summas 2804,20 eurot, sõidukulud 90 eurot, tõlkekulud 210 eurot. Lepingulise esinduse kulude aluseks on lepingulise esindaja töökirjed 22,26 t ulatuses, tunnitasuga 120 eurot, millele lisandub käibemaks. Kohus leiab, et hageja lepingulise esindaja tunnitasu 125 eurot on TsMS § 175 lg 1 mõttes põhjendatud ning ka kooskõlas Riigikohtu praktikaga. Kohus leiab, et lepingulise esindaja tööd on olnud, arvestades tsiviilasja mahukust ja keerukust, põhjendatud ja vajalikud. Kostja ei ole hageja menetluskulude suuruse peale vastuväiteid esitanud. Seega kuulub kostjalt väljamõistmisele hageja kasuks menetluskulud summas 3992,20 eurot. TsMS § 179 lg 1 sätestab, et menetluskulud, mis tuleb tasuda riigile ja mis ei ole tekkinud riigi osalemisest kohtus menetlusosalisena, muu hulgas tasumata või vähem tasutud riigilõiv või riigi kasuks välja mõistetud menetlusabikulud, mõistab asja lahendav kohus kohustatud isikult välja asjas tehtavas lahendis või eraldi määrusega. Pärnu Maakohtu 22.10.2019 määrusega mõisteti Eesti Vabariigilt välja tunnistajate P B kasuks tunnistajatasu 109,88 eurot, sõidu- ja majutuskulud kogusummas 307,07 eurot; J K kasuks tunnistajatasu 50,55 eurot, sõidu- ja majutuskulud kogusummas 307,07 eurot; B M tunnistajatasu 65,93 eurot, sõidu- ja majutuskulud kogusummas 307,07 eurot. Kokku 1147,57 eurot. Nimetatud summa tuleb kostjalt Eesti Vabariigi kasuks välja mõista TsMS § 179 lg 1 alusel.
Kohtunik: (allkirjastatud digitaalselt)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.