Tsiviilasi A ja B hagi X (X) vastu kahju hüvitamise nõudes Tsiviilasja hind Menetlusosalised esindajad
Asja läbivaatamine
15 119,09 eurot ja
nende Hageja I A (isikukood XXX) Hageja II B (isikukood XXX) Hagejate lepingulised esindajad Elis Vija ja Lee Raudsepp Kostja X (isikukood XXX), lepinguline esindaja Viljar Subka Poolte nõusolekul kirjalikus menetluses
RESOLUTSIOON
1.Hagi rahuldada osaliselt.
2.Mõista Xlt välja A ja B kasuks solidaarselt kahjuhüvitis 9507,23 eurot.
3.Jätta rahuldamata A ja B kahjuhüvitise nõue X vastu 3769,83 euro ulatuses.
4.Mõista Xlt välja A ja B kasuks solidaarselt perioodi 01.11.2024-17.12.2024 eest arvestatud ja hagiavalduse esitamise hetkeks sissenõutavaks muutunud viivis 149,56 eurot.
5.Jätta rahuldamata A ja B sissenõutavaks muutunud viivisenõue X vastu 66,20 euro ulatuses.
Mõista Xlt välja A ja B kasuks solidaarselt viivis põhivõlgnevuselt (9507,23 eurot) VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates 18.12.2024 kuni põhivõlgnevuse tasumiseni. Menetluskulude jaotus
7.Jätta menetluskulud 71 % ulatuses X kanda ja 29 % ulatuses solidaarselt A ja B kanda.
8.Kohus määrab poolte menetluskulud rahaliselt kindlaks peale käesoleva kohtuotsuse jõustumist. Edasikaebamise kord Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus tuleb esitada otse Tallinna Ringkonnakohtule asukohaga Pärnu mnt 7 Tallinn. Ringkonnakohus võib kaebust menetleda kirjalikus menetluses, kui ei esitata taotlust kohtuistungi pidamiseks. Menetlusabi taotlemise selgitus 1
Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Hagi asjaolud
1.A (hageja I) ja B (hageja II) esitasid 17.12.2024 Harju Maakohtule hagi X (kostja) vastu kahju hüvitamise nõudes. 18.12.2024 kirjaga jättis kohus hagiavalduse käiguta ja määras hagejatele tähtaja haginõude täpsustamiseks hagiavalduse tervikteksti esitamisega kuni 27.12.2024. 19.12.2024 kõrvaldasid hagejad kohtu poolt osundatud puudused hagiavalduse tervikteksti esitamisega. 19.12.2024 hagiavalduse tervikteksti kohaselt ilmus 2022. aasta kevadel kinnisvara portaalis www.kv.ee XXX maakonnas, XXX vallas, XXX külas asuva XXX kinnisasja müügikuulutus, milles oli märgitud muuhulgas, et vesi tuleb oma puurkaevust. Kuulutusega tutvumise järgselt käisid hagejad kinnisasjaga kohapeal tutvumas. Seda tutvustas kostja isa Y. Kordagi ei maininud kinnisasja tutvustanud Y hagejatele, et hoone veevarustus toimub tegelikult naabrile kuuluva ja viimase kinnisasjal asuva kaevu kaudu ning et müügiks pakutaval kinnisasjal tegelikult puurkaevu polegi. Teist korda külastasid hagejad kinnisasja vahetult enne notariaalset müügitehingut, mil Y andis hagejatele üle hoone võtmed ning mainis naabrite juuresolekul mööda minnes, et kaev asub P (s.o naabri) maa peal. Samas jättis ta hagejatele selgitamata, et kaev ei kuulugi tegelikult kinnisasja juurde, nagu oli müügikuulutuses märgitud. Hagejatel ei olnud kavatsust osta kinnisasja ilma kinnisasja juurde kuuluva kaevu ja oma veeühenduseta. 16.05.2022 sõlmiti kinnisasja notariaalne müügileping, mille punktis 2.1.5. kinnitas ja avaldas kostja hagejatele, et lisaks elamule paikneb lepingu esemeks oleval kinnisasjal ka riiklikusse ehitisregistrisse kandmata kuur ning puurkaev, mille seadustamine oli lepingu sõlmimise hetkel pooleli; need ehitised kui vallasasjad ei olnud enne maa kinnistusraamatusse kandmist arestitud, panditud ega koormatud muude kolmandate isikute õigustega ja lepingu ese vastab täielikult projektile, puuduvad ilma õigusliku aluseta teostatud ümberehitused ning planeeringumuudatused. Müügilepingu punktis 2.1.10. kinnitas kostja hagejatele, et lepingu ese on ühendatud ning liitunud elektrivarustusega, veevarustus toimub kinnisasjal paiknevast puurkaevust ning kanalisatsioon on lokaalne. Müügilepingu punktis 5.3. leppisid pooled kokku, et kostja kohustub omal kulul vormistama ja seadustama lepingu eseme oluliseks osaks oleval kinnisasjal paikneva varjualuse/kuuri ning puurkaevu ja tagama nende riiklikkusse ehitisregistrisse kandmise, samuti organiseerima lepingu punktis 1.10. nimetatud hoonele kasutusloa hiljemalt 31.12.2022. Omanikuvahetus kanti notariaalse müügilepingu alusel kinnistusraamatusse 19.05.2022. Hoone kasutusloaga pidid kostja poolelt tegelema Y ja talle teada olev isik P. Viimast hagejad isiklikult ei tundnud, aga kuna lepingu järgi oli kasutusloa hankimine kostja kohustuseks, siis ei näinud hagejad selles esialgu mingit probleemi, kuidas ja kelle kaudu kostja kasutusloa taotlemist organiseeris. Probleemid hakkasid tekkima siis, kui selgus, et kokkulepitud tähtajaks ei ole võimalik kasutusluba saada, sest XXX Vallavalitsusest saadud info kohaselt takistas kasutusloa saamist esialgu kinnisasja kanalisatsioon. Tolleaegne imbväljaku lahendus ei vastanud nõuetele ja tuli vastavusse viia kaasaegsete nõuetega, mille osas hagejad kostjat esindanud isa Yga (Y) 25.04.2023 ka e-kirja teel ühendust võtsid. Y viidatud e-kirjale ei reageerinud. Tänaseks on teada, et ka P informeeris antud asjaolust Y juba 04.03.2023. Uus kanalisatsioonimahuti installeeriti kinnisasjale Y eestvedamisel 2023. aasta juuni teisel poolel, pärast mida eeldasid hagejad, et kasutusloa saamine on vaid vormistamise küsimus. Tegelikkuses selgus, et lahendamata olid ka 14.03.2022 hoone küttesüsteemide eksperthinnangu 17. leheküljel väljatoodud puudused. Puuduste kõrvaldamise järgselt ei tellinud kostja kordusekspertiisi, mistõttu tellisid kordusekspertiisi oma kulul hagejad, et kiirendada kasutusloa väljastamise protsessi. Ometigi nähtus 2024. aasta veebruaris ehitisregistrist hagejatele, et kasutusloa taotlus on registrile esitatud 01.12.2022 ning pärast seda ei olnud pooleteise aasta vältel mingeid toiminguid registris tehtud. 10.08.2023 ja 2
25.10.2023 saatis hageja II kasutusloa menetluse kohta kirjalikud päringud P-le (P), kuid ei saanud kummalegi vastust. Kuna hageja II e-kirjad jäid vastuseta, siis ta ka helistas P-le 20.11.2023, 12.12.2023 (vastamata kõne) ning 20.12.2023. Mõlemas kõnes lubas P kasutusloa menetlusega uuesti tegelema hakata. Kuna tegelikkuses mingit arengut asjas ei toimunud, samuti ei olnud võimalik hankida arusaamatult veniva kasutusloa menetluse kohta infot, pöördusid hagejad õigusabi saamiseks Fondia Eesti OÜ poole ning palusid koostada hagejate nimel kostjale kirjalik pöördumine lepinguliste kohustuste täitmise nõudes. 14.02.2024 saatis hagejate lepinguline esindaja kostjale kirjaliku lepingu täitmise nõude ja hoiatas, et juhul kui kostja oma lepingulisi kohustusi ei täida, tuleb kostjal hüvitada hagejatele rikkumisega tekitatud kahju. Nimetatud kirjalik nõue saadeti kostja e-posti aadressile ja tähitud kirjaga, mis tagastati saatjale, kuna kostja ei võtnud kirja vastu. Kuna kostja ei reageerinud hagejate pöördumisele ning hagejatele teadaolevaid takistusi kasutusloa taotlemiseks ei olnud, asusid hagejad ise initsieerima kasutusloa taotlemisprotsessi lõpuleviimist. 13.03.2024 palus hageja I XXX Vallavalitsuse kasutuslubade ja ehituskontrolli spetsialistilt ÜJlt (J) e-kirja teel kontakti / soovitust, kes saaks aidata kasutusloa taotlemise lõpule viia. ÜJ lubas helistada P-le ja uurida kasutusloa kohta. Peale korduvaid päringuid vastas 24.05.2024 hommikul vallaametnik hagejate esindajale, et kasutusloa taotlus oli just täpselt sama päeva hommiku seisuga uuesti menetlemiseks esitatud. Selgus, et kasutusloa saamiseks oli vaja siiski täiendavat informatsiooni, mille esitamisega tegelesid oma kulul hagejad. Ehitisregistri lisadokumentide loetelust on näha, et P on 2023. aasta juunis paigaldatud kanalisatsioonimahutit puudutava dokumentatsiooni edastanud ehitisregistrisse alles peaaegu aasta hiljem, s.o 24.05.2024. Kusjuures hagejatele on siiani teadmata nii pikaaegse viivitamise põhjused. Ehitisregistri dokumendi loetelust nähtuvalt tehti registri paranduskanne 30.05.2024 ning alles 22.07.2024 väljastati hagejatele kasutusluba. Pärast kasutusloa väljastamist suhtlesid hagejad pangaga, et vormistada ümber laenu tagatisena hagejate Tallinnas asuvale korterile seatud hüpoteek. Nimelt olid hagejad saanud pangalt põhimõttelise nõusoleku, et hüpoteek on võimalik pärast vaidlusaluse müügilepingu sõlmimist ning kasutusloa saamist ümber vormistada XXX kinnisasjale. Selleks nõudis pank hagejatelt XXX kinnisasja hindamisakti, milles omakorda märgiti, et kinnisasjal puudub puurkaev ja naabritest sõltumatu veevärk. Kuivõrd taoline asjaolu on vastuolus pangale esitatud kinnisasja müügilepingus märgituga, keeldus pank hüpoteegi asendamisest enne, kui kinnisasja müügilepingus viidatud puurkaev on kinnisasjale rajatud ja naaberkinnisasjast sõltumatu veeühendus loodud. Puurkaevu rajamiseks ning puurkaevu ühendamiseks hoone veevärgiga olid hagejad alustanud pakkumiste küsimist. Hagejad tunnistasid parimaks OÜ Balti Puurkaev pakkumise, kuna nemad on valmis kõige kiiremini töödega alustama. Pakkumise kohaselt rajab OÜ Balti Puurkaev kinnisasjale puurkaevu sügavusega kuni 50 m ning paigaldab rauaeraldusfiltri. Samuti aktsepteerisid hagejad SarKate OÜ pakkumist, kes teostab kaevetööd puurkaevust hooneni, paigaldab veetorustiku ja koostab kogu veetrassiga seonduva dokumentatsiooni. Seoses kasutusloa menetlusekulude, niisamuti puurkaevu rajamise ja veeühenduse loomisega seotud kulude selgumisega esitasid hagejad 16.10.2024 kostjale kahju hüvitamise nõude. Kahjunõude kirjalik dokument saadeti samale kostja e-posti aadressile nagu 14.02.2024 kiri ning igaks juhuks lisati saajate ringi ka müügiprotsessiga seotud Y. Tähitud kirja saatmist ei pidanud hagejad varasema kogemuse põhjal otstarbekaks. Nõudekirjaga andsid hagejad kostjale mõistliku tähtaja kahju hüvitamiseks kuni 31.10.2024. Hagejad hoiatasid kostjat, et nimetatud kuupäevaks summa tasumata jätmise korral alustavad hagejad alates 01.11.2024 viivise arvestust tasumata võlgnevuselt seadusejärgses määras kuni summa tasumiseni. Niisamuti selgitasid hagejad, et täiendavat nõudekirja hagejad enam ei esita, vaid pöörduvad nõudega kohtusse, kui kohtuväliselt ei õnnestu asja lahendada. 31.10.2024 saabus kostja esindaja kirjalik vastus hagejatele. Kostja hagejate nõuet ei tunnistanud ning märkis, et hagejad ei ole kordagi pärast kinnisasja valduse üleandmist kostja poole pöördunud. Tõele ei vasta kostja väide, justkui oleksid hagejad kostja poole esimest korda pöördunud alles 16.10.2024 saadetud kahju hüvitamise nõudega. Esiteks on juba käesoleval aastal kostjale saadetud 2 kirjalikku pöördumist: esimene 14.02.2024 ja teine 16.10.2024mõlemad saadetud samale e-posti aadressile. Mis puudutab kostja väidet, et ta ei ole 14.02.2024 saadetud hagejate kirjalikku pöördumist kätte saanud, siis see ei ole eluliselt usutav, et samale e-posti aadressile saadetud kirjadest üks jõuab adressaadini ja teine mitte. Kusjuures kummagi e-kirja edastamisel ei ole hagejatele saabunud ühtegi veateadet, mis viitaks e-kirja edastamise 3
ebaõnnestumisele. Pigem on hagejad arvamusel, et esimest kirja otsustas kostja sarnaselt varasema praktikaga lihtsalt ignoreerida, kuid kuna viimane kiri sisaldas juba reaalset kahjunõuet ja kohtusse pöördumise hoiatust, siis otsustas kostja sellele siiski vastata. Kokkuvõttes on kostja rikkunud müügilepingut, mille tulemusena on hagejatele tekkinud materiaalne kahju. Hagejad on pidanud kandma kulusid, millega nad ei olnud müügilepingu sõlmimisel arvestanud ja mille hüvitamist hagejad käesoleva hagiga kostjalt nõuavad. Käesoleval juhul on kostja rikkunud VÕS § 217 lg-t 1, sest hagejatele üleantud asi ei vasta lepingutingimustele. Vastavalt VÕS § 217 lg 2 p-ile 1 ei ole asjal kokkulepitud omadusi. Müügikuulutuse ja müügilepingu punktide 2.1.5., 2.1.10. ja 5.3. kohaselt pidi kinnisasjal asuma puurkaev ning pidi eksisteerima veeühendus kinnisasja puurkaevu ja hoone vahel, kusjuures kostja võttis endale kohustuse seadustada muuhulgas ka puurkaevu ehitisregistrisse kandmine. Seega kinnitas kogu kirjalik informatsioon, et kinnisasjal eksisteerib puurkaev. Hagejad ei pidanud kostja isa Y viipest kaevu suunal mõistma, et väidetavalt naabri P kinnisasja osal asuv kaev siiski ei kuulu kinnisasja juurde ja sealt kulgev veeühendus on tegelikult täielikult naabri kontrolli all. Arvestades, et kinnisasjal paiknes suur eluhoone, ei saa vaidlust olla selles, et oma puurkaevu ja veeühenduse puudumine oleks kvalifitseerunud kinnisasja oluliseks puuduseks, millele oleks Riigikohtu kehtivate seisukohtade kohaselt pidanud selgesõnaliselt notariaalses müügilepingus viitama. Selle asemel oli müügilepingu punktis 2.1.5. rasvaselt ning alla joonitult märgitud, et kinnisasjal asub riiklikusse ehitisregistrisse kandmata kuur ning puurkaev, mille seadustamine on pooleli. Kui kostja väidab täna, et tegelikkuses ta teadis, et puurkaev kinnisasja juurde ei kuulunud, kuid jättis selle kui olulise puuduse notariaalses müügilepingus välja toomata, käitus kostja pahatahtlikult ning vastuolus VÕS § 6 lg-ga 1, mis kohustab pooli käituma teineteise suhtes hea usu põhimõttest lähtuvalt. Kui kostja kuulutas kinnisasja müügikuulutuses, et vesi tuleb oma puurkaevust, siis oleks kostja pidanud hagejatele enne lepingu sõlmimist üheselt arusaadavalt selgitama, et vesi siiski ei tule oma puurkaevust ning poolte lepingueelsed läbirääkimised oleks sellega lõppenud. Hagejad ei olnud huvitatud iseseisva veeühenduseta kinnisasjast ehk teisisõnu hagejate huvi ei olnud asuda puurkaevu ise rajama ega hoonet kaevust tuleva veega ühendama. Ammugi ei olnud hagejad huvitatud, et nad kinnisasja omanikena sõltuksid naabri veevärgist. Seega oleks kostja pidanud elukohana kasutatava kinnisasja müümisel arvestama, et kinnisasja omaniku kontrolli all mitteolev veeühendus ja kinnisasjalt puuduv puurkaev on eelduslikult lepingueseme oluliseks puuduseks ja oma vastutuse selle eest oleks saanud ta välistada üksnes siis, kui oleks puudusele lepingus selgesõnaliselt viidatud. Absurdne ja asjakohatu on seejuures kostja 31.10.2024 hagejatele saadetud kirjalikus vastuses märgitu, mille kohaselt oli puurkaevu puudutavates kinnitustes kostja asemel süüdi hoopis kinnisvaramaakler. Sellist müüja vastutust välistavat asjaolu ei tulene ühestki seadusest ega müügilepingust. Hagis esitatud nõue tuleneb siiski hagejate ja kostja vahelisest võlaõiguslikust suhtest, mitte hagejate ja kinnisvaramaakleri vahelisest suhtest. Kostja ei saanud eeldada, et hagejad aktsepteerivad müügilepingu rikkumist, valeinformatsiooni esitamist ning kasutusloa- ja puurkaevu puudumist. Hagejate kahjunõude suurus koosneb kolmest komponendist: (a) kasutusloa taotlemisega hagejate poolt kantud kulud; (b) puurkaevu rajamise ning veeühenduse loomisega seotud kulud ja (c) õigusabikulud. Viimased kulud tekkisid hagejatele seetõttu, et hagejatel ei õnnestunud ilma esindaja osavõtuta probleemile lahendust leida. Hagejad paluvad 25.02.2025 täpsustatud nõudes mõista kostjalt välja kahjuhüvitise 13 277,06 eurot, perioodil 01.11.2024-17.12.2024 sissenõutavaks muutunud viivise 215,76 eurot ja jätkuva viivise põhivõlgnevuselt VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates hagi esitamisest kuni põhivõlgnevuse tasumiseni. Kostja vastuväited
2.Kostja vaidleb 13.01.2025 vastuses hagi terviktekstile hagile vastu ja palub selle jätta rahuldamata. Kostja on seisukohal, et hagejate poolt tõendina esitatud XXX maakonnas, XXX vallas, XXX külas asuva XXX kinnisasja müügikuulutus 2022. aasta kevadel oli kinnisvara portaalis www.kv.ee avaldatud 1Partner Kinnisvara Tallinn OÜ (registrikood 11036461) maakleri OÕ (Õ) poolt kostjaga 19.09.2021 sõlmitud maaklerlepingu alusel. Seega ei saa selles müügikuulutuses avaldatud andmete õigsuse eest vastutada kostja. Hagejatele oli teada, et kinnisasja müügikuulutuse 4
avaldaja ja müügi korraldaja oli 1Partner Kinnisvara Tallinn OÜ maakler OÕ. Kostja ei ole edastanud maaklerile andmeid selle kohta, et kinnisasjal tuleb vesi oma puurkaevust. Hagejad olid teadlikud juba enne müügilepingu sõlmimist 16.05.2022, et kinnisasja vesi tuleb naaberkinnisasja kaevust. Sellest asjaolust said hagejad teada, kui käisid enne müügitehingut korduvalt kinnisasja üle vaatamas ja neile jagas selgitusi kinnisasjale maja ehitanud ning sellel ajal majas elav kostja isa Y. X isa Y informeeris kinnisasja üle vaatamise käigus hagejaid, et majal ei ole kasutusluba ja selle maja seadustamise menetlus on pooleli ning kinnisasjal puudub kaev ja naaberkinnisasja omanikuga on kokkulepe vee saamiseks nende kaevust. Samuti tutvustati hagejaid naaberkinnisasja esindajale MKle (K), kes kinnitas hagejatele, et kui nad kinnisasja ostavad, saavad nad vett edasi nende kaevust. Hagejad saavad siiani oma vee naaberkinnisasja kaevust. Kinnisasja müügilepingusse sattus puurkaev samuti maakleri süül, kes esitas notarile 16.05.2022 toimunud tehingu andmed, mis ei olnud puurkaevu osas õiged ja lepingu sõlmimisel jäi see pooltel tähelepanuta. Ebaõige on väide, et müüja ei täitnud müügilepingu punktist 5.3. tulenevat kohustust. Maja ja varjualuse/kuuri seadustamisega poolte kokkuleppel tegeles kostja isa Y, kes tellis ja finantseeris poolte kokkuleppel: maja ja varjualuse/kuuri seadustamisega seotud asjaajamist korraldama diplomeeritud ehitusinsenerilt, tase 7 P ja tasus temale tehtud töö eest; vajalike dokumentide vormistamise ja tasus dokumentide vormistamise eest; maja auditi käigus ilmnenud puuduste kõrvaldamiseks tööd ja tasus tehtud tööde eest. Isegi kui lugeda õigeks hagejate 16.10.2024 kahju hüvitamise nõudes esitatud väidet, et alles pärast müügitehingut selgus, et kinnisasjal ei eksisteerinud siiski puurkaevu, niisamuti oli kinnisasi ühendatud veevarustusega naaberkinnisasja kaevu kaudu, st kinnisasjal kaev ja sellega veeühendus puudus, on hagejad minetanud asja lepingutingimustele mittevastavusele tuginemise õiguse, kuna pole kostjat mõistliku aja jooksul ilmnenud puudustest teavitanud. Pärast müügitehingut 16.05.2022 ja otsese valduse üleandmist 23.05.2022 ei ole hagejad kostjale ühtegi teadet puudustest edastanud, kuigi olid juba novembris 2022 kinnisasja omanikena kindlalt teadlikud, et kinnisasjal puudub oma kaev ja vesi tuleb naaberkinnisasja kaevust. Hagejate omanikuks olemise ajal 10.11.2022 on koostatud kinnisasjal asuvate hoonete ja rajatiste asendi skeem, kust on näha, et naaberkinnisasja kaevust on viidud veetorustik elamusse. Hagejate omanikuks olemise ajal 28.11.2022 on kinnisasjal asuvale majale teostatud elamu kasutusloa eelne audit, mille punktis 3.6. nähtub, et kinnisasjal puudub kaev. Kinnisasja omanikul on kokkulepe olmevee saamiseks naaberkinnisasja omanikuga. Veetorustik on viidud elamusse. Kahju hüvitamise nõudes esitatud väide, et hagejatel ei õnnestunud kostjaga probleemi lahendada ilma esindajat kaasamata, on kummastav, kuna kostja ega tema isa poole pole hagejad pärast valduse üleandmist 23.05.2022 ühegi kahjuhüvitamise nõudes loetletud probleemiga pöördunud. Samas olid hagejad kinnisasjaga seotud kõigist asjaoludest juba teadlikud enne kinnisasja ostmist. Menetluse käik
3.20.12.2024 määrusega võttis kohus hagi menetlusse ja määras kostjale tähtaja 19.12.2024 hagiavalduse terviktekstile kirjalikult vastamiseks 15 päeva määruse kättetoimetamisest. Kohus märkis, et juhul kui hagejad soovivad kostja kirjalikule vastusele vastata, siis annab kohus selleks tähtaja 10 päeva kostja vastuse edastamisest.
4.21.01.2025 esitasid hagejad kohtule seisukoha kostja vastusele, milles kordavad hagiavalduses esitatud väiteid. Hagejad on seisukohal, et kostja eksitas teadlikult nii kinnisvaramaaklerit kui ka hagejaid ning lasi hagejatel müügilepingu sõlmida teadmises, et kinnisasjal on oma puurkaev ja iseseisev veeühendus, rikkudes sellega tahtlikult müügilepingut, mis omakorda tekitas hagejatele materiaalse kahju ning kasutusloa taotlemise osas ei saa poolte vahel olla vaidlust selles, et kasutusluba väljastati kokkulepitud tähtaja (31.12.2022) asemel poolteist aastat hiljem, s.o 22.07.2024. Vaidlust ei ole selles, et puuduste kõrvaldamisel osutasid omapoolset abi hagejad (saunaahju fotode ja mõõtude edastamine) ning kordusekspertiisi tellisid oma kulul samuti hagejad, mitte kostja ning kasutusluba on väljastatud vaid hoonele, mitte varjualusele/kuurile, mistõttu viimati nimetatud ehitised on tänaseni seadustamata ega ole kantud ehitisregistrisse, kuigi müügilepingu punktiga 5.3. võttis kostja endale ka kõrvalehitiste/rajatiste seadustamise kohustuse. Müügilepingu alusel vastutab hagejate ees kostja, mitte müügilepingu sõlmimist vahendanud maakler. Hagejad 5
taotlevad alljärgnevate kostja poolt dubleerivalt esitatud dokumentide kostjale tagastamist: hagi vastuse lisa 6 (04.02.2023 P e-kiri Yle), millise dokumendi on hagejad kohtu toimikusse esitanud hagiavalduse lisana 5; hagi vastuse lisa 10 (Ehitisregistri dokumentide loetelu), millise dokumendi on hagejad kohtu toimikusse esitanud hagiavalduse lisana 22; hagi vastuse lisa 11 (kasutusluba nr 2412371/03291), millise dokumendi on hagejad kohtu toimikusse esitanud hagiavalduse lisana 23.
5.10.02.2025 kohtunõudega täitis kohus tsiviilasjas selgitamiskohustust, muuhulgas kvalifitseeris nõude õigusliku aluse ja selgitas pooltele tõendamiskoormist. Kohus määras pooltele tähtaja kuni 21.02.2025 kompromissi sõlmimiseks. Ühtlasi märkis kohus, et juhul kui pooled kompromisskokkuleppele ei jõua, tuleb pooltel esitada kohtule hiljemalt 25.02.2025 ülevaade kompromissi sõlmimise käigust, kokkuleppe sõlmimata jätmise põhjustest ja täiendavad seisukohad ning tõendid, arvestades kohtu eeltoodud selgitusi. 10.02.2025 kohtunõudega tagastas kohus kostjale tsiviilasja menetluses korduvalt esitatud tõendid järgmiselt: hagivastuse lisa 6 (04.02.2023 P e-kiri Yle), millise dokumendi on hagejad kohtu toimikusse esitanud hagiavalduse lisana 5; hagivastuse lisa 10 (Ehitisregistri dokumentide loetelu), millise dokumendi on hagejad kohtu toimikusse esitanud hagiavalduse lisana 22 ja hagivastuse lisa 11 (kasutusluba nr 2412371/03291), millise dokumendi on hagejad kohtu toimikusse esitanud hagiavalduse lisana 23.
6.Pooled ei sõlminud kohtu poolt määratud tähtajaks kompromissi. 25.02.2025 esitasid pooled kohtunõude täitmiseks täiendavad seisukohad. Hagejad täpsustasid kulutuste hüvitamise nõuet ja märkisid, et kulutatud aja hüvitise suuruseks on 250 eurot, mitte 475 eurot. Kostja esitas muuhulgas taotluse tõendite kogumiseks, millele hagejad esitasid vastuse 03.03.2025. 10.03.2025 määrusega lahendas kohus kostja tõendite kogumise taotluse.
7.23.04.2025 määrusega lõpetas kohus tsiviilasjas eelmenetluse 23.04.2025. Kohus määras, et hagi menetlemine toimub poolte nõusolekul kirjalikus menetluses. Kohus määras pooltele tähtaja kohtule menetluskulude nimekirjade esitamiseks ja kompromissläbirääkimiste pidamiseks kuni 09.05.2025 ning vastaspoole menetluskulude nimekirjale vastamiseks kuni 16.05.2025. Ühtlasi teavitas kohus pooli, et kohus teeb lahendi avalikult teatavaks Harju Maakohtu Tallinna kohtumaja kantselei kaudu ja avalikus e-toimikus 17.06.2025.
8.Pooled kompromissi ei sõlminud. Hagejad esitasid menetluskulude nimekirja 02.05.2025 ja kostja 09.05.2025. Kostja esitas vastaspoole menetluskuludele vastuväited 16.05.2025 (täpsustatud 20.05.2025). Hagejad vastuväiteid kostja menetluskuludele ei esitanud. Kohtuotsuse põhjendused
9.Kohus, tutvunud poolte kirjalike seisukohtadega ja hinnanud kõiki asjas kogutud tõendeid, leiab, et hagi kuulub rahuldamisele osaliselt.
10.Hagiavalduse kohaselt sõlmisid pooled 16.05.2022 notariaalse müügilepingu, millega hagejad ostsid kostjalt kinnisasja asukohaga XXX maakond, XXX vald, XXX küla, XXX (registriosa nr xxxxxx) hinnaga 170 000 eurot (dtl 18-40). Hagejate väite kohaselt ei vastanud müügilepingu esemeks olev kinnisasi müügikuulutuses väidetud andmetele ning notariaalse müügilepingu tingimustele (kinnisasjal puudus puurkaev). Lisaks rikkus kostja lepingust tulenevaid kohustusi (kinnisasjal paikneva hoone kasutusluba, samuti puurkaevu ja kõrvalhoone seadustamist ja ehitisregistrisse kandmist ei teostanud kostja kokku lepitud tähtajaks). Hagejad paluvad 25.02.2025 täpsustatud nõudes kostjalt välja mõista kahju kokku 13 277,06 eurot (13 502,06 – 225), millest: (a) 419,83 eurot on kasutusloa menetlemisega seotud kulud, sealhulgas 27.03.2024 praamipiletikulud summas 11,40 eurot, kütusekulu xxx liinil summas 58,43 eurot, küttesüsteemidele eksperthinnangu kordusülevaatusega seotud kulud summas 100 eurot ja hagejate 6
enda ajakulu summas 250 eurot (sh kokku 4 h distantssuhtlust- e-kirjad, telefonikõned ja 6 h kasutusloa taotlemisega seotud sõidud XXXle); (b) 10 050 eurot on puurkaevu rajamisega ning veevarustuse loomisega seotud kulud, sealhulgas OÜ Balti Puurkaev pakkumine summas 5612 eurot ja SarKate OÜ pakkumine summas 4438 eurot ning (c) 2807,23 eurot on kohtuvälised õigusabikulud. Lisaks paluvad hagejad kostjalt välja mõista perioodil 01.11.2024-17.12.2024 sissenõutavaks muutunud viivise 215,76 eurot ja tulevikku suunatud viivise põhivõlgnevuselt VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates 18.12.2024 kuni põhivõlgnevuse tasumiseni.
11.Hagi aluseks olevate asjaolude kohaselt on poolte vahel vaidlus hagejate ja kostja vahel 16.05.2022 sõlmitud kinnisasja notariaalsest müügilepingust tulenevas nõudes. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 208 lg 1 kohaselt kohustub asja müügilepinguga müüja andma ostjale üle olemasoleva, valmistatava või müüja poolt tulevikus omandatava asja ning tegema võimalikuks omandi ülemineku ostjale, ostja aga kohustub müüjale tasuma asja ostuhinna rahas ja võtma asja vastu. Müügileping loetakse sõlmituks nagu kõik teisedki võlaõiguslikud lepingud poolte vahel kokkuleppe saavutamisega. VÕS § 9 lg 1 kohaselt sõlmitakse leping pakkumuse esitamise ja sellele nõustumuse andmisega, samuti muul viisil vastastikuste tahteavalduste vahetamise teel, kui on piisavalt selge, et lepingupooled on saavutanud kokkuleppe. Hagejate nõue võiks kohtu hinnangul kuuluda rahuldamisele VÕS § 115 koosmõjus VÕS § 217 lg 2 p-ide 1-3 ja 16.05.2022 notariaalse müügilepingu punktide 2.1.5. ja 5.3. ning VÕS § 113 lg 1 alusel. Tulenevalt VÕS § 76 lg-st 1 tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele. VÕS § 8 lg 2 järgi on leping lepingupooltele täitmiseks kohustuslik. Õiguskaitsevahendid kohustuse rikkumise korral sätestab VÕS § 101, mille lg 1 p-ide 3 ja 6 järgi on võlausaldajal muu hulgas õigus nõuda võlgnikult kahju hüvitamist ning rahalise kohustuse täitmisega viivitamisel viivist. Vastavalt VÕS §-ile 100 on kohustuse rikkumine võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine sealhulgas täitmisega viivitamine. Viivisenõude aluseks on VÕS § 113 lg 1 ja jätkuva viivise aluseks TsMS § 367. VÕS § 82 lg 7 esimese lause kohaselt muutub kohustus sissenõutavaks, kui võlausaldajal on õigus nõuda kohustuse täitmist. VÕS § 73 lg 1 kohaselt kui sama kohustus tuleb seadusest, tehingust või kohustuse olemusest tulenevalt täita mitmele isikule selliselt, et igaüks neist võib nõuda kohustuse täielikku täitmist, on need isikud solidaarvõlausaldajad. Riigikohtu tsiviilkolleegium selgitas 19.03.2013 otsuses tsiviilasjas nr 3-2-1-7-13 p-is 23, et liiklusõnnetusega põhjustatud kahju hüvitamist võib nõuda kahju saanud isik (kannatanu). Mootorsõiduki kahjustamisel on nõuet esitama õigustatud eelkõige sõiduki omanik. Kui mootorsõiduk kuulub mitme isiku kaasomandisse või näiteks abikaasade ühisvarasse, on omanikud selle kahjustamisest tingitud kahju hüvitamise nõuete osas kolmandate isikute suhtes AÕS § 71 lg-st 4 tulenevalt solidaarvõlausaldajad VÕS § 73 mõttes. Kuivõrd käesoleval juhul kuulub kinniasi hagejate ühisomandisse (dtl 18), on hagejad kahju hüvitamise nõude osas kostja suhtes solidaarvõlausaldajad.
12.Kostja peamised vastuväited tsiviilasja menetluses on, et müügikuulutuse sisu ja müügilepingusse märgitud andmete eest vastutab maakler OÕ ja hagejad olid teadlikud, et kinnisasja veevarustus toimub naabri kinnisasjalt. Samuti on kostja korraldanud hagejatele hoone kasutusloa. Kostja leiab, et ta ei vastuta hagejatele tekkinud kahju eest. Ühtlasi leiab kostja, et hagejad on minetanud asja lepingutingimustele mittevastavusele tuginemise õiguse, kuna pole kostjat mõistliku aja jooksul ilmnenud puudustest teavitanud.
13.Tsiviilasja lahendamiseks analüüsib kohus esmalt poolte vahel müügilepingu sõlmise ja sellele järgnenud kohustuse rikkumise aluseks olevaid asjaolusid ning seejärel kostja vastutusega ning hagejate poolt kantud kulutustega seonduvaid asjaolusid.
14.Poolte vahel ei ole vaidlust 16.05.2022 notariaalse müügilepingu sõlmimise üle. Samuti puudub vaidlus asjaolus, et XXX kinnisasjal puudub puurkaev ja kinnisasja veevarustus toimub naabrite kinnisasjalt ning müügilepingu sõlmimise hetkel puudus majal kasutusluba. 7
Poolte vahel on vaidlus: a) kas hagejad olid teadlikud kinnisasja ostmisel, et XXX kinnisasja veevarustus toimub naabri kinnisasjalt, b) kas hagejad saavad esitada kostja vastu nõude kahju hüvitamiseks tulenevalt puurkaevu puudumisest XXX kinnisasjal, c) samuti kinnisasjal paikneva hoone kasutusloa, puurkaevu ja kõrvalhoone seadustamisega ja ehitisregistrisse kandmisega seonduvalt.
15.VÕS § 115 lg 1 kohaselt kui võlgnik rikub kohustust, võib võlausaldaja koos kohustuse täitmisega või selle asemel nõuda võlgnikult kohustuse rikkumisega tekitatud kahju hüvitamist, välja arvatud juhul, kui võlgnik kohustuse rikkumise eest ei vastuta või kui kahju ei kuulu seadusest tulenevalt muul põhjusel hüvitamisele. Hageja võib lepingu rikkumise korral nõuda kahju hüvitamist, kui on täidetud eelkõige järgmised üldised eeldused (vt mh Riigikohtu tsiviilkolleegiumi 30.09.2015 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-100-15, p 20): võlgnik on lepingut rikkunud (VÕS § 115 lg 1); võlgnik vastutab lepingu rikkumise eest (VÕS § 115 lg 1); võlausaldajale on tekkinud või tekib kahju (VÕS § 127 lg 1, VÕS § 128). VÕS § 128 lg 3 kohaselt hõlmab otsene varaline kahju eelkõige kaotsiläinud või hävinud vara väärtuse või vara halvenemisest tekkinud väärtuse vähenemise, isegi kui see tekib tulevikus, ning kahju tekitamisega seoses kantud või tulevikus kantavad mõistlikud kulud, sealhulgas mõistlikud kulud kahju ärahoidmiseks või vähendamiseks ja hüvitise saamiseks, muu hulgas kahju kindlaks tegemiseks ja kahju hüvitamisega seotud nõuete esitamiseks; kahju on hõlmatud rikutud lepingulise kohustuse kaitse-eesmärgiga (VÕS § 127 lg 2); kahju oli rikkumise võimaliku tagajärjena võlgnikule lepingu sõlmimise ajal ettenähtav, v.a kui kahju tekitati tahtlikult või raske hooletuse tõttu (VÕS § 127 lg 3). Lepingut rikkunud pool vastutab kahju ettenähtavuse korral kogu kahju eest, ehkki ta ei pidanud ette nägema, kui suur kahju võis tekkida (vt Riigikohtu tsiviilkolleegiumi 13.12.2011 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-124-11, p 16); rikkumise ja kahju vahel on põhjuslik seos (VÕS § 127 lg 4).
16.Kahju hüvitamise nõue eeldab seda, et müüja on müügilepingut rikkunud ja vastutab lepingu rikkumise eest. Müüja on müügilepingut rikkunud, kui müüdud ese ei vasta lepingutingimustele, st on puudusega (VÕS § 77 lg 1 ja VÕS § 217). Müüja vastutab müüdud asja puuduse eest eelkõige siis, kui on täidetud järgmised tingimused: müüdud asi ei vasta lepingutingimustele (VÕS § 217 lg 2); puudus oli olemas riisiko ülemineku ajal ostjale (VÕS § 218 lg 1); puudus ei tulenenud ostjast (VÕS § 101 lg 3); ostja ei teadnud lepingu sõlmimise ajal puudusest ega pidanudki teadma (VÕS § 218 lg 4); sõlmitud ei ole müüja vastutust piiravat kokkulepet või ei saa müüja sellele tugineda (VÕS § 221 lg 2). VÕS § 103 lg 1 teise lause järgi eeldatakse, et kohustuse rikkumine ei ole vabandatav ja kostja peab kohustusest vabanemiseks tõendama, et rikkumine oli vabandatav. VÕS § 217 lg 2 kohaselt ei vasta asi muu hulgas lepingutingimustele, kui: 1) asjal ei ole kokkulepitud omadusi; 3) asja kasutamist takistavad õigusakti sätted, mida müüja lepingu sõlmimisel teadis või pidi teadma.
17.VÕS § 220 lg 1 kohaselt peab ostja teatama asja lepingutingimustele mittevastavusest müüjale mõistliku aja jooksul pärast seda, kui ta asja lepingutingimustele mittevastavusest teada sai või pidi teada saama. Selle kohustuse rikkumise korral ei või ostja asja lepingutingimustele mittevastavusele 8
tugineda, v.a kui teatamata jätmine on mõistlikult vabandatav (VÕS § 220 lg 3), puudus tekkis müüja tahtluse või raske hooletuse tõttu (VÕS § 221 lg 1 p 1) või kui müüja puudusest teadis või pidi teadma, kuid ei avaldanud seda ostjale (VÕS § 221 lg 1 p 2) (vt Riigikohtu tsiviilkolleegiumi 14.03.2019 otsus tsiviilasjas nr 2-17-1937, p 16).
18.Hagejad tuginevad kahjunõude esitamisel kostja poolt kinnisasja müügikuulutuses esitatud väärinformatsioonile ning lepingu punkti 2.1.5. (peale lepingu sõlmimist selgus, et kinnisasjal puudub puurkaev) ja lepingu punkti 5.3. rikkumisele (kostja ei ole kokku lepitud tähtajaks korraldanud kinnisasjal paikneva varjualuse/kuuri ning puurkaevu seadustamist ja ehitisregistrisse kandmist, samuti kinnisasjal asuva punktis 1.10. nimetatud hoone kasutusluba). Hagejate väite kohaselt ei olnud nad puurkaevu kinnisasjal puudumisest teadlikud. Ühtlasi kinnitavad nad, et neil puudus huvi asuda puurkaevu ise rajama. Hagejad viitavad, et nii müügikuulutuse kui ka müügilepingu kohaselt oli kinnisasjal puurkaev ning kostja võttis endale kohustuse seadustada muuhulgas ka puurkaevu ehitisregistrisse kandmise. Hagejad ei pidanud kostja isa Y viipest kaevu suunal mõistma, et väidetavalt naabri P kinnisasja osal asuv kaev siiski ei kuulu kinnisasja juurde ja sealt kulgev veeühendus on tegelikult täielikult naabri kontrolli all. Iga heas usus tegutsev mõistlik inimene saab viidatud kinnitusest aru selliselt, et kinnisasjal paiknes puurkaev, mille seadustamine oli pooleli.
19.Antud juhul on kohus esitatud tõendite alusel tuvastanud, et kinnisasja asukohaga XXX maakond, XXX vald, XXX küla, XXX (registriosa nr xxxxxx) kv.ee müügikuulutuses oli märgitud muuhulgas, et vesi tuleb oma puurkaevust (dtl 15-17), City24 müügikuulutuses andmed veevarustuse kohta puuduvad (dtl 421-426; dl 434) ning pooled sõlmisid 16.05.2022 notariaalse müügilepingu, millega hagejad ostsid kostjalt kinnisasja hinnaga 170 000 eurot (dtl 18-40). Lepingu punkti 2.1.5. kohaselt paiknesid kinnisasjal kinnistu oluliseks osaks olev, lepingu punktis 1.10. nimetatud ehitis ja lisaks ka riiklikusse ehitisregistrisse kandmata kuur ning puurkaev, mille seadustamine oli pooleli. Lepingu punkti 2.1.10. kohaselt ei ole lepingu punktis 1.2. toodud kinnistusraamatu seis muutunud ning lepingu punktis 1.2. toodud kinnisasja suhtes ei ole kinnistusosakonnale esitatud kinnistamisavaldusi. Lepingu punkti 5.3. kohaselt on ostjad ja müüja kokku leppinud, et müüja kohustub omal kulul vormistama ja seadustama lepingu eseme oluliseks osaks oleval kinnisasjal paikneva varjualuse/kuuri ning puurkaevu ja tagama nende riiklikkusse ehitisregistrisse kandmise, samuti organiseerima lepingu punktis 1.10. nimetatud hoonele kasutusloa hiljemalt 31.12.2022. Lepingu punkti 1.10. kohaselt nähtub lepingu eseme kohta ehitisregistrist (http://www.ehr.ee) tehtud päringust (ehitise otsing katastritunnuse järgi), et katastritunnusega xxxxxxxx on seotud hoone elamu (kontrollitav), ehitisregistri koodiga xxxxxx, esmane kasutus 1998.a, korruste arv määramata, ehitusalune pind määramata, ehitise staatus kasutusel ja kaalutud energiakasutuse klass määramata. Omanikuvahetus kanti notariaalse müügilepingu alusel kinnistusraamatusse 19.05.2022 (dtl 41-43).
19.1.Kohus käsitleb esmalt puurkaevuga seonduvat nõuet. Kostja ei vaidle vastu, et kinnisasjal puudub lepingu punkti 2.1.5. kohaselt puurkaev, kuid väidab, et vastavad andmed on lepingusse märgitud kinnisvaramaakleri poolt avaldatud andmete alusel. Lisaks olid hagejad kinnisasja ostmisel teadlikud, et kinnisasja veevarustus toimub naabri kinnisasjalt. Kohtu hinnangul vastab maakleri ja kostja 19.09.2021 sõlmitud leping (dtl 314-317) VÕS § 658 lg 1 maaklerilepingu tunnustele, mille kohaselt kohustub üks isik (maakler) vahendama teisele isikule (käsundiandja) lepingu sõlmimist kolmanda isikuga või osutama kolmanda isikuga lepingu sõlmimise võimalusele, käsundiandja aga kohustub maksma talle selle eest tasu (maakleritasu). Kohus on seisukohal, et kostja vastustust lepingu punktis 2.1.5. puurkaevuga seonduvalt ei välista asjaolu, kas info (dtl 322-325; dtl 420) avaldas hagejatele maakler või mitte. Kostja ja maakleri omavaheline õigussuhe ei oma käesoleva tsiviilasja lahendamisel tähtsust, kuna hagejate nõuded kostja vastu tulenevad 16.05.2022 kinnisasja notariaalsest müügilepingust. 9
Kostja vastuväite kohaselt olid hagejad teadlikud, et puurkaev ei paikne müüdaval kinnisasjal, kuna vastavat asjaolu selgitas hagejatele kostja isa Y. Samuti tutvustas Y hagejaid naaberkinnisasja esindajale MKle, kes kinnitas hagejatele, et kui nad kinnisasja ostavad, saavad nad vett edasi nende kaevust. Kohus märgib, et tõendina esitatud asendiplaani (dtl 318-321) hagejatele tutvumiseks esitamist, samuti puurkaevu osas hagejatele informatsiooni esitamist, ei ole kostja antud juhul tõendanud. Ka maakleriga on hagejatel müügikuulutusele vastamisel olnud suhtlus vaid põgus ning juttu ei olnud veevarustusest (dtl 383-385). Antud juhul pidi kostja tagama hagejatele selge ja kohase informatsiooni esitamise müüdava kinnisasja kohta. Vastav kohustus tulenes kostjale muuhulgas lepingueelsete läbirääkimiste pidamisel VÕS § 14 lg 2 kohaselt. Vastuolulise informatsiooni edastamine ei ole tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 138 lg 2 kohaselt lubatav, kuivõrd õiguse teostamine ei ole lubatud seadusvastasel viisil, samuti selliselt, et õiguse teostamise eesmärgiks on kahju tekitamine teisele isikule. Arvestades, et kostja on tulenevalt kv.ee müügikuulutusest esitanud hagejatele informatsiooni ja müügilepingu punktis 2.1.5. ja punktis 5.3. kinnitanud, et kinnisasjal paikneb puurkaev (mille seadustamisega kostja tegeleb) ning vastavat puurkaevu tegelikult XXX kinnisasjal ei asunud, leiab kohus, et kostja rikkus müügilepingu punktist 2.1.5. ja punktist 5.3. tulenevaid kohustusi. Tähtsust ei oma seejuures City24.ee kuulutus, kuivõrd selles andmed kinnisasja veevarustuse osas puuduvad. Lisaks nähtub kohtule, et hagejad on kontakti võtnud maakleriga eeskätt kv.ee avaldatud kuulutuse tulemusena (dtl 383-384). Eeltoodust tulenevalt ei vasta müüdud kinnisasi lepingutingimustele VÕS § 217 lg 2 p-ide 1 ja 3 järgi. VÕS § 103 lg 1 teise lause järgi eeldatakse, et kohustuse rikkumine ei ole vabandatav ja kostja peab kohustusest vabanemiseks tõendama, et rikkumine oli vabandatav. Kostja ei ole tõendanud, et rikkumine oli vabandatav. Kohus on seisukohal, et antud juhul on kostja müügilepingut rikkunud ja vastutab VÕS § 218 lg 1 alusel lepingutingimustele mittevastavuse eest.
19.2.Järgmiseks käsitleb kohus kasutusloaga seonduvat nõuet. Hagejate väidete kohaselt ei olnud kokkulepitud tähtajaks võimalik kasutusluba saada, sest kasutusloa saamist takistas esialgu kinnisasja kanalisatsioon (imbväljak ei vastanud nõuetele). Hiljem selgus, et lahendamata olid ka 14.03.2022 hoone küttesüsteemide puudused (dtl 46-84). Kasutusloa taotlus on registrile esitatud 01.12.2022 ning pärast seda ei olnud pooleteise aasta vältel mingeid toiminguid registris tehtud (dtl 127). P on 2023. aasta juunis paigaldatud kanalisatsioonimahutit puudutava dokumentatsiooni edastanud ehitisregistrisse peaaegu aasta hiljem, s.o 24.05.2024 (dtl 158-161), paranduskanne tehti 30.05.2024 (dtl 127) ning alles 22.07.2024 väljastati hagejatele kasutusluba (dtl 162-167). Kostja vastuväidete kohaselt on ebaõige hagejate väide, et kostja ei täitnud müügilepingu punktist
5.3.tulenevat kohustust. XXX kinnisasjal asuva maja ja varjualuse/kuuri seadustamisega tegeles poolte kokkuleppel Y (dtl 326-327), kes poolte kokkuleppel tellis ja finantseeris a) maja ja varjualuse/kuuri seadustamisega seotud asjaajamist korraldama diplomeeritud ehitusinsenerilt, tase 7 P ja tasus temale tehtud töö eest; b) vajalike dokumentide vormistamise ja tasus dokumentide vormistamise eest ning c) maja auditi käigus ilmnenud puuduste kõrvaldamiseks tööd ja tasus tehtud tööde eest (dtl 45; dtl 328-367; dtl 368-374). Kanalisatsiooniga seonduva probleemi ilmnemisel sai see Y poolt operatiivselt lahendatud uue kanalisatsioonimahuti paigaldamisega (dtl 368-374). Eeltoodud tegevuse tulemusel sai diplomeeritud ehitusinsener, tase 7 P esitada XXX Vallavalitsusele 10
kasutusloa taotluse (dtl 158-161), mille alusel väljastati XXX kinnisasjal asuvale majale ja varjualusele/kuurile kasutusluba 22.07.2024 (dtl 162-167). Müügilepingu punktis 5.3. leppisid pooled kokku, et kostja kohustub omal kulul vormistama ja seadustama lepingu eseme oluliseks osaks oleval kinnisasjal paikneva varjualuse/kuuri ning puurkaevu ja tagama nende riiklikkusse ehitisregistrisse kandmise, samuti organiseerima lepingu punktis 1.10. nimetatud hoonele kasutusloa hiljemalt 31.12.2022. Poolte vahel ei ole vaidlust, et kokkulepitud tähtajaks kostja lepingu punktist 5.3. tulenevat kohustust ei täitnud ja kasutusluba väljastati alles 22.07.2024, s.o ligikaudu 1,5 aastat kokkulepitud tähtajast hiljem. Samuti ei vaidle pooled, et kasutusloa taotlemisega tegeles Y ja vajalikud tööd teostas ehitusinsener P. Arvestades, et kostja ei täitnud lepingust tulenevat kohustust tähtaegselt, leiab kohus, et kostja rikkus müügilepingu punktist 5.3. tulenevat kohustust. Eeltoodust tulenevalt ei vasta müüdud kinnisasi lepingutingimustele VÕS § 217 lg 2 p 3 järgi. VÕS § 103 lg 1 teise lause järgi eeldatakse, et kohustuse rikkumine ei ole vabandatav ja kostja peab kohustusest vabanemiseks tõendama, et rikkumine oli vabandatav. Kostja ei ole tõendanud, et rikkumine oli vabandatav. Kohus on seisukohal, et antud juhul on kostja müügilepingut rikkunud ja vastutab VÕS § 218 lg 1 alusel lepingutingimustele mittevastavuse eest.
20.Kostja vastuväite kohaselt ei või hagejad lepingutingimustele mittevastavusele tugineda, kuivõrd hagejad ei ole kostjat teavitanud tekkinud kahjust VÕS § 220 lg 1 kohaselt. Pärast müügitehingut 16.05.2022 ja otsese valduse üleandmist 23.05.2022 ei ole hagejad kostjale ühtegi teadet puudustest edastanud, kuigi olid kinnisasjaga seotud kõigist asjaoludest teadlikud juba enne kinnisasja ostmist. Hagejad on tõendina esitanud kohtule Y e-posti aadressile xxx 25.04.2023 saadetud e-kirja, millest nähtub päring seoses kasutusloa taotluse küsimusega (dtl 44). Hagejad on tõendina esitanud muuhulgas P 04.03.2023 e-kirja Yle (aadressil xxx) seoses kasutusloa taotlusega seonduva probleemiga (dtl 45, dtl 180-255). 10.08.2023 ja 25.10.2023 saatis hageja II kasutusloa menetluse kohta kirjalikud päringud P-le, kuid ei saanud kummalegi vastust (dtl 128; dtl 129). Kuna hageja II e-kirjad jäid vastuseta, siis ta ka helistas P-le 20.11.2023, 12.12.2023 (vastamata kõne) ning 20.12.2023 (dtl 130-131). Kuivõrd mingit arengut asjas ei toimunud, samuti ei olnud võimalik hankida arusaamatult veniva kasutusloa menetluse kohta infot, pöördusid hagejad õigusabi saamiseks Fondia Eesti OÜ poole ning palusid koostada hagejate nimel kostjale kirjaliku pöördumise lepinguliste kohustuste täitmise nõudes. 14.02.2024 saatis hagejate lepinguline esindaja kostjale kirjaliku lepingu täitmise nõude ja hoiatas, et juhul kui kostja oma lepingulisi kohustusi ei täida, tuleb kostjal hüvitada hagejatele rikkumisega tekitatud kahju (dtl 132-135). Nimetatud kirjalik nõue saadeti kostja e-posti aadressile (dtl 136) ja tähitud kirjaga, mis tagastati saatjale, kuna kostja ei võtnud kirja vastu (dtl 137-140). 13.03.2024 palus hageja I XXX Vallavalitsuse kasutuslubade ja ehituskontrolli spetsialistilt ÜJlt e-kirja teel kontakti/soovitust, kes saaks aidata kasutusloa taotlemise lõpule viia (dtl 141-146). 13.03.2024 sai hageja II esimest korda 8 kuu jooksul e-kirja P-lt (dtl 147). 10.05.2024 pöördus hageja I uuesti XXX Vallavalitsuse ametniku poole ning avaldas muret ja palus vallaametniku abi P-ga ühenduse võtmiseks (dtl 148-149). 23.05.2024 esitas ka hagejate lepinguline esindaja XXX Vallavalitsuse ametnikule e-kirja teel päringu, milles palus selgitusi, miks kasutusloa väljastamine venib ning mida hagejad omalt poolt saaksid veel täiendavalt teha, et luba saada (dtl 150-153). Samal päeval, 23.05.2024 kirjutas XXX Vallavalitsuse ametnik hagejale I, et ta kirjutab Ple ja palub tal asjaga tegeleda (dtl 154). 11
Arvestades, et kasutusloaga seonduva kokkuleppe tähtaeg saabus lepingu punkti 5.3. alusel 31.12.2022, leiab kohus, et eeltoodud tõenditega on tõendatud hagejate pidev püüdlus saada kostja esindajatega kontakti, et lahendada kostja poolt tähtaegselt täitmata lepingu punkti 5.3. kasutusloa puudumisega seonduvat probleemi. Puurkaevuga seoses tuleb hagejate esmaseks lepingu punkti 5.3. täitmise meeldetuletuseks lugeda 14.02.2024 lepingu täitmise nõuet (dtl 132-135). Eeltoodust sõltumata märgib kohus, et antud juhul ei ole tegemist VÕS § 220 kohaldumisalaga. Seda eeskätt põhjusel, et kostja oli antud juhul teadlik nii lepingu punktis 2.1.5. märgitud puurkaevu puudumisest kinnisasjal kui ka lepingueseme seadustamisega võetud punktis 5.3. tulenevast kohustusest. Seega kohaldub VÕS § 221 lg 1, mille tagajärjel ei või kostja VÕS § 220 lg 1 järgsele asja lepingutingimustele mittevastavuse teavitamiskohustuse rikkumisele tugineda.
21.Eelnevalt on kohus asunud seisukohale, et kostja on müügilepingut rikkunud ja ta vastutab lepingu rikkumise eest. Järgnevalt kontrollib kohus, kas hagejatele on tekkinud kahju (VÕS § 127 lg 1, VÕS § 128), kas kahju on hõlmatud rikutud lepingulise kohustuse kaitse-eesmärgiga (VÕS § 127 lg 2), kas kahju oli rikkumise võimaliku tagajärjena võlgnikule lepingu sõlmimise ajal ettenähtav (VÕS § 127 lg 3) ning rikkumise ja kahju vahel põhjusliku seose olemasolu (VÕS § 127 lg 4). Hagejate kahjunõude suurus koosneb 3 komponendist: (a) kasutusloa taotlemisega hagejate poolt kantud kulud; (b) puurkaevu rajamise ning veeühenduse loomisega seotud kulud ning (c) õigusabikulud. VÕS § 128 lg 3 kohaselt hõlmab otsene varaline kahju eelkõige kaotsiläinud või hävinud vara väärtuse või vara halvenemisest tekkinud väärtuse vähenemise, isegi kui see tekib tulevikus, ning kahju tekitamisega seoses kantud või tulevikus kantavad mõistlikud kulud, sealhulgas mõistlikud kulud kahju ärahoidmiseks või vähendamiseks ja hüvitise saamiseks, muu hulgas kahju kindlaks tegemiseks ja kahju hüvitamisega seotud nõuete esitamiseks.
21.1.Esmalt käsitleb kohus kasutusloa menetlemisega seonduvate kulutuste hüvitamise nõuet. Hagejate nõue seoses kasutusloa menetlemisega on 419,83 eurot, sealhulgas 27.03.2024 praamipiletikulud summas 11,40 eurot, kütusekulu xxx liinil summas 58,43 eurot, küttesüsteemidele eksperthinnangu kordusülevaatusega seotud kulud summas 100 eurot ja hagejate enda ajakulu summas 250 eurot (sh kokku 4 h distantssuhtlust- e-kirjad, telefonikõned ja 6 h kasutusloa taotlemisega seotud sõidud XXXle). Hagiavalduse kohaselt pidid hoone kasutusloaga kostja poolelt tegelema Y ja talle teada olev isik P. Selgus, et kokkulepitud tähtajaks ei ole võimalik kasutusluba saada, sest XXX Vallavalitsusest saadud info kohaselt takistas kasutusloa saamist esialgu kinnisasja kanalisatsioon. Tolleaegne imbväljaku lahendus ei vastanud nõuetele ja tuli vastavusse viia kaasaegsete nõuetega. Hagejad püüdsid probleemi osas ühendust saada kostjat esindanud Yga 25.04.2023 e-kirja teel (dtl 44), kuid Y ei reageerinud e-kirjale. Uus kanalisatsioonimahuti installeeriti kinnisasjale Y eestvedamisel 2023. aasta juuni teisel poolel. Lisaks selgus, et lahendamata olid ka 14.03.2022 hoone küttesüsteemide eksperthinnangu 17. leheküljel väljatoodud puudused (dtl 46-84). Kostja vastuväite kohaselt tellis ja finantseeris Y kasutusloa hankimisega seonduvaid kulusid (dtl 328-374). Esmalt märgib kohus, et hoone kasutusloa hankimise ja vormistamisega seonduva kohustuse täitmise takistuste ilmnemisel lasus kostjal lisaks lepingu täitmisele ka kõrvalkohustus ise hagejaid takistustest teavitada, et tagada hagejate informeeritus probleemidest. Antud juhul ei täitnud kostja 12
lepingu punktist 5.3. tulenevalt kohustust tähtaegselt ning täiendavat teavet probleemi olemasolu ja selle lahendamise kohta ei väljastanud. Eeltoodust järelduvalt ei olnud hagejatele selge, kas ja milliseks tähtajaks kasutusloa vormistamine toimub ning antud juhul kuulub kahju hüvitamise nõude puhul kohaldamisele VÕS § 115 lg 3. Seoses kostja vastuväitega märgib kohus, et hagejad ei ole esitanud nõuet seoses tulenevalt kanalisatsioonimahuti paigaldamisega. Hagejate kasutusloa taotlemise ja asjaajamise kulude nõue on esitatud eeskätt seoses küttesüsteemiga ilmnenud probleemide lahendamisega. Hagiavalduse kohaselt saatis 10.08.2023 ja 25.10.2023 hageja II kasutusloa menetluse kohta kirjalikud päringud P-le, kuid ei saanud kummalegi vastust (dtl 128; dtl 129). Kuna hageja II e-kirjad jäid vastuseta, siis ta ka helistas P-le 20.11.2023, 12.12.2023 (vastamata kõne) ning 20.12.2023 (dtl 130-131). Kuna mingit arengut asjas ei toimunud, samuti ei olnud võimalik hankida arusaamatult veniva kasutusloa menetluse kohta infot, pöördusid hagejad õigusabi saamiseks Fondia Eesti OÜ poole. 14.02.2024 saatis hagejate lepinguline esindaja kostjale kirjaliku lepingu täitmise nõude (dtl 132-135) kostja e-posti aadressile (dtl 136) ja tähitud kirjaga, mis tagastati saatjale, kuna kostja ei võtnud kirja vastu (dtl 137-140). Kuna kostja ei reageerinud hagejate pöördumisele ning hagejatele teadaolevaid takistusi kasutusloa taotlemiseks ei olnud, asusid hagejad ise initsieerima kasutusloa taotlemisprotsessi lõpuleviimist. 13.03.2024 palus hageja I XXX Vallavalitsuse kasutuslubade ja ehituskontrolli spetsialistilt ÜJlt e-kirja teel kontakti/soovitust, kes saaks aidata kasutusloa taotlemise lõpule viia (dtl 141-146). ÜJ vastas, et kuna P oli esitanud kasutusloa taotluse, siis tuleks hagejatel temaga ühendust võtta. Hageja I selgitas ÜJle, et hagejatel ei ole olnud võimalik 8,5 kuu jooksul saada ühendust P-ga ning soovisid kasutusloa menetlust uuesti alustada. ÜJ lubas seepeale helistada P-le ja uurida kasutusloa kohta (dtl 141-146). 13.03.2024 sai hageja II esimest korda 8 kuu jooksul ekirja P-lt (dtl 147). 10.05.2024 pöördus hageja I uuesti XXX Vallavalitsuse ametniku poole ning avaldas muret, et hoolimata hoone küttesüsteemide kordusülevaatusakti edastamisest P-le ei ole teada, kas ta on need vallale edastanud, mistõttu palus hageja I vallaametniku abi P-ga ühenduse võtmiseks (dtl 148-149). 23.05.2024 esitas ka hagejate lepinguline esindaja XXX Vallavalitsuse ametnikule e-kirja teel päringu, milles palus selgitusi, miks kasutusloa väljastamine venib ning mida hagejad omalt poolt saaksid veel täiendavalt teha, et luba saada (dtl 150-153). 23.05.2024 seisuga oli ehitisregistris endiselt viimane dokument 01.12.2022 kasutusloa taotlus. 23.05.2024 kirjutas XXX Vallavalitsuse ametnik hagejale I ja märkis vastusena hageja I 10.05.2024 pöördumisele (dtl 148149), et ta kirjutab P-le ja palub tal asjaga tegeleda (dtl 154). 24.05.2024 hommikul vastas vallaametnik hagejate esindajale, et kasutusloa taotlus oli just täpselt sama päeva hommiku seisuga uuesti menetlemiseks esitatud (dtl 150-153). Kordusekspertiisi tellimisega ja täiendava informatsiooni esitamisega tegelesid oma kulul hagejad, et kiirendada kasutusloa väljastamise protsessi (dtl 85-126; dtl 155-156; dtl 157). Kohus on eeltoodud tõendite alusel tuvastanud, et seoses kostja poolt müügilepingu punktist 5.3. tuleneva tähtaja ületamisega ja kostja esindajate poolselt vastava teabe puudumisega hakkasid kasutusloa protsessi kiirendamiseks ja edendamiseks tegema omapoolseid jõupingutusi ka hagejad. Hagejate kasutusloaga seonduv kahju hüvitamise nõue on kokku 419,83 eurot. Kohus märgib, et 27.03.2024 praamipiletikulud summas 11,40 eurot (dtl 256), kütusekulu xxx liinil summas 58,43 eurot (dtl 257) ei ole otseselt seostatavad kasutusloa taotlusel kantud kuludena. Nimetatud tõenditelt ei nähtu, millise konkreetse ehitusloa taotlusega seonduva toiminguga on tegemist. Eeltoodu ei järeldu ka 25.02.2025 esitatud täpsustusest (dtl 413-414) ning seetõttu ei ole tõendid seostatavad kasutusloaga seonduva kuluga. Hagejate enda ajakulu summas 250 eurot (sh kokku 4 h distantssuhtlust- e-kirjad, telefonikõned ja 6 h kasutusloa taotlemisega seotud sõidud XXXle) ei ole tõendatud ja taotletud tunnihinnal puuduvad põhjendused. Kohus ei rahulda hagejate nõuet 27.03.2024 praamipiletikulude, kütusekulu ja hagejate enda ajakulu nõudes. 13
Kohus peab põhjendatuks hagejate nõuet seoses küttesüsteemidele eksperthinnangu kordusülevaatusega seotud kuludega summas 100 eurot (dtl 258), kuivõrd tegemist on kasutusloa taotluse rahuldamiseks vajaliku ja põhjendatud kuluga, mille oleks pidanud kandma müügilepingu punkti 5.3. täitmiseks kostja. Küttesüsteemide puudused on selgelt kasutusloa saamise takistusena tõendatud (dtl 46-84; dtl 85-126) ja nende kõrvaldamisel oli kordusülevaatus vajalik. Tõenditelt nähtuvad toimingud kattuvad nii objekti, eksperdi kui ka aja osas. Eeltoodud põhjendustel rahuldab kohus kasutusloa menetlemisega seonduvate kulutuste hüvitamise nõude osaliselt, s.o küttesüsteemidele eksperthinnangu kordusülevaatusega seotud kuludega summas 100 eurot.
21.2.Järgmiseks käsitleb kohus puurkaevu rajamise ning veevarustuse loomisega seotud kulutuste hüvitamise nõuet. Hagejate nõue seoses puurkaevu rajamisega ning veevarustuse loomisega on 10 050 eurot, sealhulgas OÜ Balti Puurkaev pakkumine summas 5612 eurot ja SarKate OÜ pakkumine summas 4438 eurot. Hagiavalduse kohaselt oli puurkaevu puudumine vastuolus pangale esitatud kinnisasja müügilepingus märgituga. Seetõttu keeldus pank Tallinna korterile seatud hüpoteegi asendamisest XXX kinnisasjale enne, kui kinnisasja müügilepingus viidatud puurkaev on kinnisasjale rajatud ja naaberkinnisasjast sõltumatu veeühendus loodud (dtl 168; dtl 435-436). Puurkaevu rajamiseks ning puurkaevu ühendamiseks hoone veevärgiga olid hagejad alustanud pakkumiste küsimist. Oma pakkumised esitasid Puurkaevumeistrid OÜ, OÜ Balti Puurkaev ja SarKate OÜ. Hagejad tunnistasid parimaks OÜ Balti Puurkaev pakkumise, kuna nemad on valmis kõige kiiremini töödega alustama. Samuti aktsepteerisid hagejad SarKate OÜ, kes teostab kaevetööd puurkaevust hooneni, paigaldab veetorustiku ja koostab kogu veetrassiga seonduva dokumentatsiooni, pakkumise. Kohus on seisukohal, et antud juhul on kostja müügilepingu punktis 2.1.5. kinnitanud, et kinnisasjal paiknes puurkaev, mille seadustamine oli pooleli ning punkti 5.3. kohaselt kohustus müüja omal kulul vormistama ja seadustama lepingu eseme oluliseks osaks oleval kinnisasjal paikneva puurkaevu. Pooled ei vaidle asjaolu üle, et kinnisasjal puurkaev puudus ja veevarustus toimis naaberkinnisasjalt. Kohus märgib, et tulenevalt müügilepingu punktist 2.1.5. ja punktist 5.3. on hagejad õigustatud nõudma kostjalt puurkaevu puudumisest tulenevalt selle rajamise kulude hüvitamist. Kohus on tõendite alusel tuvastanud, et Puurkaevumeistrid OÜ on esitanud hinnapakkumise 6600 eurot, milles on märgitud tööd alates projekteerimistöödest ja puurkaevu rajamisest kuni vee hooneni viimiseni (dtl 169-171). OÜ Balti Puurkaev on esitanud hinnapakkumise 5612 eurot, milles on märgitud tööd alates projekteerimistöödest kuni puurkaevu rajamiseni (dtl 172-173). SarKate OÜ on esitanud hinnapakkumise 4438 eurot, mis hõlmab üksnes kaevetöid puurkaevust maakraanini, veetoru paigaldust/ühendamist, puurkaevu pumba paigaldust, tagasitäidet ja dokumentatsiooni (dtl 174). Kohus märgib, et tööde teostamise kiiruse kohta ei ole kohtule võrreldavaid andmeid esitatud. Samuti ei ole hagejad tööde teostamise kiiruse argumenti kuidagi põhjendanud. Kohtule nähtub tsiviilasja materjalidest, et hetkel on hagejatel olemas toimiv veevarustus naabrite kinnisasjalt. Seega ei esine olukorda, kus hagejad oleksid ilma veeta. Eeltoodust lähtudes leiab kohus, et eelistada tuleks hinnapakkumistest antud juhul soodsaimat varianti, milleks on Puurkaevumeistrid OÜ 14
hinnapakkumine summas 6600 eurot. Kohtul ei ole alust arvata, et nende poolt teostatav töö oleks ebakvaliteetne või esineks muu põhjus nende pakkumisega mittearvestamiseks. Kohus rahuldab hagejate puurkaevu rajamise ning veevarustuse loomisega seotud kulutuste hüvitamise nõude osaliselt s.o 6600 euro ulatuses.
21.3.Viimasena käsitleb kohus hagejate kohtueelsete õigusabikulude hüvitamise nõuet summas 2807,23 eurot. Riigikohus on varasemas praktikas leidnud, et professionaalne õigusabi kohtueelse vaidluse staadiumis on vähemalt üldjuhul mõistlik ning sellega seotud kulud on hilisemal kahju hüvitamise nõudmisel ka hüvitatavad (vt Riigikohtu tsiviilkolleegiumi 28.09.2020 otsus tsiviilasjas nr 2-168751, p 28; Riigikohtu tsiviilkolleegiumi 09.02.2011 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-138-10, p 29). Kohtuväliste õigusabikulude hüvitamist tuleb VÕS § 128 lg 3 järgi jaatada eeldusel, et need on mõistlikud, st need on võlausaldaja nõude maksmapanekuks sisuliselt vajalikud ja põhjendatud. Hagejad pöördusid müügilepingust tulenevate kasutusloa ja puurkaevu probleemidele kostjaga lahenduse leidmiseks õigusabi osutava Fondia Eesti OÜ poole. Õigusabi osutamise tulemusena saadeti 14.02.2024 (dtl 132-135; dtl 136) ja 16.10.2024 nõudekirjad kostjale ja lisati kirja saajaks ka Y (dtl 175-178; dtl 179). Kirjad saadeti kostja e-posti aadressile xxx. Kostja aadressile xxx 14.02.2024 saadetud tähtkiri tagastati märkega „sisse nõudmata“. Lisaks on õigusabi korras suhelnud lepinguline esindaja vajadusel erinevate ametiisikutega mai 2024 (dtl 150-153). Kohtule on esitatud 3 kohtueelse õigusabi arvet (dtl 259-264) : a) 07.11.2024 arve nr 1003922 summas 864,68 eurot (õigusabi oktoober 2024 5,25 h x 135 eurot h + km 22 %), b) 31.05.2024 arve nr 1003702 summas 905,85 eurot (õigusabi märts 2024 0,75 h ja mai 2024 4,75 h x 135 eurot h + km 22 %) ja c) 29.02.2024 arve nr 1003580 summas 1036,70 eurot (õigusabi veebruar 2024 6,25 h x 135 eurot h + kulud 6 eurot + km 22 %). Eeltoodud tõenditega on tõendatud kohtueelse õigusabi osutamine hagejatele. Kohus märgib, et õigusabi tunnihinnaga 135 eurot/h + km 22 %= 164,70 eurot/h vastab õigusabiteenuse turuhinnale, õigusabi osutamine oli antud juhul põhjendatud ja vajalik tulenevalt kostjapoolsest müügilepingu rikkumisest. Eeltoodud põhjendustel rahuldab kohus hagejate kohtueelse õigusabikulude nõude taotletud ulatuses s.o 2807,23 eurot.
22.Hagejad paluvad kostjalt välja mõista perioodil 01.11.2024-17.12.2024 sissenõutavaks muutunud viivise 215,76 eurot ja jätkuva viivise põhivõlgnevuselt VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates hagi esitamisest kuni põhivõlgnevuse tasumiseni. VÕS § 113 lg 1 kohaselt võib võlausaldaja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sisse nõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. VÕS § 94 lg 1 näeb ette, et kui kohustuselt tuleb vastavalt seadusele või lepingule tasuda intressi, on intressimääraks poolaasta kaupa Euroopa Keskpanga põhirefinantseerimisoperatsioonidele kohaldatav viimane intressimäär enne iga aasta 1. jaanuari ja 1. juulit, kui seaduses või lepinguga ei ole ette nähtud teisiti. Eesti Panga poolt väljaandes Ametlikud Teadaanded 01.07.2024 avaldatud Euroopa Keskpanga põhirefinantseerimisoperatsioonidele kohaldatav viimane intressimäär enne 01.07.2024 oli 4,25 %. TsMS § 367 kohaselt võib viivisenõude koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise 15
ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Antud juhul rahuldab kohus hagi põhinõude osaliselt s.o kogusummas 9507,23 eurot (100 + 6600 + 2807,23). Viivisekalkulaatori arvestuse järgi on perioodil 01.11.2024 kuni 17.12.2024 VÕS § 113 lg 1 teise lause alusel põhinõudelt 9507,23 eurot arvestatava viivise summa 149,56 eurot. Eeltoodust tulenevalt rahuldab kohus hagejate perioodil 01.11.2024 kuni 17.12.2024 sissenõutavaks muutunud viivisenõude summas 149,56 eurot ning alates 18.12.2024 tuleb kostjal TsMS § 367 alusel tasuda põhivõlgnevuselt (9507,23 eurot) viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras kuni põhivõlgnevuse täitmiseni.
23.Kokkuvõttes mõistab kohus kostjalt välja hagejate kasuks solidaarselt kahjuhüvitise 9507,23 eurot. Kohus jätab rahuldamata hagejate kahjuhüvitise nõude kostja vastu 3769,83 euro (13 277,06 – 9507,23) ulatuses. Kohus mõistab kostjalt välja hagejate kasuks solidaarselt perioodi 01.11.202417.12.2024 eest arvestatud ja hagiavalduse esitamise hetkeks sissenõutavaks muutunud viivise 149,56 eurot. Kohus jätab rahuldamata hagejate sissenõutavaks muutunud viivisenõude kostja vastu 66,20 euro (215,76 – 149,56) ulatuses. Samuti mõistab kohus kostjalt välja hagejate kasuks solidaarselt viivise põhivõlgnevuselt (9507,23 eurot) VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates 18.12.2024 kuni põhivõlgnevuse tasumiseni. Tsiviilasja hinna kindlaksmääramine
24.Tsiviilasja hinna määramisel juhindub kohus tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 122 lg 1 sätestatust, mille kohaselt on tsiviilasja hind hagihind. TsMS § 133 lg-te 1 ja 2 kohaselt arvutatakse hagihind põhinõude ja kõrvalnõuete järgi. TsMS §-s 367 kõrvalnõude hagihinna arvutamisel liidetakse hagi esitamise seisuga arvestatud viivise summale summa, mis vastab ühe aasta eest arvestatud viivise summale. Hagejate rahalise nõude suurus on 13 277,06 eurot, millele lisandub sissenõutavaks muutunud viivis 215,76 eurot ja TsMS § 367 alusel viivis VÕS § 113 lg 1 teise lause alusel määraga 12,25 % aastas (alates 18.12.2024) 1626,27 eurot. TsMS § 134 lg 1 kohaselt liidetakse hagihinda arvutades ühes hagis sisalduvad nõuded. Eeltoodust tulenevalt on tsiviilasja hinnaks 15 119,09 eurot (13 277,06 + 215,76 + 1626,27). Menetluskulude jaotus
25.TsMS § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. TsMS § 163 lg 1 kohaselt kannavad pooled hagi osalise rahuldamise korral menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Hagejate kogunõude suuruseks koos edasiulatuva viivisega on 15 119,09 eurot. Kohus rahuldab hagi osaliselt s.o kogusummas 10 716,73 eurot (9507,23 + 149,56 + edasiulatuv viivis 1059,94). Juhindudes TsMS § 163 lg-st 1 tuleb seoses hagi osalise rahuldamisega jätta menetluskulud 71 % ulatuses kostja kanda ja 29 % ulatuses solidaarselt hagejate kanda.
26.Kohus määrab poolte menetluskulud rahaliselt kindlaks peale käesoleva kohtuotsuse jõustumist (TsMS § 177 lg 1 p 2, TsMS § 177 lg 2). 16
/allkirjastatud digitaalselt/ Anu Vismann Kohtunik
17
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonüümitud. Andmed on informatiivsed.