Harju Maakohus
Kohtunik
Peeter Pällin
Kohtujurist
Ingrid Puurvee
Määruse tegemise aeg ja koht
24.10.2019, Tallinn
Tsiviilasja number
2-18-2750
Tsiviilasi
Luminor Liising AS hagi Varuimpex OÜ, S F vastu liisingulepingust tuleneva võlgnevuse väljamõistmiseks
Menetlustoiming
Hagiavalduse läbivaatamise otsustamine
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja Luminor Liising AS (registrikood 10237140), Hageja lepinguline esindaja jurist Reelika Tuisk, Intrum Estonia AS, Rotermanni 8, 10111 Tallinn, tel: 6060995, e-post: [email protected] ; Kostja 1: Varuimpex OÜ, registrikood 11490898, Harju maakond, Tallinn, Lasnamäe linnaosa, Punane tn 6, 234, 13619 , e-post: [email protected] , tel 5033644, 6441617; Kostja 2: S F (isikukood xxx), Kostja 2 lepinguline esindaja: vandeadvokaat Aleksei Ratnikov (isikukood xxx), e-post: [email protected].
Asja läbivaatamine
Kirjalik menetlus
Jätta hageja Luminor Liising AS, registrikood 10237140, hagi kostja 2 S F, isikukood xxx, vastu läbi vaatamata.
Menetluskulude jaotus
Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest. Kohtumääruse põhjendused Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 423 lg 2 p 2 sätestab, et kohus jätab hagi läbi vaatamata, kui hagi ei ole esitatud hageja seadusega kaitstud õiguse ega huvi kaitseks või eesmärgil, millele riik peaks andma õiguskaitset või kui hagiga ei ole hageja taotletavat eesmärki võimalik saavutada. Harju Maakohtu Tallinna kohtumaja menetluses on Luminor Liising AS hagi Varuimpex OÜ ja S F vastu võlgnevuse nõudes. Kostja 2 taotlusel viidi läbi käekirjaekspertiis tuvastamaks asjaolu, kas käenduslepingutel nr 201322666 ja 201322661 olevad allkirjad on kirjutatud kostja 2 poolt. Vastavalt 21.08.2019 ekspertiisiaktis nr 19E-DK0050 märgitule ei ole nimetatud allkirjad tõenäoliselt kirjutatud kostja 2 poolt. Eeltoodust tulenevalt loobus hageja hagist kostja 2 vastu. Juhindudes TsMS § 423 lg 2 p-st 2, jätab kohus Luminor Liising AS hagi S F vastu liisingulepingust tuleneva võlgnevuse väljamõistmiseks läbivaatamata. TsMS § 168 lg 4 kohaselt kui hageja loobub hagist või võtab selle tagasi, kannab ta kostja menetluskulud, välja arvatud juhul, kui ta loobub hagist või võtab selle tagasi seetõttu, et kostja on nõude pärast hagi esitamist rahuldanud. Kostja 2 ei ole hageja nõudeid rahuldanud. TsMS § 138 lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. Kohtukulud on TsMS § 138 lg 2 kohaselt muuhulgas riigilõiv ning asja läbivaatamise kulud. Kohtuvälised kulud on TsMS § 144 p 1 kohaselt menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud. TsMS § 175 lg 1 sätestab, et kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Lepinguline esindaja on menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu esindaja käesoleva seadustiku §-s 218 sätestatu kohaselt. TsMS § 174 lg 10 kohaselt peab menetluskuludelt arvestatava käibemaksu hüvitamiseks menetlusosaline kinnitama, et ta ei ole käibemaksukohustuslane või ei saa muul põhjusel tekkinud kuludelt käibemaksu tagasi arvestada. Kostja 2 ei ole käibemaksukohustuslane ja seega lisandub õigusabikulude hüvitamisel käibemaks. Kostja 2 kinnitab vastavalt TsMS § 176 lg 5, et kõik kulud on kantud seoses antud kohtumenetlusega. Kostja 2 esindaja õigusabi tunnitasu oli 150 eurot, millele lisandub käibemaks. Riigikohtu senises praktikas on põhjendatuks ja vajalikuks peetud tunnitasu 120 eurot koos käibemaksuga (1. oktoobri 2013. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-92-13) ja tunnitasu 120 eurot ilma käibemaksuta (2. oktoobri 2013. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-93-13) (vt ka Riigikohtu 13. novembri 2013. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-115-13, p 25). Kostja 2 taotleb menetluskulude väljamõistmist tunnihinnaga 180 eurot (sh käibemaks). Kohus märgib, et Riigikohtu seisukoht on muuhulgas olnud, et iseenesest võib tunnihind olla ka suurem kui 120 eurot (või ka väiksem), olenevalt konkreetse kohtuasja asjaoludest, näiteks keerukus. Antud juhul ei ole tegemist tavapärasest keerukama tsiviilasjaga. Seega peab kohus mõistlikuks tunnihinnaks 120 eurot (sh. käibemaks). Menetluses on kostja 2 esindaja osutanud õigusabi kokku 20,9 tunni ulatuses. Kohtu hinnangul on nimetatud tundide arv mõistlik, põhjendatud ja vajalik. Arvestades, et kohus peab mõistlikuks
tunnitasu 120 eurot/h, siis kokku on õigusabikulu maakohtu menetluses 120x20,9=2508 eurot (sh käibemaks). Täiendavalt on kostja 2 tasunud ekspertiisitasu 282 eurot. Seega tuleb hagejal kostjale 2 tasuda 2508 + 282 = 2790 eurot (sh käibemaks). Menetluskulude jaotuse kohta tehtud kohtulahendit saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati (TsMS § 178 lg 1).
/allkirjastatud digitaalselt/ Peeter Pällin Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.