Kentmanni Õigusbüroo OÜ ja M. R. hagi A. K.i vastu õigusvastaselt tekitatud kahju hüvitamise nõudes
Tsiviilasja hind
5 498 eurot
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja 1 Kentmanni Õigusbüroo OÜ (registrikood 12044215), seaduslik esindaja M. R. Hageja 2 M. R. (isikukood xxx,) Kostja A. K. (isikukood xxx), lepinguline esindaja J. P. Kohtuistungil 23.09.2019, edasi poolte nõusolekul kirjalikus menetluses
Asja läbivaatamine
RESOLUTSIOON
1.Hagiavaldus rahuldada osaliselt Kentmanni Õigusbüroo OÜ nõuete osas.
2.Välja mõista A. K.ilt Kentmanni Õigusbüroo OÜ kasuks tekitatud kahju 272 eurot ja viivis 21,75 eurot, kokku 293,75 eurot.
3.Jätta Kentmanni Õigusbüroo hagi rahuldamata asendusauto kulu 158,33 euro, asendusauto kulu 97,40 euro, õigusabikulu 276,25 euro ja kaotatud kasutuseeliste nõuete osas ning nimetatud nõuetelt viivisenõude osas.
Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonikaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui 5 kuu jooksul arvates avalikult teatavaks tegemisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil.
HAGIAVALDUSE ALUSEKS OLEVAD ASJAOLUD JA HAGEJA NÕUE
1.Hagiavalduse kohaselt põhjustas kostja 20.01.2016 xxx ristmikul sõidukiga SAAB (reg.nr XXX) liiklusõnnetuse, milles said kannatada mõlemad hagejad. Kostja tunnistas, et on vastutav liiklusõnnetuse põhjustamise eest. Hageja 1 palub kostjalt välja mõista hageja 1 kasuks varaline kahju 803,98 eurot, mis koosneb asendusauto kulust summas 158,33 eurot, asendusautokulust summas 97,40 eurot, auto registreerimismärgi vahetuse kulust 82 eurot, uue auto liisingulepingu tasust 190 eurot, õigusabikulust 276,25 eurot, kaotatud kasutuseelistest 507,50 eurot. Hagejad paluvad kaotatud kasutuseelised 507,50 eurot välja mõista kohtu äranägemisel hageja 1 või hageja 2 kasuks ning alternatiivselt välja mõista saamata jäänud kasutuseelise õiglane hüvitise summa kohtu äranägemisel. Hageja palub välja mõista viivised summas 100,52 eurot (hageja 1 kasuks 803,98 eurolt viivis 61,63 eurot ja hageja 1 või hageja 2 kasuks 507,50 eurolt viivis 38,90 eurot). Hageja 2 palub kostjalt välja mõista mittevaraline kahju summas 1 000 eurot, viivis 76,65 eurot ning alternatiivselt mõista kostjalt välja õiglane mittevaralise kahju hüvitise summa kohtu äranägemisel. Hagejad paluvad hagejate menetluskulud jätta kostja kanda.
2.Hageja 1 juhatuse liikmest hageja 2 vajas perioodil 21.01.2016-10.03.2016 (so 48 päeva jooksul) sõidukit iga päev, kuid juhatuse liige oli sel perioodil täielikult autota või ei kasutanud samaväärset autot, millega kaasnesid igapäevased ebamugavused. Hageja 2 kasutas perioodil 25.01.2016 – 12.02.2016 ehk 19 päeva X OÜ-lt tüüritud autot, Mazda 6, 19 päeva ning perioodil 07.03.-10.03.2016 ehk 4 päeva abikaasa V. R. kasutuses olevat Citroen C5, registrinumbriga xxx. Juhatuse liikmest hageja 2 elukohaks oli sel perioodil xxx ning mis asus hageja 1 asukohast xxx 11-ne kilomeetri kaugusel. Nimetatud teekonda ei ole võimalik läbida mõistliku aja- või rahakuluga muul moel kui isikliku sõidukiga. Juhatuse liikme sõidud töökoha ja kodu vahel on käsitletavad ettevõtlusega seotud kuludena ning kahjustatud asi oli kahjustatud isikule vajalik tema kutsetegevuseks ja tööks. X OÜ hüvitis (X kaudu) laekus ettevõttele 23.02.2016 ehk käesoleva nõude aluseks on periood 32 päeva (alates 21.01.2016). Hageja 2 oli sunnitud asendama hävinud sõiduki uuega, sõlmides uue liisinglepingu. Seoses sellega kandis hageja 2 registreerimismärgi vahetuse eest riigilõivu kulu 82 eurot, X AS lepingutasu uue sõiduki liisingulepingu sõlmimise eest 190 eurot ja Kentmanni Advokaadibüroo OÜ arve õigusabi osutamise eest 276,25 eurot.
3.Hageja 2 mittevaraline ehk moraalne kahju seisneb liiklusõnnetuse tõttu saadud närvivapustuses, sh 1 nädala jooksul pärast õnnetust esinenud magamisraskused ning võimetus keskenduda tööle. Hageja 2 juhitud auto paiskus saadud löögist sõidutee vastassuunda, kus toimus laupkokkupõrge (autode esinurkade pidi), mõlemad autod ei olnud võimelised edasi liikuma. Hagejal 2 ei olnud võimalik väljuda juhipoolsest uksest selle kinni kiilumise tõttu. Hagejal 2 ilmnes 2016 aasta augustis ootamatu seljavalu, mille all ei ole hageja kannatanud kogu varasema elu jooksul mitte kunagi. Hageja on viibinud vastavatel uuringutel ja arstivisiitidel, kuid seljavalu konkreetset põhjust ei ole tänaseni õnnestunud kindlaks teha, kuid erinevate arstide (traumatoloogid, ortopeedid) sõnul on tavaline, et pärast liiklusavariid ilmnevad terviseprobleemid kuude või vahel isegi aastate pärast. Hageja 2 saab seljavalu tõttu taastusravi tänase päevani ehk 3 aastat hiljem. Hagejal 2 oli 2016 aasta jaanuari avarii toimumise ajal diagnoositud kolmiknärvi neuropaatia, mille puhul on talvel külma ilmaga väljas viibimine (üle 10-15 min.) võimatu. Liiklusõnnetuse tõttu pidi hageja 2 miinus 5 kraadise külmaga viibima väljas avariikohal ca 1,5 tundi, mis tõi kaasa valu tugevnemise vähemalt 3-ks päevaks. Kostja poolt tekitati hagejale 2 tervisekahjustus ehk näovalu tugevnemine vähemalt 3 päevaks.
KOSTJA VASTUVÄITED HAGILE
4.Kostja ei võta hagi õigeks. Hagejate nõue on ebaselge ja põhjendamatu ning hagejad ei ole oma nõuet tõendanud. Selleks, et kohustada kostjat tekitatud kahju hüvitama tuleb hagejatel kõigepealt tõendada kahju tekkimise, teo õigusvastasuse ja süü olemasolu. Kostja möönab, et ta on küll liiklusõnnetuse põhjustamise eest vastutav isik, kuid see ei tähenda automaatselt, et liiklusõnnetus toimus tema süülise käitumise tagajärjel. Hagejad ei ole tõendanud kostja kohustust tasuda hagiavalduses esitatud nõuet. Hagejad küll tunnistavad, et kohustatud kindlustusandja (X AS) on kahju hüvitanud, kuid hagejad ei ole selgitanud, millised kahjud on hüvitatud, mistõttu on kostjal kahtlus, et hagejad võivad olla esitanud avalduse kahjude topelt hüvitamiseks (eelkõige mittevaraline kahju).
5.Kui hageja 2 sai tervisekahjustusi siis oli tal võimalus pöörduda X AS poole mittevaralise kahju nõude esitamiseks. LKindlS lisa ei sätesta mittevaralise kahju hüvitise suurusena hüvitist summas 1 000 eurot, samuti ei sätesta seadus ka võimalust kannatanul ise määrata mittevaralise kahju suurust. Kostja leiab, et hageja 2 mittevaralise kahju nõue on aluseta, põhjendamata ja tõendamata ning tuleb jätta rahuldamata täies mahus. Tervisekahjustus oli hagejal 2 olemas juba 1 aasta enne liiklusavarii toimumist. Kostjale jääb arusaamatuks hageja 2 diagnoosi, 20.01.2016 toimunud liiklusõnnetuse ja hagiavalduses esitatud kahjunõude põhjuslik seos. Kostja leiab, et hagejal 2 puudub õigus nõuda hüvitist mugavusteenuste eest, mis ei ole seotud majandus- või kutsetegevusega. Hageja 2 sõidud tööle ja tagasi on hageja 2 erasõidud, mida hageja 2 peab tegema oma rahaliste vahendite arvelt. Kostja ei tunnista hageja 2 poolt hagiavalduse resolutsiooni punktis 1 toodud nõuet - õigusvastaselt tekitatud varaline kahju summas 1 311,48 eurot ja viiviste nõue summas 100,52 eurot, kokku 1 414 eurot. Kostja ei tunnista hageja 2 nõuet juba sellel põhjusel, et hagiavalduse lisas 10 ja lisas 11 toodud rahalised kohustused on kõik adresseeritud hagejale 1 ning hagejal 2 ei ole õiguslikku alust kahjusid enda kasuks nõuda. Pealegi on tõendamata, et hageja 1 on kulud kandnud kuna hagiavaldusele ei ole lisatud tõendeid, et arved on tasutud.
6.Kostja ei tunnista hageja 2 kulusid tema majandus- või kutsetegevuseks vajalike kuludena. Hageja 2 ei ole tõendanud, et vaidlusalused kulutused on tekkinud seoses hagejate vajalike majandus- või kutsetegevustega. Kostja on seisukohal, et õigusteenuste osutamisel ei ole hädavajalik sõiduki olemasolu (nt taksoteenuse osutamisel on sõiduki vajalikkus põhjendatud). Kostja on seisukohal, et temal ei ole kohustus maksta kinni hageja 2 mugavuse tõttu tema enda poolt võetud rahalisi kohustusi. Hageja 2 ei ole esitanud ühtegi tõendit, et tema majandus- või kutsetegevuseks on hädavajalik sõiduki omamine või rentimineKuna kostja ei tunnista hagejate kahjunõudeid siis ei tunnista kostja ka hagejate viiviste nõudeid.
KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED
7.Kohus leiab, et hagiavaldus on osaliselt põhjendatud hageja 1 nõuete osas ja kuulub osaliselt rahuldamisele. Hagiavaldus ei kuulu tervikuna rahuldamisele hageja 2 nõuete osas.
8.Kumbki pool peab hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited (TsMS 230 lg 1). Hagimenetluses on poole kohustus tagada, et ta esitab piisavad tõendid oma nõude rahuldamiseks (vt RKTKo nr 3-2-1-41-15, p 19). TsMS § 231 lg 2 järgi poole faktilise asjaolu kohta esitatud väide ei vaja tõendamist, kui vastaspool võtab selle omaks ning lg 4 järgi omaksvõttu eeldatakse, kuni vastaspool ei vaidlusta faktilise asjaolu kohta esitatud väidet selgesõnaliselt ja vaidlustamise tahe ei ilmne ka poole muudest avaldustest.
9.Hageja 1 ja hageja 2 on esitanud nõude kostja vastu tekitatud kahju nõudes. Hageja 1 palub kostjalt välja mõista hageja 1 kasuks varaline kahju 803,98 eurot, mis koosneb asendusauto kulust summas 158,33 eurot, asendusautokulust summas 97,40 eurot, auto registreerimismärgi vahetuse kulust 82 eurot, uue auto liisingulepingu tasust 190 eurot, õigusabikulust 276,25 eurot, kaotatud kasutuseelistest 507,50 eurot. Hagejad paluvad kaotatud kasutuseelised 507,50 eurot välja mõista kohtu äranägemisel hageja 1 või hageja 2
kasuks ning alternatiivselt välja mõista saamata jäänud kasutuseelise õiglane hüvitis kohtu äranägemisel. Hagejad paluvad välja mõista viivised summas 100,52 eurot (hageja 1 kasuks 803,98 eurolt viivis 61,63 eurot ja hageja 1 või hageja 2 kasuks 507,50 eurolt viivis 38,90 eurot). Hageja 2 palub kostjalt välja mõista mittevaraline kahju summas 1 000 eurot, viivis 76,65 eurot ning alternatiivselt mõista kostjalt välja õiglane mittevaralise kahju hüvitise summa kohtu äranägemisel.
10.Poolte vahel puudub vaidlus, et liiklusõnnetus toimus ning selle põhjustas kostja. Samuti on kohtule esitatud liiklusõnnetuse teatega tõendatud, et liiklusõnnetus toimus 20.10.2016 xxx ristmikul, kus kostja juhitud sõiduk SAAB (reg. nr xxx) põrkas kokku hageja 2 poolt juhitud sõidukiga Land Rover Sport (reg. nr xxx) ning liiklusõnnetuse põhjustas kostja (tl 60-61). X AS hüvitas 23.02.2016.a Kentmanni Õigusbüroo OÜ-le liiklusõnnetusega tekitatud kahju sõiduki turuväärtuse osas (tl 9-10). Kohus loeb need asjaolud TsMS § 231 lg 2 ja 4 alusel tuvastatuks.
11.Hageja on tuginenud nii deliktiüldkoosseisule kui riskivastutuse sätetele. Kohus täitis 28.03.2019 määrusega selgitamiskohustust ning poolte tõendamiskoormist (tl 50-51). Riigikohus on selgitanud, et kahju tekitamist mootorsõidukite kokkupõrke tagajärjel tuleb üldiselt hinnata nagu iga muud kahju põhjustamist, isegi kui kahju tekkis vastastikku mõlemale (või mitmele) avariis osalenud mootorsõidukile või nende juhile või kaasreisijale või sõidukis olnud asjadele ning tegemist on lepinguvälise kahju põhjustamisega. Sel juhul on võimalik esitada nõue nii kahju põhjustaja süülisele vastutusele tuginedes VÕS § 1043 alusel kui ka autovaldaja riskivastutusele tuginedes VÕS § 1057 alusel. VÕS § 1056 lg-st 3 tulenevalt on tegemist materiaalõiguslikult erinevate, kuid menetluslikus mõttes samasse hagiesemesse kuuluvate konkureerivate nõuetega. Kohus peab nõude alternatiivse õigusliku põhjenduse olemasolul kontrollima nõuet mõlemal alusel (vt RKTKo nr 3-2-1-7-13, p 17). Kohus leiab, et kuna hageja ei nõua üksnes deliktilise vastutuse aluseks olevate sätete kohaldamist, siis on normi kohaldamine kohtu otsustada.
12.Kohus on seisukohal, et hageja nõue võiks olla kvalifitseeritav võlaõigusseaduse (VÕS) § 1056 ja § 1057 alusel, mille kohaselt mootorsõiduki otsene valdaja vastutab mootorsõiduki käitamisel tekkinud kahju eest. Riskivastutuse eesmärgiks on eriti ohtlikust asjast või tegevusest lähtuva iseloomuliku (kõrgendatud) ohu realiseerumise korral tagada kahju kannatanud isikule hüvitisnõue, sõltumata sellise ohu allikat (suurema ohu allikat) valitsenud isiku tegevuse õigusvastasusest ja süüst. Riskivastutuse kohaldamiseks pole vaja tuvastada vastutava isiku tegu kui kahju põhjust.
13.Kahju põhjustamise korral eriti ohtlikule asjale või tegevusele iseloomuliku ohu tagajärjel vastutab ohu allikat valitsenud isik kahju tekitamise eest, sõltumata oma süüst (VÕS § 1056 lg 1 ls 1). Kui asjale või tegevusele sarnase ohu allika puhul on seadusega juba ette nähtud vastutus, sõltumata allikat valitsenud isiku süüst, eeldatakse, et asi või tegevus on suurema ohu allikas (VÕS § 1056 lg 2 ls 2). VÕS § 1057 kohaselt vastutab mootorsõiduki otsene valdaja põhimõtteliselt alati mootorsõiduki käitamisel tekkinud kahju eest, sh kahju eest, mis põhjustatakse isikule, kes ise oli teise mootorsõiduki kui suurema ohu allika valitseja. Mootorsõiduki otsene valdaja ei vastuta kahju eest, kui kahjustati mootorsõidukiga veetud asja, v.a sõidukis viibiva isiku poolt seljas või kaasas olnud asja, mootorsõiduki valdajale hoiule antud asja kahju põhjustas vääramatu jõud või kannatanu tahtlik tegu, kannatanu osales mootorsõiduki käitamisel või kannatanut veeti tasuta ja väljaspool vedaja majandustegevust (VÕS § 1057 p-id 1-5). Kohus ei ole tuvastanud mootorsõiduki valdaja vastutuse välistamise aluseks olevaid asjaolusid. Kostja tunnistab liiklusõnnetuse põhjustamist ning hageja 1 sõiduk sai seetõttu kannatada ja loeti hävinuks. Seega vastutab kostja hageja 1 ja hageja 2 ees riskivastutuse sätete alusel.
14.Kohus võtab seisukoha asendusauto nõude osas summas 158,33 eurot ja 97,40 eurot. Kahju hüvitamise eesmärk on kahjustatud isiku asetamine olukorda, mis on võimalikult
lähedane olukorrale, milles ta oleks olnud, kui kahju hüvitamise kohustuse aluseks olevat asjaolu ei oleks esinenud (VÕS § 127 lg 1). Isik peab kahju hüvitama üksnes juhul, kui asjaolu, millel tema vastutus põhineb, on kahju tekkimisega sellises seoses, et tekkinud kahju on selle asjaolu tagajärg (põhjuslik seos) (VÕS § 127 lg 4). Kui kahjustatud asi oli isikule vajalik või kasulik, eelkõige tema majandus- või kutsetegevuseks või tööks, hõlmab kahjuhüvitis ka samaväärse asja kasutamise kulusid kahjustatud asja parandamise või uue muretsemise aja jooksul (VÕS § 132 lg 4 ls 1). Kuludest tuleb maha arvestada kannatanu sõiduki mitte kasutamise tõttu säästetud kulud (RKTKo 3-2-1-90-14, p 15). Asendussõiduki kulude väljamõistmisel peab kohus hindama, kas kulud on põhjendatud (TalRK 2-14-55757, p 28). Seega on kahjuhüvitise väljamõistmiseks vaja tuvastada, kas kahjustatud sõiduk oli hagejale tema majandustegevuseks või tööks vajalik ja kasulik ning kas samaväärse auto üürimine oli põhjendatud.
15.Esmalt hindab kohus, kas kahjustatud sõiduk oli hagejale 1 tema majandustegevuseks või tööks vajalik ja kasulik. Hageja 1 on tõendanud, et kasutas perioodil 25.01.2016-12.02.2016, so 19 päeva X OÜ-lt üüritud autot Mazda 6 (tl 26). Hageja 2 kasutas perioodil 7.03.10.03.2106 enda abikaasa kasutuses olevat autot Citroen C5. Vaidlust ei ole, et hageja 1 näol on tegemist õigusbürooga ning hageja 2 on hageja 1 seaduslik esindaja. Hageja 1 seadusliku esindaja hageja 2 elukoht oli sel ajal xxx (tl 45), mis asus hageja 1 asukohast 11 km kaugusel. Hageja 1 on põhjendanud, et nimetatud teekonda ei ole võimalik läbida mõistliku aja- või rahakuluga muul moel kui sõiduautoga. Kohus leiab, et õigusteenuste osutamiseks ei ole kindlasti vajalik sõiduki olemasolu. Hageja 1 ei ole tõendanud, et asendussõiduki kasutamine oli vajalik seoses hageja 1 majandus- või kutsetegevusega (nt klientide juurde sõitmiseks vms). Hageja 1 juhatuse liikme sõidud töökoha ja kodu vahel ei ole käsitletavad majandusvõi kutsetegevusega seotud kuludega. Seega ei ole põhjendatud hageja 1 vajadus üürida hävinud sõidukiga samaväärne ja eelkõige samasuguste sõiduomadustega auto. Seega ei ole hageja 1 kahjuhüvitise nõue perioodi 25.01.2016-10.03.2016 ning perioodi 7.03.-10.03.2016 eest vajalik ega põhjendatud.
16.Otsene varaline kahju hõlmab eelkõige kaotsiläinud või hävinud vara väärtuse või vara halvenemisest tekkinud väärtuse vähenemise, isegi kui see tekib tulevikus, ning kahju tekitamisega seoses kantud või tulevikus kantavad mõistlikud kulud, sealhulgas mõistlikud kulud kahju ärahoidmiseks või vähendamiseks ja hüvitise saamiseks, muu hulgas kahju kindlaks tegemiseks ja kahju hüvitamisega seotud nõuete esitamiseks (VÕS § 128 lg 3). Asja hävimisest või kaotsiminekust tekkinud kahju hüvitamise kohustuse olemasolu korral tuleb maksta hüvitis, mis vastab uue samaväärse asja soetamiseks tehtavatele mõistlikele kulutustele (VÕS § 132 lg 1 ls 1). Kohus leiab, et auto registreerimismärgi vahetuse kulu 82 eurot saab pidada asja soetamiseks tehtavaks mõistlikuks kuluks. Nimetatud kulu kandmine hageja 1 poolt on tõendatud kaardimakse kviitungiga (tl 29). Kohus leiab, et samuti tuleb kostjalt hageja 1 kasuks välja mõista uue auto liisingulepingu lepingutasu 190 eurot. Tõendamist on leidnud, et hageja 1 on nimetatud kulu kandnud ettemaksu arve alusel (tl 28). Kohus leiab, et eelpool nimetatud kulude kandmine hageja 1 poolt oli vajalik pärast auto hävimist uue samaväärse asja soetamiseks. VÕS §-s 1057 sätestatud erandeid, millal mootorsõiduki valdaja ei vastuta mootorsõiduki käitamisel tekkinud kahju eest, praegusel juhul ei esinenud. Tõendatud on põhjuslik seos kostja vastutuse aluseks oleva asjaolu ja tekkinud kahju vahel. Käesoleval juhul ei ole alust piirata kahjuhüvitist VÕS §-de 139 ja 140 alusel.
17.Kohus käsitleb järgmisena hageja 1 ja hageja 2 saamata jäänud kasutuseeliste nõuet. Kohus leiab, et hagejate kasutuseeliste nõue ei ole põhjendatud ja rahuldamisele ei kuulu. Kui isik samaväärset asja ei kasuta, võib ta nõuda asja parandamise või uue asja muretsemise aja jooksul saamata jäänud kasutuseeliste hüvitamist (VÕS § 132 lg 4 ls 2). Asja asendamise ning kasutuseeliste nõue on alternatiivsed kohaldudes vastavalt juhul kui isik kasutab samaväärset
asja ning kui ta ei kasuta samaväärset asja (RKTKo 3-2-1-19-13, p 14). Nimelt näeb VÕS § 132 lg 4 teise lause ette, et kui isik samaväärset asja ei kasuta, võib ta nõuda asja parandamise või uue asja muretsemise aja jooksul saamata jäänud kasutamiseeliste hüvitamist. Kasutuseelist tuleb eelkõige mõista kui kahjustatud asja asendamiseks üüritud asja üürimisele tehtud kulutusi, arvates sellest maha osa, mille kahjustatud isik säästab oma asja kasutamata jätmisega. Kui kahjustatud isik ei kasuta uue asja muretsemisele kulunud aja jooksul teist samaväärset asja, siis annab VÕS § 132 lg 4 teine lause võimaluse nõuda nn normatiivse kahjuna saamata jäänud kasutuseelise hüvitamist. Kasutuseelise väärtus peaks näitama, kui palju on asja kasutusvõimalus mingi perioodi jooksul majanduslikult väärt. Kui kasutuseelise väärtuse kindlakstegemine ei ole võimalik või kui see on oluliselt raskendatud, saab kahju suuruse määrata kohus (TsMS § 233 lg 2).
18.Kohus märgib, et kasutuseelise hüvitamise nõuet tuleb käsitleda alternatiivnõudena. Ka kasutuseeliste nõue eeldab nagu asendusauto kulude hüvitamise nõue, et hävinud asi oli hagejale 1 vajalik või kasulik majandus- või kutsetegevuses. Kohus on seisukohal, et kahjustatud sõiduk peab olema siiski tarvilik majandus- või kutsetegevuses, mitte üksnes hageja 1 seadusliku esindaja (hageja 2) kodust tööle ja töölt koju sõitmiseks. Hageja 1 ei ole tõendanud ega põhjendanud kuidas oli hävinud sõiduk vajalik majandus- või kutsetegevuses. Hageja 2 on üksnes välja toonud selle, et tema töökoht oli toonasest elukohast 11 km kaugusel. Seega oli hävinud sõiduk vajalik üksnes hageja 1 seadusliku esindaja isiklikes huvides, mitte hageja 1 majandus- või kutsetegevuses. Hageja 2 kasutuseelise nõue ei kuulu rahuldamisele sel põhjusel, et sõiduk kuulus kostjale 1, mitte kostjale 2.
19.Järgmisena analüüsib kohus kohtueelsete õigusabikulude nõuet. Riigikohus on kohtueelsete õigusabikulude kohta leidnud, et need on VÕS § 128 lg 3 ja VÕS § 115 lg 1 alusel kahjuna põhimõtteliselt hüvitatavad (vt RKTKo nr 3-2-1-138-10). Kui võlgnik rikub kohustust, võib võlausaldaja nõuda kohustuse rikkumisega tekitatud kahju (VÕS § 115 lg 1). Kahju hüvitamise eesmärk on kahjustatud isiku asetamine olukorda, mis on võimalikult lähedane olukorrale, milles ta oleks olnud, kui kahju hüvitamise kohustuse aluseks olevat asjaolu ei oleks esinenud (VÕS § 127 lg 1). Kahju hüvitamise suuruse määramisel arvestab kohus, et kahju oleks kahju tekitanud teoga põhjuslikus seoses (VÕS § 127 lg 4). Kahju hüvitatakse ühekordse summana, v.a kui kahju iseloomust tulenevalt on mõistlik kahju hüvitamine perioodiliste maksetena (VÕS § 136 lg 1). VÕS § 128 lg-le 3 kohaselt otsene varaline kahju hõlmab eelkõige kaotsiläinud või hävinud vara väärtuse või vara halvenemisest tekkinud väärtuse vähenemise, isegi kui see tekib tulevikus, ning kahju tekitamisega seoses kantud või tulevikus kantavad mõistlikud kulud, sealhulgas mõistlikud kulud kahju ärahoidmiseks või vähendamiseks ja hüvitise saamiseks, muu hulgas kahju kindlaks tegemiseks ja kahju hüvitamisega seotud nõuete esitamiseks. Riigikohus on leidnud, et advokaadi kaasamine kohtueelsetele läbirääkimistele võib aidata kaasa kokkuleppele ning samuti aitab see pooli valmistuda kohtuvaidluseks, aidates teha kohtusse nõuete esitamiseks vajalikke või vähemalt mõistlikke kohtuväliseid toiminguid (vt RKTKo nr 3-2-1-138-10).
20.Esmalt peab kohus hindama, kas õigusabi kasutamine oli mõistlikult võttes vajalik. Õigusteenuse osutamise kulu kokku on summas 276,25 eurot (km-ta). Kentmanni Advokaadibüroo OÜ on osutanud hagejale 1 õigusteenust tunnihinnaga 85 eurot (ilma käibemaksuta) töömahuga 3,25 tundi, mis on kujunenud järgmistest tegevustest: õigusabi, materjalide analüüs ja nõudekirja koostamine. Kohtu hinnangul ei olnud hageja 1 poolt õigusabi kasutamine hageja 1 esindamiseks vajalik ega põhjendatud. Hageja 1 on õigusbüroo, mistõttu polnud nõudekirja koostamine advokaadibüroo poolt vajalik ega põhjendatud. Seega ei tule edasi analüüsida, kas kulud on mõistliku suurusega ning kas kõik tehtud toimingud olid vajalikud ja põhjendatud. Seega ei ole hagejale 1 tekkinud kahju kohtueelsete õigusabikulude näol ning nimetatud nõue tuleb jätta rahuldamata.
21.Järgmisena analüüsib kohus hageja 2 mittevaralise kahju hüvitamise nõuet. Hageja 2 nõuab kostjalt kehavigastuse tekitamise tõttu mittevaralise kahju hüvitamist. Mittevaraline kahju kuulub hüvitamisele ka riskivastutuse realiseerumise korral (RKTKo nr 3-2-1-85-08, p 11). Mittevaraline kahju hõlmab eelkõige kahjustatud isiku füüsilist ja hingelist valu ning kannatusi (VÕS § 128 lg 5). Isiku tervise kahjustamisest tekkinud kahju hüvitamise kohustuse olemasolu korral tuleb kahjustatud isikule mittevaralise kahju hüvitiseks maksta mõistlik rahasumma (VÕS § 134 lg 2). VÕS § 134 lg 5 kohaselt mittevaralise kahju hüvitise määramisel arvestatakse rikkumise raskust ja ulatust ning kahju tekitaja käitumist ja suhtumist kahjustatud isikusse pärast rikkumist. VÕS § 134 lg 2 alusel hüvitise saamiseks ei pea hageja iseenesest tõendama midagi muud peale selle, et kostja vastutab talle kehavigastuse tekitamise eest. Mittevaralise kahju olemasolu tuleb kehavigastuse või tervisekahjustuse tekitamise korral eeldada. Ka Riigikohus on rõhutanud, et kehavigastuse ja tervisekahjustuse tekitamise korral eeldatakse mittevaralise kahju tekkimist, st et kahjustatud isik peab tõendama üksnes kehavigastuse või tervisekahjustuse tekitamist, mitte aga mittevaralise kahju (hingelise ja füüsilise valu) olemasolu (vt RKTKo nr 3-2-1-3-2-1-73-13, p 13). Nimetatud asjaolu (kehavigastuse tekitamine kostja poolt) ei ole kohtu hinnangul tõendamist leidnud. Kohus leiab, et hageja 2 ei ole tõendanud, et avarii tagajärjel kahjustus hageja 2 tervis. Kohtule esitatud Sihtasutus Tartu Ülikooli Kliinikumi tõenditest nähtuvalt esines hagejal 2 kolmiknärvi probleem ja osaline töövõimetus enne kostja poolt põhjustatud avariid, so 2015. aastal (tl 34-36). Asjaolu, et hagejal 2 esineb seljavalu, ei tähenda seda, et kostja põhjustas hagejale tervisekahjustuse. Kohus leiab, et hageja ei ole tõendanud, et seljavalud oleksid tingitud kostja poolt põhjustatud õnnetusest. Hageja 2 poolt kohtule 23.09.2019 esitatud ambulatoorsed epikriisid ei tõenda asjaolu, et kostja poolt põhjustatud liiklusõnnetuse tagajärjel tekkisid hagejal 2 tervisekahjustused (seljavalud) (tl 94-97). ) Eeltoodust tulenevalt ei ole hageja 2 tõendanud kehavigastuse või tervisekahjustuse tekkimist ning mittevaraline kahjunõue rahuldamisele ei kuulu.
22.Hagejad on esitanud kostja vastu ka viivisenõude alates 4.04.2016 esitatud nõudekirja vabatahtlikuks täitmiseks antud 14 päeva möödumisest ehk alates 19.04.2016 kuni 18.04.2017. Hageja 1 viivisenõue kuulub rahuldamisele osaliselt, so rahuldatud 272 euro nõude osas (registreerimismärgi vahetuse kulu 82 euro ja uue auto liisingulepingu tasu 190 euro). Tulenevalt VÕS § 113 lg 1 võib võlausaldaja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivist) arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. Sama paragrahvi lg 2 kohaselt, kui rahalise kohustuse täitmise aeg ei ole kindlaks määratud, muu hulgas kahju hüvitamise või alusetu rikastumise väljaandmise või taganemisest tuleneva väljaandmise nõude puhul, arvestatakse võlgnetavalt rahalt viivist alates ajast, mil võlausaldaja teatas võlgnikule oma nõudest või esitas raha sissenõudmiseks hagi või maksekäsu kiirmenetluse avalduse. Seega tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista viivis kahjusummalt 272 eurot alates 19.04.2016 kuni 18.04.2017 VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätetatud määras, so summas 21,75 eurot (vt arvutuskäik www.viivisekalkulaator.ee).
23.Eeltoodust tulenevalt rahuldab kohus hagi osaliselt, so hageja 1 nõude 272 euro (registreerimismärgi vahetuse kulu 82 euro ja uue auto liisingulepingu tasu 190 euro) osas ja nimetatud nõuetelt viivisenõude osas. Kohus jätab hagi rahuldamata asendusauto kulu 158,33 euro, asendusautokulu 97,40 euro, õigusabikulu 276,25 euro ning kaotatud kasutuseeliste nõuete osas. Hageja 2 nõuded kostja vastu rahuldamisele ei kuulu.
MENETLUSKULUD
24.TsMS § 163 lg 1 kohaselt hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolt endi kanda. Tulenevalt asjaolust, et kohus rahuldas hagi osaliselt, on põhjendatud ja õiglane jätta menetluskulud poolte endi kanda. Sellest tulenevalt ei tule kindlaks määrata menetluskulude rahalist suurust.
25.TsMS 178 lg 1 kohaselt menetluskulude jaotust saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. /allkirjastatud digitaalselt/ Kaie Almere kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.