Eesistuja Meeli Kaur, liikmed Margo Klaar ja Vallo Kariler
Määruse tegemise aeg ja koht
3. detsember 2019, Tallinn
Tsiviilasja number
2-19-912
Tsiviilasi
Kentmanni Õigusbüroo OÜ ja XX hagi YY vastu õigusvastaselt tekitatud kahju hüvitamiseks
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 23. oktoobri 2019. a otsus
Kaebuse esitaja ja liik
Kentmanni Õigusbüroo apellatsioonkaebus
OÜ
ja
XX
ühine
Menetlusosalised ja nende Hageja I Kentmanni Õigusbüroo OÜ (registrikood 12044215), seaduslik esindaja XX esindajad ringkonnakohtus Hageja II XX (isikukood XXXXXXXXXXX) Kostja YY (isikukood XXXXXXXXXXX), lepinguline esindaja Janno Perv Asja läbivaatamine
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Keelduda Harju Maakohtu 23. oktoobri 2019. a otsuse peale esitatud Kentmanni Õigusbüroo OÜ ja XX apellatsioonkaebuse menetlusse võtmisest.
2.Jätta apellatsioonkaebuse esitamisest tingitud menetluskulud Kentmanni Õigusbüroo OÜ ja XX kanda. Rahaliselt kindlaksmääratavaid menetluskulusid ei ole. Edasikaebamise kord Menetlusosalisel on õigus esitada käesoleva määruse peale määruskaebus vahetult Riigikohtule 15 päeva jooksul alates määruse kättesaamisest. Määruskaebuse esitamisel tuleb tasuda kautsjon. Hagimenetluses võib määruskaebuse Riigikohtusse esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või kautsjoni tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.
1.Kentmanni Õigusbüroo OÜ (hageja I) ja XX (hageja II) esitasid 20. jaanuaril 2019 (täiendatud 1. veebruaril 2019) Harju Maakohtule hagi YY (kostja) vastu. Hageja I palus kostjalt välja mõista õigusvastaselt tekitatud varalise kahju 803,98 eurot (sh asendusauto üürimise kulu 255,73 eurot, registreerimismärgi vahetuse kulu 82 eurot, uue liisingulepingu sõlmimise tasu 190 eurot ja õigusabikulud 276,25 eurot) ning sissenõutavaks muutunud viivise 61,63 eurot. Hagejad palusid mõista kostjalt, kas hageja I või hageja II kasuks, välja saamata jäänud kasutuseelised 507,50 eurot ja sissenõutavaks muutunud viivise 38,90 eurot, alternatiivselt õiglase hüvitise kohtu äranägemisel. Hageja II palus kostjalt välja mõista mittevaralise kahju 1000 eurot, alternatiivselt õiglase hüvitise kohtu äranägemisel, ja sissenõutavaks muutunud viivise 76,65 eurot. Menetluskulud palusid hagejad jätta kostja kanda. Hagiavalduse kohaselt põhjustas kostja 20. jaanuaril 2016 liiklusõnnetuse, milles sai kannatada hagejale I kuuluv sõiduk Land Rover Sport (reg nr XXXXXX) ja seda juhtinud hageja II. Hageja I oli sunnitud hävinud sõiduki kindlustusandjalt saadud kahjuhüvitise eest asendama uuega. Selleks tuli sõlmida uus liisinguleping ja tasuda sõiduki registreerimismärgi vahetuse eest. Kuni kahjuhüvitise saamiseni ja sõiduki asendamiseni pidi hageja I üürima asenduseks sõiduki. Hageja II, kes on hageja I juhatuse liige, ei saanud 48 päeva jooksul hagejale I kuuluvat sõidukit oma elukohast töökohta sõitmiseks kasutada. Sõiduk oli vajalik hageja I kutsetegevuseks ja tööks. Lisaks sai hageja II liiklusõnnetuse tagajärjel närvivapustuse, talle tekkis tugev seljavalu ja tema näovalu ägenes vähemalt kolmeks päevaks. Kostjale kohtueelsete nõudekirjade esitamiseks tuli hagejatel kasutada professionaalset õigusteenust.
2.Kostja vaidles hagile vastu ja palus jätta selle rahuldamata. Kostja väitel on hagejate kahju hüvitamise nõuded põhjendamata ja tõendamata. Hagejatele liiklusõnnetusega tekitatud kahju on kindlustusandja poolt hüvitatud. Esimese astme kohtu otsus
3.Harju Maakohus rahuldas 23. oktoobri 2019. a otsusega (vaidlustatud otsus) hageja I hagi osaliselt ja mõistis kostjalt hageja I kasuks välja kahju 272 eurot ja sellelt sissenõutavaks muutunud viivise 21,75 eurot. Hageja II hagi jättis maakohus rahuldamata. Menetluskulud jättis maakohus poolte endi kanda. Maakohus märkis, et kuna hageja ei nõua üksnes deliktilise vastutuse aluseks olevate sätete kohaldamist, on normi kohaldamine kohtu otsustada. Maakohus tuvastas, et kostja vastutab hagejatele tekkinud kahju eest riskivastutuse sätete alusel (võlaõigusseaduse (VÕS) § 1056). Vaidlust ei ole, et liiklusõnnetuse põhjustas kostja ning hageja I sõiduk sai seetõttu kannatada ja loeti hävinenuks. Maakohus hindas hagejate kahju hüvitamise nõudeid ja leidis, et hageja I asendussõiduki üürimise kulu hüvitamise nõue (255,73 eurot) ei ole põhjendatud. Kuigi hageja I tõendas, et üüris 25. jaanuarist kuni 12. veebruarini 2016 ning 7. märtsist kuni 10. märtsini 2016 asendussõidukit, ei olnud see vajalik hageja I majandus- või kutsetegevuses. Vaidlust ei ole, et hageja I osutab õigusteenust. Hageja I ei ole tõendanud, et õigusteenuse osutamiseks on sõiduki olemasolu vajalik (nt klientide juurde sõitmiseks vms). Hageja II sõidud kodu ja töökoha vahel ei ole käsitatavad majandus- või kutsetegevusena. Sõiduki hävinemise tõttu hageja I kantud uue liisingulepingu sõlmimise (190 eurot) ja sõiduki registreerimisnumbri vahetuse kulu (82 eurot) on vajalik ja põhjendatud (VÕS § 132 lg 1). Hagejate saamata jäänud kasutuseelise nõue (507,50 eurot) tuleb jätta rahuldamata. Kasutuseelise nõue, nagu ka asendussõiduki kulu hüvitamise nõue eeldab, et asi oli vajalik majandus- või kutsetegevuses (VÕS § 132 lg 4). Hageja I seda eeldust tõendanud ei ole. Kuna sõiduk kuulus hagejale I, ei ole hagejal II saamata jäänud kasutuseelise nõuet. Hageja I õigusabikulude kandmine (276,25 eurot) ei olnud mõistlikult võttes vajalik, sest hageja I osutab ise õigusteenust ning poleks pidanud kasutama advokaadibüroo teenust. Hageja II mittevaralise kahju hüvitamise nõue (1000 eurot) tuleb jätta rahuldamata, sest tervise kahjustamine või kehavigastuste tekitamine ei ole tõendatud. 2 (4)
Sihtasutus Tartu Ülikooli Kliinikumi tõenditest nähtuvalt oli hagejal II enne kostja põhjustatud liiklusõnnetust kolmiknärvi probleem ja osaline töövõimetus (s.o juba 2015. aastal). Hageja II ei ole tõendanud, et seljavalu tekkis liiklusõnnetuse tagajärjel. Apellatsioonkaebus
4.Hagejad esitasid maakohtu otsuse peale apellatsioonkaebuse, milles palusid maakohtu otsuse tühistada osas, millega maakohus jättis hagi rahuldamata ja teha uue otsuse, millega hagi rahuldada. Apellatsioonkaebuse väidete kohaselt rikkus maakohus menetlus- ja materiaalõiguse norme ning otsus on vastuoluline. Kuigi hagejad tuginesid nii delikti üldkoosseisule kui ka riskivastutuse sätetel, kontrollis maakohus kostja vastutust üksnes viimase järgi. Olenemata kostja vastutuse tuvastamisest, jättis maakohus liiklusõnnetusele iseloomuliku kahju välja mõistmata. Maakohus ei oleks tohtinud hinnata, kas äriühingu kasutuses olev sõiduk on selle majandusvõi kutsetegevuseks vajalik või mitte. Lisaks ei selgitatud hagejale I, et ta ei ole oma väiteid piisavalt tõendanud. Seetõttu on maakohtu otsus üllatuslik. Ka ei arvestanud maakohus sellega, et hageja I üüris asendussõiduki mõistliku hinnaga ja lühemaks perioodiks. Seega tulnuks asendussõiduki üüritasu kulu hüvitamise kui ka saamata jäänud kasutuseelise nõuded rahuldada. Kohtueelsete õigusabikulude välja mõistmata jätmine on vastuolus VÕS § 128 lg-ga 3, kohtupraktikaga ning asjas esitatud tõenditega. Äriühingu õigusteadmistega juhatuse liige ei pea osutama äriühingule tasuta õigusteenust. Lisaks ei olnud hageja II pädev seda tegema, sest tal puudus varasem kokkupuude liiklus- ja kindlustusõigusega. Maakohus leidis valesti ja üllatuslikult, et hagejale II kehavigastuste tekitamine ei ole tõendatud, mistõttu jäeti mittevaralise kahju hüvitamise nõue rahuldamata. Hageja II nõudis mittevaralist kahju tervise kahjustamise eest ehk eelkõige näovalu tugevnemise eest vähemalt kolmeks päevaks ning seljavalu tekkimise eest, millega kaasnes füüsiline ja hingeline valu ning kannatused. Maakohus jättis hindamata fotod liiklusõnnetuse raskuse kohta ja dr. MB arvamuse, et hagejal II esineb pidev näovalu, mida süvendab külmetus. Samuti Sotsiaalkindlustusameti 30. märtsi 2015. a otsuse selle kohta, et hageja II on 60% töövõimetu. Närvivapustuse tekkimine liiklusõnnetuse tagajärjel on üldteadaolev asjaolu, mida ei pea tõendama. Maakohus hindas tõendeid, mis ei olnud asjakohased ja millele hageja II ei tuginenud. Praegusel juhul sai mittevaralise kahju tekkimist eeldada, mistõttu tuli hüvitis välja mõista. Maakohus jättis kahju hindamisel arvestamata kostja suhtumise hagejasse II. Kostja ei olnud nõus kahju hüvitama kohtuväliselt ega pakkunud kompromissi.
RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
5.Ringkonnakohus leiab, et apellatsioonkaebuse menetlusse võtmisest tuleb tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 637 lg 21 alusel koosmõjus TsMS § 405 lg-ga 1 keelduda.
6.Kolleegium märgib, et kui tegemist on varalise nõudega hagiga ja hagihind ei ületa summat, mis arvestatuna põhinõudelt vastab 2000 eurole ja koos kõrvalnõuetega 4000 eurole, menetleb kohus hagi TsMS § 405 lg 1 esimese lause järgi oma õiglase äranägemise kohaselt lihtsustatud korras, järgides üksnes TsMS-is sätestatud üldisi menetluspõhimõtteid (lihtmenetlus). Praegusel juhul on mõlema hagi puhul tegemist lihtmenetlusega. Hageja I nõudis kostjalt õigusvastaselt tekitatud kahju 803,98 eurot ning sissenõutavaks muutunud viivist 61,63 eurot. Hagejad nõudsid kostjalt, kas hageja I või hageja II kasuks, saamata jäänud kasutuseelist 507,50 eurot ja sissenõutavaks muutunud viivist 38,90 eurot, alternatiivselt õiglast hüvitist kohtu äranägemisel. Hageja II nõudis kostjalt mittevaralist kahju 1000 eurot, alternatiivselt õiglast hüvitist kohtu äranägemisel, ja sissenõutavaks muutunud viivist 76,65 eurot. 3 (4)
Kolleegiumi hinnangul on maakohus ekslikult määranud tsiviilasja hinnaks 5498 eurot. Kõrgema astme kohus võib asja hinda muuta, kui see on alama astme kohtus määratud ebaõigesti (TsMS § 137 lg 11). Kuigi hagejate haginõuded on esitatud ühes menetlusdokumendis, tuleb neid käsitleda eraldi hagidena kostja vastu ning hagidel on eraldi hinnad. Tegemist ei ole ühes hagis sisalduvate nõuetega, mida saab TsMS § 134 lg 1 järgi liita. Seega on hageja I hagihinnaks 1412,01 eurot (803,98 + 61,63 + 507,50 + 38,90) ja hageja II hagihinnaks 1623,05 eurot (507,50 + 38,90 + 1000 + 76,65). Mis puudutab TsMS § 233 lg 1 ja VÕS § 127 lg 6 kohaldamist, siis hagejad on hagiavalduses välja toonud nõude maksimumsuuruse, s.o kasutuseelis 507,50 eurot ja mittevaraline kahju 1000 eurot. Tulenevalt TsMS § 4 lg-st 2 peab kohus lähtuma eelpool nimetatud maksimumsuurustest ja ei saa nõudeid rahuldada suuremas ulatuses, kui need on hagiavalduses märgitud.
7.Lihtmenetluse asjas võtab ringkonnakohus apellatsioonkaebuse TsMS § 637 lg 21 järgi menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu otsuses on antud luba edasikaebamiseks või kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit. Maakohus ei ole otsuses kindlaks määranud menetluskulude rahalist suurust. Maakohus ei ole otsuses TsMS § 442 lg 10 kohaselt märkinud, et annab loa otsuse edasikaebamiseks. Asjaolu, et maakohus märkis otsuses TsMS § 442 lg 6 järgi lahendi peale edasikaebamise korra ja tähtaja, ei ole edasikaebamiseks loa andmine TsMS § 637 lg 21 tähenduses.
8.Hagejate apellatsioonkaebuses esitatud väited ei võimalda ringkonnakohtu hinnangul jõuda maakohtu otsuses märgitust teistsugustele järeldustele. Hagejad sisuliselt kordavad oma varasemas menetluses esitatud väiteid, selgitusi ja arusaamu nii faktilistest asjaoludest kui õiguslikust olukorrast. Maakohus on hagejate õiguslikku tähtsust omavaid väiteid otsuses piisava põhjalikkusega käsitlenud. Hagejate mittenõustumine maakohtu järeldustega ei anna alust maakohtu otsuse tühistamiseks, kui maakohus on materiaalõigust õigesti kohaldanud ning ei ole rikkunud oluliselt menetlusõiguse norme. Arvestades tsiviilasja materjale, maakohtu otsuse põhjendusi ja apellatsioonkaebuse väiteid, ei ole maakohus kolleegiumi hinnangul otsust tehes selgelt ebaõigesti kohaldanud materiaalõigust ega selgelt rikkunud menetlusõiguse normi.
9.Apellatsioonkaebuse menetlusse võtmisest keeldumise tõttu tuleb apellatsiooniastme menetluskulud jätta TsMS § 168 lg 1 järgi hagejate kanda. Rahaliselt kindlaksmääratavad menetluskulud puuduvad. Ringkonnakohus selgitab, et hagejatel on õigus taotleda apellatsioonkaebuse esitamisel tasutud riigilõivu tagastamist TsMS § 150 lg 1 p 2 ja lg 4 järgi.
10.Kohus ei toimeta apellatsioonkaebust kostjale kätte (TsMS § 638 lg 4). Kuna hagejad esitasid apellatsioonkaebuse elektrooniliselt, puudub vajadus seda füüsiliselt tagastada. TsMS § 638 lg 10 järgi loetakse, et apellatsioonkaebust ei ole esitatud.