2-18-132625/9 - Võlaõigus - Sideteenuste osutamise lepingud - Viru Maakohus Rakvere kohtumaja - lahend.ee

8.Toimetada kohtuotsuse resolutsioon kostjale väljaande Ametlikud Teadaanded kaudu kätte, kui muud kättetoimetamise viisid ei õnnestu. Edasikaebamise kord Kohtuotsusele on hagejal õigus esitada apellatsioonkaebus kohtuotsuse kättetoimetamisest arvates Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul. Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, peab ta seda apellatsioonkaebuses märkima. Vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (TsMS § 442 lg.6 § 633 lg.7). Kostjal H O on õigus esitada 30 päeva jooksul tagaseljaotsuse kättesaamisest või avaliku kättetoimetamise korral tagaseljaotsusest või selle täitmiseks algatatud täitemenetlusest teadasaamisest TsMS § 416 nõuetele vastav kaja menetluse taastamiseks. Kajale tuleb lisada kõik vajalikud dokumendid asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks (TsMS § 394 ja TsMS § 416). Kaja esitamisel tuleb kostjal tasuda kautsjonina summa, mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 1500 eurot, mis tuleb kanda Rahandusministeeriumi arvelduskontole nr EE571010220229377229 AS-is SEB Pank või arvelduskontole nr EE062200221059223099 AS-is Swedbank, märkides selgitusse tsiviilasja numbri. Kohus selgitab, et vastavalt TsMS § 187 lg 6 peab menetlusabi taotlemise korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Hageja nõuded Elisa Teleteenused AS (end. AS Starman) esitas 05.12.2018 Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse ning seoses maksekäsu kiirmenetluse lõpetamisega ja menetluse jätkamisega hagimenetluses, Viru Maakohtule 02.05.2019 hagi H O vastu võla nõudes. Esitatud hagiavalduse kohaselt sõlmisid kostja ja Elisa Teleteenused AS (endine ärinimi AS Starman) 11.06.2010 kliendi- ja teenuseosutamise lepingu nr. L-554764 ning pooled sõlmisid 27.05.2012 uue lepingu Starman teenuse osutamiseks. Lepingute alusel osutas hageja kostjale järgmiseid teenuseid: Starman ZUUM: L-ZUUMtv aadressil xxxx ning sama lepinguga rentis kostja hagejalt teenuse kasutamiseks vajaminevad seadmed. Lepingu alusel oli kostja kohustatud tagastama lepingu lõpetamise korral kõik komplektiosad. Kostja kinnitas, et nõustub lepingu lisatingimustega, hinnakirjaga ja lepingu lahutamatuks lisaks olevate hageja üldtingimustega. Kostja kohustus osutatud teenuste eest tasuma õigeaegselt vastavalt esitatud arvetele. Hagiavalduse esitamise seisuga on kostjale esitatud tasumata arved kokku summas 275,94 eurot. Kostjale on esitatud alljärgnevad arved: Nr. Summa A-25166616 7,07 A-25320533 12,49 A-25471455 12,49 TA-73043 215,76 A-25742878 15,79

Arvel A-25166616 nähtub võlgnevus summas 32,21 eurot, mis koosneb võlgnevusest seisuga 31.03.2015 summas 19,58 eurot, viivisest summas 0,14 eurot ning võlgnevusest arve nr A25166616 eest summas 12,49 eurot. Arvel A-25320533 nähtub tasumine summas 25 eurot, mille hageja arvestab esmajoones võlgnevuse seisuga 31.03.2015 katteks (25-19,58=5,42 eurot). Sellega loeb hageja kostja võlgnevuse seisuga 31.03.2015 tasutuks. Hageja arvestab ülejäänud laekumise summas 5,42 eurot arve A-25320533 (kohtu märkus: tegelikult arve nr. A-25166616) katteks (12,49-5,42=7,07 eurot). Seega on kostja võlgnevus arve A- 25166616 eest 7,07 eurot. Hageja üldtingimuste punkt 12.5 alusel tagastab klient lepingu lõppemisel hagejale omal kulul kõik kliendi valduses olevad hagejale kuuluvad seadmed ja kiipkaardid (isiklikult või volituse alusel või posti teel hageja esindusse, või kutsudes hageja esindaja seadme tagastamiseks ja tasudes visiidi eest hinnakirja järgi). Seadme või kiipkaardi mittetagastamisel kohustub klient hüvitama hagejale seadme või kiipkaardi väärtuse hagejapoolt esitatava arve alusel. Kostja ei ole seadet hagejale tagastanud. Kostjale on esitatud vastav tagastamata seadme eest nõudearve NA-74725. Kostjale on saadetud eelnevalt seadme tagastamise nõue, milles on antud kostjale tähtaeg seadme tagastamiseks või väärtuse kompenseerimiseks. Lepingu nr. L-554764 lisatingimuste kohaselt valis kostja ZUUMboxi tasuta tarbimiskohustuse. Lisatingimuste kohaselt pakkus hageja kostjale lepingu sätestatud L-ZUUMtv teenust hinna sees 24 kuu jooksul alates ZUUMboxi kasutamise võimalust. Kostjal oli L-ZUUMtv teenuse tarbimiskohustus vähemalt selle perioodi jooksul, mis algas kampaaniaga liitumise kuupäevast ja lõppeks kui lepingu sõlmimisele järgneva kalendrikuu esimesest päevast on möödunud 24 kuud. Kui enne tarbimiskohustuse lõppu kostja lõpetab lepingu, vormistab selle ümber teise isiku nimele, vahetab L-ZUUMtv teenuse mõne teise teenuse vastu või L-ZUUMtv teenust piiratakse kostjast tuleneva asjaolu tõttu, tasub kostja hagejale leppetrahvi summas 215,76 eurot. Kostja oli arvete tasumisega viivituses ning sellest tulenevalt piiras hageja kostjale osutatavat teenust ning esitas arve nr TA-73043. Seega andis hageja kostjale tasuta kasutamiseks ZUUMboxi ning kostjal oli hageja teenuse kasutamise kohustus vähemalt 24 kuud. Hageja selgitab, et antud leppetrahvi arve on oma sisult tagastamata ZUUMboxi väärtus. Arvel nr A-25742878 märgitud võla tõttu teenuse piiramise tasu aluseks on hageja hinnakiri. Hageja üldtingimuste punkti 7.2.9 alusel on hagejal õigus piirata teenuse osutamist, teatades sellest kliendile 5 kalendripäeva ette, kui klient on pahatahtlikult või korduvate põhjendamatute pretensioonide esitamisega püüdnud hoiduda arvete tähtaegsest tasumisest. Hageja hoiatas eelneva arvega nr A-25471455 kostjat võla tõttu teenuse piiramise tasu rakendamisest. Kostja ei ole tasunud hageja poolt osutatud teenuste eest õigeaegselt. Seega piirati kostjale teenuse osutamist ning teenuse piiramise tasu eest on kostjale esitatud arve(d) summas 12 eurot. Arvel nr A-25742878 kajastuv võlahaldustasu tuleneb hageja kaabelteenuste teenustasude hinnakirjast. Võlahaldustasu summas 5 eurot rakendati, kuna kostja viivitas oma võlgnevuse tasumisega hageja ees. Muus osas on arved esitatud poolte vahel lepingus kokkulepitud teenuste eest, vastavalt konkreetsel ajahetkel kehtivale teenuste hinnakirjale. Hageja teenuste kasutamise üldtingimuste punkti 10.1 järgi oli poolte vahel kokkulepitud viivise määraks 0,05 % tasumata põhisummalt kalendripäevas. Hageja arvestab sissenõutavaks muutunud viiviseid alates arvete maksetähtajale järgnevast kalendripäevast kuni hagiavalduse koostamise päevani, s.o kuni 02.05.2019 kokku summas 41,96 eurot järgmiselt: Arve nr Summa A-25166616 7,07 A-25320533 12,49 A-25471455 12,49

Lähtudes eeltoodust palub hageja kostjalt välja mõista hageja kasuks võlgnevus 275,94 eurot, sissenõutavaks muutunud viivised summas 41,96 eurot ja lisanduv viivis alates 03.05.2019 kuni põhinõude summas 275,94 euro täitmiseni 0,05% päevas tasumata põhisummalt. Menetluskulud palub hageja jätta kostja kanda ning menetluskuludelt palub hageja välja mõista viivis VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Kostja vastuväited Kostjale on hagimaterjalid kätte toimetatud TsMS § 317 lg 12 ja lg 3 kohaselt teate avaldamisega 26.07.2019 Ametlikes Teadaannetes. Kostjat on kohustatud hagile vastama 14 päeva jooksul alates teate kättetoimetamisest ning hoiatatud TsMS § 407 tagajärgede eest. Kostja kirjaliku vastust hagiavaldusele ei esitanud. Kohus on teatanud, et teeb kohtulahendi teatavaks 18.10.2019. Kohtu kohaldatud seadused, tuvastatud asjaolud, järeldused, tõendid Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 407 lg 1 kohaselt kohus võib hageja taotlusel hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. TsMS § 394 lg 5 kohaselt hagile vastuse esitamise tähtaeg peab olema vähemalt 14 päeva hagi kättetoimetamisest alates. Seda tähtaega on järgitud. Kohus edastas kostjale kohtunõude hagiavaldusele kirjaliku vastuse esitamiseks 14 päeva jooksul alates Ametlikes Teadaannetes teate kättetoimetamisele järgnevast päevast arvates. TsMS § 317 lg 5 kohaselt loetakse dokument avalikult kättetoimetatuks 15 päeva möödumisel väljavõtte väljaandes Ametlikud Teadaanded ilmumise päevast. Teade avaldati 26.07.2019 ja loeti kättetoimetatuks 11.08.2019, seega tuli kostjal vastus esitada hiljemalt 26.08.2019. Kostja kohtule tähtaegselt vastanud ja vastuväiteid hagile esitanud ei ole. TsMS § 407 lg 3 kohaselt võib tagaseljaotsuse TsMS § 407 lg 1 nimetatud juhul teha kohtuistungit pidamata. Kohus leiab, et hagi on õiguslikult põhjendatud ja kuulub rahuldamisele hageja poolt hagis näidatud asjaoludel ja ulatuses tagaseljaotsusega. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 8 lg 2 kohaselt on leping lepingupooltele täitmiseks kohustuslik. VÕS § 76 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele. VÕS § 82 kohaselt kui kohustuse täitmise tähtpäev on kindlaks määratud või tuleneb võlasuhte olemusest, tuleb kohustus täita sellel tähtpäeval. Kostja ei ole oma lepingulisi kohustusi, mis tulenevad hageja ja kostja vahel 11.06.2010 ja 27.05.2012 sõlmitud kliendi- ja teenuse osutamise lepingust nr. L-554764 ning kostjale 01.04.2015 – 01.09.2015 esitatud arvetest, põhjendamatult nõuetekohaselt täitnud. Seega rahuldab kohus hageja nõude põhivõlgnevuse 275,94 euro väljamõistmiseks kostjalt. VÕS § 101 lg 1 p 6 kohaselt võib võlausaldaja võlgnikupoolse kohustuste rikkumise korral nõuda rahalise kohustuse rikkumise korral viivist. VÕS § 113 lg 1 kohaselt võib võlausaldaja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud

kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. TsMS § 367 kohaselt võib viivisenõude koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Eelkõige võib viivist nõuda selliselt, et kohus mõistaks selle välja kindla summana kuni otsuse tegemiseni ja edasi protsendina põhinõudest. Hageja palub kostjalt välja mõista sissenõutavaks muutunud viivis summas 41,96 eurolt lepinguga kokkulepitud määras 0,05% päevas. Hageja on esitanud hagiavalduses viiviste arvestuse tabeli, mille kohaselt on hageja arvestanud viiviseid alates arvete maksetähtaegadele järgnevatest kalendripäevadest kuni 02.05.2019 kokku summas 41,96 eurot. Kohus on kontrollinud ja nõustub hageja viivise arvestusega. Tulenevalt TsMS § 367 arvestab kohus lisaks sissenõutavaks muutunud viivise kuni otsuse tegemiseni ehk perioodil 03.05.2019 – 18.10.2019 tagastamata põhivõlalt kokku summas 23,32 eurot (275,94 eurot x 0,05% x 169 päeva). Lähtudes eeltoodust kuulub kostjalt väljamõistmisele sissenõutavaks muutunud viivis 18.10.2019 seisuga kokku 65,28 eurot (41,96 eurot + 23,32 eurot). Hageja on taotlenud ka edasiulatuva viivise väljamõistmist. Lähtudes eeltoodust ja juhindudes TsMS §-st 367 kuulub kostjalt väljamõistmisele alates 19.10.2019 edasiulatuv viivis 0,05 % päevas tasumata põhinõudelt 275,94 eurolt kuni põhinõude tasumiseni. Lähtudes kohtupraktikast ei tohi edaspidine viivisenõue koos sissenõutavaks muutunud viivisega ületada põhivõlgnevuse 275,94 euro suurust. TsMS § 468 lg 1 p 2 alusel tunnistab kohus omal algatusel tagaseljaotsuse tagatiseta viivitamata täidetavaks. Menetluskulud TsMS § 173 lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 174 lg 2 kohaselt maakohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist. TsMS § 162 lg 1 kohaselt hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna hagi rahuldatakse, siis jätab kohus menetluskulud kostja kanda. Hageja palub kostjalt välja mõista riigilõiv summas 100 eurot. Kohus on seisukohal, et tasutud riigilõivu näol on tegemist põhjendatud ja vajaliku kulutusega, mis tuleb hagejale kostja poolt hüvitada. Hageja palub kostjalt välja mõista ka õigusabikulud summas 240 eurot (ajakulu 2 tundi tunnihinnaga 120 eurot/h) ning viivise menetluskuludelt. Kohus leiab, et õigusabikulude nõue kuulub rahuldamisele osaliselt. Riigikohtu otsuse nr. 3-2-1-43-10 kohaselt menetlusosalist esindava lepingulise esindaja kulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamine TsMS § 175 lg 1 järgi on kohtu diskretsiooniotsus. TsMS § 175 lg 1 annab kohtule võimaluse hinnata esindaja töö mahtu selle kaudu, millise sisuga on esindaja koostatud menetlusdokumendid. Menetluskulud peavad vastama asja keerukusele. Kohus leiab, et käesoleva hagi puhul on tegemist tavapärase õigusvaidlusega, mis õigusharidusega esindajalt eelduslikult ülemäärast aega ei nõua. Tegemist ei ole keeruka ega mahuka õigusliku vaidlusega, mistõttu ei ole kohtu hinnangul hageja õigusabikulude suurus mõistlik ega põhjendatud. Antud asjas ei ole esindaja pidanud osalema istungitel, ei ole pidanud tutvuma vastaspoole