5.Mõista Rainer Teppilt MTÜ Liikluskindlustuse Fond kasuks välja menetluskulu 450 eurot. Edasikaebamise kord Pool võib esitada Tartu Ringkonnakohtule otsuse peale apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest.
HAGEJA NÕUE JAPÕHJENDUSED
1.MTÜ Liikluskindlustuse Fond (hageja) esitas 19.03.2019 Rainer Teppi (kostja) vastu hagi kahju hüvitamise nõudes. Hagiavalduse kohaselt põhjustas kostja sõidukiga Jeep Cherokee reg. märgiga XXX 18.09.2018 XXX, Harjumaal liiklusõnnetuse, sõites vastu maja seina, Lk 1/6
Tsiviilasi nr 2-19-102322 kahjustades hoonet ja hoones asuva kaupluse vara. Juht lahkus kehtivaid õigusakte eirates sündmuskohalt. Liiklusõnnetuse ajal oli sõiduki suhtes kehtiv automaatne liikluskindlustus.
2.Hageja hüvitas LKindlS § 61 lg 1 alusel 16.10.2018 Aldar Eesti OÜ-le liiklusõnnetuse järgse koristuse eest 800 eurot, müügisaali purunenud kappide vahetamise eest 1 680 eurot ja purunenud kauba eest 9025, 43 eurot ning 22.10.2018 AS-ile Same-Sport XXX seinapaneelide vahetamise eest 2 579 eurot.
3.Hageja esitas 10.12.2018 kostjale LKindlS § 57 p 2 ja § 53 lg 1 p 2 alusel tagasinõude summas 13 604, 43 eurot, mis sisaldas lisaks hüvitistele käsitluskulusid summas 160 eurot. Kostja keeldus tagasinõuet rahuldamast.
4.Hageja nõuab kostjalt LKindlS § 57 p 2 alusel Aldar Eesti OÜ-le liiklusõnnetuse järgse koristuse eest hüvitatud 800 eurot, müügisaali purunenud kappide vahetamise eest 1 680 eurot ja AS-ile Same-Sport hüvitatud XXX seinapaneelide vahetamise eest 2 579 eurot. LKF hüvitas Aldar Eesti OÜ-le purunenud kauba eest 9025, 43 eurot, kuid esitab kostja vastu hea tahte avaldusena hagi kauba osas üksnes 1341 euro ulatuses.
5.Tagasinõude esitamiseks on piisav LKindlS § 53 lg 1 p 2 koosseisu täitmine, st tuvastatud peab olema see, et kindlustusjuhtumi põhjustanud sõidukijuht lahkus pärast kindlustusjuhtumit õigusvastaselt ja süüliselt kindlustusjuhtumi toimumise kohalt. Hageja esitab City Alko videosalvestised, millelt on näha, kuidas sõiduk poodi sõidab. Hageja hinnangul pole võimalik, et kostja oma tegevusest aru ei saanud, ometi jättis kostja LS § 169 kohaselt politsei liiklusõnnetusest teavitamata.
6.Hageja on hüvitanud kannatanutele liikluskahju kogusummas 14 084, 43 eurot, sh Aldar Eesti OÜ-le 11 505, 43 eurot ja 2579 eurot kahjustatud hoone omanikule AS-ile Same-Sport, kuid esitas kostja vastu tagasinõude ja hagi üksnes summas 6400 eurot, ehkki võimalus oli esitada nõue koos käsitluskuludega summas 14 244, 43 eurot. Kostja väidete ümberlükkamiseks esitab hageja fotod, mis on tehtud CitY Alko poolt pärast õnnetust.
7.Eelnevast tulenevalt palub hageja kostjalt välja mõista tagasinõude summas 6 400 eurot.
KOSTJA SEISUKOHT
8.Kostja on seisukohal, et hageja on kohtuväliselt esitanud erinevaid nõudeid antud asjas. Hagiavaldusest ei nähtu, millel põhineb hageja nõue. Hageja on oma hagiavalduses viidanud asjaolule, et juht lahkus kehtivaid õigusakte eirates sündmuskohalt, kuid nimetatud tegevus ei ole regressinõude esitamise aluseks. Samuti ei ole hageja lisanud oma väitele ka ühtegi selgitust, milliseid õigusakte rikkudes kostja lahkus ning mismoodi on see seotud hageja hagiavalduses esitatud nõuetega.
9.Teiseks, hageja viitab järgnevalt LKindlS § 53 lg 1 p-le 2, kuid ei põhista, milles seisnes konkreetsel juhul sõidukijuhi õigusvastane ning süüline tegevus. Kuivõrd hageja ei ole nimetatud asjaolusid välja toonud, ei ole võimalik kostjal esitada ka vastuväiteid.
10.Kostja viitab, et politsei tehtud otsuses olevad kvalifikatsioonid: liiklusõnnetusest teatamata jätmine ning kahju tekitamine, ei ole aluseks LKindlS § 57 p 2 alusel regressinõudele.
11.Siinkohal juhib kostja tähelepanu ka asjaolule, et LKindlS § 53 sätestab olukorrad, millal kindlustusandjal tekib tagasinõudeõigus kahju põhjustanud sõidukijuhi vastu ning valdavalt on tegemist sõidukijuhi rikkumistega, mille puhul juht on suurendanud oluliselt ja otseselt kindlustusjuhtumi toimumise riski. Eelnevalt nimetatud seaduse seletuskirjas olev selgitus on ka kindlustuse üldine põhimõte ning regressinõue vastutuskindlustuse korral on pigem erandlik.
12.Seletuskirja kohaselt saab hageja viidatud LKindlS § 53 lg 1 p-s 2 sätestatud alust kasutada vaid juhul, kui kahju põhjustanud sõidukijuht lahkus liiklusõnnetuse toimumise kohalt süüliselt (s.t eelkõige põgenedes). Antud tagasinõude alus on põhjendatud juhtudel, kus juht Lk 2/6
Tsiviilasi nr 2-19-102322 oma tegevusega loob olukorra, kus kahju võib tema tegevuse/tegevusetuse tõttu suureneda või kahju kindlaks tegemine või põhjustaja leidmine on raskendatud. Käesoleval juhul ei esine ühtegi nimetatud asjaolu.
13.Kostja viibis tükk aega pärast õnnetust sündmuskohal, tegemist oli öise ajaga ning kuigi pood läks õnnetuse tõttu häiresse, ei pidanud politsei vajalikuks tulla koheselt sündmuskohale. Politsei saabus sündmuskohale kostjale teadaolevalt alles hommikul. Kui kostja oli veendunud, et sündmuskohal puudub kahju suurenemise oht ning et politsei ei soovi öösel asja uurima tulla, lahkus ta, et tulla hommikul tagasi asja lahendama. Kostja jättis igaks juhuks ka sõiduki sündmuskohale, et ei jääks muljet põgenemisest ning et vajadusel oleks võimalik igal juhul õnnetuse põhjustaja tuvastada.
14.Kolmandaks, juhul kui kohus peaks siiski jõudma järeldusele, et hagejal on õigus esitada kostja vastu regressinõue (millega kostja aga ei nõustu), vaidleb kostja vastu hageja esitatud rahalistele nõuetele nii kahju kui summa osas. Esitatud arved ei tõenda kahju tekkimist ning kahju suurust. Kostja viibis järgmisel päeval õnnetuspaigal ning nägi olukorda, kus kahjud olid oluliselt väiksemad ning hagiavalduse lisades 2-3 nimetatud esemed olid terved või väikeste kahjustustega. Eeltoodust tulenevalt soovib kostja saada hagejalt ülevaadet ehk fotosid, milline oli olukord sündmuskohal, et esitada omapoolsed tõendid selle kohta, et kahjud olid olulisemalt väiksemad.
15.Kostja ei ole nõus ka hagiavalduse lisas 4 esitatud koristusarvega. Kui kostja on saanud sündmuskohalt pildid, saab kostja esitada omapoolse hinnapäringu nimetatud koristusele.
16.Neljandaks, kostja juhib tähelepanu ka sellele, et hagiavaldusele ei ole lisatud tõendeid ka selle kohta, et hageja poolt märgitud summas kahjud on kannatanutele välja makstud.
17.Eelnevast tulenevalt palub kostja jätta hagi rahuldamata.
KOHTU SEISUKOHT
18.Kohus on seisukohal, et hagi tuleb rahuldada.
19.MTÜ Eesti Liikluskindlustuse Fond esitas 19.03.2019 Tartu Maakohtule hagiavalduse Rainer Tepp vastu kahju hüvitamise nõudes.
20.Kostja ei tunnista hagi ning leiab, et hagi on tõendamata ja põhjendamatu ning hagiavaldus tuleb jätta rahuldamata. Väidetav nõue ei ole selge.
21.Hageja on esitanud kostja vastu nõude LKindlS § 57 p 2 alusel, mille kohaselt on fondil õigus esitada tagasinõue kindlustusjuhtumi põhjustanud sõidukijuhi vastu, kui kindlustusjuhtum põhjustati automaatse liikluskindlustusega sõidukiga käesoleva seaduse § 53 lõigetes 1 ja 2 sätestatud alustel. LKindlS § 53 lg 1 p 2 kohaselt on kindlustusandjal õigus esitada tagasinõue sõidukijuhi vastu, kui sõidukijuht põhjustas kindlustusjuhtumi ning lahkus pärast kindlustusjuhtumit õigusvastaselt ja süüliselt kindlustusjuhtumi toimumise kohalt.
22.Kostja on seisukohal, et hageja viitab LKindlS § 53 lg 1 p-le 2, kuid ei põhista, milles seisnes konkreetsel juhul sõidukijuhi õigusvastane ning süüline tegevus. Kuivõrd hageja ei ole nimetatud asjaolusid välja toonud, ei ole võimalik kostjal esitada ka vastuväiteid.
23.Kohtute infosüsteemist nähtub, et Tartu Maakohus on 24.05.2019 kohtuotsusega lahendanud Rainer Teppi kaebuse PPA Põhja Prefektuuri 17.12.2018 otsusele väärteoasjas nr 2302,18,010035. Otsusest nähtuvalt on Rainer Teppi kaebus väärteootsusele jäetud rahuldamata ning otsus muutmata. Otsus on jõustunud 26.08.2019.
24.Nimetatud otsuses selgitas kohus järgmist: „/--/ Eeltoodud tõenditega on tõendatud see, et Rainer Tepp 18.09.2018 kell 00:27 Harjumaal XXX juures juhtides mootorsõidukit Jeep Cherokee, ei kohaldanud sõiduki kiirust olukorrale vastavaks, mistõttu kaotas sõiduki üle Lk 3/6
Tsiviilasi nr 2-19-102322 juhitavuse ja sõitis sisse Viimsi City Alko hoonesse, tekitas ilmse varalise kahju ning lahkus sündmuskohalt teavitamata õnnetusest politseid. Liikusõnnetusega tekitati varaline kahju Aldar Eesti OÜ-le. Rainer Tepp rikkus Liiklusseaduse 50 lg 3 p 2 nõuet- ei valinud oludele vastavat sõidukiirust; rikkumine on sanktsioneeritav Liiklusseaduse § 223 lg. 1 alusel- Rainer Tepp oma teoga tekitas materiaalse kahju. Samuti lahkus ta sündmuskohalt rikkudes LS § 169 lg. 5, § 169 lg. 4 p.4,5 nõudeid /Liiklusseaduse § 236 lg. 1- Ei teatanud liiklusõnnetusest politseile olukorras, kus see oli nõutav, sest avariiga oli tekitatud varaline kahju. Kohtus Rainer Tepp selgitas, et on Jeep Cherokeega palju liigelnud. Temal oli City Alko juures olev avar ala tundunud olevat hea koht rallimiseks, auto proovimiseks. Kohtu hinnangul oli tegu toime pandud kaudse tahtlusega. Rainer Teppi kinnitusel oli tema juhitav sõiduk tehniliselt korras ja tema sõidukogemused head. Seega Rainer Tepp, tehes hoone läheduses katsesõitu, pidanuks arvestama olukorraga, mis võib tekkida kui tavapäratuid juhtimisvõtteid kasutada. Mootorsõiduki juht kui suurema ohu allika valdaja vastutab Võlaõigusseaduse § 1057 alusel tema poolt tekitatud kahju eest. Seega vastutab Rainer Tepp tema poolt tekitatud kahju eest tsiviilkorras mille üle on praegu kohtuvaidlus /--/.“
25.Riigikohus on varem osundanud, et kriminaal- või väärteoasjas tehtud kohtulahend ei ole tsiviilasja lahendava kohtu jaoks vaidluse lahendamisel kohustuslik, vaid on hinnatav ühe tõendina (vt Riigikohtu 3. detsembri 2008. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-98-08, p 12; 28. novembri 2006. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-105-06, p 10). Samuti on Riigikohus leidnud, et LKindlS § 48 lg 2 p 7 alusel regressinõude lahendamisel on kohus pädev tuvastama liiklusõnnetuse kohalt õigusvastase lahkumise ka siis, kui sõidukijuhti ei ole selle eest väärteomenetluses karistatud (vt Riigikohtu 28. novembri 2006. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1105-06, p 10; 11. oktoobri 2005. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-97-05). Liiklusõnnetuse kohalt lahkumise tuvastamisel ei oma tähtsust see, kas isik sai sündmuskohalt lahkudes aru oma tegevusest ja suutis tegusid juhtida (vt Riigikohtu 28. novembri 2006. a otsus tsiviilasjas nr 32-1-105-06, p 12). Hageja hinnangul on kõik tingimused täidetud.
26.Kui sõidukijuht pärast kindlustusjuhtumi põhjustamist õnnetuskohalt lahkub, võib ta jääda (esialgu) tundmatuks. Tuvastamata sõidukiga kannatanule tekitatud kahju hüvitab §-s 46 sätestatud piiranguid arvestades fond. Sõiduki hilisemal tuvastamisel on fondil tagasinõue selle sõiduki suhtes liikluskindlustuse lepingu sõlminud kindlustusandja vastu (§ 57 p 5). Viimasel võib omakorda olla sõidukit juhtinud isiku vastu tagasinõue LKindlS § 53 lg 1 p 2 alusel. Küsimuse otsustamisel, millal on isik lahkunud õigusvastaselt ja süüliselt kindlustusjuhtumi toimumise kohalt, tuleb pöörata tähelepanu sõidukijuhi liiklusõnnetuse järgsetele kohustustele. LS § 169 sätestab, kuidas peab juht käituma, kui toimunud on liiklusõnnetus. LS § 169 lg 1 sätestab juhi üldised kohustused, sõltumata liiklusõnnetuse tagajärgedest. LS § 169 lg 2 sätestab juhile täiendavad kohustused, kui liiklusõnnetuses on saanud inimene surma või vigastada. LS § 169 lg 4 sätestab eeldused, mille korral ei ole tarvis politseid liiklusõnnetusest teavitada. Kui liiklusõnnetuses osalenud isikud ei jõua varalise kahju saajas kokkuleppele, tuleb samuti liiklusõnnetusest igal juhul politseid teavitada (vt ka LS § 169 lg 5). Igal liiklejal või sõitjal (sh sõiduki juhil) lasub liiklusõnnetuses kannatada saanud abitus seisundis oleva inimese suhtes üldine abistamiskohustus (LS § 168). Ei ole välistatud olukord, kus sõidukijuht lahkub kindlustusjuhtumi kohalt mittesüüliselt. See võib juhtuda nt siis, kui sõidukijuht ei saanud aru, et tema juhitud sõiduk oleks põhjustanud liikluskahju, st et toimunud oleks liiklusõnnetus (RKTKo 3-2-1-97-05, p 10). Isiku süüd tuleb hinnata nende reeglite kohaselt, mis näevad ette õiguslikud tagajärjed LS vastavate normide rikkumise puhuks. Väärteona on karistatav nii tahtlik kui ettevaatamatu tegu (KarS § 15 lg 3). LS §-des 236 ja 237 on nähtud ette karistused liiklusõnnetusest politseile teatamise kohustuse rikkumise ja liiklusõnnetuse sündmuskohalt põgenemise eest. Kommenteeritava sätte alusel Lk 4/6
Tsiviilasi nr 2-19-102322 tagasinõude esitamist ei saa takistada iseenesest see, et sõidukijuhti ei ole väärteomenetluses karistatud liiklusõnnetuse sündmuskohalt põgenemise eest. Regressinõude lahendamisel on kohus pädev tuvastama liiklusõnnetuse toimumise kohalt õigusvastase lahkumise ka siis, kui sõidukijuhti pole selle eest väärteomenetluses karistatud (RKTKo 3-2-1-97-05, p 11; 3-2-1105-06, p 10). Seega on LKindlS § 53 lg 1 p 2 kohaldamiseks oluline just faktiline liiklusõnnetuse kohalt õigusvastane ja süüline lahkumine. Väärteomenetluses võib isik pääseda karistusest ka muudel põhjustel kui see, et ta vastavat tegu õigusvastaselt ja süüliselt toime ei pannudki. Ei ole välistatud, et isiku väärteomenetluses karistamata jätmine võiks aga olla üheks tõendiks selle kohta, et isik ei ole õigusvastaselt ja süüliselt kindlustusjuhtumi toimumiskohalt lahkunud. Käesoleval juhul on kohus väärteomenetluses tuvastanud, et Rainer Tepp lahkus sündmuskohalt rikkudes LS § 169 lg 5, § 169 lg 4 p 4,5 nõudeid /Liiklusseaduse § 236 lg. 1ei teatanud liiklusõnnetusest politseile olukorars, kus see oli nõutav, sest avariiga oli tekitatud varaline kahju.
27.Kohus on seisukohal, et kuivõrd kostja ei ole kohtumenetluses esitanud muid tõendeid, millest nähtuks, et tegemist ei olnud õigusvastase ja süülise sündmuskohalt lahkumisega on kohtu hinnangul täidetud LKindlS § 53 lg 1 p 2 eeldused ning kindlustusfondil on õigus esitada kindlustusjuhtumi põhjustanud sõidukijuhi vastu tagasinõue.
28.Hageja on esitanud kostja vastu tagasinõude summas 6400 eurot. Hageja nõue koosneb liiklusõnnetuse järgse koristuse eest hüvitatud 800 eurot, müügisaali purunenud kappide vahetamise eest 1 680 eurot ja AS-ile Same-Sport hüvitatud XXX seinapaneelide vahetamise eest 2 579 eurot. LKF hüvitas Aldar Eesti OÜ-le purunenud kauba eest 9025, 43 eurot, kuid on esitanud kostja vastu nõude kauba osas üksnes 1341 euro ulatuses.
29.Tsiviilasja materjalidest nähtub XXX , Viimsi seinapaneelide paigalduse hinnapakkumine, mille kohaselt tasus hageja AS-le Same-Sport 2579 eurot (ilma km-ta), Viimsi City Alko koristusarve summas 800 eurot, maha kantud alkoholi koondarve summas 9025,43 eurot ning hinnapakkumine uutele vitriinkappidele summas 1680 eurot. Lisaks on hageja esitanud kohtule suurel hulgal fotomaterjali õnnetusjärgsest poest. Piltidelt nähtuvad purunenud alkoholipudelid, vitriinkapid ja riiulid. Samuti nähtub asja materjalidest, et hageja on teinud OÜ-le Aldar Eesti ülekande kahjuhüvitise tasumiseks (17.10.2018 summas 11505,43 eurot).
30.Eelnevast tulenevalt on kohus seisukohal, et hageja on tõendanud tagasinõude õiguse tekkimise vähemalt 6400 euro ulatuses, millest 800 eurot on koristuse hüvitis, 1 680 eurot müügisaali purunenud kappide vahetamine, 2 579 eurot seinapaneelide vahetamine ja 1341 eurot hüvitis purunenud kauba osas. Seega mõistab kohus kostjalt hageja kasuks välja kahju hüvitise summas 6400 eurot. Menetluskulud
31.Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 173 lõike 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 173 lg 4 sätestab, et menetluskulude jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma, välja arvatud kulude rahalise suuruse.
32.Tulenevalt TsMS § 162 lõikest 1 kannab hagimenetluses kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuivõrd kohus hagi rahuldab, jäävad menetluskulud kostja kanda.
33.Hageja on menetluskuludena palunud kostjalt välja mõista riigilõivu 450 eurot. Kohtu hinnangul on tegemist mõistliku ja vajaliku menetluskuluga. Seega määrab kohus menetluskulude suuruseks 450 eurot, mis kuulub kostjalt väljamõistmisele.
Lk 5/6
Tsiviilasi nr 2-19-102322 /allkirjastatud digitaalselt/ kohtunik
Lk 6/6
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.