2-18-119507/10 - Võlaõigus - Korteriühistuseaduse alusel osutatavate teenuste asjad - Harju Maakohus Tallinna kohtumaja - lahend.ee

Avaldaja nõue ja nõude aluseks olevad asjaolud Harju Maakohtule esitatud avalduse kohaselt elamu aadressil Posti 7 Loksa korter xxxx kuulus kuni korteri 2018.a. oktoobri kuus enampakkumisel müügini kaasomandina J R`le (4/6 kaasomandist), puudutatud isikule A R`ile (1/6 kaasomandist) ning 1/6 kaasomandist kuulus ühisomanikele S S, N R ja N G. Kuna kaasomanikud ei suutnud omavahel kokku leppida korteriga seotud kulude kandmises, tekkis 2018.a. oktoobri kuu lõpuks majandamiskulude võlgnevus suuruses 4 213,95 eurot. Kohtule esitatud arvete kohaselt igakuise korteritasu (kommunaalteenused, kulud maja ülalpidamisel) nõue muutus sissenõutavaks arve esitamisele järgeva kuu viimaseks kuupäevaks. Lisaks korteritasule kuulus tasumisele, nähtuvalt korteriomanike 19.06.2016.a. koosoleku protokollist, korteri 2 puhul katuse remondi eest hiljemalt 31.12.2016.a. 1 121,90 eurot ning avaldaja liikmete 21.04.2018.a. üldkoosoleku protokolli ning selle lisa 2 kohaselt korteri 2 osa fassaadi remondi rahastamises oli määratud kindlaks ulatuses 4559,53 eurot. 2018 oktoobri kuus Tallinna kohtutäituri Mati Kadaku poolt korraldatud enampakkumisel müügist saadud rahalistest vahenditest kuulub avaldajale tasumisele korteri 2 majandamiskulude põhivõla katteks 2 589,74 eurot. Peale kohtutäiturilt nimetatud summa saamist väheneb põhivõlg kuni 1 624,21 euroni (4 213,95 – 2 589,74 eurot). Seetõttu esitatakse avaldaja põhinõue väiksemas ulatuses võrreldes tegeliku võla summaga ehk summas 1 624,21 eurot. 2 589,74 eurot laekus avaldajale kontole 26.11.2018.a. Kuna avalduse esitamise hetkeks võlg on tasumata täies ulatuses, esitatakse avalduses viivise nõue võla täielikust summast, st summast 4 213,95 eurot. Tasumata jäänud majandamiskuludest viivise suurus, mida nõuab avaldaja avalduse esitamise päeva seisuga moodustab kokku 515,11 eurot. Allpool tuuakse esile arvete koondtabeli põhjal koostatud viivise arvestus. Korteritasu võlgnevus, mis kuulus tasumisele hiljemalt 27.06.2017.a. moodustas 593,67 eurot. Sellest võlgnevusest viivise suurus alates 01.07.2017.a. ja kuni 31.12.2017.a. moodustas, kuni 31.12.2017.a. kehtiva KÜS § 7 lg 4 vastavalt tehtud arvestuse kohaselt 76,46 eurot (593,67 x 0,07 % x 184 päeva). Alates 01.01.2018.a. ja kuni 26.11.2018.a. moodustab aga viivise suurus, kehtiva KrtS § 42 lg 1 kohaselt 42,93 eurot (593,67 x 8 % : 365 x 330 päeva). Seega 2017.a. juuni kuu lõpuks tasumata jäänud korteritasu nõudest suuruses 593,67 eurot moodustab viivise nõude suurus perioodi eest alates 01.07.2017.a. ja kuni 26.11.2018.a. 119,39 eurot (76,46 + 42,93). Korteriomanike üldkoosoleku 19.06.2016.a. otsusega hiljemalt 31.12.2016.a. katuse remondi eest tasumiseks määratud 1121,9 eurot on tasumata käesoleva ajani. Sellest nõudest moodustab viivise suurus perioodi eest alates 01.01.2017.a. ja kuni 31.12.2017.a. 286,65 eurot (1121,9 x 0,07 % x 365 päeva). Perioodi eest alates 01.01.2018.a. ja kuni 26.11.2018.a. aga 81,15 eurot (1121,9 eurot x 8 % : 365 päeva x 330 päeva). Kokku võlgnevus katuse remondi eest tasumata jäänud võlgnevusest moodustab perioodi eest alates 01.01.2017.a. ja kuni 26.11.2018.a. 367,8 eurot (286,65 + 81,15). Alates 1.07.2017.a. kuni 31.12.2017.a. suurenes võlgnevus kuni 817,30 euroni ehk 223,63 euro (817,30 – 593,67) võrra, mis kuulus tasumisele hiljemalt 30.01.2018.a. Viivise suurus sellest (223,67 eurot) nõudest moodustab perioodi eest alates 01.02.2018.a. ja kuni 26.11.2018.a. 14,66 eurot (223,63 x 8 % : 365 x 299 päeva). Aastal 2018.a. tasumata jäänud korteritasu nõudest viivise arvestus: 31.01.2018.a. arve summas 32,68 eurot. Viivis alates 01.03.2018.a. ja kuni 26.11.2018.a. on 1,94 eurot (32,68 x 8 % : 365 päeva x 271 päeva); 28.02.2018.a. arve summas 32,41 eurot. Viivis alates 01.04.2018.a. kuni 26.11.2018.a. on 1,7 eurot (32,41 x 8 % : 365 päeva x 240 päeva);

31.03.2018.a. arve summas 31,59 eurot. Viivis alates 01.05.2018.a. kuni 26.11.2018.a. on 1,45 eurot (31,59 x 8 % : 365 päeva x 210 päeva); 30.04.2018.a. arve summas 31,39 eurot. Viivis alates 01.06.2018.a. kuni 26.11.2018.a. on 1,24 eurot (31,59 x 8 % : 365 päeva x 179 päeva); 31.05.2018.a. arve summas 31,59 eurot. Viivis alates 01.07.2018.a. kuni 26.11.2018.a. on 1,03 eurot (31,59 x 8 % : 365 päeva x 149 päeva); 30.06.2018.a. arve summas 97,13 eurot. Viivis alates 01.08.2018.a. kuni 26.11.2018.a. on 2,51 eurot (97,13 x 8 % : 365 päeva x 118 päeva); 31.07.2018.a. arve summas 91,89 eurot. Viivis alates 01.09.2018.a. kuni 26.11.2018.a. on 1,75 eurot (91,89 x 8 % : 365 päeva x 87 päeva); 31.08.2018.a. arve summas 91,09 eurot. Viivis alates 01.10.2018.a. kuni 26.11.2018.a. on 1,14 eurot (91,09 x 8 % : 365 päeva x 57 päeva); 30.09.2018.a. arve summas 91,09 eurot. Viivis alates 01.11.2018.a. kuni 26.11.2018.a. on 0,5 eurot (91,09 x 8 % : 365 päeva x 26 päeva). 31.10.2018.a. arve suuruses 91,09 eurot on hagi esitamise hetkel samuti tasumata. Viivise arvestus sellele nõudele hagi esitamise hetkel veel alanud ei ole. Seega 2018.a. tasumata jäänud arvetest üldises suuruses 402,79 eurot moodustab viivise üldine suurus 13,26 eurot (1,94 + 1,7 + 1,45 + 1,24 + 1,03 + 2,51 + 1,75 + 1,14 + 0,5). Kokku viivise nõude suurus on avalduse esitamise kuupäeva (26.11.2018.a.) seisuga 515,11 eurot (119,39 + 367,8 + 14,66 + 13,26). Avaldaja palub puudutatud isikult välja mõista sissenõutavaks muutunud majandamiskulude võlgnevuse osa suuruses 1 624,21 euro, avalduse esitamise hetkeks sissenõutavaks muutunud viivise suuruses 515,11 eurot perioodi eest alates 01.01.2017.a. kuni 26.11.2018.a. ja viivise seadusega sätestatud suuruses (VÕS § 113 lg 1 teine lause) võlgnevuse suuruses 1 642,21 eurot tasumata jäänud osast alates 27.11.2018.a. ja kuni võlgnevuse täieliku kustutamiseni. Menetluskulud palub avaldaja jätta puudutatud isiku kanda. Puudutatud isiku vastuväited Puudutatud isik vaidleb avaldusele vastu. Puudutatud isiku seiskoha kohaselt vastab tõele, et elamu aadressil Posti 7 Loksa korter xxxx kuulus kuni korteri 2018.a. oktoobri kuus enampakkumisel müügini kaasomandina J R`le (4/6 kaasomandist), puudutatud isikule A R`ile (1/6 kaasomandist) ning 1/6 kaasomandist kuulus ühisomanikele S S, N R ja N G. Puudutatud isikule kuulus (1/6 kaasomandist) elamus aadressil Posti 7 Loksa korter xxxx. Vastavalt avaldusele 2018.a. oktoobri kuu lõpuks majandamiskulude võlgnevus moodustas 4213,95 euro. Eelnimetatud korter on oktoobri kuus Tallinna kohtutäituri Mati Kadaku poolt korraldatud enampakkumisel müügi teel võõrandatud. Enampakkumise käigus on avaldaja nõue rahuldatud summas 2 589,74 eurot. Seega võlgnevus moodustab 1 624,21 euro. AÕS § 75 lg 1 kohaselt kaasomanik kannab vastavalt temale kuuluva osa suurusele ühisel asjal lasuvaid koormatisi, samuti selle asja alalhoidmise, valdamise ja kasutamisega seotud kahju ja kulutusi. Korteriomanike poolt majandamiskulude kandmise sama korra sätestab KrtS § 40 lg 1, mille kohaselt korteriomanikud teevad majanduskava alusel perioodilisi ettemakseid vastavalt oma kaasomandi osa suurusele. Kuna puudutatud isikule kuulus osa korteriomandist (1/6 kaasomandist), siis puudutatud isiku võlgnevus hageja ees moodustab 270,70 euro (1 624,21x1:6)

Puudutatud isik tegi ettepaneku avaldajale sõlmida kompromiss selliselt, et puudutatud isik tasub avaldajale võlgnevus summas 270,70 euro. Juhul kui avaldaja keeldub kompromissi sõlmimisest palub puudutatud isik kohtul jätta avaldus rahuldamata ja jätta menetluskulud avaldaja kanda. Kohtumääruse põhjendused Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 475 lg 1 p 13 kohaselt on hagita asjad korteriomandi ja kaasomandi asjad. TsMS § 613 lg 1 p 1 kohaselt kohus lahendab hagita menetluses korteriomaniku või korteriühistu avalduse alusel asja, mis tuleneb korteriomandist ja korteriomandi eseme valitsemisest ning puudutab korteriomanike omavahelisi õigusi ja kohustusi ning korteriomanike ja korteriühistu vahelisi õigusi ja kohustusi, välja arvatud nõude, mille korteriomandi- ja korteriühistuseaduse § 33 järgi on esitatud korteriomandi võõrandamise kohustamises. TsMA § 613 lg p 1 alusel kohus lahendab KÜ Loksa linn, Posti xxxx avalduse A R hagita menetluses. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 477 lg 1 kohaselt hagita asja vaatab kohus läbi hagimenetluse sätete kohaselt, arvestades hagita menetluse kohta sätestatud erisusi. Kohus, tutvunud toimiku kirjalike materjalidega, hinnanud tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 232 lg-st 1 tulenevalt tsiviilasjas esitatud tõendeid igakülgselt, täielikult ja objektiivselt nende kogumis, leiab oma siseveendumuse kohaselt, et avaldus on põhjendatud ja kuulub seega rahuldamisele. Poolte vahel puudub vaidlus järgmistes asjaoludes: 1) Kuni 2018 oktoobri kuus läbi viidud enampakkumiseni kuulus aadressil Posti 7 Loksa korter xxxx kaasomandina J R`le (4/6 kaasomandist), puudutatud isikule A R`ile (1/6 kaasomandist) ning 1/6 kaasomandist kuulus ühisomanikele S S, N R ja N G (tlk 13 pöördel-14). 2) Ajavahemiku juuni 2015- 30.10.2018 eest oli korteri Loksa, Posti 7-xxxx võlgnevus KÜ Posti 7 eest 4213,95 eurot (tlk 17-20); 3) 10-17.10.2018 Tallinna kohtutäitur Mati Kadak poolt läbi viidud elektroonilisel kordusenampakkumisel müüdi Loksa, Posti 7-xxxx korter 10 400 euro eest I F’le (tlk 10-13); 4) Vastavalt 10-17.10.2018 Tallinna kohtutäitur Mati Kadak poolt läbi viidud elektroonilisel kordusenampakkumise müügist saadud 10 400 eurot jaotuskava kohaselt kuulub KÜ-le Loksa linn, Posti 7 tasumisele Loksa linn, Posti 7jandamiskulude põhivõla katteks 2 589,74 eurot (tlk 34) ja Loksa linn, Posti 7jandamisekulude põhivõlg KÜ Loksa linn, Posti 7 on peale seda 1 624,21 eurot (4 213,95-2 589,74); 5) Korteri enampakkumises müügist laekus avaldaja arvele 26.11.2018 2 589,74 eurot (tl 44). Kuna kumbki pool ei ole selles osas teise poole väiteid vaidlustanud, loeb kohus nimetatud faktilised asjaolud tõendatuks TsMS § 231 lg 2 ja 4 alusel ja esitatud dokumentaalsete tõenditega. Kuna 10-17.10.2018 Tallinna kohtutäitur Mati Kadak poolt läbi viidud elektroonilisel kordusenampakkumise müügist saadud 10 400 eurot jaotuskava kohaselt tasuti KÜ-le Loksa linn, Posti 7 tasumisele Loksa linn, Posti 7-xxxx majandamiskulude põhivõla katteks 2 589,74 eurot, siis on Posti 7-xxxx korteri majandamisekulude põhivõlg KÜ Loksa linn, Posti 7 ees peale seda 1 624,21 eurot ( 4 213,95-2 589,74). Sellest tulenevalt avaldaja nõuab puudutatud isikult ajavahemiku 01.01.2018 -31.10.2018 remondireservi võlgnevust summas 50 eurot ja võlgnevust fassaadi eest summas 1 574,21 eurot. Poolte vahel on vaidlus asjaolus, kas

avaldajal on puudutatud isiku suhtes nõudeõigus võlgnevuse summas 1 642,21 eurot ja viivise eest. Puudutatud isik leiab, et kuna temale kuulus Loska linn, Posti 7-xxxx korteriomandist 1/6 kaasomandist, siis puudutatud isiku võlgnevus hageja ees moodustab 270,70 euro (1 624,21x1:6). Avaldaja hinnangul võib ta nõuda võlgnevust puudutatud isikult, sest tegemist on korteriomandi kaasomanike solidaarse vastutusega majandamiskulude kandmise eest avaldaja ees. Majandamiskulude tasumist reguleerivad kuni 31.12.2017 kehtinud KOS § 13 lg 1, KÜS § 15 1 lg 1 ning alates 01.01.2018 kehtiva KrtS § 40. KOS 13 lg 1 kohaselt korteriomanik tasub kaasomandil lasuvad maksud, kannab avalikõiguslikud reaalkoormatised ja kaasomandi majandamise kulutused ning saab kaasomandi majandamisest vilja võrdeliselt talle kuuluva kaasomandiosa suurusega. Korteriomanikud võivad sellest suhtest kõrvale kalduda kokkuleppe alusel. Vastavalt KÜS § 151 lg-le 1 on korteriühistu majandamiskulud korteriühistu vajalikud kulud eluruumide ja nende pindala osatähtsusele vastava elamu ja elamu ümbruse osa hoolduseks ja remondiks ning tasu korteriühistu poolt elamu majandamiseks osutatud ja ostetud teenuste eest, sealhulgas energiaauditi ja energiamärgise tellimise eest, arvestatuna eluruumi üldpinna ühe ruutmeetri kohta, kui korteriühistu põhikirjas ei sätestata teisiti. KrtS § 40 lg 1 kohaselt korteriomanikud teevad majanduskava alusel perioodilisi ettemakseid vastavalt oma kaasomandi osa suurusele. KrtS § 40 lg 2 kohaselt korteriomanike kokkuleppe tingimusi arvestades võib korteriühistu põhikirjaga ette näha KrtS § 40 lg-s 1 sätestatust erineva kohustuste jaotuse aluse ja tasumise korra majandamiskulude kandmisel, kui see on kõiki asjaolusid arvestades mõistlik ega kahjusta ülemääraselt ühegi korteriomaniku õigustatud huve. Eelkõige võib põhikirjaga ette näha, et tegelikust tarbimisest sõltuvad majandamiskulud tasub korteriomanik pärast kulude suuruse selgumist kas vastavalt oma kaasomandi osa suurusele või vastavalt tema poolt tarbitud teenuse mahule. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 76 ja § 82 lg 1 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele kindlaks määratud tähtpäeval ning VÕS § 101 lg 1 p 1 lubab võlausaldajal võlgniku poolse kohustuse rikkumise korral nõuda kohustuse täitmist VÕS § 108 lg 1 sätestab, et kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. VÕS § 65 lg 1 kohaselt kui mitu isikut peavad täitma kohustuse solidaarselt (solidaarvõlgnikud), võib võlausaldaja nõuda kohustuse täielikku või osalist täitmist kõigilt võlgnikelt ühiselt või igaühelt või mõnelt neist. KrtS § 15 lg 2 sätestab, et korteriomandist tulenevate kohustuste täitmise eest vastutavad korteriomandi ühised omanikud solidaarselt. Eeltoodust tulenevalt ei nõustu kohus puudutatud isiku seiskohaga, mille kohaselt korteriomandi kaasomanike vastutuse ulatus avaldaja ees majandamiskulude kandmisel on piiratud igaühele neist korteriomandis kuuluva mõttelise osa suurusega. KrS § 15 lg 2 tulenevalt vastutavad Loksa, Posti 7-xxxx korteriomandi ühised omanikud KÜ Loksa linn, Posti 7 ees solidaarselt ja KÜ Loksa linn, Posti 7 võib nõuda kohustuse täielikku või osalist täitmist kõigilt võlgnikelt ühiselt või igaühelt või mõnelt neist. Seega võib KÜ Loksa linn, Posti 7 nõuda puudutatud isikult A R’lt Loksa linn, Posti 7-xxxx korteriomandist tulenevate kohustuste täitmist täies ulatuses. Kohus selgitab, et VÕS § 69 lg 1 kohaselt solidaarkohustuse täitnud võlgnikule läheb üle võlausaldaja nõue teiste võlgnike vastu (solidaarvõlgniku tagasinõue), välja arvatud talle endale langevas osas. Seega solidaarkohustuse täitnud puudutatud isikule läheb üle KÜ Loksa linn Poste 7 nõue teiste Posti 7-xxxx korteriomanike vastu, välja arvatud talle endale langevas osas. Puudutatud isik A R ei ole esitanud vastuväiteid avaldaja poolt esitatud arvetel kajastatud summadele ega 19.06.2016 korteriomanike koosolekul otsustatud katuse remondi tasumise korrale ja remondimaksete suurusele ja 21.04.2018 avaldaja üldkoosolekul otsustatud fassaadi

remondi maksete suurusele ja tasumise korrale. Kohtule esitatud avaldusele lisatud arvetel on kajastatud summade kujunemist üksikasjalikult kirjeldatud (tlk 21-24). Kohus leiab, et korteri majandamiskulude nõue on põhjendatud ja tõendatud. Seega tuleb puudutatud isikult A Rilt välja mõista põhivõlg summas 1 624,21 eurot. Kuni 31.12.2017 kehtinud KÜS § 7 lg 4 kohaselt majandamiskulude maksmisega viivitamisel võis korteriühistu juhatus nõuda korteriomanikult viivist kuni 0,07 protsenti maksmata jäänud summalt päevas iga viivitatud kalendripäeva eest majandamiskulude maksmise kuule järgneva kuu esimesest kuupäevast arvates. Kuni 31.12.2017 on avaldaja arvestanud viivist 0,07% päevas summas 363,11 eurot (76,46+286,65). Alates 01.01.2018 kehtiva KrtS § 42 lg 1 kohaselt kui korteriomanik viivitab majandamiskulude tasumisega, võib korteriühistu nõuda temalt viivist VÕS § 113 lõike 1 teises lauses sätestatud suuruses. VÕS § 113 lg 1 kohaselt võib võlausaldaja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. Alates 01.01.2018 kuni 26.11.2018 on avaldaja arvestanud viivist 8% aastas summas 152 eurot (42,94+81,15+14,66 +13,25). Kohus nõustub avalduses toodud viivise arvestusega ning leiab, et avaldaja viivisenõue on seaduslik ja põhjendatud. Avaldaja on palunud puudutatud isikult välja mõista viivise põhinõudelt summas 1642,21 eurot seadusega sätestatud suuruses alates 27.11.2018 kuni võlgnevuse täieliku tasumiseni. TsMS § 367 kohaselt viivisenõude võib koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Eelkõige võib viivist nõuda selliselt, et kohus mõistaks selle välja kindla summana kuni otsuse tegemiseni ja edasi protsendina põhinõudest. Kohus leiab, et avaldaja nõue on põhjendatud. Alates 26.11.2018 kuni kohtulahendi kuulutamiseni 17.10.2019 on kohus arvestanud viivist summas 115,7 eurot (109 päeva, viivisemäär päevas 0,021918 eurot). Puudutatud isikult tuleb avaldaja kasuks välja mõista 17.10.2019 seisuga sissenõutavaks muutunud viivised kokku summas 630,81 eurot ja alates 18.10.2109 põhinõudelt summas 1 642,21 eurot VÕS 113 lg 1 teises lauses ulatuses kuni võlgnevuse tasumiseni. Menetluskulude jaotus TsMS § 173 lg 1 ja 4 kohaselt asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Menetluskulude jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma. Vajaduse korral määrab kohus kindlaks menetluskulude proportsionaalse jaotuse menetlusosaliste vahel. TsMS § 172 lg 1 sätestab, et hagita menetluses kannab menetluskulud isik, kelle huvides lahend tehakse. Kui hagita menetluses osaleb mitu isikut, võib kohus otsustada, et menetluskulud kannab täielikult või osaliselt mõni menetlusosaline, kui see on asjaolusid arvestades õiglane, muu hulgas siis, kui see menetlusosaline esitas põhjendamatu taotluse, väite või tõendi. Arvestades avaldaja nõude rahuldamist, peab kohus põhjendatuks jätta TsMS § 171 lg 1 teise lause alusel menetluskulud (riigilõiv ja õigusabikulud) puudutatud isiku kanda. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks pärast kohtuotsuse jõustumist käesoleva seadustiku § 177 lõikes 2 sätestatud korras. /allkirjastatud digitaalselt/ Marget Henriksen kohtunik