Lüganuse vald, Kiviõli linn, Uus tn 1 korteriühistu avaldus TRC Tubaka Ida-Virumaa OÜ vastu võla ja viivise väljamõistmiseks
Kohtuistungi toimumise aeg
07. oktoober 2019
Menetlusosalised ja nende esindajad
Avaldaja (hageja): Lüganuse vald, Kiviõli linn, Uus tn 1 korteriühistu (rg-kood xxx), esindaja vandeadvokaadi abi Irina Gromtsev Puudutatud isik (kostja): TRC Tubaka Ida-Virumaa OÜ (rg-kood xxx), seaduslik esindaja A. P. ja lepinguline esindaja J. P.
RESOLUTSIOON
1.Rahuldada avaldus.
2.Välja mõista TRC Tubaka Ida-Virumaa OÜ-lt Lüganuse vald, Kiviõli linn, Uus tn 1 korteriühistu kasuks põhivõlgnevus 2451 (kaks tuhat nelisada viiskümmend üks) eurot 55 senti .
3.Välja mõista TRC Tubaka Ida-Virumaa OÜ-lt avaldaja Lüganuse vald, Kiviõli linn, Uus tn 1 korteriühistu kasuks sissenõutavaks muutunud viivis seisuga 31.10.2018.a summas 886 (kaheksasada kaheksakümmend kuus) eurot 92 senti.
4.Jätta menetluskulud osaliselt TRC Tubaka Ida-Virumaa OÜ kanda.
Välja mõista TRC Tubaka Ida-Virumaa OÜ-lt avaldaja Lüganuse vald, Kiviõli linn, Uus tn 1 korteriühistu kasuks menetluskulud 238 eurot (riigilõiv 50 eurot, õigusabikulud 188 eurot.
6.Välja mõista TRC Tubaka Ida-Virumaa OÜ-lt avaldaja Lüganuse vald, Kiviõli linn, Uus tn 1 korteriühistu kasuks viivis menetluskuludelt (238 eurot) alates käesoleva kohtumääruse jõustumisest kuni nõude täitmiseni VÕS § 113 lg 1 sätestatud määras. Edasikaebamise kord Kohtumääruse peale võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest. MENETLUSOSALISTE NÕUDED, VASTUVÄITED JA PÕHJENDUSED
1.Lüganuse vald, Kiviõli linn, Uus tn 1 korteriühistu (avaldaja) esitas 09.09.2018 maksekäsu kiirmenetluse avalduse TRC Tubaka Ida-Virumaa OÜ (puudutatud isik) vastu võla väljamõistmiseks tsiviilasjas 2-18-119502. Seoses puudutatud isiku vastuväitega jätkus tsiviilasjade lahendamine hagita menetluses. Avalduses märgitu kohaselt on puudutatud isik korteriomandi x Kiviõlis (Lisa 1) omanik Korteriühistu põhikirja p 4.2.6. kohaselt on ühistu liige kohustatud tasuma regulaarselt üks kord kuus, hiljemalt juhatuse poolt kindlaksmääratud kuupäevaks, elamu majandamise jooksvate kulutuste katteks makseid üldkoosoleku poolt kehtestatud suuruses ja korras. Arvestuse aluseks on halduskulud vastavalt üldkoosoleku poolt vastuvõetud otsusele korteriomandi ühe ruutmeetri kohta (p 4.2.6.6). Korteriühistu 9. augusti 2012 asutamiskoosoleku protokolli p 8 kohaselt kehtestati korteriühistu osamaksu suuruseks proportsionaalselt 0,50 eurot/m2. Kütte ja vee eest tasub kostja otse teenuse pakkujale ning muid majandamisega seotud kulusid puudutatud isik tasuma ei pea. Avalduses tõi korteriühistu välja, et loovutatud nõue tuleneb korteriühistu poolt väljastatud kommunaalkulude arvetest, mille järgi puudutatud isik peab tasuma majandamiskulusid proportsionaalselt 0,50 eurot/m2 eest vastavalt korteri suurusele. Sihtotstarbeline makse (nn täishooldustasu) ja arvetel kajastatud „majanduskulud“ on üks ja sama ning sisaldavad järgmist: prügivedu, raamatupidaja teenus, juhatuse esimehe teenus, koristaja teenus, üldelekter, remonditööd. Sihtotstarbelise makse peab korteriühistu liige maksma sõltumata osutatud teenuste suurusest. Perioodil 01.01.2016.a kuni 31.10. 2018.a on puudutatud isikule igakuiselt esitatud arveid osamaksu tasumiseks korteriomandi eest kokku 3338,47 eurot, millest 2451,55 eurot on põhivõlg ja seisuga 31.10.2018.a viivisevõlg 886,92 eurot.
2.Puudutatud isik vaidles avaldusele vastu. Nõue on ebaselge ja tõendamata. Avaldaja ei ole kohtule esitanud üldkoosoleku otsust, millest oleks võimalik aru saada, kui suur on jooksvate kulutuste katteks kehtestatud makse ning avaldaja esitatud arvetest ei nähtu, millised on majandamiskulud, mille eest tasu nõutakse. Puudutatud isik on seisukohal, et KÜ asutamiskoosolek on midagi muud, kui KÜ korteriomanike üldkoosolek. Asutamiskoosolekul kehtestatud osamaks saab olla ühekordne makse. Puudutatud isik vaidleb vastu nii halduskulude
suurusele, kui ka sellele, et avaldajal on õigus nõuda majandamiskulusid tuginedes 09.08.2012.a. asutamiskoosolekul kehtestatud osamaksule. Korteriomanik kohustatud majandamise jooksvate kulutuste katteks tasuma makseid üldkoosoleku poolt kehtestatud suuruses ja korras. Puudutatud isik on seisukohal, et avaldaja ei ole esitanud ainsatki vajaliku tõendit selle kohta, mis tõendaks puudutatud isiku võlgnevust korteriühistu ees. Avaldaja poolt esitatud põhivõla ja viivisevõla tabel ei ole tõendina käsitletav.
3.Kohus võttis määrusega avalduse menetlusse ja luges hageja avaldajaks ja kostja puudutatud isikuks.
MAAKOHTU PÕHJENDUSED
4.Alates 01.01.2018 lahendatakse TsMS § 613 lg 1 p 1 kohaselt hagita menetluses korteriühistu avalduse alusel korteriomanike ja korteriühistu vahelisi õigusi ja kohustus sh korteriomandi eseme valitsemisest tulenevad nõuded. TsMS 477 lg 1 vaatab kohus hagita asja läbi hagimenetluse sätete kohaselt, arvestades hagita menetluse kohta sätestatud erisusi.
5.Maakohus leiab, et avaldus tuleb rahuldada.
6.Asja materjalide kohaselt esitas avaldaja avalduse puudutatud isiku vastu, milles palus puudutatud isikult kui korteriomanikult välja mõista korteriomandi asukohaga: Uus 1 X Kiviõli, võlgnevus perioodi eest 01.01.2016.a kuni 31.10. 2018.a kokku 3338,47 eurot, millest 2451,55 eurot on põhivõlg ja seisuga 31.10.2018.a viivisevõlg 886,92 eurot. Samuti palus avaldaja välja mõista viivise alates kohtumääruse jõustumisest kuni põhinõude täitmiseni 0,07% päevas.
7.Avaldaja väite kohaselt ei ole puudutatud isik tasunud perioodil 01.01.2016.a kuni 31.10. 2018.a talle esitatud arvete alusel korteriomandi Uus 1-X Kiviõli eest majandamiskulusid. Puudutatud isiku vastuväite järgi ei ole ta tasunud arvetel märgitud summasid seetõttu, et ei ole aru saanud, mille eest ja millises ulatuses tuleb tal majandamiskulude eest tasuda. KÜS §-s 151 lg 1 kohaselt (kuni 01.01.2018 kehtinud redaktsioon) on majandamiskulud korteriühistuseaduse tähenduses korteriühistu vajalikud kulud eluruumide ja nende pindala osatähtsusele vastava elamu ja elamu ümbruse osa hoolduseks ja remondiks ning tasu korteriühistu poolt elamu majandamiseks osutatud ja ostetud teenuste eest, sealhulgas energiaauditi ja energiamärgise tellimise eest, arvestatuna eluruumi üldpinna ühe ruutmeetri kohta, kui korteriühistu põhikirjas ei sätestata teisiti. KÜS § 15 lg 1 järgi (kuni 01.01.2018 kehtinud redaktsioon) korteriühistu juhatus koostab ja esitab igal aastal korteriühistu liikmete üldkoosolekule kinnitamiseks korteriühistu majandustegevuse aastakava, mis sisaldab: 1) korteriomandite eseme mõtteliste osade majandamise eeldatavaid tulusid ja kulusid; 2) korteriühistu liikmete kohustusi sihtkulutuste ja koormatiste kandmisel; 3) andmeid korteriühistus tarbitud kütuse, soojuse, vee ja elektri koguse ning maksumuse kohta. Tulenevalt KÜS § 15 lg 1 p-st 1 ja § 151 lg-st 1 (kuni 01.01.2018 kehtinud redaktsioon) võib korteriühistu liikmete üldkoosolek koguda liikmetelt majandamiskuludena raha lisaks juba teada olevate (majandustegevuse aastakava järgi otsustatud) kulutuste katmisele ka ettenägematuteks juhtudeks ning korteriühistu aastakavas on võimalik ette näha ka seda, et majandamiskulusid ei kaeta korteriühistu liikmete igakuiste maksete arvel, vaid nõutakse iga kord sisse korteriühistu liikmelt. Kohtule ei ole esitatud korteriühistu majandustegevuse aastakava võlgnevuse kujunemise perioodi kohta. Nõude tõendamiseks on avaldaja esitanud omapoolsed arvestused puudutatud isiku
võlgnevuse kohta, korteriühistu 09.08.2012 asutamiskoosoleku protokolli, mille p 8 kohaselt kehtestati korteriühistu osamaksu suuruseks proportsionaalselt 0,50 eurot/m2 vastavalt korteriomaniku korteri suurusele ja p 9 järgi kehtestati korteriühistu sihtotstarbelise maksu suuruseks proportsionaalselt 0,50 eurot/m2 eest vastavalt korteriomaniku korteri suurusele; Korteriühistu Uus 1 10.04.2016 üldkoosoleku protokolli korteriühistu poolt teostatud tööde kohta, sihtotstarbelise maksu suurendamise kohta 0,10 euro võrra 1m2 eest, 10.04.2016 üldkoosoleku osalejate registreerimislehe ja üldkoosoleku protokolli Lisa, korteriomandi Uus 1-X Kiviõli kohta arved 10.04.2016.a KÜ Kiviõli Uus 1 üldkoosoleku protokolli väljavõte, korteriomandi majanduskulude arved perioodist 2017- 2018, 06.09.2016.a tõendi, lepingud raamatupidamisteenuse osutamiseks, lepingu kojamehega, KÜ pangakonto väljavõte jaanuar 2016-märts 2016, KÜ pangakonto väljavõte jaanuarist 2018-novembrini 2018 ja väljavõte KÜ koosoleku protokollist juhatuse esimehele tasu määramise kohta..
6.Avaldusest nähtuvalt on avaldaja nõudnud puudutatud isikult kui korteri omanikult osamaksu tasumist Uus 1-X osas. Osamaksu suurus on korteriomanike poolt kehtestatud korteriühistu 9. augusti 2012 asutamiskoosolekul. Korteriühistu Kiviõli Uus 1 põhikirja p 6.3. kohaselt moodustab ühistu kapital osa- ja sihtkapitali. Põhikirja p 6.4 järgi osakapital moodustub ühistu liikmete osamaksude summast ning liikmete osamaks on rahaline ühekordne maks. Osamaks korteriomandi X osas kajastub avalduses märgitud perioodi eest esitatud arvetel. Kuna puudutatud isikul on tulenevalt korteriühistu 9. augusti 2012 asutamiskoosoleku otsusest ja põhikirja p-st 6.4 kohustus osamaksete tasumiseks ning ta ei ole seda teinud, siis tuleb korteriühistu nõue rahuldada ja puudutatud isikult välja mõista korteriühistu kasuks tasumata osamaksed.
7.Avaldaja poolt puudutatud isikule esitatud arvetest nähtuvalt on nõutud puudutatud isikult korteriomandi X osas igakuuliselt majandamiskulude tasumist kindlas summas. Korteriühistu on selgitanud, et arvel märgitud makse suurus on ühesugune seetõttu, et tegemist on põhikirja p-s 6.5. sätestatud sihtotstarbelise maksega, mille suurus määrati kindlaks korteriomanike poolt korteriühistu 9. augusti 2012 asutamiskoosolekul (protokolli p 9). Korteriühistu põhikirja p 6.5 kohaselt koosnevad sihtotstarbelised maksed elamu hooldamiseks, jooksvaks ja kapitaalremondiks ning elamu territooriumi korrashoiuks vajalikest maksetest. Korteriühistu põhikirja p-st 6.5 tulenevad sihtotstarbelised maksed on käsitletavad KÜS § 151 lg 1 mõttes korteriühistu majandamiskuludena. Korteriühistu liikmete üldkoosolek võib koguda liikmetelt majandamiskuludena raha igakuiste maksete näol kindlas suuruses ning asjaolu, et antud juhul on tegemist sihtotstarbelise maksega (maksed elamu hooldamiseks, jooksvaks ja kapitaalremondiks ning elamu territooriumi korrashoiuks), mille suurus määrati kindlaks korteriomanike poolt korteriühistu 9. augusti 2012 asutamiskoosolekul ning asja materjalidest ei nähtu, et sihtotstarbeline makse kajastuks majandustegevuse aastakavas, ei anna alust väita, et puudutatud isik korteriomanikuna ei pea tasuma korteriomanike poolt üldkoosolekul kehtestatud sihtotstarbelist makset. Puudutatud isik on ise osalenud 9. augusti 2012 üldkoosolekul ning hääletanud korteriühistu sihtotstarbelise makse kehtestamise poolt. Samuti on puudutatud isik
9.augusti 2012 üldkoosolekul hääletanud korteriühistu osamaksu suuruses proportsionaalselt 0,50 eurot/m2 vastavalt korteriomaniku korteri suurusele kehtestamise poolt. Vaatamata sellele, et puudutatud isik oli ise nõus nii osamaksu kui ka sihtotstarbelise maksu kehtestamisega, ei ole ta neid tasunud. Tegemist on kehtivate korteriomanike üldkoosoleku otsustega ning KÜS § 13 lg 4 kohaselt on korteriühistu otsused elamu majandamise ja säilitamiseks vajalike toimingute tegemise ning majandamiskulude kandmise kohta kõigile korteriühistu liikmetele kohustuslikud. Lähtudes eeltoodust on puudutatud isik kohustatud tasuma korteriühistule osamaksu võlgnevuse ning sihtotstarbeliste maksete võlgnevuse perioodi 01.01.2016.a kuni 31.10. 2018.a eest.
8.Puudutatud isiku vastuväite järgi ei ole ta tasunud arvetel märgitud summasid seetõttu, et ei ole aru saanud, mille eest ja millises ulatuses tuleb tal majandamiskulude eest tasuda.
Kuna korteriühistu on nõudnud puudutatud isikult sihtotstarbeliste maksete (nn majandamiskulude) igakuulist tasumist kindlas summas ja makse suuruse aluseks on kehtiv korteriomanike üldkoosoleku otsus seoses elamu majandamiseks ja säilitamiseks vajalike kulutustega ning tegemist ei ole tehtud kulutuste ja osutatud teenuste eest tasumise nõudega, siis on puudutatud isiku vastuväide asjakohatu. Korteriühistu põhikirja p 4.2.6 kohaselt on korteriühistu liige kohustatud tasuma regulaarselt üks kord kuus elamu majandamise jooksvate kulutuste katteks makseid üldkoosoleku poolt kehtestatud suuruses ja korras. Antud juhul on korteriomanike üldkoosolek määranud elamu majandamisega seoses olevate kulutuste katmiseks sihtotstarbelise makse, samuti kehtestanud selle suuruse ning puudutatud isik korteriühistu liikmena oli kohustatud põhikirja p 4.2.6 alusel seda regulaarselt üks kord kuus tasuma. Korteriühistu selgitusest nähtuvalt on kasutatud sihtotstarbelisi makseid prügiveo, raamatupidamisteenuse, koristusteenuse, üldelektri ja remonditööde eest tasumiseks, samuti tasu maksmiseks juhatuse esimehele. Asjas on esitatud ka tõendid, mis tõendavad eelnimetatud asjaolu. Kuna puudutatud isiku võlgnevus on kujunenud osamakse ja sihtotstarbeliste maksete mittetasumisest, siis ei pea maakohus vajalikuks teha vastavat arvutust selle kohta, kas puudutatud isiku poolt võlgnetavad sihtotstarbelised maksed katavad talle langevat osa elamu majandamiseks ja säilitamiseks vajalikest kulutustest või on vastavad kulutused reaalsuses väiksemad või suuremad.
9.Maakohus lähtub puudutatud isiku võlgnevuse arvutamisel korteriühistu poolt esitatud avalduse lisaks olnud arvestusest. Korteriomandi asukohaga: Uus 1-X Kiviõli, osas on võlgnevus eest perioodi eest 01.01.2016.a kuni 31.10. 2018.a kokku 3338,47 eurot, millest 2451,55 eurot on põhivõlg ja seisuga 31.10.2018.a viivisevõlg 886,92 eurot.
10.Kuna avaldus kuulub rahuldamisele, siis jäävad menetluskulud TsMS § 162 lg 1 alusel puudutatud isiku kanda. TsMS § 172 lg 1 sätestab, et hagita menetluses kannab menetluskulud isik, kelle huvides lahend tehakse. Kui hagita menetluses osaleb mitu isikut, võib kohus otsustada, et menetluskulud kannab täielikult või osaliselt mõni menetlusosaline, kui see on asjaolusid arvestades õiglane, muu hulgas siis, kui see menetlusosaline esitas põhjendamatu taotluse, väite või tõendi. Arvestades korteriomandi nõuete lahendamise erisusega hagita menetluses ning asjaolu, et kohus rahuldab avalduse ja mõistab puudutatud isikult avaldaja kasuks välja võlgnevuse, leiab kohus, et eeltoodu tõttu on õiglane jätta menetluskulud põhjendatud ulatuses puudutatud isiku kanda. TsMS § 174 lg 2 alusel määrab kohus käesoleva määrusega kindlaks hüvitatavate menetluskulude rahalise suuruse. Arvestades korteriomandi nõuete lahendamise erisusega hagita menetluses ning asjaolu, et kohus rahuldab avalduse ja mõistab puudutatud isikult avaldaja kasuks välja võlgnevuse, leiab kohus, et eeltoodu tõttu on õiglane jätta menetluskulud põhjendatud ulatuses puudutatud isiku kanda. TsMS § 174 lg 2 alusel määrab kohus käesoleva otsusega kindlaks hüvitatavate menetluskulude rahalise suuruse. Avaldaja palub välja mõista menetluskulud 732 eurot sh tasutud riigilõiv 300 eurot, õigusabikulu maksekäsu kiirmenetluse avalduse koostamise eest 48 eurot ja hagita menetluses 264 eurot (2 t 45 min x 96 eurot) ning viivise hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Riigilõivuseaduse § 59 lg 5 kohaselt tasutakse hagita menetluses esitavalt avalduselt riigilõivu 50 eurot. Avaldaja on tasunud kokku riigilõivu 300 eurot. Kohus jätab puudutatud isiku kanda
riigilõivu, mida avaldajal tuli avalduse esitamisel tasuda, so 50 eurot. Avaldajal on õigus esitada taotlus enam tasutud riigilõivu tagastamiseks. TsMS § 4842 kohaselt määrab kohus maksekäsu kiirmenetluses maksekäsus või menetluse lõpetamise määruses võla tasumise tõttu käesoleva seadustiku §-s 4881 ettenähtud juhul lisaks menetluskulude jaotusele kindlaks ka hüvitatava riigilõivu rahalise suuruse ning määrab 20 eurot avaldaja menetluskulude katteks. Seega on põhjendatud jätta puudutatud isiku kanda maksekäsu kiirmenetluse avalduse koostamise eest 20 eurot 48 euro asemel. TsMS § 175 lg 1 kohaselt peab kohus hindama menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulude põhjendatust ja vajalikkust. Kohus leiab, et õigusabikulud edasises hagita menetluses osalemise eest 264 eurot (2 t 45 min x 96 eurot) so kostja vastusega tutvumine, tõendite kogumine, seisukoha koostamine kostja vastuse suhtes, taotluse koostamine istungi edasilükkamiseks, 07.10.2019 istungiks ettevalmistamine ja 07.10.2019 istungil osalemine on põhjendatud osaliselt. Kohtu menetluses on hagita avaldus tsiviilasjas nr 2-18-118900, kus on õigusabikuludeks märgitud 168 eurot. Kohus asub seisukohale, et kuna tegemist on samalaadsete asjadega ja avaldaja esindaja on teinud samu toiminguid, loeb kohus põhjendatud ja vajalikuks õigusabikuluks 168 eurot. Kohus mõistab puudutatud isikult avaldaja kasuks välja õigusabi kulud 188 (20+168) eurot. Kuna kohus rahuldab avalduse, mõistab kohus puudutatud isikult välja avaldaja kasuks põhjendatud ja vajalikud menetluskulud 238 eurot s.h tasutud riigilõiv 50 eurot, lepingulise esindaja kulu 188 eurot. Avaldaja palub puudutatud isikult välja mõista viivise menetluskuludelt alates kohtulahendi jõustumisest kuni täitmiseni VÕS § 113 lg 1 sätestatud määras vastavalt TsMS § 177 lg 4. TsMS § 177 lg 4 kohaselt märgib kohus menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud isiku avalduse alusel lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni. /allkirjastatud digitaalselt/ Olev Mihkelson kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.