XX hagi YY vastu seltsingulepingu tuvastamiseks, omandiõiguse tunnustamiseks ja kinnistusraamatus kannete tegemiseks
Vaidlustatud kohtulahend
Pärnu Maakohtu 14.08.2019 määrus hagiavalduse menetlusse võtmisest keeldumise kohta
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik XX määruskaebus Menetlusosalised esindajad
ja
nende Hageja: XX (isikukood XXXXXXXXXXX) Kostja: YY (isikukood XXXXXXXXXXX)
Resolutsioon:
1.Tühistada Pärnu Maakohtu 14.08.2019 määrus, millega maakohus keeldus hagiavalduse menetlusse võtmisest ja jättis menetluskulud hageja kanda, ning saata tsiviilasi tagasi samale maakohtule hagiavalduse menetlusse võtmise otsustamiseks.
2.Määruskaebus rahuldada. Edasikaebamise kord Määruse peale ei saa määruskaebust esitada. Asjaolud ja menetluse käik
1.XX (hageja) esitas 06.06.2019 Pärnu Maakohtule hagi YY (kostja) vastu. Hagiavalduse ja selle 22.06.2019 ja 13.07.2019 täpsustuste kohaselt palus hageja tuvastada seltsingulepingu olemasolu poolte vahel, lõpetada seltsing ning jagada seltsingu vara vastavalt kokkulepetele ja panustele, tunnistada hageja omandiõigust RRR talule, KKK maatükile Hagudis ja VVV maatükile Raplas ning kanda hageja nimetatud kinnistute omanikuna kinnistusraamatusse.
Hagiavalduse kohaselt sõlmisid pooled 1995.a ühise panustamise lepingu. Lepingu eesmärk oli ühise kodu rajamine ja selle kasutamine. Pooled elasid koos rohkem kui 20 aastat. Kuna 2005.a selgus, et kostjal on uus suhe, sõlmisid pooled 01.06.2005 uue seltsingulepingu uutel tingimustel. Seltsinguleping muudeti tähtajaliseks, milleks oli poja põhikooli lõpetamise aasta (2015). Seltsingu lõppemisel 2015 sügisel oli seltsingul järgmine vara: RRR talu, kolm tühja maatükki Raplas aadressidel VVV, VVVa ja VVVa-1, lisaks Hagudis KKK asuv tühi maatükk. Pooled jagasid vara vastavalt osalusele, mille kohaselt jäi hagejale RRR talu, Raplas VVV asuv maatükk ning Hagudis KKK asuv maatükk. Ülejäänud kaks V tänava maatükki Raplas jäid kostjale. Pooled otsustasid likvideerida seltsingu kinkelepingu vormistamise kaudu, millega kingiti kolm hagejale jäänud kinnistut hagejale. Maakohtu määrus
3.Pärnu Maakohus keeldus 14.08.2019 määrusega hagi menetlusse võtmisest ja jättis menetluskulud hageja kanda.
4.TsMS § 371 lg 2 p 2 sätestab, et kohus võib jätta hagi menetlusse võtmata, kui hagi ei ole esitatud hageja seadusega kaitstud õiguse ega huvi kaitseks või eesmärgil, millele riik peaks andma õiguskaitset või kui hagiga ei ole hageja taotletavat eesmärki võimalik saavutada.
5.Kinnistusraamatu andmete kohaselt on hageja Rapla vallas X külas asuva RRR kinnistu (registriosa nr XXXXXXXX), Rapla vallas Hagudi alevikus KKK kinnistu (registriosa nr XXXXXXXX) ja Rapla linnas VVV kinnistu (registriosa nr XXXXX) ainuomanikuks. Avaldusest ei nähtu, et kostja on esitanud vastuväiteid või vaidlustanud seltsingulepingu sõlmimise, seltsinguvara jagamise ja kinnistamisraamatusse kantud omanikukannete tegemise. Kohtu hinnangul ei ole võimalik hagiavaldusest aru saada, mida hageja hagiavaldusega soovib saavutada, kuivõrd hageja nõuded on täidetud ja kostja ei ole neid vaidlustanud. Eeltoodu alusel keeldus kohus hagi menetlusse võtmisest, kuna hagiga ei ole hageja taotletavat eesmärki võimalik saavutada. Määruskaebus
6.Hageja esitas 04.09.2019 määruskaebuse maakohtu 14.08.2019 määruse peale, millega maakohus keeldus hagiavalduse menetlusse võtmisest. Maakohus on jätnud tähelepanuta hageja selgituse, et kohus on selle kinkelepingu tühistanud. Hageja soovib saada tagasi temale kuuluvat vara. Kohus oleks pidanud vastama küsimusele, kas poolte vahel oli seltsinguleping. Kui poolte vahel oli seltsinguleping, aga vara jagamine peale seltsingu lõppemist ei vastanud vorminõudele, siis peaks kohus seltsingu lõppemise ja sellega kaasneva vormistama oma otsusega. See eesmärk on saavutatav ka peale kinkelepingu tühistamist. Vastus määruskaebusele
7.Kostja avaldas, et tal ei ole vastuväiteid hagi menetlusse võtmisele. Kohtumääruse tegemise ajal ei olnud veel kinnistusregistris kandeid tehtud, aga jõustunud kohtuotsus kinkelepingu tühistamiseks oli olemas. Nüüdseks on ka registris muudatused tehtud. Kohus oleks pidanud küsima täiendavaid selgitusi. Menetluse edasine käik
8.Maakohus jättis määruskaebuse ringkonnakohtule.
rahuldamata
ja
edastas
selle
lahendamiseks
Ringkonnakohtu põhjendused
9.Ringkonnakohus, tutvunud asja materjalidega, leiab, et vaidlustatud kohtumäärus tuleb TsMS § 667 lg 2 alusel tühistada ning asi saata tagasi maakohtule hagiavalduse menetlusse võtmise otsustamiseks. Määruskaebus kuulub rahuldamisele.
10.Hageja esitas maakohtule nõude, milles palus jagada seltsinguvara ning tunnustada tema omandiõigust kolmele kinnistule. Maakohus tuvastas, et kinnistusraamatu andmete kohaselt on nimetatud kinnistud juba kantud hageja nimele, mistõttu ei ole hagiga võimalik taotletavat eesmärki saavutada. Hageja on määruskaebuses seisukohal, et maakohus on jätnud tähelepanuta hageja selgituse, et kohus on tühistanud kinkelepingu, millega hageja kanti vaidlusaluste kinnistute omanikuna kinnistusraamatusse.
11.Kolleegium märgib, et hageja ei ole hagiavalduses tuginenud asjaolule, et kinkeleping ei kehti. Küll on hageja 22.06.2019 menetlusdokumendis (tl 44) märkinud, et seltsinguvara jagamise kinkeleping võidakse vorminõuete rikkumise tõttu tühistada. Rohkem hageja sellega seonduvalt maakohtule selgitanud ei ole. Samas ei ole maakohus, kuigi tegi kaks määrust puuduste kõrvaldamiseks, palunud hagejal põhjendada kinkelepingu mittekehtivusega seonduvaid väited, ning selgitada, miks hageja taotleb kinnistutele omandiõiguse tunnustamist olukorras, kus ta on juba kinnistusraamatusse omanikuna kantud.
12.TsMS § 363 lg 1 p 2 kohaselt tuleb hagiavalduses märkida hagi aluseks olevad faktilised asjaolud (hagi alus). TsMS § 3401 lg 1 järgi, kui menetlusosalise esitatud avaldus, taotlus, vastuväide või kaebus ei vasta vorminõuetele või on esitatud muude puudustega, mida saab kõrvaldada, muu hulgas kui tasumata on riigilõiv või kautsjon, määrab kohus tähtaja puuduse kõrvaldamiseks ja jätab menetlusdokumendi seniks käiguta.
13.Kolleegiumi hinnangul oleks maakohus pidanud juhtima hageja tähelepanu asjaolude täpsema väljatoomise vajadusele. Lisaks võib TsMS § 662 lg 3 järgi määruskaebuse põhjendamiseks esitada uusi asjaolusid ning hageja on määruskaebuses tuginenud kinkelepingu mittekehtivusele. Ka määruskaebuses endas ei ole kinkelepingu mittekehtivusega seotud asjaolusid üksikasjalikult välja toodud, sealhulgas ei selgu üheselt, millisel põhjusel kinkeleping ei kehti. Samuti on selgusetu, kas kinkelepingu mittekehtivus puudutab kõiki kolme kinnistut.
14.Ringkonnakohus märgib, et kinnistusraamatu andmete kohaselt on pärast maakohtu 14.08.2019 määruse tegemist Rapla vallas X külas asuva RRR kinnistu (registriosa nr XXXXXXXX) ja Rapla vallas Hagudi alevikus KKK asuva kinnistu (registriosa nr XXXXXXXX) omanikuna kinnistusraamatusse kantud kostja. Rapla linnas VVV asuva kinnistu (registriosa nr XXXXX) omanik on kinnistusraamatu andmete kohaselt jätkuvalt hageja.
15.Kuna maakohus ei selgitanud piisava põhjalikkusega välja hagi aluseks olevaid asjaolusid, siis asus maakohus põhjendamatult seisukohale, et hagiga ei ole hageja taotletavat eesmärki võimalik saavutada. Lisaks on kinnistusraamatu kannetega seonduvad asjaolud osaliselt muutunud. Ülaltoodust tulenevalt tuleb maakohtu määrus tühistada ning tsiviilasi saata tagasi maakohtule hagi menetlusse võtmise otsustamiseks. Kuna ringkonnakohus saadab tsiviilasja maakohtule hagi menetlusse võtmise otsustamiseks, siis saab maakohus anda hagejale võimaluse asjaolude selgitamiseks ja täpsustamiseks.
16.Kolleegium märgib samuti, et ringkonnakohtule esitatud menetlusdokumentidest nähtuvalt viiakse kinnistute nr XXXXXXXX ja nr XXXXXXXX suhtes läbi täitemenetlust. Nimetatud asjaolul võib olla mõju sellele, millised on asjakohased haginõuded hageja väidetud õiguste kaitseks.
17.Menetluskulude jaotus jääb TsMS § 173 lg 3 alusel maakohtu otsustada.
(allkirjastatud digitaalselt) Indrek Soots
(allkirjastatud digitaalselt) Krista Kirspuu
(allkirjastatud digitaalselt) Imbi Sidok-Toomsalu
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.