Võlaõigus › Kahju õigusvastane tekitamine

kätte

toimetada

hageja

esindajale

ja

kostjale

avalikult

I Asjaolud ja hageja nõue:

Hagiavalduses palub hageja esindaja: Mõista Kostjalt Hageja kasuks välja 2400 eurot. Mõista Kostjalt välja Hageja kasuks viivised tasumata põhinõudelt (2400 eurot) alates 28.01.2019 kuni põhinõude täitmiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras. Hagi tagaseljaotsusega rahuldada, kui Kostja, kellele kohus on määranud hagiavaldusele vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud. Jätta mõlema poole menetluskulud Kostja kanda. Mõista Kostjalt välja Hageja kasuks välja mõistetud menetluskuludelt menetluskulude suurust kindlakstegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivis VÕS §-s 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Hagiavalduse asjaolude kohaselt Rehvitakso OÜ (edaspidi nimetatud hageja) töötaja D K, ik xxxx (edaspidi nimetatud kostja) võttis peale 08.04.2018 tööpäeva kostja töökoja kassast 1900 eurot, mille pidi viima ettevõtte kontole. Lisaks jäi tema kätte 500 eurot ettevõtte majandusraha. Väidetavalt kadus tal rahakott koos selle raha ja ettevõtte pangakaardiga ära. Hageja sai sellest teada 10.04.2018, kui kassa raha polnud ikka kontole pandud. 10.04.2018 kirjutas D K firma juhile seletuskirja, kus tunnistab 1900 euro kaotamist. 13.04.2018 D K enam tööle ei ilmunud, tema mobiiltelefon on välja lülitatud ja mailidele ei vastanud. Hageja seaduslik esindaja M R pöördus antud asjas Politsei-ja Piirivalveameti poole, viimane võttis ühendust ühendust D Kiga ning kostja tunnistas oma võlgnevust hageja ees. Kostja selgitas, et kaotas hageja raha ära ilmselt koos oma rahakotiga. Politsei-ja Piirivalveamet jättis kriminaalmenetluse alustamata, kuna leidis, et antud asjas puuduvad andmed kuriteo

toimepanemise kohta. Kostja on võlgnevust tunnistanud, hageja esitab selle kohta vastava kirja, mille on allkirjastanud kostja. Kostja lubas raha tagastada hiljemalt 01.juuni 2018, kuid ei teinud seda. Hageja pöördus Xxxx OÜ poole, viimane koostas kostjale maksegraafiku, kui kostja jättis selle allkirjastamata. Kuigi kostja tunnistas oma võlgnevust, siiski ei ole ta seda tasunud hagejale. Selle tõttu pidi hageja pöörduma Pärnu Maakohtusse. 05.09.2018. a esitas Rehvitakso OÜ Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse D Ki vastu võlgnevuse väljamõistmise nõudes. Kohus tegi 24.09.2018. a võlgnikule makseettepaneku. 09.01.2019. a kohtumäärusega lõpetas kohus maksekäsu kiirmenetluse, kuna maksettepanekut ei ole õnnestunud võlgnikule mõistliku aja jooksul kätte toimetada ja seda ei saa avalikult kätte toimetada ning avaldaja ei ole sõnaselgelt väljendanud soovi vastuväite esitamise korral menetlus lõpetada. Nõue anti üle Harju Maakohtule menetluse jätkamiseks hagimenetluses. Harju Maakohtu määrusega 14.01.2019 kohustus Harju Maakohus hagejat esitama oma nõue ja põhjendama seda hagiavaldusele ettenähtud vormis 14 päeva jooksul alates käesoleva määruse kättesaamisest. Hageja sai vastava kohtumääruse kätte 14.01.2019, seega on hagiavalduse esitamise viimane tähtaeg kuni 28.01.2019.a ning hagiavaldus on esitatud tähtaegselt. Hagiavalduse õiguslik põhjendused: Võlaõigusseaduse (edaspidi VÕS) § 128 lg 1 kohaselt on hüvitamisele kuuluv kahju varaline või mittevaraline. Lg 2 kohaselt on varaline kahju eelkõige otsene varaline kahju ja saamata jäänud tulu. Lg 3 kohaselt hõlmab otsene varaline kahju eelkõige kaotsiläinud või hävinud vara väärtuse või vara halvenemisest tekkinud väärtuse vähenemise, isegi kui see tekib tulevikus, ning kahju tekitamisega seoses kantud või tulevikus kantavad mõistlikud kulud, sealhulgas mõistlikud kulud kahju ärahoidmiseks või vähendamiseks ja hüvitise saamiseks, muu hulgas kahju kindlaks tegemiseks ja kahju hüvitamisega seotud nõuete esitamiseks. Vastavalt VÕS § 127 lõikele 4 peab isik kahju hüvitama üksnes juhul, kui asjaolu, millel tema vastutus põhineb, on kahju tekkimisega sellises seoses, et tekkinud kahju on selle asjaolu tagajärg (põhjuslik seos). Kostja süü on tõendatud hageja poolt esitatud tõendiga. VÕS § 132 lg 1 järgi tuleb asja hävimisest või kaotsiminekust tekkinud kahju hüvitamise kohustuse olemasolu korral maksta hüvitis, mis vastab uue samaväärse asja soetamiseks tehtavatele mõistlikele kulutustele. Vastavalt VÕS § 132 lg 3 hõlmab kahjuhüvitis eelkõige asja parandamise mõistlikud kulud ning võimaliku väärtuse vähenemise. Tekitatud kahju hüvitamise nõue on esitatud asja parandamise kulude hüvitamiseks. Seega kuulub kostja poolt hagejale hüvitamisele otsene varaline kahju summas 2400 eurot. Vastavalt VÕS § 1043 peab teisele isikule (kannatanule) õigusvastaselt kahju tekitanud isik (kahju tekitaja) kahju hüvitama, kui ta on kahju tekitamises süüdi või vastutab kahju tekitamise eest vastavalt seadusele. Kahju tekitamine on õigusvastane muuhulgas siis, kui see tekitati kannatanu omandi või sellega sarnase õiguse või valduse rikkumisega (VÕS § 1045 lg 1 p 5). TsMS § 367 kohaselt viivisnõude võib koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Eelkõige võib viivist nõuda selliselt, et kohus mõistaks selle välja kindla summana kuni otsuse tegemiseni ja edasi protsendina põhinõudest. Hageja taotleb viivise väljamõistmist alates hagiavalduse esitamisest VÕS § 113 lg-s 1 teises lauses sätestatud määras põhinõudelt 2400 eurot kuni põhinõude täitmiseni. II Kostja vastus: Kostjale toimetati menetlusdokumendid kätte avalikult teatavakstegemisega väljaandes Ametlikud Teadaanded 17.06.2019.a. Vastamise tähtajaks andis kohus 14 päeva ning hoiatas, et kirjaliku

vastuse nimetatud tähtajaks andmata jätmine annab kohtule õiguse hagi rahuldada tagaseljaotsusega. Kostja ei ole tähtajaks, milline saabus 16.07.2019.a. kohtule kirjalikult vastanud ning sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. III Maakohtu tagaseljakohtuotsuse põhjendused: Kohus leiab, et hagi on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. TsMS § 407 kohaselt kohus võib hageja nõusolekul hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud. Sel juhul loetakse hageja faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Nimetatud juhul võib tagaseljaotsuse teha kohtuistungit pidamata. Kostjale on väljastatud hagimaterjal koos vastuse nõudega avalikult teatavakstegemisega väljaandes Ametlikud Teadaanded ning hoiatatud tagaseljaotsuse tegemisest TsMS § 407 järgi. Kostja kohtu nõuet tähtajaks ei ole täitnud, samuti ei ole teatanud kohtule mõjuvast põhjusest hagile vastamata jätmiseks. Hagi on tõendatud hagis esitatud asjaoludega ja on õiguslikult põhjendatud. TsMS § 444 lg 3 kohaselt tagaseljaotsuse tegemisel võib otsuse kirjeldav osa ja põhjendused esitada lihtsustatud vormis. Lähtudes eeltoodust leiab kohus, et hagi kuulub tagaseljaotsusega täielikult rahuldamisele hagiavalduses märgitud asjaoludel ja ulatuses. Vastavalt TsMS § 162 lõikele 1 hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. TsMS § 468 lg 1 p 2 kohaselt kohus tunnistab tagaseljaotsuse omal algatusel tagatiseta viivitamata täidetavaks. Kohus juhindus lahendi tegemisel TsMS § 162; 407; 442; 444 lg 3 nõudeist.

Kohtunik

/digitaalselt allkirjastatud/

Maido Roots

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.