Jätta maakohtu menetluskulude jaotus muutmata ning ringkonnakohtus kantud menetluskulud Svetlana Loskutova kanda. AAS-ile „BTA Baltic Insurance Company“ Eesti filiaali kaudu hüvitatavad menetluskulud ringkonnakohtus puuduvad. Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel kassatsioonkaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil.
MENETLUSOSALISTE NÕUDED, VASTUVÄITED JA PÕHJENDUSED
1.AAS „BTA Baltic Insurance Company“ Eesti filiaali kaudu (hageja) esitas 18. oktoobril 2018 hagi Svetlana Loskutova (kostja) vastu põhivõlgnevuse 4081 euro 21 sendi ja hagiavalduse esitamise seisuga sissenõutavaks muutunud viivise 315 euro 76 sendi väljamõistmiseks. Hagiavalduse kohaselt oli hageja ja XXXXXX korteriomaniku (kindlustusvõtja) vahel sõlmitud kodu koguriskikindlustus. Nii kodu ise kui ka selles paiknev vara ja juuresolevad rajatised on kindlustatud tule, veeavarii, loodusõnnetuse, vandalismi ja murdvarguse vastu. Kaitstud on ka ootamatud juhtumid, mida ei ole võimalik määratleda, kuid mis ei ole välistatud.
10.augustil 2017 pöördus kindlustusvõtja hageja poole kahjuteatega 9. augustil 2017 XXXXXX toimunud veekahjujuhtumi kohta, mille põhjustas kostja omandis oleva korteri nr XX köögis külmavee vooliku purunemine. Kuna korteris nr XX sel hetkel kedagi ei olnud, valgus vesi esimese korruse korterisse nr XX. Kahjustada said korteri köögi ja vannitoa laed, põrandad, seinad ja köögimööbel. Hageja hüvitas 15. septembri 2017 otsuse ja hinnapakkumiste alusel kindlustusvõtjale tekkinud kahju 4081 eurot 21 senti, millest on maha arvestatud omavastutus 60 eurot. Hageja esitas kostjale 4. oktoobril 2017 tagasinõude summas 4081 eurot 21 senti. Kostja nõuet ei tasunud. OÜ EHITUSARK santehnika 10. augusti 2017 aktiga on tehtud kindlaks, et kahju tekkis XXXXXX köögis külmaveetoru lõhkemise tagajärjel, mille korrashoiu kohustus on korteriomanikul. Kuna hageja on kindlustusvõtjale hüvitanud kindlustusjuhtumist põhjustatud kahju 4081 eurot 21 senti, on selles ulatuses hagejale üle läinud kahju hüvitamise nõue kostja vastu võlaõigusseaduse (VÕS) § 492 lg 1 alusel. Korteriomanik on korteriomandiseaduse (KOS) § 11 lg 1 p 1 järgi kohustatud hoidma korteriomandi reaalosa korras ning nii reaalosa kui ka
kaasomandi eset kasutades hoiduma tegevusest, mille toime teistele korteriomanikele ületab omandi tavakasutusest tekkivad mõjud. Samuti rikkus kostja KOS § 10 lg-st 1, § 12 lg-st 3 ja § 15 lg-st 5, AÕS § 72 lg 5 esimesest ja teisest lausest tulenevat kohustust kasutada korteriomandi reaalosa teiste korteriomanike huvisid ja õigusi arvestades. Hageja hüvitas kindlustusvõtjale veekahjust tingitud kahjustada saanud siseviimistluse remondi kulud VÕS § 132 lg 3 alusel. Hageja on hüvitanud üksnes vajalike remonttööde maksumuse kahjustatud korteri veekahju eelsesse olukorda viimiseks. Isegi kui korteri nr XX olukord pärast remonti mingis osas parenes, ei ole tegemist alusetu rikastumise ega põhjendamatute töödega. Kostja kohustus muutus sissenõutavaks 31. oktoobril 2017, kui saabus hageja poolt kostjale antud tähtaeg tekitatud kahju vabatahtlikuks hüvitamiseks. Kostja on hagiavalduse esitamise hetkeni viivitanud 353 päeva, sissenõutavaks muutuv viivis on 315 eurot 76 senti. Kostja vastutus ei ole välistatud VÕS § 103 järgi. Vääramatu jõuna ei ole käsitletav asjaolu, et katki läinud voolik purunes garantiiaja jooksul. Nimetatu võib olla kostja kahjunõude aluseks kas tootja või maaletooja vastu, kuid see ei ole aluseks hageja nõude rahuldamata jätmisel. Hageja poolt pakutud kompromiss hüvitada kahju summas 200 eurot 4 kuu jooksul on äärmiselt ebaõiglane ja ebamõistlik.
2.Kostja vaidles hagile vastu. Poliisist ei nähtu, milliste riskide osas oli korteriomanik kindlustatud. OÜ EHITUSARK santehnika avariiteenistuse akti ei saa aktiks nimetada. Hageja ei arvestanud kahju suuruse määramisel asja väärtust seoses selle amortisatsiooniga. Kostja ei eita, et voolik on katki läinud, kui kedagi ei olnud kodus. Kostja kohustuse rikkumist kolmanda isiku suhtes on võimalik lugeda vabandatavaks. Vooliku garantiiaeg on vähemalt 5 aastat. Rikkunud voolik oli vahetatud umbes 3,5 aastat tagasi. Kostja ei saanud ennetada toimunut. Kostja korter asub kolmandal korrusel ja kindlustusvõtja oma esimesel. Arusaamatu on, kuidas sai tekkida kahju esimese korruse korterile kolmandal korrusel toru lõhkemisel, kui teise korruse korter pole kahjustada saanud. Ripplagi kannab koormust 100kg/m2 kohta. Selleks, et lagi läheks katki, pidi koormus olema 2 tonni.
MAAKOHTU LAHEND
3.Viru Maakohus rahuldas 4. aprilli 2019 otsusega hagi, mõistis kostjalt hageja kasuks välja põhinõude 4081 eurot 21 senti, viivise 315 eurot 76 senti, jättis menetluskulud kostja kanda ning mõistis kostjalt hageja kasuks välja menetluskulud summas 375 eurot 53 senti. Poolte vahel ei ole vaidlust, kus, millal ning mis asjaoludel toimus kindlustusjuhtum ja kes olid selle osapooled, seega puudub vajadus asjakohaste tõendite analüüsimiseks ja hindamiseks. OÜ EHITUSARK avariiteenistuse akt on sündmuskohal olukorda fikseeriv dokumentaalne tõend. Kodukindlustuse ulatus on tõendatud kodu koguriskikindlustuse tingimustega. Esitatud fotomaterjaliga on eluliselt usutavalt tõendatud, et tegemist on kaasaegse sisustuse ja viimistlusmaterjalidega. Ainuüksi laematerjali tehnoloogia, nn ripplagi ei saa olla 30 aastat vana. Kostja ei tõendanud oma väidet, et selline lagi kannatab koormust 100kg/m2 kohta ja et kostja korterist ei saanud kahjustunud korterisse kahju tekitanud veehulka jõuda. Kostja arvamus, et kolmandal korrusel toimunud leke ei saanud selliseid kahjusid tekitada esimesel korrusel asuvale korterile, kui vahepeal olnud teise korruse korteril kahjustusi ei olnud, ei ole arvestatav. Maakohus nõustus hagejaga, et vesi otsib oma raskusjõu mõjul liikumiseks vaba kohta ja tulenevalt maja ehituslikust omapärast, ei ole välistatud, et vee liikumiseks vajalikud vahed, praod jms võimaldasid suuremal hulgal veel mööduda teise korruse korterist seal kahjustusi tekitamata.
Kindlustusvõtja võimalik kahju hüvitamise nõue kolmanda isiku (kahju põhjustaja) vastu läheb VÕS § 492 lg 1 alusel hageja poolt hüvitatud kahju ulatuses talle üle, sõltumata nõude õiguslikust alusest. Kohustuse rikkumise korral saab kannatanud korteriomanik (kaasomanik) kasutada VÕS § 101 lg-s 1 nimetatud õiguskaitsevahendeid, kuivõrd need ei lähe vastuollu ühisuse olemusega, mh nõuda kohustuse täitmist VÕS § 108 alusel ja kahju hüvitamist VÕS § 115 lg 1 alusel. Kui korteriomanik tekitab teisele korteriomanikule korteriomandi eseme kasutamisega kahju, võib kannatanud korteriomanik VÕS § 115 lg 1 ning §-de 127 ja 1XX alusel nõuda teiselt korteriomanikult kahju hüvitamist, Tõendatud on, et kindlustusvõtja oli kindlustanud korteri XXXXXX . Korter sai kahjustada kostja korteris toimunud veeavarii tõttu. Kindlustusvõtjale on tekkinud siseviimistluse rikkumisest tulenev kahju summas 4141 eurot 21 senti, millest on maha arvestatud omavastutus 60 eurot ja kahju summas 4081 eurot 21 senti on hageja kindlustusvõtjale hüvitanud. Kahju ulatus ja suurus on tõendatud Brevanor OÜ ja OÜ Avlani hinnapakkumistega ning hageja
15.septembri 2017 otsusega. Esineb põhjuslik seos rikkumise ja kahju tekkimise vahel. Veekahju põhjustamisega rikkus kostja KOS § 11 lg 1 p-s 1 sätestatud kohustust hoida korteriomandi reaalosa korras ning hoiduda seda kasutades tegevusest, mille toime teistele korteriomanikele ületab omandi tavakasutusest tekkivad mõjud. Samuti rikkus kostja KOS § 10 lg-st 1, § 12 lg-st 3 ja § 15 lg-st 5 (aga ka AÕS § 72 lg 5 esimesest ja teisest lausest) tulenevat kohustust kasutada korteriomandi reaalosa teiste korteriomanike huve ja õigusi kahjustamata. VÕS § 103 lg 1 kohaselt vastutab võlgnik kohustuste rikkumise eest, välja arvatud, kui rikkumine on vabandatav. Eeldatakse, et kohustuste rikkumine ei ole vabandatav. Korteriomanik ei vastuta KOS § 11 lg 3 esimese lause järgi oma kohustuste rikkumise eest, kui ta tõendab, et rikkus kohustust asjaolu tõttu, mida ta ei saanud mõjutada, ja mõistlikkuse põhimõttest lähtudes ei saadud selle asjaoluga arvestamist või selle vältimist või takistavast asjaolust või selle tagajärgedest ülesaamist korteriomanikult oodata. Kostja ei ole tõendanud, et veeavarii toimus vääramatu jõu tõttu ning sel põhjusel võiks ta vabaneda vastutusest KOS § 11 lg 3 esimese lause alusel.
MENETLUSOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED
4.Kostja esitas maakohtu otsuse peale apellatsioonkaebuse, milles palub maakohtu otsus tühistada ning teha uus otsus, millega jätta hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda. Apellatsioonkaebuse kohaselt lükkas maakohus põhjendamatult tagasi kostja taotluse kuulata tunnistajana üle sama maja teisel korrusel kostja korteri all asuvas korteris elava isiku, kes võiks selgitada avarii ulatust ja kahju puudumist tema korteris. Maakohus jättis arvestamata kostja väite, et leke kolmandalt korruselt ei saanud põhjustada esimesel korrusel asuvale korterile kahju. Kohtul ei ole ehitusvaldkonnas vajalikke teadmisi, et vastupidisele otsustusele jõuda. Kohtuotsuses puudub maakohtu seisukoht tunnistaja ülekuulamise taotluse osas. Kostja vaidlustas sisuliselt OÜ EHITUSARK avariiteenistuse akti, mitte üksnes selle pealkirja. Tegemist on ebausaldusväärse ning subjektiivse tõendiga. Korteriühistu poolt koostatud aktis ei ole kirjas kahju ulatust ja laadi, ei ole kirjas, mis materjalist on valmistatud kahjustatud asjad, kas on võimalik kahjustatud asjad ära parandada või mitte. Aktist ei ole võimalik kahju igakülgselt ja täielikult kindlaks määrata. Kostjat akti koostamise juurde ei kutsustud. VÕS § 489 lg 1 järgi peab kindlustusandja pärast kindlustusjuhtumist teavitamist viivitamata tegema kindlaks kahju suuruse. Foto alusel ei ole võimalik teha kindlaks rikutud asjade kasutusaega ega maksumust. Maakohus eksis, leides, et tegemist on kaasaegse sisustusega. Oluline ei ole, millist tehnoloogiat kasutati, vaid oluline on see, mitu aastat tagasi remont tehti
ja kui kaua on kannatanu kahjustatud vara kasutanud. Brevanor OÜ ja OÜ Avlani hinnapakkumised kajastavad taastamisremondi maksumuse, mitte kahju suuruse. Maakohus kohaldas vääralt VÕS § 492 lg-t 1. Hageja hüvitas kindlustusvõtjale mitte kaotsiläinud vara maksumuse (kahju hüvitise), vaid taastamisremondi kulu, mis on ilmselgelt suurem, kui kahju hüvitis ning on vastuolus VÕS §127 lg-ga 5. Kuna hageja nõue on põhjendamatu, on põhjendamatu ka viivise nõue. Võlgnik ei pea tasuma viivist aja eest, mil ta õigustatult keeldus oma kohustuse täitmisest (VÕS §113 lg 4). Kostja keeldus regressinõuet rahuldamast nõude põhjendamatuse tõttu. Kostja sai eestikeelse regressinõude ja selle lisad kätte posti teel oktoobri alguses 2017. Kostja ei valda eesti keelt ning ainuüksi seetõttu ei saanud määratud aja jooksul rahuldada hageja nõuet.
5.Hageja vaidles apellatsioonkaebusele vastu ning palus jätta see rahuldamata. Maakohus jättis põhjendatult kostja taotluse tunnistaja ülekuulamiseks rahuldamata. Maakohus andis menetlusosalistele tähtaega kuni 30. novembrini 2018 kõikide seni esitamata tõendite ja taotluste esitamiseks. Kostja ettenähtud ajaks ühtegi tõendit ega taotlust, sh tunnistaja ülekuulamise taotlust, ei esitanud. Samuti tuvastas maakohus õigesti, et tunnistaja ütluste puhul ei ole tegemist asjakohase tõendiga TsMS § 238 lg 1 järgi. Maakohus tegi otsustuse tunnistaja ülekuulamise taotluse rahuldamata jätmise kohta eelistungil, mis on lubatav TsMS § 464 lg 2 järgi. Kostja ei esitanud õigeaegselt vastuväidet kohtu tegevusele TsMS § 333 lg 1 järgi ning on minetanud võimaluse sellele kohtuotsuse vaidlustamisel tugineda (TsMS § 333 lg 3). Maakohus andis OÜ EHITUSARK Santehnika aktile üldise hinnangu, et tegemist on olukorda fikseeriva dokumentaalse tõendiga. Vastuses hagiavaldusele esitas kostja vaid üldsõnalisi vastuväiteid akti kohta, mistõttu polnud maakohtul vajadust ka täpsema seisukoha esitamiseks. Korteriühistu aktiga on hageja soovinud tõendada eelkõige kindlustusjuhtumi toimumist korteris 20 ning hetke olukorda 9. augustil 2017 kell 13:20, kus vannitoa ja köögi laest jooksis vett, selleks hetkeks oli kahjustada saanud laed, osaliselt seinad ja põrand. Akt koostatakse hetke olukorra fikseerimiseks ning sellele ei saa ette kirjutada kohustuslikke elemente või tingimusi. Samuti tõendab akt, et läbijooks sai alguse korterist nr XX , mille omanikuks on kostja. Asjaolude fikseerimise seisukohalt ei ole oluline, et sündmuskohal viibiks kindlasti ka põhjustaja. Hageja poolt on veekahju tekkimine ja suurus tõendatud ka teiste tõenditega (OÜ EHITUSARK Santehnika akt, kindlustusvõtja kahjuavaldus, tehtud fotod, KÜ juhatuse akt, ehitaja ja mööblitootja hinnapakkumised). Maakohus on käsitlenud esitatud hinnapakkumisi dokumentaalsete tõenditena TsMS § 272 lg 1 mõttes ning neid on kahju suuruse mahu tuvastamisel kohtul olnud võimalik hinnata koosmõjus teiste tõenditega (TsMS § 232 lg 1). Isegi siis, kui korteri nr 20 olukord pärast taastusremonti mingis osas parenes, ei ole tegemist põhjendamatu rikastumisega ning põhjendamatute töödega. Tähtsust ei oma, millal hakati kasutama PVC kiletatud lagesid, vaid oluline on asjaolu, palju maksis vastava suuruse lae taastamine pärast veekahju toimumist. Pole oluline mitu aastat tagasi teostati remont, sest fotodelt on näha lae olukord vahetult pärast veekahju. Seda ei saanud parandada, vaid tuli asendada uue samaväärse laega. Kostja väide, et hageja poolt ei ole kindlaks tehtud kahju suurus, on alusetu. Viivise väljamõistmine ning selle suurus on põhjendatud.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
6.Ringkonnakohus leiab, et apellatsioonkaebuses esitatud väited ei anna alust maakohtu otsuse tühistamiseks ega muutmiseks. Ringkonnakohus jätab maakohtu otsuse TsMS § 657 lg 1 p 1 alusel muutmata ning kostja apellatsioonkaebuse rahuldamata. Ringkonnakohus jätab
maakohtu poolt määratud menetluskulude jaotuse muutmata ja ringkonnakohtus kantud menetluskulud kostja kanda.
7.Hagejale on VÕS § 492 alusel läinud üle tema poolt hüvitatud kahju ulatuses kindlustusvõtjale kostja vastu kuuluv kahju hüvitamise nõue. TsMS § 230 lg 1 esimese lause järgi peab kõiki kahju hüvitamise nõude aluseks olevaid asjaolusid tõendama hageja. Maakohus luges tuvastatuks ja pooled ei vaidle selle üle, et kostjale kuuluvas korteris toimus
9.augustil 2017 veekahjujuhtum, mille põhjustas külmavee vooliku purunemine köögis. Maakohus on õigesti kohaldanud kahju tekkimise ajal kehtinud korteriomandiseadust (2000), mille § 11 lg 1 kohaselt kohustub korteriomanik hoidma korteriomandi reaalosa korras ning seda ja kaasomandi eset kasutades hoiduma tegevusest, mille toime teistele korteriomanikele ületab omandi tavakasutusest tekkivad mõjud. Samasugune kohustus on korteriomanikul ka kehtiva korteriomandi- ja korteriühistuseaduse § 31 lg 1 ja asjaõigusseaduse (AÕS) § 72 lg-st 5 tulenevalt. Riigikohus on olnud seisukohal, et korteriomaniku kohustus hoiduda teistele korteriomanikele kahju tekitamisest on reguleeritud korteriomandiseaduses erisätetega ning ühe korteriomaniku poolt teisele korteriomanikule oma korteriomandi kasutamisega kahju tekitamisel ei kohaldata hüvitusnõude alusena KOS § 11 kõrval teisi sätteid, sh deliktiõiguse sätteid (vt Riigikohtu 13. veebruari 2013. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-186-12, p 10). Kahju hüvitamise nõude eelduseks VÕS § 115 lg 1 alusel on see, et rikkumine ei oleks vabandatav. Maakohus on õigesti leidnud, et kostja on oma KOS § 11 lg-st 1 tulenevat kohustust rikkunud ja vastutab kohustuse rikkumise eest. Kostja ei vaidlusta vooliku purunemist (I kd, tl 53). Seega on kostja rikkunud kohustust hoida korteriomandit korras. KOS (2000) § 11 lg 3 esimene lause sätestas, et korteriomanik ei vastuta oma kohustuste rikkumise eest, kui ta tõendab, et rikkus kohustust asjaolu tõttu, mida ta ei saanud mõjutada, ja mõistlikkuse põhimõttest lähtudes ei saadud selle asjaoluga arvestamist või selle vältimist või takistavast asjaolust või selle tagajärgedest ülesaamist temalt kui korteriomanikult oodata. Ringkonnakohus nõustub maakohtuga, et kostja ei ole menetluses tõendanud, et veevooliku purunemine ei olnud välditav, st rikkumine oleks olnud vabandatav. Kostjal oli kohustus hoida veetorustik korras ja tagada, et ei tekiks veekahju. See, et veetorud olid paar aastat tagasi vahetatud, ei ole asjaolu, mis viitab kostja mõjusfäärist väljaspool olevale asjaolule (vääramatule jõule) ja annaks aluse kostja vastutusest vabastamiseks. 8.. VÕS § 127 lg 1 järgi on kahju hüvitamise eesmärk kahjustatud isiku asetamine olukorda, mis on võimalikult lähedane olukorrale, milles ta oleks olnud, kui kahju hüvitamise kohustuse aluseks olevat asjaolu ei oleks esinenud. Omandi kahjustamise korral saab kannatanu esitada varalise kahju hüvitamise nõudeid VÕS §-s 132 sätestatud ulatuses. Kui asja on kahjustatud, hõlmab kahjuhüvitis VÕS § 132 lg 3 esimese lause järgi eelkõige asja parandamise mõistlikud kulud ning võimaliku väärtuse vähenemise (vt Riigikohtu 11. detsembri 2013. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-129-13, p 24). Seega ei ole kostja apellatsioonkaebuse väide, mille kohaselt on maakohus ekslikult hüvitanud korteri taastamisväärtuse, õiguslikult põhjendatud. Ringkonnakohus leiab, et maakohus on õigesti tuvastanud vaidlusaluse kahju suuruse. Hageja on esitanud siseviimistlusega seotud taastamistööde kahju suuruse tõendamiseks Brevanor OÜ
18.augusti 2017 hinnapakkumise siseviimistlustööde maksumuse kohta (I kd, tl 17). Ringkonnakohtu hinnangul on esitatud arve põhjal võimalik tuvastada neid üksikuid töid, mis on kahju hüvitamiseks tehtud, konkreetsete tööde mahtu, materjalide kogust ja ühikuhinda. Vannitoa lae taastamistööde ja nende maksumuse osas on hageja esitanud OÜ Avlani arve (I kd, tl 19). Ka sellelt arvelt on näha vajalike tööde loetelu, kogus ja hind. Köögimööbli remonditööde tõendamiseks on hageja esitanud Kodukomfort OÜ hinnapakkumise, ka sellelt arvelt on võimalik tuvastada, milliseid konkreetseid töid on kahju hüvitamiseks tellitud, nende mahtu ja hinda (I kd, tl 20).
Kõik kostja menetluses esitatud vastuväited kahju ulatusele on paljasõnalised. Kostja ei ole esile toonud ühtegi asjaolu, mis viitaks sellele, et siseviimistluse remonti oleks saanud teha vaid osaliselt. Asjas ei ole esitatud tõendeid selle kohta, et kolmas isik oleks pidanud nagunii ehitustöid läbi viima, st köök või vannituba oleks olnud remonti vajavas seisukorras. Kui on kahjustatud korteri lagi ja seinad, tuleb kahju tekkimise eelse olukorra taastamiseks üldjuhul renoveerida kogu osaliselt kahjustada saanud pind. Just kasutatud köögimööbli puhul ei pruugi ühe detaili vahetamine olla võimalik (vanade osade ühendamine uuega). Tähtsust ei ole ka sellel, mis aastal on ripplagi ehitatud. Maakohus on asja materjalide juurde võtnud tõendina 9. augusti 2017 eluruumi ülevaatuse akti. Maakohus ei ole nimetatud dokumenti aluseks võtnud kahju ulatuse kindlaksmääramisel, nagu kostja ekslikult apellatsioonkaebuses väidab, vaid kohustuse rikkumise tuvastamisel. Samas tõendab ka nimetatud dokument, et veekahju tagajärjel on kahjustada saanud korteri vannitoa ja köögi laed ning osaliselt on rikutud ka nende ruumide seinad ja põrandad, võimalik on elektrilühise oht, mis kinnitab tehtud tööde põhjendatust. Dokumendi tõendamisväärtust ei muuda see, et kostja ei viibinud selle koostamise juures. Dokument on allkirjastatud korteriühistu juhatuse esimehe, juhatuse liikme ja korteriomaniku poolt. Maakohus ei ole tööde maksumuse hindamisel lähtunud ainult hageja poolt esitatud fotodest, maakohus leidis, et fotod aitavad kahjustuste ulatusest ülevaadet saada. Maakohus on põhjendatult jätnud tunnistaja ära kuulamata. Kui üks korteriomanik ei kannatanud veevooliku purunemise tõttu kahju, ei tähenda see, et kahju ei ole kannatanud teised korteriomanikud. Maakohus on lahendanud tunnistaja ärakuulamise taotluse 5. märtsi 2019 kohtuistungil (I kd, tl 125), kostja ei ole maakohtus kohtu tegevusele vastuväidet esitanud. TsMS § 333 lg 2 ja 3 alusel on kostja kaotanud õiguse maakohtu menetlusõiguse rikkumisele tugineda. Ringkonnakohus leiab, et hageja kahju 3845 eurot (vannitoa remont, aruanne kahju ekspertiisi kohta, ajutine remont, tl 16) on põhjuslikus seoses kostja kohustuse rikkumisega.
9.Kuna ringkonnakohus ei muuda maakohtu otsust, puudub vajadus muuta menetluskulude jaotust maakohtu menetluses. Ringkonnakohus leiab, et maakohus ei ole diskretsiooniõiguse piire ületanud ning maakohtu poolt määratud menetluskulude suurus on põhjendatud ja vajalik. Seoses apellatsioonkaebuse rahuldamata jätmisega jätab ringkonnakohus TsMS § 171 lg 1 alusel apellatsioonimenetluse kulud kostja kanda. Hageja 29. augusti 2019 menetluskulude nimekirja kohaselt on hageja menetluskuludeks seoses käesoleva tsiviilasjaga riigilõiv hagiavalduselt ning sõidukulu maakohtu istungile. Nimetatud kulu on maakohus otsusega kostjalt hageja kasuks ka välja mõistnud. Hageja 29. augusti 2019 menetluskulude nimekirja kohaselt hagejal puuduvad menetluskulud apellatsiooniastmes. TsMS § 174 lg 1 teise lause kohaselt määrab kohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis, kui menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid. Tsiviilasja materjalidest ei nähtu, et hagejal oleks apellatsiooniastmes menetluskulusid tekkinud. Seega hagejale apellatsiooniastmes hüvitatavad menetluskulud puuduvad. /allkirjastatud digitaalselt/
/allkirjastatud digitaalselt/
/allkirjastatud digitaalselt/
Andra Pärsimägi
Kersti Kerstna-Vaks
Triin Uusen-Nacke
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.