Võlaõigus › Kindlustuslepingud - Hagid kindlustusvõtja vastu

menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Hageja nõue 18.10.2018 esitatud hagi kohaselt AAS “BTA Baltic Insurance Company” Eesti filiaali (edaspidi hageja) ja XXX korteriomaniku (edaspidi kindlustusvõtja) vahel oli sõlmitud varakindlustusleping (poliisiga EE16-B1-00004879-6), mille kohaselt on kindlustatud aadressil XXX asuva korteri vedeliku või auru lekke risk ning kindlustusvõtja omavastutus on 60 eurot. 10.08.2017 pöördus kindlustusvõtja hageja poole kahjuteatega, milles deklareeris, et 09.08.2017 toimus XXX veekahjujuhtum, mille põhjustas korteri XXX köögis külmavee vooliku purunemine. Kuna korteris XXX sel hetkel kedagi kodus ei olnud, valgus kogu vesi esimese korruse korterisse XXX. Selle tagajärjel said kahjustada korteri köögi ja vannitoa laed, põrandad, seinad ja köögimööbel. Hageja avas kahjutoimiku IB1-96330/01-17 ning tegi nimetatud asjas 15.09.2017 otsuse, mille kohaselt otsustas hüvitada veeavarii tagajärjel tekkinud korteri siseviimistluse taastamistööd summas 1 676,78 (ilma km-ta) B OÜ hinnapakkumise alusel (hinnapakkumisest on maha võetud 150,79 eurot). Samuti vannitoa lae taastamistööd summas 699,17 ilma km-ta, A OÜ hinnapakkumise alusel ning köögimööbli remondipakkumise summas 1765,26 eurot ilma km-ta, K OÜ poolt esitatud hinnapakkumise alusel. Hinnapakkumiste alusel hüvitas hageja kindlustusvõtjale tekkinud kahju summas 4 081,21 eurot (tekkinud kahju, millest on maha arvestatud omavastutus 60 eurot). Kindlustusvõtja on juriidiline isik ja käibemaksukohustuslane, mistõttu hüvitas hageja kahju ilma käibemaksuta. 10.08.2017 Ehitusark santehnika aktiga on tehtud kindlaks, et kahju tekkis XXX köögis külmaveetoru lõhkemise tagajärjel, mille korrashoiu kohustus on korteriomanikul. 04.10.2017 esitas hageja kostjale tagasinõude summas 4 081,21 eurot. Kostja nõuet ei tasunud. Hageja on kindlustusvõtjale tekkinud kahju kindlustuslepingu alusel hüvitanud. Hüvitatud ulatuses läheb kindlustusvõtja võimalik kahju hüvitamise nõue kolmanda isiku (kahju põhjustaja) vastu (sõltumata nõude õiguslikust alusest) Võlaõigusseaduse (edaspidi VÕS) § 492 lg 1 alusel üle kindlustusandjale. Kuna hageja on kindlustusvõtjale hüvitanud kindlustusjuhtumist põhjustatud kahju summas 4 081,21 eurot, siis on selles ulatuses hagejale üle läinud kahju hüvitamise nõue kostja vastu. Korteriomanikul on teiste korteriomanike ees mitmeid kohustusi. Korteriomanik on korteriomandiseaduse (KOS) § 11 lg 1 p 1 järgi kohustatud hoidma korteriomandi reaalosa korras ning nii reaalosa kui ka kaasomandi eset kasutades hoiduma tegevusest, mille toime teistele korteriomanikele ületab omandi tavakasutusest tekkivad mõjud. Kui korteriomanik tekitab teisele korteriomanikule korteriomandi eseme kasutamisega kahju, võib kannatanud korteriomanik VÕS § 115 lg 1 ning §-de 127 ja 128 alusel nõuda teiselt korteriomanikult kahju hüvitamist, kui on täidetud eelkõige järgmised eeldused (vt ka Riigikohtu

korteriomanikele ületab omandi tavakasutusest tekkivad mõjud. Samuti rikkus kostja KOS § 10 lg-st 1, § 12 lg-st 3 ja § 15 lg-st 5 (aga ka AÕS § 72 lg 5 esimesest ja teisest lausest) tulenevat kohustust kasutada korteriomandi reaalosa teiste korteriomanike huvisid ja õigusi arvestades. Antud juhul puuduvad hagejal andmed, et veeavarii toimus vääramatu jõu tõttu ning sel põhjusel võiks kostja vabaneda vastutusest KOS § 11 lg 3 esimese lause alusel. Tõendatud on, et kindlustusvõtjal tekkis kahju kostja kohustuse rikkumise tagajärjel. Tuginedes Riigikohtu lahendi 3-2-1-186-12 punktile 11, on Riigikohus asunud seisukohale, et KOS § 11 alusel vaidlust lahendades ei ole oluline kahju tekitaja süü. Kostja rikkumise ja tekkinud veekahju vahel on põhjuslik seos, sest kui kostja oleks oma reaalosa pinnal ja korteri juurde kuulunud veesüsteemi hoidnud korras, poleks kahju tekkinud. Kahju hüvitamise nõude ulatuse kindlakstegemisel kohaldatakse VÕS 7. peatüki sätteid. Omandi kahjustamise korral saab kannatanu esitada varalise kahju hüvitamise nõudeid VÕS §-s 132 sätestatud ulatuses (vt Riigikohtu 11. mai 2005. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-38-05, p 10). Kui asja on kahjustatud, hõlmab kahjuhüvitis VÕS § 132 lg 3 esimese lause järgi eelkõige asja parandamise mõistlikud kulud ning võimaliku väärtuse vähenemise (vt Riigikohtu 25. veebruari 2009 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-121-08, p 15). Hageja hüvitas kindlustusvõtjale veekahjust tingitud kahjustada saanud siseviimistluse remondi kulud VÕS § 132 lg 3 alusel. Tulenevalt eeltoodust ja kalkulatsioonidest ilmneb, et kindlustusvõtjale hüvitati korteri köök-toa lagede, seinte, põranda ja aknapalede taastamistööde maksumus, mis olid saanud kahjustada veekahju tagajärjel. Samuti köögimööbli maksumus, sest vee tagajärjel oli saanud kannatada köögimööbli karkass ja uksed (pundusid üles, liistud lahti). Tekkinud kahju on tõendatud kindlustusvõtja avalduse ja esitatud fotodega. Seega hageja on hüvitanud üksnes vajalike remonttööde maksumuse, mis oli hädavajalik kahjustatud korteri veekahju eelsesse olukorda viimiseks. Seega hageja nõue summas 4081,21 eurot on põhjendatud ja esitatud kehtiva õiguse alusel. Juhul kui kohus rahuldab hageja põhinõuded kostja vastu, kuulub rahuldamisele ka viivisenõue. Kostja kohustus muutus sissenõutavaks 31.10.2017, kui saabus hageja tagasinõudes kostjale antud tähtaeg vabatahtlikult tekitatud kahju hüvitamiseks. Kostja on hagiavalduse esitamise hetkeni viivitanud kahju hüvitamisega 353 päeva ja hagi esitamise ajaks 18.10.2018 sissenõutavaks muutuv viivis on 315,76 eurot, mis tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista. Hageja tugineb oma väidetes hagiavalduses viidatud õigusaktide sätetele ning tõendab oma väiteid hagiavaldusele lisatud: kindlustusvõtja varakindlustuse poliisiga nr EE16-B1-00004879-6, millega tõendatakse korteri ja vara kindlustuse olemasolu hageja juures ning hageja hüvitamise kohustust; kindlustusvõtja poolt esitatud varakindlustuse hüvitistaotlusega tõendatakse kahjujuhtumi toimumist ja kahju olemasolu; OÜ E santehnika esindaja aktiga tõendatakse kahju põhjust; B OÜ, OÜ A ja K OÜ hinnapakkumistega tõendatakse kahju ulatust ja suurust; hageja 15.09.2017 otsusega kahju hüvitamise kohta tõendatakse põhjendatud kulusid ja kahju suurust; väljatrükiga raamatupidamise programmist tõendatakse hageja poolt kahju hüvitamist summas 4081,21 eurot; tagasinõudega kostjale tõendatakse kostjale vabatahtliku hüvitamise võimaluse andmist; viiviseraportiga tõendatakse kostja poolt tasumisele kuuluvat viivist. Hageja on esitanud tõenditena ka Kodu koguriskikindlustuse tingimused nr EE1E-2, Korteriühistu akti ja hageja kompromissi ettepaneku kostjale ja kostja vastuse. Hageja palub jätta menetluskulud kostja kanda. Hageja menetluskuludeks on hageja poolt tasutud riigilõiv summas 350 eurot ja kulu istungile sõitmiseks rongipiletitele summas 25,53 eurot.

Hageja seisukoht kostja vastus osas

-- Kostja leidis, et esitatud poliisist pole nähtav, milliste riskide eest oli kindlustatud korteri XXX omanik. Hageja ja XXX korteriomaniku vahel oli sõlmitud kodu koguriskikindlustuse leping (poliisiga EE16-B1-00004879-6). Kodu koguriskikindlustus pakub kindlustuskaitset pea kõige vastu, mis koduga võib juhtuda. Nii kodu ise kui ka selles paiknev vara ja juuresolevad rajatised on kindlustatud tule, veeavarii, loodusõnnetuse, vandalismi ja murdvarguse vastu. Samuti on kaitstud sellised ootamatud juhtumid, mida ei ole võimalik määratleda, kuid mis ei ole välistatud. Välistatud juhtumite loetelu on toodud kodu koguriskitingimustes. Kodu koguriskikindlustuse paketis on kindlustusjuhtum määratletud nii, et kõik, mis ei ole välistatud, on kindlustatud, eelduseks, et juhtum oli ootamatu ja ettenägematu. -- Kostja leidis, et hagiavalduse dokumentides puuduvad fotod ja ruumi ülevaatuse akt. Hageja leiab, et fotode osas tehtud kostja etteheide ei ole põhjendatud, sest e-toimikus on olemas fotod veekahjustustest. Hagiavaldusele ei olnud lisatud ruumi ülevaatuse akti. Hageja lisab ruumi ülevaatuse akti, mis on koostatud korteriühistu esimehe I N, juhatuse liikme L E ja kindlustusvõtja poolt. Aktiga on tuvastatud, et vannitoas ja köögis jookseb laest vett, kahjustatud on lagi, osaliselt seinad, rikutud laminaat, olemas lühise võimalus. Oli tuvastatud, et läbijooks tekkis korteris XXX, mille omanik on S L (XXX). -- Kostja leidis, et lisa 3 (OÜ E dokumendi) näol ei ole tegemist aktiga. Hageja soovis OÜ E dokumendiga tõendada, et kahju tekkis XXX köögis külmaveetoru lõhkemise tagajärjel, mille korrashoiu kohustus on korteriomanikul. Hageja möönab, et dokumendil puudub pealkiri, kuid tegemist on ametliku dokumendiga, mis kinnitab veekahju tekkimist. Lähtudes Eesti Õigekeelsussõnaraamatus antud selgitustest, on ametliku dokumendi näol tegemist aktiga. Mistõttu kasutas hageja nimetatud dokumendi kohta sõna “akt”. Antud juhul selle dokumendil nimetuse üle arutamine ei muuda selle dokumendi (tõendi) õiguslikku tähendust ega selle olulisust protsessis. Kostja on ekslikult veel märkinud, et selles dokumendis on märkimata aeg, kui saabus avarii teatis. Dokumendi kohaselt “09.augustil 2017 sai avariiteenistus väljakutse...”. Seega on tuvastatav, millal väljakutse tehti. Asjaolu, et kostja avarii hetkel ei olnud kodus, ei oma antud vaidluse lahendamisel mingit tähendust. --Kostja leidis, et hageja ei ole arvestanud asja väärtuste amortisatsiooniga. VÕS § 127 lg 1 järgi on kahju hüvitamise eesmärk kahjustatud isiku asetamine olukorda, mis on võimalikult lähedane olukorrale, milles ta oleks olnud, kui kahju hüvitamise kohustuse aluseks olevat asjaolu ei oleks esinenud. Seega tuvastatakse kahju olemasolu rikkumisele eelneva ja sellele järgneva varalise olukorra võrdlemise kaudu. Varaline diferents VÕS § 127 lg 1 mõttes eeldab varalise olukorra võrreldavat halvenemist – kahjustatud isik peab olema sattunud kahju tekitaja käitumise tõttu halvemasse olukorda võrreldes olukorraga, milles ta oleks olnud, kui rikkumist ei oleks toimunud. VÕS § 132 lg 3 kohaselt kui asja on kahjustatud, hõlmab kahjuhüvitis eelkõige asja parandamise mõistlikud kulud ning võimaliku väärtuse vähenemise. Kui asja parandamine on asja väärtusega võrreldes ebamõistlikult kulukas, tuleb maksta hüvitist vastavalt käesoleva paragrahvi lõikele 1. VÕS § 132 mõte on kaitsta kahjustatud isiku vara koosseisu säilimist. Asja kahjustamise korral lähtutakse kahjuhüvitise kindlaksmääramisel eelkõige vara senise koosseisu taastamiseks vajalike kulutuste suurusest. Asja kahjustamise korral ei ole kahjuhüvitise kindlaksmääramisel oluline, kas soovitakse asja endist koosseisu tegelikult taastada või mitte. VÕS § 132 lg 3 kohaselt on isikul õigus nõuda kahjuhüvitisena eelkõige asja parandamise mõistlikke kulusid ja selle kõrval asja võimaliku väärtuse vähenemise hüvitamist. Seetõttu ei tule üldjuhul hüvitada mitte isiku vara väärtuse vähenemine, vaid kahju, mis seisneb endise olukorra taastamiseks vajalikes kuludes. Isegi siis, kui korteri 20 olukord pärast taastusremonti mingis osas parenes, ei ole antud juhul tegemist alusetu rikastumisega ning põhjendamatute töödega. Kõigi tehtud tööde tegemine oli vajalik ja

põhjendatud, kuigi kostjale võib see tunduda esmapilgul põhjendamatult mahukas. Tuginedes Riigikohtu lahendile nr 3-2-1-133-15, tuleb kahjunõude arvutamisel arvestada kõiki asjaolusid, muuhulgas tuleb hüvitise väljamõistmisel arvestada VÕS § 127 lg-ga 5, mille järgi tuleb hüvitisest arvata maha kasu, mille kahju tekitamine kaasa tõi. Vastasel juhul oleks tegemist karistusliku hüvitisega, mis võiks viia hageja põhjendamatu rikastumiseni. Kasu mahaarvamisel tuleb teisest küljest arvestada, et kahju tekitamisega põhjuslikus seoses oleva kasu mahaarvamine ei tohi VÕS § 127 lg 5 kohaselt olla vastuolus kahju hüvitamise eesmärgiga (VÕS § 127 lg 1). Hageja tõendab kostja korteris toimunud veeavarii tagajärjel korteris 20 tekkinud kahju ulatust ja tehtud tööde vajalikkust KÜ aktiga, tehtud fotodega, siseviimistluse remondikulude, köögimööbli ja vajalike elektritööde kalkulatsioonidega, samuti kindlustusvõtja avaldusega. Korteriühistu juhatuse esimehe ja liikme aktiga on tuvastatud, et kahjustused on vannitoa ja köögi lagedel, osaliselt seintel, rikutud on põrandad ning tekkis lühis. Kahjustuste ulatusest aitavad ülevaadet saada hagiavaldusega koos esitatud fotod. Endise olukorra taastamisel ei saa värvida vaid kahjustatud kohti (kahjustatud seinu või lage), vaid endise olukorra taastamiseks tuli värvida üle kogu korteri seinad ja lagi. Samuti tuli eemaldada ja uuesti paigaldada kogu põrand, sh soojustus ja aluspõrand. Mistõttu antud olukorras ei olnud võimalik teostada taastusremonti osaliselt või väiksemas ulatuses. Fotodelt on näha, et köögimööbli sahtli ääred on veest pundunud ning liistud liimist lahti, mistõttu oli vajalik osaliselt vahetada ka köögimööbli osad. Sealhulgas seinapaneel, sest vana paneel tuli eemaldada ja selle taga olev sein kuivatada ja teha hallitustõrjet. -- Kostja ei olnud nõus hageja seisukohaga rikkumise vabandatavuse kohta VÕS § 103 alusel. Kostja vabaneks vastutusest üksnes juhul, kui tõendab, et tema vastutus on välistatud VÕS § 103 alusel, st juhul, kui kohustuse rikkumine on vabandatav. VÕS § 103 lg 2 kohaselt kohustuse rikkumine on vabandatav, kui võlgnik rikkus kohustust vääramatu jõu tõttu. Vääramatu jõud on asjaolu, mida võlgnik ei saanud mõjutada ja mõistlikkuse põhimõttest lähtudes ei saanud temalt oodata, et ta lepingu sõlmimise või lepinguvälise kohustuse tekkimise ajal selle asjaoluga arvestaks või seda väldiks või takistava asjaolu või selle tagajärje ületaks. Riigikohus tsiviilasjas nr 3-2-1-111-03 on leidnud, et kahju põhjustavaks vääramatuks jõuks saab pidada erakordset ja objektiivselt vääramatut sündmust, mis on väljaspool võlgniku mõjupiirkonda. Eelkõige võib selleks olla erakordne loodusjõud. Samuti märkis kolleegium nimetatud lahendis, et mingi asjaolu vääramatuks jõuks lugemine eeldab, et võlgnik ei saa seda asjaolu mõjutada, st võlgnik ei saa kahju tekkimist mingil moel ära hoida. Kindlasti ei ole vääramatu jõuna käsitletav asjaolu, et katki läinud voolik purunes garantiiaja jooksul. Antud fakt võib olla aluseks, et kostja saab esitada kahjunõude kas tootja või maaletooja vastu, kuid see ei ole aluseks hageja nõude rahuldamata jätmisel. -- Kostja leidis, et asja saab lõpetada kompromissiga ning on nõus hüvitama kahju summas 200 eurot, maksete ajatamisega 4-ks kuuks. Hageja leiab, et sellise sisuga kompromissi sõlmimine oleks äärmiselt ebaõiglane või ebamõistlik. Sealjuures kostja esindaja isegi ei viita põhjustele, mis on aluseks sellisele ebamõistliku kompromissi pakkumisele, mis iseenesest ei kata isegi hageja kulutusi riigilõivule. TsMS § 4 lõike 4 kohaselt peab kohus arvestama, et kokkuleppe saavutamine asjas peab olema mõistlik. VÕS § 7 sätestab mõistlikkuse põhimõtte võlaõiguslikes suhetes ning mõistlikuks loetakse seda, mida samas olukorras ja heas usus tegutsevad isikud tavaliselt loeksid mõistlikuks. Mõistlikkus kui objektiivne põhimõte eeldab samuti heas usus käitumist. Tulenevalt sätte sõnastusest peab aga mõistlikkuse põhimõttele vastav käitumine olema mitte ainult heas usus käitumine, vaid ka selline, mida tavaliselt samas olukorras tegutsevalt isikult eeldatakse. Kuigi hageja leiab, et kostjale esitatud nõue on mõistlikus suuruses ja põhjendatud ning vastab veekahju tagajärgede likvideerimiseks minimaalselt vajalikule mahule, pakkus hageja kostjale

kompromissi eelkõige menetlusökonoomilistel ja inimlikel kaalutlustel. Kostja hageja kompromissettepanekuga ei nõustunud. Hageja kompromissettepanek on jõus kuni kohtuistungini (05.03.2019). Juhul, kui kostja hageja kompromissiettepanekuga ei nõustu, jääb hageja hagiavalduses esitatud nõuete juurde. Kostja seisukohad Kostja oma 12.11.2018 kirjalikus vastuses ei tunnista hagiavalduses esitatud nõudeid. Esitatud poliisist ei ole nähtav, millistest riskidest oli kindlustatud korteri XXX omanik. Kahju hüvitamise avalduses on märgitud, et on olemas pildid sündmuskohalt. Hagimenetluse dokumentides neid ei ole. Kostja arvamusel on pildid vajalikud selleks, et kujundada kostja lõplikku seisukohta ja just nimelt taastusremondi fakti tõendamiseks. Samuti puudub ruumi ülevaatuse akt, kuid dokumentide järgi on märgitud, et selline dokument on olemas. Kuna esitatud tõenditest ei ole võimalik kujutada endale kahjustuste astet ja ulatust, siis ettevõtete – töövõtjate hinnapakkumised jätame kommentaarideta. Lisana nr 3 on märgitud OÜ E avariiteenistuse akt. Oma sisu ja vormi poolt esitatud dokumenti ei saa nimetada aktiks. See on pigem sündmuse toimumise kinnitamine. Seejuures ilma aja märkimata, kui saabus avarii teatis ning oli avastatud, et korteris nr XXX rikkus voolik. Samuti tuleb juhtida tähelepanu, et korteris nr XXX avarii hetkel kedagi ei olnud. Vastavalt VÕS § 479 lg 2 asendatava vallasasja kindlustusväärtuseks loetakse summat, mis on vajalik samasuguse asja soetamiseks, võttes mõistlikult arvesse amortisatsioonist tulenevat asja väärtuse vähenemist. Kostja ei avastanud, et hageja arvestas seaduse nõuet ning mõistlikult arvestas asja väärtust seoses selle amortisatsiooniga. VÕS § 127 lg 1 märgitud kahju hüvitamise eesmärgiks on kahjustatud isiku asetamine olukorda, mis on võimalikult lähedane olukorrale, milles ta oleks olnud, kui kahju hüvitamise kohustuse aluseks olevat asjaolu ei oleks esinenud. Kostja arvamusel hageja ei tõendanud sellist hageja olukorda, milles tema oleks, kui ei oleks juhtunud 09.08.2017 sündmust. Kostja ei ole nõus hageja seisukohaga rikkumise vabandatavuse kohta VÕS § 103 alusel. Kostja ei eita seda, et seguri voolik on katki läinud, kui kedagi ei olnud kodus. Seguri vooliku garantiiaeg on vähemalt 5 aastat. Rikkunud voolik oli vahetatud umbes kolm ja pool aastat tagasi. Seetõttu kostja ei saanud ennetada toimunut ja eelnevalt hoiduda negatiivsetest tagajärgedest. Seetõttu kostja arvab, et tema kohustuse rikkumist kolmanda isiku suhtes on võimalik lugeda vabandatavaks. Asi võib olla lõpetatud mõistliku kompromissi alusel. Arvestades kostja rahalist seisundit, kostja on nõus hüvitama tekitatud kahju summas 200 eurot maksete ajatamisega 4 kuuks. Kohtu seisukoht ja põhjendused. Kohus on seisukohal, et hagi kuulub rahuldamisele täies ulatuses. TsMS § 230 lg 1 järgi peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited, kui seadusest ei tulene teisiti. Poolte vahel ei ole vaidlust selles osas, kus-millal ning mis asjaoludel toimus kindlustusjuhtum ja kes olid selle osapooled ja sellest tulenevalt puudub vajadus asjakohaste tõendite analüüsimiseks ja hindamiseks. Kohus on asja lahendamisel aluseks võtnud kõik menetlusosaliste poolt esitatud dokumentaalsed tõendid, millele omakorda käesolevas lahendis on viidatud vastava poole seisukoha kajastamisel.

Tõendina on TsMS § 33 kohaselt vastu võetud ka venekeelne tõend- eluruumi ülevaatuse 09.08.2017 akt (tlk 123), kuivõrd tegemist ei olnud sisult mahuka tõendiga, see on vabatõlkena kohtuistungil refereeritud ja kummalgi poolel, sh ka istungil osalenud kostja lepingulise esindaja tõlgil, ei olnud kohtupoolse tõlke osas pretensioone. Tõenditesse puutuvalt on kostja väitnud, et hageja esitatud akt ei ole nõuetekohane. Kohus sellega ei nõustu. Dokumendi olemus tuleb tuvastada selle sisu, mitte formaalse pealkirja järgi. Olemuslikult on tegemist sündmuskohal olukorda fikseeriva dokumentaalse tõendiga. Kostja pretensioon fotode puudumise kohta on arusaamatu, sest kostjale on e-toimiku kaudu nähtavaks tehtud kogu hagimaterjal, s h. ka hagi lisad. Kostja pretensioon kodukindlustuse ulatuse kohta on tõendatud Kodu koguriskikindlustuse tingimustega (tlk 117). Kostja pretensioon selle kohta, et ta ei tea kui vana oli kahjustada saanud mööbel ja põrandad, on paljasõnaline. Kohtu hinnangul on esitatud fotomaterjaliga (tlk 28-36, 41-42) eluliselt usutavalt tõendatud, et tegemist on kaasaegse sisustuse ja viimistlusmaterjalidega. Ainuüksi laematerjali tehnoloogia, nn ripplagi on uuenduslik, ehk ei saa olla 30 aastat vana. Kostja arvamus, et kolmandal korrusel toimunud leke ei saanud selliseid kahjusid tekitada esimesel korrusel asuvale korterile, kui vahepeal olnud teise korruse korteril kahjustusi ei olnud, ei ole arvestatav. Kohus nõustub hagejaga, et vesi oma raskusjõu mõjul otsib liikumiseks vaba kohta ja tulenevalt maja ehituslikust omapärast, ei ole välistatud, et vee liikumiseks vajalikud vahed, praod jms võimaldas suuremal hulgal veel mööduda teise korruse korterist seal kahjustusi tekitamata. Kostja ei ole soovinud tõendada oma väidet, et selline lagi kannatab koormust 100kg/m2 kohta ja et kostja korterist ei saanud kahjustunud korterisse sellist veehulka jõuda, mis tekitas väidetud kahju. Kostja esindaja leidis, et ta on ise valmis tegema vastavat ekspertiisi. Kohtu küsimuse peale, millised on lepingulise esindaja teadmised, kogemused ja haridus vastava ekspertiisi tegemiseks, isegi juhul kui lae tootja mingid tehnilised andmed esitaks, vastas esindaja, et ta on õppinud raudtee insener. Kohus leiab, et sellise teadmiste-haridusliku pagasi juures ei ole soovitud ekspertiisi kaudu saadav tõend eluliselt usutav ja sellist tõendit, mis tekitab üksnes raha- ja ajakulu ja millega kostja väidetud asjaolu perspektiivselt tõendada ei ole võimalik, ei ole asjakohane ka kohtul koguda. Kuna kostjal oli menetluse algusest peale lepinguliseks esindajaks õigusteadmistega isik, siis seda, et kõiki oma väiteid tuleb TsMS § 230 kohaselt asjakohaste ja lubatud tõenditega tõendada, ei pea kohus vajalikuks poole esindajale eraldi- selgituskohustuse täitmisena- selgitada. Kohus leiab, et hagi on põhjendatud, esitatud tõenditega tõendatud ja tuleb rahuldada. Kostja vastuväited ei ole aluseks hagi rahuldamata jätmiseks. Hageja on veekahju tagajärjel kindlustusvõtjale tekkinud kahju kindlustuslepingu alusel hüvitanud. Hüvitatu ulatuses läheb kindlustusvõtja võimalik kahju hüvitamise nõue kolmanda isiku (kahju põhjustaja) vastu, sõltumata nõude õiguslikust alusest, VÕS § 492 lg 1 alusel üle kindlustusandjale. Kuna hageja on kindlustusvõtjale hüvitanud veekahjujuhtumist põhjustatud kahju summas 4081,21eurot, on selles ulatuses hagejale üle läinud kahju hüvitamise nõue kahju tekitaja vastu. Kuna kahju tekkimise ajal reguleeris korteriomaniku vastutust korteriomandiseadus (KOS), siis käsitleb kohus järgnevalt ka asjakohaseid norme. Korteriomand on KOS § 1 lg 1 esimese lause järgi omand ehitise reaalosa üle, millega on ühendatud mõtteline osa kaasomandist, mille juurde reaalosa kuulub. Korteriomandiseaduses

reguleerimata küsimustes kohaldatakse korteriomandile asjaõigusseaduse kinnisomandi sätteid, korteriomandi eripärast tulenevalt seega ka kaasomandi sätteid. Korteriomanik võib KOS § 10 l lg 1 järgi korteriomandi reaalosa kasutada omal äranägemisel, välja arvatud siis, kui kasutus läheb vastuollu seaduse või kolmanda isiku õigustatud huvidega. KOS § 12 lg-st 3 ja § 15 lg-st 5 (samuti AÕS § 72 lg 5 esimesest lausest) järeldub, et nii reaalosa kui kaasomandi eset tuleb kasutada seaduse ning korteriomanike kokkulepete ja otsuste kohaselt, nende puudumisel aga korteriomanike huvidest lähtudes (Riigikohtu 13. veebruari 2012 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-116-11, p 23). Korteriomanik on KOS § 11 lg 1 p 1 järgi kohustatud hoidma korteriomandi reaalosa korras ning nii reaalosa kui ka kaasomandi eset kasutades hoiduma tegevusest, mille toime teistele korteriomanikele ületab omandi tavakasutusest tekkivad mõjud (korteriomaniku kohustuste kohta Riigikohtu 16. oktoobri 2013 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-10313, p 10). Korteriomanik on KOS § 11 lg 2 järgi kohustatud tagama, et seda järgiks ka tema perekonnaliikmed, ajutised elanikud ja korteriomandit kasutavad isikud. Lisaks peavad korteriomanikud kaasomanikena AÕS § 72 lg 5 teise lause järgi käituma üksteise suhtes lähtuvalt hea usu põhimõttest, eelkõige hoiduma teiste kaasomanike õigusi kahjustamast. Kohustuse rikkumise korral saab kannatanud korteriomanik (kaasomanik) kasutada VÕS § 101 lõikes 1 nimetatud õiguskaitsevahendeid, kuivõrd need ei lähe vastuollu ühisuse olemusega, muuhulgas nõuda kohustuse täitmist VÕS § 108 alusel ja kahju hüvitamist VÕS § 115 lg 1 alusel. Kui korteriomanik tekitab teisele korteriomanikule korteriomandi eseme kasutamisega kahju, võib kannatanud korteriomanik VÕS § 115 lg 1 ning §-de 127 ja 128 alusel nõuda teiselt korteriomanikult kahju hüvitamist, kui on täidetud eelkõige järgmised eeldused (vt ka Riigikohtu

korteriomanikele ületab omandi tavakasutusest tekkivad mõjud. Samuti rikkus võlgnik KOS § 10 lg-st 1, § 12 lg-st 3 ja § 15 lg-st 5 (aga ka AÕS § 72 lg 5 esimesest ja teisest lausest) tulenevat kohustust kasutada korteriomandi reaalosa teiste korteriomanike huvisid ja õigusi. VÕS § 103 lg 1 kohaselt vastutab võlgnik kohustuste rikkumise eest, välja arvatud, kui rikkumine on vabandatav. Eeldatakse, et kohustuste rikkumine ei ole vabandatav. Korteriomanik ei vastuta KOS § 11 lg 3 esimese lause järgi oma kohustuste rikkumise eest, kui ta tõendab, et rikkus kohustust asjaolu tõttu, mida ta ei saanud mõjutada, ja mõistlikkuse põhimõttest lähtudes ei saadud selle asjaoluga arvestamist või selle vältimist või takistavast asjaolust või selle tagajärgedest ülesaamist korteriomanikult oodata. Sisuliselt on tegemist rikkumise vabandatavuse eelduseks oleva vääramatu jõuga VÕS § 103 lg 2 mõttes, st korteriomanik vastutab kohustuste rikkumise eest, kui ta ei tõenda, et rikkumine on vabandatav (vt ka Riigikohtu 6. septembri 2006 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-69-06, p 15; 13. veebruari 2013 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-186-12, p 11;

Hageja on esitanud taotluse menetluskuluna kindlaks määrata kulu riigilõivule summas 350 eurot ja kulu istungile sõitmiseks rongipiletitele summas 25,53 eurot. TsMS § 138 lg 1 ja 2 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud, riigilõiv on kohtukulu. TsMS § 144 p 2 kohaselt on menetlusosaliste sõidukulud kohtuväliseks kuluks. Kohus on seisukohal, et tasutud ja tagastamisele mittekuuluva riigilõivu näol summas 350 eurot, on tegemist põhjendatud ja vajaliku kulutusega, mis tuleb hagejale kostja poolt hüvitada Samuti on põhjendatud hageja menetluskuluna sõidukulu seoses 05.03.2019 istungile sõiduga kokku summas 25,53 eurot. Seega kuulub kostjalt hageja kasuks menetluskuluna väljamõistmisele 375,53 eurot. Kostja kulude- summas 615 eurot- põhjendatust kohus hagi rahuldamisest ja sellest tulenevast kulude jaotusest ei analüüsi. TsMS § 178 lg-st 1 tulenevalt saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati. (digitaalselt allkirjastatud) Marika Leimann Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.