OÜ Dizolva avaldus Maardu Elekter AS-i vastu tehnorajatise talumistasu, sissenõutavaks muutunud viivise ja lisanduva viivise väljamõistmise nõudes
Tsiviilasja hind
6 566,49 eurot
Menetlusosalised esindajad
ja
nende Avaldaja: OÜ Dizolva (registrikood 10668294; asukoht Keldrimäe 9, Tallinn 10113) Avaldaja lepinguline esindaja: Janika Drobot (e-post: [email protected]) Puudutatud isik: Maardu Elekter AS (registrikood 10055315, asukoht Lao tn 33, Maardu linn, Harju maakond, 74114, e-post: [email protected]) Puudutatud isiku lepinguline esindaja: vandeadvokaat Gert Kasekivi (e-post [email protected]).
Menetluse liik
Ärakuulamine 15.05.2019, avaldaja esindaja J. Drobot ja puudutatud isiku esindaja v.adv. Gert Kasekivi osavõtul.
RESOLUTSIOON
1.Rahuldada OÜ Dizolva avaldus osaliselt.
2.Välja mõista Maardu Elekter AS-lt OÜ Dizolva kasuks talumistasu võlgnevus summas 5 611,02 eurot;
3.Välja mõista Maardu Elekter AS-lt OÜ Dizolva kasuks 14.10.2019 seisuga sissenõutavaks muutunud viivis summas 838,70 eurot
Välja mõista Maardu Elekter AS-lt OÜ Dizolva kasuks viivis põhivõlgnevuselt (5 611,02 eurot) VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates 15.10.2019 kuni põhivõla tasumiseni.
5.Toimetada käesolev kohtumäärus pooltele kätte. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine
6.Menetlusosaliste menetluskulud jätta Maardu Elekter AS-i kanda.
7.Rahuldada OÜ Dizolva taotlus menetluskulude rahaliseks kindlaksmääramiseks osaliselt.
8.Välja mõista Maardu Elekter AS-ilt OÜ Dizolva kasuks menetluskulude hüvitis summas 696,67 eurot.
9.Välja mõista Maardu Elekter AS-ilt OÜ Dizolva kasuks viivis hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses alates käesoleva kohtumääruse jõustumisest kuni menetluskulude hüvitamiseni.
10.Jätta OÜ Dizolva avaldus menetluskulude kindlaksmääramiseks rahuldamata 585,33 euro ulatuses. Edasikaebamise kord Käesoleva kohtumääruse peale võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu jooksul alates määruse tegemisest. Kui menetlusosaline taotleb määruskaebuse esitamisel menetlusabi, peab ta seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama määruskaebuse. Asjaolud, avaldaja nõue ja selle põhjendused
1.Avaldaja OÜ Dizolva on xxxx maakond, xxxx linn, xxxx tee xxxx (katastritunnusega xxxx), xxxx II (katastritunnusega xxxx), xxxx tee xxxx (katastritunnusega xxxx ja xxxx tee xxxx 1 (katastritunnusega xxxx) kinnistute omanik. OÜ Snail LTD on Harju maakond, xxxx linn, xxxx tee xxxx a (katastritunnusega xxxx) kinnistu omanik. 30.12.2018 nõude loovutamise lepingu alusel omandas avaldaja OÜ Snail LTD talumistasu nõuded 2016, 2017 ja 2018 eest.
2.Eelnimetatud kinnistutel asuvad Maardu Elekter AS-i omandisse kuuluvad õhukaabliliinid koos elektripostidega, mille kaitsevööndite kogupindala on 24797 m2. Avaldaja püüdis korduvalt läbirääkimiste teel saavutada kokkulepet ja oli nõus koormama end servituudiga, et vähendada kaitsevööndit.
3.Majandus- ja taristuministri määruse nr 73 „Ehitise kaitsevööndi ulatus, kaitsevööndis tegutsemise kord ja kaitsevööndi tähistusele esitatavad nõuded” § 10 lg 1 p 4 kohaselt on 35 kV - 110 kV nimipingega liinide kaitsevööndi ulatus 25 meetrit.
4.Puudutatud isiku põhivõlgnevus 2016, 2017 ja 2018. a eest moodustab 30.12.2018. a seisuga 5 631,60 eurot. Võlgnevus kujuneb järgmiselt:
4.1.xxxx II kinnistu (sihtotstarbeta maa, 9 740 m2, pindalast 515,4 m2 tehnorajatisega koormatud) maamaksukohustus on 248,25 eurot, mistõttu nimetatud kinnistu eest on talumistasu 20 eurot aastas.
4.2.xxxx tee xxxx kinnistu (47 954 m2, pindalast 5 583,6 m2 tehnorajatisega koormatud) maamaksukohustus on 1 222,75 eurot, mistõttu nimetatud kinnistu eest on talumistasu 142,38 eurot aastas.
4.3.xxxx tee xxxx kinnistu (33 903 m2, pindalast 16 532 m2 tehnorajatisega koormatud) maamaksukohustus on 3 444,75 eurot, mistõttu nimetatud kinnistu eest on talumistasu 1 653,20 eurot aastas (avaldaja on palunud hüvitada maamaksu väiksemas ulatuses, s.o arvestusega 0,1 eurot/m2).
4.4.xxxx tee xxxx 1 kinnistu (9 881 m2, pindalast 1765,2 m2 tehnorajatisega koormatud) maamaksukohustus on 252 eurot, mistõttu nimetatud kinnistu eest on talumistasu 44,13 eurot aastas (avaldaja on palunud hüvitada maamaksu väiksemas ulatuses, s.o arvestusega 0,025 eurot/m2).
4.5.xxxx tee xxxx kinnistu (11 209 m2, pindalast 145,75 m2 tehnorajatisega koormatud) maamaksukohustus on 1432 eurot, mistõttu nimetatud kinnistu eest on talumistasu 17,49 eurot aastas (avaldaja on palunud hüvitada maamaksu väiksemas ulatuses, s.o arvestusega 0,12 eurot/m2).
5.Avaldaja palub välja mõista ka 30.12.2018 seisuga sissenõutavaks muutunud viivise summas 484,66 eurot, mis kujuneb järgmiselt:
6.Avaldaja palub mõista puudutatud isikult välja avaldaja kasuks põhivõlgnevus talumistasu eest summas 5631,60 eurot; viivis 30.12.2018 seisuga summas 484,66 eurot ning alates 31.12.2018 põhivõlgnevuselt VÕS § 113 lõike 1 teises lauses sätestatud määras kuni põhivõla tasumiseni.
7.Seoses puudutatud isiku vastuväidetega märgib avaldaja, et ei kasuta kaitsevööndisse jäävat ala ja kannab seetõttu kahju kulude ja saamata jäänud kasu näol, mida ta võiks teenida maa väljarentimise eest. Puudutatud isiku viited looduskaitseseadusele § 38 lg-le 3 ja § 37 lg-le 3 asjakohatud, kuna avaldaja võib kasutada piiranguvööndit oma äranägemisel. xxxx tee raudteeharu xxxx kinnistul oli raudtee, mis viis ainult avaldaja kinnistule, praegu seal raudteed ei ole. Seda ala saab avaldaja kasutada vastavalt oma nägemusele. Avaldaja lisab, et AÕSRS §15-5 jõustus 01.01.2019 ja ei oma jõudu tagasiulatavalt. Avaldaja täpsustab, et tehnorajatiste all on silmas peetud kõiki elektriliine koos päraldistega, s.o nii õhukaabelliinid koos elektripostidega kui ka maakaablid ja sellega seotud kaitsevööndid. Maa-ameti kaardilt nähtub, et avaldaja kinnistud ei läbi xxxx ja xxxx ei piira kinnistute kasutamist. Puudutatud isiku seisukoht
8.Puudutatud isik leiab, et tehnorajatise talumise eest makstav talumistasu peab sõltuma reaalsest õiguse riive intensiivsusest.
9.Harju Maakohus on tsiviilasjas nr 2-16-10070 tuvastanud, et avaldaja kasutab oma kinnistuid liinirajatistest hoolimata igapäevases tegevuses, ei pea kinni ega järgi liinirajatistest tulenevatest õiguslikest piirangutest. Seega ei esine olukorda, kus avaldaja oma kinnisasja osa sellel asuva tehnorajatise tõttu ei kasuta. Tsiviilasjas nr 2-16-10070 kogutud dokumentaalsete tõenditega on tõendatud, et puudutatud isiku tehnorajatise tegelik negatiivne mõju avaldaja kinnistute kasutamisele puudub. Avaldaja majandustegevus ei ole liinirajatiste tõttu kuidagi pärsitud, piiratud või takistatud. Seega on kitsenduse sisuline, tegelik ja faktiline ulatus olematu, mis tähendab seda, et sellise kitsenduse talumise eest talumistasu maksma ei peaks.
10.Lisaks läbib kõiki kinnistuid xxxx, mistõttu kehtib seal piiranguvööd 50m ulatuses ja ehituskeeluvöönd 25m ulatuses. Vastavalt looduskaitseseaduse § 38 lg-le 3 on kalda ehituskeeluvööndis keelatud uute hoonete ja rajatiste ehitamine. Looduskaitseseaduse § 37 lg 3 kohaselt on kalda piiranguvööndis keelatud mootorsõidukiga sõitmine. Olukorras, kus kinnisasja suhtes kehtivad lisaks tehnorajatisest tulenevatele õiguslikele piirangutele ka muud õigusaktidest tulenevad piirangud, mille sisu kattub tehnorajatisest tulenevate piirangutega, siis ei ole piirangutega kaetud ala eest põhjendatud tehnorajatise talumistasu väljamõistmine.
11.xxxx tee xxxx xxxx kinnistul on raudtee. Ka raudteel on kaitsevöönd ning EhS § 73 lg 1 kohaselt hõlmab raudtee kaitsevöönd raudteealuse maa ning ulatub rööpme teljest 30 meetri kaugusele. EhS § 73 lg 2 kohaselt on raudtee kaitsevööndis keelatud ohustada liiklust ja takistada nähtavust raudteel. EhS § 73 lg 3 kohaselt on raudtee kaitsevööndis keelatud ilma Tehnilise Järelevalve Ameti loata seadmete ja materjalide ladustamine ja paigaldamine ning ehitise ehitamine. Kuna elektripaigaldise kaitsevöönd kattub raudtee kaitsevööndiga, ei ole põhjendatud selle ala eest talumistasu nõudmine.
12.Riigikohus on lahendis nr 3-2-1-87-14 asunud seisukohale, et talumistasu kindlaksmääramisel tuleb arvestada ka avalikku huvi talumiskohustuse vastu. AS-l Maardu Elekter on elektrituruseadusest tulenev kohustus kooskõlastada Konkurentsiametiga võrgutasud. Seejuures võrgutasude suurus peab võimaldama võrguettevõtjal täita õigusaktidest ja tegevusloa tingimustest tulenevaid kohustusi ning tagama põhjendatud tulukuse investeeritud kapitalilt (ELTS § 71 lg 5). Konkurentsiameti poolt kooskõlastatud AS-i Maardu Elekter võrgutasud ei võimalda talumistasu maksmist avaldaja poolt esitatud metoodika kohaselt ja suuruses ning samaaegselt täita õigusaktidest ja tegevusloa tingimustest tulenevaid kohustusi ning saada põhjendatud tulukust oma investeeritud kapitalilt.
13.Xxxx tee xxxx ja xxxx II kinnistud on sihtotstarbeta maad. Vastavalt Vabariigi Valitsuse 23.10.2008 määrusele nr 155 (kehtis kuni 30.06.2018) pealkirjaga „Katastriüksuse sihtotstarvete liigid ja nende määramise kord“ on sihtotstarbeta maa iseseisvat katastriüksust moodustav ehitusõiguseta maa, millele ei ole võimalik või otstarbekas sihtotstarvet määrata. xxxx tee xxxx 1 kinnistu on oma sihtotstarbelt transpordimaa 100%. Vastavalt Vabariigi Valitsuse 23.10.2008 määrusele nr 155 on transpordimaa liiklemiseks ja transpordiks kasutatav maa koos ohutuse tagamiseks ja selle maa korrashoiuks vajalike ehitiste aluse ning neid ehitisi teenindava maaga. xxxx tee xxxx ja xxxx tee xxxx kinnistud on oma sihtotstarbelt tootmismaad 100%. Vastavalt Vabariigi Valitsuse 23.10.2008 määrusele nr 155 on tootmismaa tootmiseesmärgil kasutatav maa.
14.Seadusandja on 30.01.2018. a kehtestanud talumistasu suuruse arvestamise metoodika AÕSRS § 155, mis jõustus 01.01.2019. Uue korra järgi ei ole põhjendatud avaldajale talumistasu maksmine, kuna tehnorajatisest tulenev sisuline kitsendus puudub.
15.Kohus tuvastas vaatlusel, et xxxx tee xxxx kinnistul asuva liini alla on kinnistu lõunaservast vaadatuna paigutatud merekonteiner, koerakuut ning paar betoonplokki (vt vaatluse video nr 3). Ühtlasi asub vaatluse videost nr 3 nähtuvalt õhuliini all putka, kaarhall ja muud selle alla ladustatud asjad (gaasiballoonid, euroalused jms). Kinnistu keskosast vaadatuna on liinide alla paigutatud killustikuhunnikud (vt vaatluse video nr 4). Liinidest idasuunal asub laohoone, mõned soojakud ning mitmed kütusekonteinerid, mis jäävad liini kaitsevööndi alasse. Ühtlasi on õhuliini kaitsevööndis vaatluse videost nr 4 nähtuvalt kopp, veokid ja
muud sõidukid. Kinnistu põhjaosast vaadatuna on liini alla ladustatud erinevaid ehitusjääke ja prahti (vt vaatluse video nr 5). Seega vaatlusega tuvastatud asjaoludest nähtuvalt puudutatud isiku tehnorajatise tegelik negatiivne mõju kinnistu kasutamisele faktiliselt puudub. Lisaks on xxxx tee xxxx kinnistul on raudtee kaitsevöönd pindalaga 8971 m2 ja veehaarde sanitaarkaitseala pindalaga 313 m2. Nimetatud kaitsevöönd ja sanitaarkaitseala osaliselt kattuvad liinirajatise kaitsevööndiga.
16.xxxx tee xxxx kinnistu vaatlusega sai tuvastatud, et xxxx tee xxxx kinnistul asuva maakaabli ja selle kaitsevööndi ala on täies ulatuses kaetud autovrakkidega (vt vaatluse foto nr 4). Mõlemale poole kaitsevööndit on pargitud suured ja väikesed sõidukid, konteiner, traktor ning sellel kinnistul läbiviidav majandustegevus ei ole liinirajatise olemasolust häiritud, pärsitud ega takistatud. Ühtlasi ilmnes vaatlusel, et kinnistul asuvale alajaamale ei ole võimlik ligi pääseda sinna ladustatud autovrakkide tõttu. Seega vaatlusega tuvastatud asjaoludest nähtuvalt puudutatud isiku tehnorajatise tegelik negatiivne mõju kinnistu kasutamisele faktiliselt puudub.
17.Kohus tuvastas vaatlusel, et xxxx II kinnistule on ladustatud erinevaid pinnasematerjale (kruus, muld) ning suuri kive (vt vaatluse foto 1 ja foto 2 ning video nr 1). xxxx II kinnistul on raudtee kaitsevöönd pindalaga 3 536 m2, kalda ehituskeeluvöönd pindalaga 2468 m2, kalda piiranguvöönd pindalaga 4998 m2 ja kalda veekaitsevöönd pindalaga 958 m2.
18.Kohus tuvastas vaatlusel, et xxxx tee xxxx kinnistul asuva liini alla on ladustatud erinevaid pinnasematerjale (kruus, muld) ning suuri kive (vt vaatluse foto 1 ja foto 2 ning video nr 1). Seega vaatlusega tuvastatud asjaoludest nähtuvalt puudutatud isiku tehnorajatise tegelik negatiivne mõju kinnistu kasutamisele faktiliselt puudub. Lisaks asub xxxx tee xxxx kinnistul raudtee kaitsevöönd pindalaga 3 444 m2, kalda ehituskeeluvöönd pindalaga 15 020 m2, kalda piiranguvöönd pindalaga 29 550 m2 ja kalda veekaitsevöönd pindalaga 6 519 m2. Nimetatud kaitse-ja piiranguvööndid kattuvad olulises osas liinirajatise kaitsevööndiga.
19.Kohus tuvastas vaatlusel, et xxxx tee raudteeharu kinnistule on ladustatud erinevaid kive ja muid betoonist elemente (vt vaatluse video 2). Lisaks asub xxxx tee raudteeharu xxxx kinnistul kaks raudtee kaitsevööndit pindaladega 660 m2 ja 9883 m2, kalda ehituskeeluvöönd pindalaga 666 m2, kalda piiranguvöönd pindalaga 1298 m2 ja kalda veekaitsevöönd pindalaga 290 m2 (vt lisa 4 – Maa-ameti xxxx tee raudteeharu 1 kitsenduste kaart ja kitsenduste väljavõte). Nimetatud kaitse- piirangu- ja keeluvööndid kattuvad liinirajatise kaitsevööndiga.
20.Vaatlusega sai tuvastatud, et avaldaja kasutab oma kinnistuid liinirajatistest hoolimata igapäevases tegevuses, ei pea kinni ega järgi liinirajatistest tulenevatest õiguslikest piirangutest ning liinirajatistel ei ole mingit reaalset negatiivset mõju kinnistute kasutamise suhtes. Vaatlusel sai tuvastatud, et liinirajatiste alla on kaitsevööndis pargitud autod, veokid, traktorid, konteinerid, ajutised hooned jms ning liinirajatiste all asuvad massiivsed kruusahunnikud, mistõttu on ilmne, et avaldaja ei pea kinni tehnorajatisest tulenevatest õiguslikest piirangutest.
21.Maaomanikele põhiseaduspärase tehnovõrkude talumistasu maksmiseks vajaliku seaduseelnõu väljatöötamise kavatsuse seletuskirjas on märgitud, et elamu-, äri- ja tootmismaa puhul tuleb eeldada, et elektri- ja jaotusvõrgust, [....] tuleneva kitsenduse sisuline ulatus on null, st selliste võrkude talumise eest üldjuhul kinnisasja omanikule tasu ei maksta. Sama kehtib ka transpordimaa sihtotstarbega maa puhul – tegemist on maaga,
mis ongi ette nähtud taristuelementide paigutamiseks, mistõttu tegemist ei ole hüvitamist vääriva kitsendusega. Eeltoodu alusel on puudutatud isik seisukohal, et xxxx tee xxxx asuva maakaabli talumise eest talumistasu maksmine ei ole põhjendatud, kuna selle kaabli kaudu varustatakse xxxx tee xxxx kinnistut elektriga. Samuti ei ole xxxx tee raudteeharu xxxx kinnistule ulatuva kaitsevööndi eest talumistasu maksmine põhjendatud, kuna transpordimaa ongi ettenähtud taristuelementide paigutamiseks.
22.Vastavalt praegusel hetkel Maardu Elekter AS-i suhtes kehtivatele võrgutariifidele on Maardu Elekter AS lubatud aasta tulu suuruseks üksnes 13,7 tuhat eurot. Avaldaja poolt nõutava talumistasu suuruseks ühe aasta kohta on 1877,2 eurot 5 kinnistu kohta, mis moodustab 13,7% Maardu Elekter AS-i lubatud võrguteenuse müügi aastasest tulust. Puudutatud isiku liinide pikkused kokku 80,9 km ning tegevuspiirkonna pindala on 13,3 km2, mille kaudu varustatakse mitte vähem kui 126 võrguga liitunud klienti. Arvestades eeltoodut ei võimalda kehtestatud võrgutasud talumistasu maksmist avaldaja poolt nõutavas suuruses, mis on selgelt avaliku huvi vastu. Kohtumääruse põhjendused
23.Kohus leiab, et avaldaja avaldus tuleb rahuldada osaliselt.
24.Osalised ei vaidle järgmiste asjaolude üle: - avaldaja OÜ Dizolva on xxxx tee xxxx (katastritunnusega xxxx), xxxx II (katastritunnusega xxxx), xxxx tee xxxx (katastritunnusega xxxx ja xxxx tee raudteeharu xxxx (katastritunnusega xxxx) kinnistute omanik; - OÜ Snail LTD on xxxx (katastritunnusega xxxx) kinnistu omanik; - 30.12.2018 nõude loovutamise lepingu (tlk 77-78) alusel omandas avaldaja OÜ Snail LTD talumistasu nõuded 2016, 2017 ja 2018 eest; - avaldaja ja OÜ Snail LTD kinnistutel asuvad puudutatud isiku Maardu Elekter AS-i omandisse kuuluvad õhukaabliliinid koos elektripostidega ning maakaabelliin; - avaldaja ja OÜ Snail LTD on kohustatud taluma nende kinnistutel asuvaid puudutatud isiku tehnorajatisi; - puudutatud isik ei ole avaldajale ja OÜ-le Snail LTD perioodi 2016 – 2018. a eest eelnimetatud kinnistute osas talumistasu tasunud.
25.Avaldaja palub mõista puudutatud isikult välja avaldaja kasuks põhivõlgnevus talumistasu eest summas 5631,60 eurot; viivis 30.12.2018 seisuga summas 484,66 eurot ning alates 31.12.2018 põhivõlgnevuselt VÕS § 113 lõike 1 teises lauses sätestatud määras kuni põhivõla tasumiseni.
26.Poolte vahel on vaidlus tehnorajatise talumistasu väljamõistmise ja selle suuruse osas.
27.AÕS § 158 lg 1 alusel on kinnisasja omanik kohustatud taluma tema kinnisasjal maapinnal, maapõues ning õhuruumis ehitatavaid tehnovõrke ja –rajatisi (kütte-, veevarustus- või kanalisatsioonitorustikku, elektroonilise side või elektrivõrku, nõrkvoolu-, küttegaasi- või elektripaigaldist või surveseadmestikku ja nende teenindamiseks vajalikke ehitisi), kui need on teiste kinnisasjade eesmärgipäraseks kasutamiseks või majandamiseks vajalikud, nende ehitamine ei ole kinnisasja kasutamata võimalik või nende ehitamine teises kohas põhjustab ülemääraseid kulutusi. AÕS § 158 lg 4 sätestab, et kui tehnovõrgu või -rajatise ehitamise või hooldamisega kaasneb kahju tekkimine kinnisasjale, on tehnovõrgu või -rajatise omanik kohustatud kahju tagajärjed kõrvaldama või kinnisasja omanikule tekkinud kahju hüvitama.
Kahjuks käesoleva sätte mõistes ei peeta talumiskohustuse tekkimisest tingitud kinnisasja väärtuse vähenemist.
28.Kohus märgib, et lähtub käesoleval juhul kuni 31.12.2018 kehtinud AÕS ja AÕSRS talumistasu regulatsioonist, kuivõrd avaldaja nõuab talumistasu 2016 – 2018. a eest. Seega on asjakohatud puudutatud isiku viited alates 01.01.2019 kehtivale uuele talumistasu hüvitamise regulatsioonile, mh põhjusel, et seadus ei sätesta uuele regulatsioonile tagasiulatuvat jõudu.
29.AÕSRS § 154 lg 1 sätestab, et kui tehnovõrgu või -rajatise talumise kohustus tuleneb seadusest ning kinnisasja omaniku ja tehnovõrgu või -rajatise omaniku vahel ei ole kehtivat lepingut tehnovõrgu või -rajatise talumiskohustuse eest makstava tasu suuruse kohta, on kinnisasja omanikul õigus taotleda tasu tehnovõrgu või -rajatise talumise eest asjaõigusseaduse § 1582 lõikes 2 sätestatud korras. AÕS § 1582 lg 2 kohaselt esitab kinnisasja omanik tehnovõrgu või -rajatise talumise eest tasu saamiseks käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud alustel taotluse tehnovõrgu või -rajatise omanikule. AÕS § 1582 lg 3 sätestab, et jooksva aasta eest on tasu saamise õigus isikul, kes oli vastava kinnisasja omanik sama aasta 1. märtsi seisuga, juhul kui ta esitab käesoleva paragrahvi lõikes 2 sätestatud taotluse jooksva aasta 1. juuliks. AÕS § 1582 lg 4 sätestab, et käesoleva paragrahvi lõikes 2 sätestatud taotluse alusel makstakse tasu ka järgmistel aastatel kuni uue taotluse esitamiseni. Tasu saamise aluseks olevate asjaolude muutumisel tekib õigus suuremale tasule pärast täiendava taotluse esitamist lõikes 3 sätestatud korras. Kinnisasja omaniku vahetumisel tekib uuel omanikul tasu saamise õigus pärast lõikes 2 sätestatud taotluse esitamist lõikes 3 sätestatud tähtaegadest lähtudes. AÕS § 1582 lg 5 sätestab, et tasu jooksva aasta eest makstakse välja hiljemalt sama aasta 1. detsembriks.
30.Riigikohus on lahendi nr 3-2-1-87-14 p-des 32 - 36 märkinud järgmist. Kohus peab talumistasu määrama õiglases määras. Sõltumata kinnisasja omandamise ajast ja viisist on selle igakordsel omanikul õigus saada tehnorajatise omanikult perioodilist talumistasu vähemasti ulatuses, milles kinnisasja omanik peab kandma kulusid, kuid ei saa kinnisasja või selle osa tehnorajatise tõttu ise kasutada. See puudutab eelkõige maamaksu, aga ka nt kinnisasja hooldamise kulusid. Samasugune seisukoht järeldub ka talumistasu suuruse põhiseaduse vastaseks tunnistanud Riigikohtu otsusest asjas nr 3-4-1-25-11 (p 46). Kinnisasja omanikule tuleb talumistasuna lisaks kulude hüvitamisele maksta ka lisahüvitist. Ka see järeldub Riigikohtu põhiseaduslikkuse järelevalve asjas nr 3-4-1-25-11 tehtud otsusest (p-d 46 ja 47). Hüvitist tuleb maksta kohtu äranägemisel kas ühekordselt või perioodiliselt. Tulenevalt talumiskohustuse jätkuvusest, on mõistlik näha see üldjuhul ette perioodilisena. TsMS § 459 ja § 6185 alusel saab asjaolude muutumise korral edaspidi nõuda ka tasu muutmist. Mitme koormatud kinnistu suhtes talumistasu määramisel tuleb kohtulahendi täidetavuse ja selguse huvides määrata tasu iga kinnistu kohta eraldi (sh kohtulahendi resolutsioonis). Talumistasu suuruse määramisel ei ole tähtsust, kas tehnorajatise omanik peab oma tariifid riikliku järelevalve asutusega kooskõlastama. See ei mõjuta talumiskohustust ega kinnisasja omaniku õigust saada selle eest tasu. Talumistasu määramisel tuleb arvestada tehnorajatisest tuleneva talumiskohustuse intensiivsust, mis sõltub mh tehnorajatise olemusest (mh selle eeldatavast kasutuseast) ja selle kaitsevööndi ulatusest (vt nt elektriohutusseaduse § 12) ja sellest tulenevatest piirangutest, maa sihtotstarbest, suurusest ja asukohast (ja muudest maa väärtust mõjutavatest asjaoludest), samuti muudest asjaoludest, mis võimaldaks omanikul maad efektiivsemalt või muul viisil kasutada (nt välja üürida või rentida või arendada seal ehitustegevust) (vt ka Riigikohtu otsus põhiseaduslikkuse järelevalve asjas nr 3-4-1-25-11, p-d 47 ja 48). Mida intensiivsem
on riive, seda suurem peaks vähemasti üldjuhul olema tasu. Samas tuleb arvestada ka avalikku huvi talumiskohustuse vastu. Riigikohus märkis põhiseaduslikkuse järelevalve asjas nr 3-4-1-25-11 tehtud otsuses, et talumiskohustusega kinnisasja olukord on võrreldav sellega, kui omanik annab oma maa kellegi teise kasutusse – teisel isikul on õigus maad mingil viisil kasutada ja omanik ise loobub täielikult või osaliselt enda võimalusest sel ajal maad kasutada (p 46), samas aga leidis, et hüvitis võib üldise huvi tõttu olla siiski väiksem, kui oleks piirangu täies ulatuses hüvitamine (p 50).
31.Ehitusseadustiku (EhS) § 77 lg 1 kohaselt on elektripaigaldise kaitsevöönd iseseisvaks ehitiseks olevat ja elektrituruseaduse tähenduses elektripaigaldist ümbritsev maa-ala, kus kinnisasja kasutamist on piiratud elektripaigaldise ohutuse ja kaitse tagamiseks. Sama paragrahvi lõike 2 kohaselt on elektripaigaldise kaitsevööndis keelatud ladustada jäätmeid, materjale ja aineid, teha mis tahes mäe-, laadimis-, süvendus-, lõhkamis- ja maaparandustöid, teha tuld, istutada ning langetada puid; sõita masinate ja mehhanismidega, mille üldkõrgus maapinnast koos veosega või ilma selleta on üle 4,5 meetri – õhuliinide kaitsevööndis; ehitada traattarasid, rajada loomade joogikohti ja korraldada massiüritusi – kõrgepingepaigaldise õhuliinide kaitsevööndis; töötada löökmehhanismidega, tasandada pinnast, teha mullatöid sügavamal kui 0,3 meetrit, küntaval maal sügavamal kui 0,45 meetrit, ning ladustada ja teisaldada raskusi – õhu- ja maakaabelliinide kaitsevööndites. Majandus- ja taristuministri 25.06.2015 määruse nr 73 „Ehitise kaitsevööndi ulatus, kaitsevööndis tegutsemise kord ja kaitsevööndi tähistusele esitatavad nõuded” § 10 lg 1 p 4 kohaselt on 35 kV - 110 kV nimipingega liinide kaitsevööndi ulatus 25 meetrit. Määruse § 10 lg 3 kohaselt on maakaabelliini kaitsevöönd piki kaablit kulgev ala, mida mõlemalt poolt piiravad liini äärmistest kaablitest 1 meetri kaugusel paiknevad mõttelised vertikaaltasandid.
32.Avalduse kohaselt katab xxxx II kinnistut, mille pindala on 9 740 m2, tehnorajatise kaitsevöönd pindalaga 515,4 m2; xxxx tee xxxx kinnistut, mille pindala on 47 954 m2, tehnorajatise kaitsevöönd pindalaga 5 583,6 m2; xxxx tee xxxx kinnistut, mille pindala on 33 903 m2, tehnorajatise kaitsevöönd pindalaga 16 532 m2; xxxx tee raudteeharu xxxx kinnistut, mille pindala on 9 881 m2, tehnorajatise kaitsevöönd pindalaga 1 765,2 m2; xxxx tee xxxx kinnistut, mille pindala on 11 209 m2, tehnorajatise kaitsevöönd pindalaga 145,75 m2. Puudutatud isik ei ole vastu vaielnud avaldaja poolt esitatud tehnorajatiste kaitsevööndi pindalale, mistõttu lähtub kohus avaldaja poolt esiletoodud pindaladest. Avaldusega hõlmatud kinnistute kogupindala on 112 687 m2. Kaitsevööndiga on hõlmatud kokku 24 541,95 m2. Eeltoodust tulenevalt kuulub avaldaja kinnistust veidi üle viiendiku (21,78%) puudutatud isiku tehnorajatiste kaitsevööndi alla. Kohus leiab, et piiranguvööndi ulatus on kinnistute kogupindala arvestades märkimisväärne ning kahtlemata piirab avaldaja võimalust vaidlusaluseid kinnistuid vabalt ja eesmärgipäraselt kasutada.
33.Asjas esitatud ja kogutud tõenditest nähtub, et vaidlusaluseid kinnistuid kasutatakse liinirajatistest ja nendega seotud õiguslikest piirangutest hoolimata igapäevases tegevuses. Nimetatud asjaolule on puudutatud isik korduvalt tuginenud ning seda rõhutanud. Kohus on seisukohal, et olenemata eelnimetatud õiguslike piirangute rikkumisest, on avaldajal õigus tehnorajatise talumise eest vastavalt seadusele talumistasu nõuda. Ülalviidatud kohtupraktikast ja seadusest ei tulene, et tehnorajatist taluma kohustatud isiku talumistasu nõue oleks välistatud või piiratud olukorras, kus ta piiranguvööndile kehtestatud nõudeid ei järgi. Seega tuleb avaldaja talumistasu nõue sisuliselt läbi vaadata.
34.Kohus leiab, et talumistasu suuruse määramisel tuleb lähtuda puudutatud isikule kuuluvast tehnorajatisest ja selle kaitsevööndist, millest puudutatud isik saab majandus- ja kutsetegevuses tulu. Seega miinimummääras talumistasu, mis avaldajal on õigus saada, on maamaks vastavalt alale, mida koormab tehnorajatis ja mida avaldaja ei saa seetõttu kasutada. Avaldaja on vastavalt ka oma nõude konstrueerinud, võttes aluseks tehnorajatise piiranguvööndi pindala ning maamaksumäära.
35.Kohus märgib, et ei võta arvesse, et kinnistutel asub lisaks tehnorajatiste piiranguvöönditele veel teisigi piiranguvööndeid. Avaldaja nõue põhineb käesoleval juhul üksnes tehnorajatiste talumiskohustusel ega puuduta muid piiranguid. Kohtupraktikast tuleneb, et tehnorajatise talumise korral on avaldajal õigus saada minimaalselt hüvitatud maamaks, mida ta piiranguvööndisse kuuluva maa eest maksma on pidanud olukorras, kus ta seda maad sihtotstarbeliselt kasutada ei saa. Kuivõrd avaldaja nõue põhineb pelgalt maa maksustamishinnal, siis ei ole põhjendatud teiste piiranguvööndite arvestamine, kuivõrd need ei mõjuta avaldaja poolt tasutava maamaksu suurust. Kui avaldaja nõue põhineks veel teistel komponentidel (nt hoolduskulud vmt), siis võiks teiste piiranguvööndite arvestamine nimetatud kulude hindamisel kõne alla tulla.
36.Kohus märgib remargi korras, et olukorras, kus puudutatud isik leiab, et avaldaja rikkumistest tuleneb tema liinirajatistele või tegevusele mingisugune negatiivne mõjutus, on puudutatud isikul õigus esitada kinnistute omanike või valdajate vastu vastav nõue.
37.Kohtule esitatud kinnistusraamatu väljavõtetest nähtub, et xxxx tee xxxx kinnistu on 100% tootmismaa; xxxx tee raudteeharu xxxx kinnistu on transpordimaa 100% (tlk 9); xxxx kinnistu on tootmismaa 100% (tlk 6); xxxx kinnistu on 100% sihtotstarbeta maa (tlk 8) ning xxx II kinnistu on samuti 100% sihtotstarbeta maa (tlk 7). Maakatastriseaduse § 181 lg 3 sätestab, et tootmismaa on tootmiseesmärgil kasutatav maa. Tootmismaa on tootmis- ja tööstusehitiste alune ja neid ehitisi teenindav maa. MaaKatS § 181 lg 5 sätestab, et transpordimaa on liiklemiseks ja transpordiks kasutatav maa koos ohutuse tagamiseks ja selle maa korrashoiuks vajalike ehitiste aluse ning neid ehitisi teenindava maaga. MaaKatS § 181 lg 13 sätestab, et sihtotstarbeta maa on ehitusõiguseta maa, millele ei ole võimalik või otstarbekas sihtotstarvet määrata.
38.xxxx tee raudteeharu xxxx kinnistu 9 881 m2 suurusest pindalast katab 1 765,2 m2 kinnistul asuv tehnorajatis. xxxx tee raudteeharu 1 kogupinna maksustamishind on 10 080 eurot, maksumäär 2,5% ja maksukohustus 252 eurot (tlk 71-75). Sihtotstarbelt on tegemist 100% ulatuses transpordimaaga. Raudteed xxxx tee raudteeharu 1 kinnistul enamuses osas ei ole, puuduvad liiprid ja rööpad ning raudteed ei ole aastaid kasutatud. Avaldaja ei ole väitnud, et soovib kasutada xxxx tee raudteeharu 1 kinnistut liiklemiseks ja et puudutatud isikule kuuluv tehnorajatis sellist kasutust takistaks. Avaldaja on üksnes väitnud, et soovib kinnistu välja üürida, et sellelt tulu teenida. Kohus märgib, et transpordimaa väljarentimine ei ole käesoleval juhul kuigi perspektiivikas, kuna kinnistul ei asu teerajatist, mida välja rentida ja mida oleks võimalik sihtotstarbeliselt kasutada. Lisaks tuleb arvestada asjaoluga, et kinnistul paiknenud raudtee ei kulgenud vaidlusalustelt kinnistutelt edasi, vaid oli rajatud nende teenindamiseks. Siiski leiab kohus, et tehnorajatis piirab avaldaja poolset kinnistu kasutust. Avaldaja on pidanud kinnistu omanikuna tasuma kinnistu eest maamaksu, kuid ei saanud tehnorajatisega koormatud kinnisasja osa ise õiguspäraselt kasutada. Kui kogu kinnistu eest (9 881 m2) tuleb antud juhul tasuda maamaksu 252 eurot, siis tehnorajatisega koormatud alale (1 765,2 m2) vastav maamaks on 45,02 eurot. Avaldaja on palunud
hüvitada temale maamaksu arvestusega 0,025 eurot/m2, st 44,13 eurot aastas. Kohus leiab, et avaldaja nõue kuulub nimetatud ulatuses rahuldamisele.
39.xxxx tee xxxx kinnistu 33 903 m2 suurusest pindalast katab 16 532 m2 kinnistul asuv tehnorajatis. Kinnistu pinna maksustamishind on 137 790 eurot, maksumäär 2,5% ja maksukohustus 3 444,75 eurot (tlk 71-75). Kinnistu sihtotstarve on 100% ulatuses tootmismaa. xxxx tee xxxx kinnistu puhul tuleb arvestada suurema riivega, kuivõrd tegemist on 100% tootmismaaga, mis seab kinnistu kasutamisele tehnorajatisest tulenevalt piirangud. xxxx tee xxxx kinnistut on võimalik kasutada mh materjalide ladustamiseks ja sellel otstarbel väljaüürimiseks. Avaldaja on ka väitnud, et sellel eesmärgil soovib ta xxxx tee xxxx kinnistut välja üürida, kuid tehnorajatise paiknemise tõttu kinnistul on see takistatud. Arvestada tuleb ka sellega, et kinnistust on tehnorajatise piiranguvööndiga hõlmatud peaaegu pool. Seega xxxx tee xxxx kinnistul asuv puudutatud isikule kuuluv tehnorajatis takistab kinnisasja kasutamist ning riive on intensiivne. Avaldaja on pidanud kinnistu omanikuna tasuma kinnistu eest maamaksu, kuid ei saanud tehnorajatisega koormatud kinnisasja osa ise kasutada. Kui kogu kinnistu eest (33 903 m2) tuleb antud juhul tasuda maamaksu 3 444,75 eurot, siis tehnorajatisega koormatud alale (16 532 m2) vastav maamaks on 1 686,26 eurot. Avaldaja on palunud hüvitada temale maamaksu väiksemas ulatuses, s.o arvestusega 0,1 eurot/m2, st 1 653,20 eurot aastas (16 532 m2 x 0,1 eurot/m2). Kohus leiab, et avaldaja nõue kuulub nimetatud ulatuses rahuldamisele.
40.xxxx tee xxxx kinnistu 47 954 m2 suurusest pindalast katab 5 583,6 m2 kinnistul asuv tehnorajatis. Kinnistu pinna maksustamishind on 47 954 eurot, maksumäär 2,5% ja maksukohustus 1 222,75 eurot (tlk 71-75). Kinnistu on sihtotstarbeta maa. xxxx tee xxxx kinnistule ei ole võimalik midagi ehitada, rajada ega püstitada. Samas ei olegi avaldaja soovinud kinnistule midagi ehitada, vaid on soovinud kasutada kinnistut materjalide ladustamiseks, mis ei eelda kinnistule ehitamist. Avaldaja on väitnud, et sellel eesmärgil soovib ta kinnistut välja üürida, kuid tehnorajatise paiknemise tõttu kinnistul on see takistatud. Seega kinnistul asuv puudutatud isikule kuuluv tehnorajatis takistab kinnisasja kasutamist. Kui kogu xxxx tee xxxx kinnistu eest (47 954 m2) tuleb antud juhul tasuda maamaksu 1 222,75 eurot, siis tehnorajatisega koormatud alale (5 583,6 m2) vastav maamaks on 142,38 eurot. Avaldaja on palunud hüvitada temale maamaksu arvestusega 0,0255 eurot/m2, st 142,38 eurot aastas (5 583,6 m2 x 0,0255 eurot/m2). Kohus leiab, et avaldaja nõue kuulub nimetatud ulatuses rahuldamisele.
41.xxxx II kinnistu 9 740 m2 pindalast katab 515,4 m2 kinnistul asuv tehnorajatis. xxxx II pinna maksustamishind on 9 930 eurot, maksumäär 2,5% ja maksukohustus 248,25 eurot (tlk 7175). Kinnistu on sihtotstarbeta maa. xxxx II kinnistul tehnorajatise talumiskohustuse intensiivsus on maa sihtotsarvet arvestades väike, sest tegemist on sihtotstarbeta maaga. xxxx II kinnistule ei ole võimalik midagi ehitada, rajada ega püstitada. Samas ei olegi avaldaja soovinud kinnistule midagi ehitada, vaid on soovinud kasutada kinnistut materjalide ladustamiseks, mis ei eelda kinnistule ehitamist. Avaldaja on väitnud, et sellel eesmärgil soovib ta kinnistut välja üürida, kuid tehnorajatise paiknemise tõttu kinnistul on see takistatud. Seega kinnistul asuv puudutatud isikule kuuluv tehnorajatis takistab kinnisasja kasutamist. Kui kogu xxxx II kinnistu eest (9 740 m2) tuleb antud juhul tasuda maamaksu 248,25 eurot, siis tehnorajatisega koormatud alale (515,4 m2) vastav maamaks on 13,14 eurot. Avaldaja on palunud hüvitada temale maamaksu suuremas ulatuses, s.o summas 20 eurot. Avaldaja ei ole põhjendanud, millistest asjaoludest lähtuvalt on nimetatud kinnistu osas põhjendatud maa maksustamishinnast suurema hüvitise väljamõistmine.
Seega leiab kohus, et lähtuda tuleb maa maksustamishinnast ning hüvitise suuruseks on 13,14 eurot aastas (515,4 m2 x 0,0255 eurot/m2).
42.xxxx tee xxxx kinnistu 11 209 m2 pindalast katab 145,75 m2 kinnistul asuv tehnorajatis. xxxx tee xxxx pinna maksustamishind on 57 280 eurot, maksumäär 2,5% ja maksukohustus 1 432 eurot (tlk 71-75). Kinnistu on tootmismaa. xxxx tee xxxx kinnistu puhul tuleb arvestada suurema riivega, kuivõrd tegemist on 100% tootmismaaga, mis seab kinnistu kasutamisele tehnorajatisest tulenevalt piirangud. xxxx tee xxxx kinnistut on võimalik kasutada mh materjalide ladustamiseks ja sellel otstarbel väljaüürimiseks. Avaldaja on väitnud, et sellel eesmärgil soovib ta xxxx tee xxxx kinnistut välja üürida, kuid tehnorajatise paiknemise tõttu kinnistul on see takistatud. Seega xxxx tee xxxx kinnistul asuv puudutatud isikule kuuluv tehnorajatis takistab kinnisasja kasutamist, kuid kinnistu ning piiranguvööndi suurust arvestades on riive pigem väike. Avaldaja on pidanud kinnistu omanikuna tasuma kinnistu eest maamaksu, kuid ei saanud tehnorajatisega koormatud kinnisasja osa ise kasutada. Kui kogu kinnistu eest (11 209 m2) tuleb antud juhul tasuda maamaksu 1 432 eurot, siis tehnorajatisega koormatud alale (147,75 m2) vastav maamaks on 18,66 eurot. Kuigi avaldajal oleks õigus saada maamaks hüvitatud 17,73 euro ulatuses (arvestusega 0,12 eurot/m2, 147,75 m2 x 0,12 eurot/m2), ei ületa kohus nõude piire ning lähtub avaldaja nõutust – s.o rahuldab avaldaja nõude nimetatud kinnistu osas 17,49 euro ulatuses.
43.Seega kuulub avaldajale eelnimetatud kinnistute talumistasu hüvitamisele summas 1 870,34 eurot aastas (44,13 + 1 653,20 + 142,38 + 13,14 + 17,49). Kuivõrd avaldaja nõuab talumistasu võlgnevust kokku 3 aasta eest, on talumistasu koguvõlgnevus 5 611,02 eurot (1870,34 x 3).
44.Puudutatud isik on esitanud vastuväite, et nimetatud nõue pole tõendatud. AÕS § 1582 lg 2 kohaselt esitab tehnovõrgu või -rajatise talumise eest tasu saamiseks käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud alustel kinnisasja omanik taotluse tehnovõrgu või -rajatise omanikule. Sama paragrahvi lõige 3 sätestab, et jooksva aasta eest on tasu saamise õigus isikul, kes oli vastava kinnisasja omanik sama aasta 1. märtsi seisuga, juhul kui ta esitab käesoleva paragrahvi lõikes 2 sätestatud taotluse jooksva aasta 1. juuliks. Avaldaja ja OÜ Snail LTD on puudutatud isikule esitanud talumistasu taotluseid vahemikul 2016 – 2018 (tlk 22-29, 55-56, taotlused 2017. a eest; tlk 30-37, 57-58, taotlused 2017. a eest; tlk 41-48, 53-54, taotlused 2016. a eest). Seega ei ole alust väita, et nõue on nimetatud osas tõendamata. Samas on kohus seisukohal, et avaldajal on õigus talumistasu saamisele ka ilma, et vastavad taotlused oleksid puudutatud isikule esitatud. Kohus leiab, et nimetatud nõudeõigus tuleneb seadusest (AÕS § 158 lg 1) ning AÕS § 1582 lg 2 reguleerib nõuete esitamist üksnes kohtuväliselt.
45.Puudutatud isik märgib, et praegusel hetkel Maardu Elekter AS-i suhtes kehtivate võrgutariifide kohasekt on Maardu Elekter AS-i lubatud aastatulu suuruseks üksnes 13700 eurot. Avaldaja poolt nõutava talumistasu suuruseks ühe aasta kohta on 1877,2 eurot 5 kinnistu kohta, mis moodustab 13,7% Maardu Elekter AS-i lubatud võrguteenuse müügi aastasest tulust. Puudutatud isiku liinide pikkused kokku 80,9 km ning tegevuspiirkonna pindala on 13,3 km2, mille kaudu varustatakse mitte vähem kui 126 võrguga liitunud klienti. Arvestades eeltoodut ei võimalda kehtestatud võrgutasud talumistasu maksmist avaldaja poolt nõutavas suuruses, mis on selgelt avaliku huvi vastu.
Kohus märgib, et puudutatud isiku vastuväide ei ole asjakohane. Talumistasu maksmise kohustus ei saa olla võrguettevõtjale üllatuseks ning vastava kuluga tuleb võrgutariifide kehtestamisel arvestada. Lisaks ei saa kohus järeldada, et nõutavas ulatuses talumistasu väljamõistmine ei võimalda puudutatud isikul talumistasu hüvitada või võrguteenuse osutamist jätkata, kuna puudutatud isik on ise välja toonud, et avaldaja talumistasu nõue moodustab kõigest 13,7% puudutatud isiku võrguteenuse müügi aastasest tulust. Puudutatud isik ei ole esile toonud ega tõendanud, et talumistasu väljamõistmine asetaks ta raskesse majanduslikku olukorda, mis omakorda võiks kahtluse alla seada tema avaliku huvi teenimise võimekuse. Äriregistrist nähtub, et puudutatud isik on eelmisel majandusaastal olnud kasumlik ning omab eelmiste perioodide jaotamata kasumit ca 1,2 miljoni euro ulatuses.
46.Avaldaja on palunud puudutatud isikult välja mõista talumistasu võlgnevuselt nii sissenõutavaks muutunud kui edasiulatuva viivise seadusjärgses määras VÕS § 113 lg 1 järgi, mille kohaselt võib võlausaldaja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. Kuivõrd kohus on tuvastanud, et puudutatud isik on olnud kohustatud tasuma avaldajale talumistasu perioodil 2016-2018. a eest, millist kohustust on puudutatud isik rikkunud, on avaldajal õigus nõuda tasumata talumistasu võlgnevuselt nii sissenõutavat kui ka edasiulatuvat viivist seadusjärgses määras VÕS § 113 lg 1 teises lause alusel.
47.Järgnevalt arvestab kohus välja viivise talumistasu võlgnevuste eest. Kohus arvestab viivist iga aasta eest eraldi, arvestades muuhulgas AÕS § 1582 lg 5, mille kohaselt makstakse tasu jooksva aasta eest välja hiljemalt sama aasta 1. detsembriks. Eeltoodust tulenevalt muutuvad võlgnevused sissenõutavaks alates jooksva aasta 2. detsembrist. Kohtumääruse tegemise seisuga on sissenõutavaks muutunud viivis 838,70 eurot, mis kujunes järgmiselt: • 2016 talumistasu (maksetähtaeg 01.12.2016; võlgnevus 1 870,34 eurot * VÕS § 113 lg-s 1 sätestatud seadusjärgne viivisemäär 8% aastas * 1047 päeva; periood 02.12.2016-14.10.2019) viivis 429,17 eurot; • 2017 talumistasu (maksetähtaeg 01.12.2017; võlgnevus 1 870,34 eurot * VÕS § 113 lg-s 1 sätestatud seadusjärgne viivisemäär 8% aastas * 682 päeva; periood 02.12.2017-14.10.2019) viivis 279,58 eurot; • 2018 talumistasu (maksetähtaeg 01.12.2018; võlgnevus 1 870,34 eurot * VÕS § 113 lg-s 1 sätestatud seadusjärgne viivisemäär 8% aastas * 317 päeva; periood 02.12.2018-14.10.2019) viivis 129,95 eurot.
48.Eeltoodust ja VÕS § 113 lg 1 alusel tuleb puudutatud isikult avaldaja kasuks välja mõista 14.10.2019 seisuga sissenõutavaks muutunud viivis summas 838,70 eurot ning edasiulatuv viivis alates 15.10.2019 põhivõlgnevuselt (summas 5 611,02 eurot) VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras kuni põhivõla tasumiseni.
49.Seega rahuldab kohus avaldaja avalduse osaliselt ning mõistab puudutatud isikult avaldaja kasuks välja talumistasu võlgnevuse summas 5 611,02 eurot; 14.10.2019 seisuga sissenõutavaks muutunud viivise summas 838,70 eurot ning edasiulatuv viivis alates 15.10.2019 põhivõlgnevuselt (summas 5 611,02 eurot) VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras kuni põhivõla tasumiseni.
50.Kõik kohtumääruses käsitlemata menetlusosaliste väited ja esitatud tõendid avalduse läbivaatamisel kohtu arvates tähtsust ei oma ja seetõttu kohus neid lahendis ei käsitle. Tsiviilasja hinna kindlaksmääramine
51.Käesoleva tsiviilasja hind on TsMS § 122 lg 3, § 477 lg 1 tulenevalt 6 566,49 eurot. Menetluskulude jaotamine
52.TsMS § 172 lg 1 kohaselt kannab hagita menetluses menetluskulud isik, kelle huvides lahend tehakse. Kui hagita menetluses osaleb mitu isikut, võib kohus otsustada, et menetluskulud kannab täielikult või osaliselt mõni menetlusosaline, kui see on asjaolusid arvestades õiglane, muu hulgas siis, kui see menetlusosaline esitas põhjendamatu taotluse, väite või tõendi. Kuivõrd avaldus kuulus sisuliselt rahuldamisele, tuleb jätta osaliste menetluskulud puudutatud isiku kanda. Menetluskulude rahalise suuruse kindlaksmääramine
53.TsMS § 174 lg 1 kohaselt määrab menetluskulude rahalise suuruse menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis, kui menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid. TsMS § 174 lg 2 kohaselt määrab maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist. Kohus on seisukohal, et menetluskulude kindlaksmääramine ei takista käesolevas asjas kohtulahendi tegemist.
54.Avaldaja esindaja esitas 20.09.2019 avalduse menetluskulude rahalise suuruse kindlaksmääramiseks. Avaldus vastab TsMS § 176 lg-te 1 ja 5 ning § 174 lg 10 nõuetele. Avaldusest nähtub, et avaldaja on tasunud riigilõivu 50 eurot ning avaldajale on õigusabi osutatud 9h 20min ulatuses tunnihinnaga 132 eurot (käibemaksuga). Avaldaja menetluskulud on kokku 1 282 eurot. Avaldaja palub märkida lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Avaldaja kinnitab, et kõik märgitud kulud on seotud käesoleva tsiviilasja kohtumenetlusega.
55.Puudutatud isik märgib, et OÜ Dizolva on käibemaksukohustuslane, mistõttu ei ole põhjendatud käibemaksuga summa väljamõistmine. Puudutatud isik on ühtlasi seisukohal, et menetluskulude nimekirja ridadel 1-4 toodud tegevustele kulutatud aeg ei ole täies ulatuses põhjendatud, arvestades avaldaja esindaja dokumentide sisu ja mahtu. Avaldaja on kompileerinud ts. asja nr 2-16-10070 materjalides avaldatud teksti, millest tulenevalt ei saa dokumentide koostamisele kulunud aega pidada täies ulatuses põhjendatud ja vajalikuks.
56.TsMS § 138 lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. TsMS § 138 lg 2 kohaselt on kohtukuluks mh riigilõiv. Kohtuvälised kulud on TsMS § 144 p 1 kohaselt menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud. TsMS § 175 lg 1 sätestab, kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Lepinguline esindaja on menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu esindaja käesoleva seadustiku §-s 218 sätestatu kohaselt.
57.Kohus selgitab, TsMS § 174 lg 8 kohaselt määrab kohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks hagita menetluse sätete kohaselt, arvestades käesolevas jaos sätestatud erisusi. (vt ka Riigikohtu 15.02.2012.a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-161-11, p 7). Hagita menetluses lahendatavas asjas rakendab kohus TsMS § 477 lg 7 kohaselt uurimispõhimõtet, st kontrollib avalduse vastavust seadusele ja avalduse tõendatust ka juhul, kui sellele ei ole esitatud vastuväiteid. Seejuures ei ole kohus TsMS § 477 lg 5 järgi seotud menetlusosaliste esitatud asjaoludega ega nende hinnanguga asjaoludele (RKTKm 03.06.2013.a, 3-2-1-6513 p 14). Kohus selgitab, et vastaspoolelt menetluskulude väljamõistmise aluseks ei ole mitte esitatud arved, vaid õigusabikulude põhjendatus ja vajalikkus.
58.Esmalt analüüsib kohus avaldaja menetluskulusid kohtukulude osas. Avaldaja on 31.12.2018 tasunud riigilõivu 50 eurot. Kulu kandmine on tõendatud ning tegemist on põhjendatud ja vajaliku kuluga.
59.Avaldaja esindaja on teinud järgmised toimingud: dokumentidega tutvumine, tõendite kogumine, kliendiga kohtumine 2 korda, arutelu, konsultatsioon 1,5h; seadusandluse analüüs, avalduse koostamine, lisade komplekteerimine, kohtusse esitamine 3,25h; puudutatud isiku dokumentidega tutvumine, analüüs, nõustamine 1,25h; avaldaja seisukoha koostamine ja esitamine 1h 5min; ettevalmistamine 15/05/2019 kohtuistungiks 40 min; osalemine 15.05.2019 kohtuistungil 1h; osalemine 30.07.2019 vaatlusel 35 min.
60.Avalduse koostamisega seotud toiminguteks on avaldajal kulunud kokku 4,75h. Arvestades avalduse sisu ja mahtu ning lisatud tõendeid, leiab kohus, et selle koostamisega seotud toimingute põhjendatud ajakulu on kokku 3,5h, vähendades toimingute märgitud ajakulu 1,25h võrra.
61.Kohus, kontrollinud avaldaja menetluskulude nimekirjas märgitud õigusabitoimingute põhjendatust ja vajalikkust, leiab, et kõik ülejäänud menetluskulude nimekirjas toodud toimingud on märgitud ulatuses asjatundliku õigusteenuse osutamiseks põhjendatud ja vajalikud. Kulude koosseis on kooskõlas tsiviilasja materjalidega ja nendest ei nähtu, et õigusabi osutaja oleks kulutanud aega põhjendamatult.
62.Avaldajale on õigusabi osutatud tunnihinnaga 132 eurot (käibemaksuga). Kohus leiab, et käesoleva tsiviilasjaga seotud asjaolusid arvestades on tegemist õigusteenuse osutamisel keskmisest mõnevõrra kõrgema hinnaga, mis on põhjendamatu. Käesolev vaidlus oli sisuliselt lihtne. Tõendite maht oli tavapärasest väiksem. Vaidluse ajaline kestvus oli tavapärane. Asjas toimus 1 ärakuulamine. Asjas ei olnud vaja süstemaatiliselt tõlgendada erinevate õigusaktide sätteid, kohaldada õiguse või seaduse analoogiat, Euroopa Liidu õigust vms, mis annaks alust lugeda tsiviilasja keerukaks TsMS § 175 lg 1 tähenduses õigusabikulude vajalikkuse ja põhjendatuse hindamisel. Antud vaidlus ei olnud avaldaja esindaja jaoks õiguslikult nii keerukas, et eespool nimetatud õigusabi tunnitasu oleks täies ulatuses mõistlik ja põhjendatud. Riigikohtu lahendi 3-2-1-115-13 punktis 25 on peetud advokaadi mõistlikuks õigusabi tunnihinna suuruseks 120 eurot (käibemaksuta, s.o 144 eurot koos käibemaksuga). Kuigi antud lahendi järgimine ei ole käesoleval juhul otseselt kohustuslik, on see siiski indikaatoriks õigusabi tunnitasu mõistliku määra osas. Kohus möönab, et isikutel on omavahel õigus kokku leppida ja tasuda õigusabi eest vabalt valitud tunnitasu määrade alusel, kuid arvestades muuhulgas menetluskulude ettenähtavuse printsiipi, ei tähenda kokkuleppevabaduse austamine ja kasutamine, et teised menetlusosalised peaksid hüvitama õigusabikulusid turu keskmist ületavate tunnitasu
määrade alusel (seda enam, et teistel menetlusosalistel puudub võimalus vastaspoole õigusabi tunnitasu määrasid mõjutada). Oluline on märkida, et avaldajale ei osutanud õigusteenust advokaat, kes pidevalt täiendab end advokatuuri järelevalve all, kes tegutseb advokatuuri järelevalve all, kellele on kehtestatud erinevad kutsestandardid ja konfidentsiaalsuskohustus ning kes omab vastutuskindlustust. Avaldajale osutas teenust jurist, kelle puhul ei pruugi eelnimetatud õigusteenuse kvaliteeti tagavaid tegureid esineda, mistõttu on tema põhjendatud töötunni hind madalam kui advokaatidel. Arvestades eeltoodut, asja olemust ja õigusbüroode osutatava teenuse üldist turuhinda, on käesolevas asjas põhjendatud lugeda avaldajale õigusabi osutanud õigusbüroo mõistlikuks tunnihinnaks 80 eurot (käibemaksuta, s.o 96 eurot koos käibemaksuga).
63.Kuivõrd avaldaja on käibemaksukohuslane, mõistab kohus esindajakulud välja ilma käibemaksuta.
64.Kokku loeb kohus avaldaja lepingulise esindaja kulusid seoses kohtumenetlusega põhjendatuks mahus 8h 5min (9h 20min – 1h 15min), mis avaldaja lepingulise esindaja kohtu poolt mõistlikuks peetud tunnihinda (80 eurot käibemaksuta) arvestades vastab 646,67 eurole. Avaldaja menetluskulud on kokku 696,67 eurot (646,67 + 50). Kohus rahuldab avaldaja avalduse osaliselt ning mõistab tulenevalt menetluskulude jaotusest kostjalt hageja kasuks välja menetluskulud summas 696,67 eurot. Avaldaja menetluskulude kindlaksmääramise avaldus jääb rahuldamata 585,33 euro ulatuses (taotletud summa 1282 eurot – rahuldatud summa 696,67 eurot).
65.TsMS § 177 lg 4 kohaselt kohus märgib menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud isiku avalduse alusel menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Antud juhul on avaldaja vastava taotluse esitanud, mistõttu märgib kohus menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et otsuse jõustumisest kuni täitmiseni tuleb puudutatud isikul tasuda avaldajale hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.
66.TsMS § 178 lg 1 kohaselt saab hüvitatavate menetluskulude suurust vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati. TsMS § 178 lg 2 kohaselt võib menetluskulude kindlaksmääramise peale edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 200 eurot. TsMS § 178 lg 4 sätestab, et menetluskulude kindlaksmääramise vaidlustamisel tekkinud kulusid ei hüvitata. /allkirjastatud digitaalselt/ Andrea Lega kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.