Pankrotiõigus › Juriidilise isiku vastu esitatud pankrotiavaldus

2-19-9290

Menetluskulude jaotuse Kanda menetluskulud pankrotivarast.

Edasikaebe kord Harju Maakohtu määruse peale on määrusega puudutatud menetlusosalisel õigus esitada määruskaebus Tallinna Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul alates määruse kättesaamisest. I Asjaolud ja menetluse käik 1.Võlausaldaja pankrotiavalduse sisu SKF Construction OÜ (võlausaldaja) esitas 18.06.2019 kohtule avalduse ALMASIMO OÜ (pankrotis, võlgnik) pankroti väljakuulutamiseks. Pankrotiavalduse kohaselt tuleneb võlausaldaja nõue võlgniku vastu Harju Maakohtu 16.01.2019 tagaseljaotsusest tsiviilasjas nr 2-18-14054, mille kohaselt on võlgnikult välja mõistetud võlausaldaja kasuks põhivõlgnevus 9 607 eurot, viivis määraga 0,5% päevas põhinõudelt alates 20.09.2018 kuni põhinõude täitmiseni ning menetluskulu 1 000 eurot. Harju Maakohtu 16.01.2019 otsus on jõustunud 27.03.2019.

2-19-9290 Viidatud otsus on tunnistatud tagatiseta viivitamata täidetavaks. Võlgnik ei asunud otsust täitma, mistõttu edastas võlausaldaja 22.01.2019 täitmisavaldusega kohtuotsuse täitmiseks kohtutäiturile. Tallinna kohtutäitur K P algatas 22.01.2019 võlausaldaja täitmisavalduse alusel täitemenetluse (täiteasi nr 025/2019/239). Täitmisteade on võlgnikule kätte toimetatud 16.02.2019, vararegistrites vara olemasolu ei ole tuvastatud. Äriregistris on 20.01.2019 tehtud kanne võlgniku likvideerimise kohta, likvideerijaks on võlgniku viimane juhatuse liige A M (isikukood xxxx). Likvideerija esitas 30.03.2019 kohtutäiturile täiteasjas nr 025/2019/239 varade nimekirja, mille kohaselt puudub võlgnikul kinnisvara, vallasvara ja muu vara, millele oleks võimalik sissenõuet pöörata. Võlgnikul puudub käesoleva avalduse esitamise ajaks majandustegevus. Võlgnikul puuduvad töötajad ja puudub käive. Viimane majandusaasta aruanne on võlgnik esitanud 2015 aasta eest. Maksu- ja Tolliameti (MTA) andmetel on võlgnikul 18.06.2019 seisuga maksuvõlg summas 1 365.07 eurot alates 20.12.2018. Pankrotiavalduse esitanud võlausaldaja on 21.06.2019 tasunud deposiiti ajutise halduri tasu ja kulutuste katteks 2000 eurot.

2-19-9290 Tellijal oli osaliselt õigus. Võlausaldaja aga ei püüdnudki leida kompromissi tehtud tööde mahu osas. Tellija oli valmis aktsepteerima väiksemat tundide arvu, kui esitati. Võlgniku likvideerija avaldas, et ta oli sel perioodil ise kohal. Ka tellija käis objektil tehtavat reaalset olukorda kontrollimas. Võlgniku likvideerija avaldas, et ta võib kinnitada, et esitatud tunnid ei olnu reaalsed. Ajutise pankrotihalduri arvamus Võlgnik ei vastanud ajutise halduri päringule ja ei edastanud infot ega dokumente. Ka ei ole võlgnik pöördunud ajutise halduri poole vara võõrandamiseks nõusoleku saamiseks. Ajutisele haldurile ei ole teada, et võlgnik oleks pärast ajutise halduri nimetamist oma vara võõrandanud. Võlgnik on kantud äriregistrisse 19.03.2010 ja võlgniku kapital on 2 556 eurot. Likvideerijaks on A M (isikukood xxxx) ja osanikeks A M (isikukood xxxx) ja L P (isikukood xxxx). Raamatupidamisteenuse osutaja audiitor on teadmata. A Mel pole kehtivaid seoseid teiste äriühingutega. L P on Xxxx OÜ xxxx, xxxx ja xxxx. Xxxx OÜ on asutatud 10.01.2019. A M ja L P on abielus ja abieluvararegistris nende kohta andmed puuduvad. L P osalus Xxxx OÜ-s kuulub abikaasade ühisvara hulka. Võlgniku põhitegevusalaks oli palkmajade püstitus, puitkonstruktsioonid, saunad, katused, põrandad ja muud ehitustööd. Võlgnik alustas majandustegevust kevadel 2010. a ja lõpetas ilmselt jaanuaris 2019. a. Nimelt siis esitati viimased maksudeklaratsioonid. Võlgnik on registrile esitanud 2014. ja 2015. majandusaasta aruande. Alates 2016. aastast pole võlgnik majandusaasta aruandeid registrile esitanud. 2014. aastal toimus kauba realiseerimine Eestis ja Soomes, 2015. aastal oli soov areneda Itaalia turule, kuid edutult. Aastatel 2017 ja 2018 tegutses võlgnik ilmselt ka Norras. Sellele viitab arveldamine norra kroonides. Aastal 2014 oli võlgniku keskmine töötajate arv 2, 2015. aastal ei olnud töötajate arv muutunud. Pangakontodelt on näha, et märtsis 2018. a lisandus veel kaks töötajat. Viimase viie aasta majandusaasta aruannete ja kasumiaruannete põhjal on − 2014. aastal võlgniku tulud 81 010 eurot, kulud kokku -62 750 eurot, kasum/kahjum 18 260 eurot ja töötajaid 2. 2015. aastal võlgniku tulud kokku 15 193 eurot, kulud kokku -66 919 eurot, kasum/kahjum -51 726 eurot ja töötajaid 2. − 2014. aastal võlgniku kaubad, toore, materjal ja teenus -18 931 eurot, mitmesugused tegevuskulud -28 349 eurot, tööjõukulud -13 972 eurot, põhivara kulum ja väärtuse langus -683 eurot ja muud ärikulud -815 eurot. 2015. aastal võlgniku kaubad, toore, materjal ja teenus -41 237 eurot, mitmesugused tegevuskulud -13 334 eurot, tööjõukulud -10 828 eurot, põhivara kulum ja väärtuse langus -1 366 eurot, muud ärikulud -154 eurot. − 2014. a võlgniku vara kokku 162 028 eurot, kohustused kokku 24 093 eurot ja omakapital kokku 137 945 eurot. 2015. aastal võlgniku vara kokku 90 839 eurot, kohustused kokku 4630 eurot ja omakapital kokku 86 219 eurot. Krediidiasutustelt ja registritelt saadud andmetel puuduvad võlgnikul kontod pankades, transpordivahendid, kinnisvara, kaubamärgid, kasulikud mudelid ja patendid. Võlgniku nimele ei ole avatud väärtpaberikontot. Võlgnik ise on 30.03.2019 täitemenetluses kinnitanud, et tal puudub vara. Varasemalt on võlgnikul olnud konto Xxxx pangas ja Xxxx pangas. Kontod on suletud. Olemasolevatest majandusaasta aruannetest nähtub, et võlgniku vara on

2-19-9290 koosnenud nõudeõigustest. Kas varade struktuur on pärast 2015. aastat muutunud, pole ajutisele haldurile teada. Ajutise halduri andmetel puudub võlgnikul seega vara. Pankrotiavalduse kohaselt võlgneb võlgnik võlausaldajale 10 607 eurot (lisandub viivis). Nõue põhineb 05.03.2019 jõustunud kohtuotsusel (tagaseljaotsus) ja selle täitmiseks on 25.01.2019 algatatud täitemenetlus (kohus tunnistas lahendi viivitamata täidetavaks). Täitemenetluses pole õnnestunud võlgnevust täita. Võlgnik on kohtule väitnud, et kohtuotsuse aluseks olevat kohustust pole. Kuidas sai vaidlus sellises olukorras laheneda tagaseljaotsusega, ei ole ajutisele haldurile teada. Ka ei ole ajutisele haldurile esitatud võlgniku poolt kohtule 22.08.2019 saadetud e-kirjas viidatud materjale. Maksuhaldur on teatanud, et võlgnik võlgneb talle 1 365.96 eurot. Muudest kohustustest pole ajutisele haldurile teatatud. Eeltoodust tulenevalt on võlgnikul kohustusi summas 11 972.96 eurot. Ajutisele haldurile teadaolev võlgniku vara ei kata tema kohustusi ja selline seisund ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. Seega ajutise halduri andmetel on võlgnik maksejõuetu. Kuna võlgnik ei vastanud ajutise halduri päringule ega esitanud infot ega dokumente, ei ole ajutisel halduril võimalik võtta seisukohta, kuna maksejõuetus tekkis. Vaieldamatult oli võlgnik maksejõuetu 30.03.2019, kui ta kinnitas täiturile vara puudumist, seda olukorras, kus tal oli täitmata kohustusi. Miks võlgnik selles olukorras pankrotiavaldust ei esitanud, pole ajutisele haldurile teada. Võlgnikul puudub ajutisele haldurile teadaolevalt vara, mistõttu pole võimalik katta ka pankrotimenetluse kulusid. Võlausaldaja on teatanud, et tema eesmärgiks on esitada pankrotimenetluses kahjunõue võlgniku juhtorgani liikmete vastu. Seega tuleks pankrotimenetluse kulude katteks tasuda deposiit, mis katab ajutise halduri tasu ja kulud ning järgmised esialgsed pankrotimenetluse kulud: I üldkoosoleku läbiviimise kulud: 200 eurot; nõudeavalduste registreerimise, nõuete kontrollimise ja nõuete kaitsmise läbiviimise kulud: 200 eurot; võlgniku dokumentide väljanõudmise ja nende analüüsimise kulu (alternatiiv: raamatupidamise varjamise kuriteoteate koostamise kulu): 1000 eurot; muud jooksvate toimingute kulud: 200 eurot. Ajutisele haldurile ei ole seni üle antud võlgniku dokumente (sh raamatupidamist). Kui neid pole või need on hüvitatud, siis võib tegemist olla raamatupidamise kohustuse rikkumisega (KarS § 3811). Võlgniku pangakontolt on näha, et võlgniku juhatuse liikmed on viimase viie aasta jooksul võtnud pangakontodel välja olulises summas sularaha – kokku 103 429.96 eurot. Ehkki kassast on panka raha ka laekunud (kokku 39 629 eurot), on juhatuse liikmete saldo siiski negatiivne: 63 800.96 eurot. Võlgnik on kohtule saatnud e-kirja aadressilt xxxx. Tegemist on Xxxx OÜ registrijärgse e-posti aadressiga. Edasises menetluses tuleb kontrollida ettevõtte ülemineku võimalust. Võlgnikule kuulus kaks sõidukit: xxxx kaubik xxxx (esmane registreering 2001. a) ja xxxx (esmane registreering 2003. a). Neist xxxx kustutati registrist seoses lammutamisega 07.05.2019. Xxxx omanikuks said võlgniku juhatuse liikmed 13.04.2018, kes on jätkuvalt sõiduki omanikud. Pankrotihaldur palub kohtul välja mõista ajutise pankrotihalduri tasuna advokaadibüroo Advocatus OÜ kasuks 1248 eurot 13 töötunni eest tasumääraga 96 eurot tunnis ((sisaldab tulu- ja sotsiaalmaksu); päringute kuludena 6 eurot (kinnistusraamatu ja äriregistri päringud); paljunduskuluna 54 eurot (175 lehte a’ 0.31 eurot leht); transpordikuluna (istungile sõidu kulu) 12 eurot.

2-19-9290

Kohus tegi 02.10.2019 määrusega ettepaneku võlausaldajale raha maksmiseks kohtu deposiiti võlgniku pankrotimenetluse raugemise vältimiseks summas 1000 eurot. Võlausaldaja on 03.10.2019 tasunud kohtu deposiiti 1 000 eurot. II Kohtumääruse põhjendused Õigusnormid, millest kohus juhindub, on järgmised: pankrotiseaduse (edaspidi PankrS) § 1 lg 2 sätestab, et võlgnik on maksejõuetu, kui ta ei suuda rahuldada võlausaldaja nõudeid ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. PankrS § 1 lg 3 sätestab, et juriidilisest isikust võlgnik on maksejõuetu ka siis, kui võlgniku vara ei kata tema kohustusi ja selline seisund ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. PankrS § 31 lg 1 kohaselt kuulutab kohus pankroti välja, kui võlgnik on maksejõuetu. PankrS § 31 lg 5 kohaselt kuulutab kohus pankroti välja määrusega (pankrotimäärus). Kohus, tutvunud pankrotiavalduse ja selle lisadega ning hinnanud asjas kogutud tõendeid kogumis, leiab, et pankrotiavaldus tuleb rahuldada. Võlusaldaja nõue tuleneb Harju Maakohtu 16.01.2019 tagaseljaotsusest tsiviilasjas nr 2-1814054, mille kohaselt on võlgnikult välja mõistetud võlausaldaja kasuks põhivõlgnevus 9 607 eurot, viivis määraga 0,5% päevas põhinõudelt alates 20.09.2018 kuni põhinõude täitmiseni ning menetluskulu 1 000 eurot. Harju Maakohtu 16.01.2019 otsus on jõustunud 27.03.2019. Võlgnik vaidleb võlausaldaja nõudele vastu. Kohus leiab, et kuna võlausaldaja nõue põhineb jõustunud kohtulahendil, siis on võlausaldaja nõue tulenevalt PankrS § 10 lg 5 selge. Ajutise pankrotihalduri aruande kohaselt on võlgnik püsivalt makseõuetu. Võlgnikul puudub vara. Krediidiasutuste ja registrite andmetel puuduvad võlgnikul kontod pankades, transpordivahendid, kinnisvara, kaubamärgid, kasulikud mudelid ja patendid. Võlgniku nimele ei ole avatud väärtpaberikontot. Võlgnik on 30.03.2019 täitemenetluses kinnitanud, et tal puudub vara. Varasemalt on võlgnikul olnud konto AS-is Xxxx ja AS-s Xxxx, tänaseks on kontod suletud. Olemasolevate majandusaasta aruannete kohaselt koosneb võlgniku vara nõudeõigustest. Alates 2015. a puudub informatsioon võlgniku vara koosseisu kohta. Võlgnikul on täitmata kohustusi vähemalt 11 972.96 eurot. Võlgniku raamatupidamisdokumente ei ole ajutisele pankrotihaldurile üle antud. Puuduvad andmed selle kohta, et võlgniku osanikud või kolmandad isikud oleksid valmis äriühingu edaspidist tegevust finantseerima ja investeerima osaühingu omakapitali täiendavaid vahendeid. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et kuna võlgniku täitmata kohustused ületavad võlgnikule kuuluva vara väärtust, siis on võlgnik maksejõuetu. Puuduvad andmed selle kohta, et võlgniku majanduslik olukord võiks paraneda. Seega on võlgnik tulenevalt PankrS § 1 lg 2 ja 3 maksejõuetu ja selline seisund ei ole tema majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. Kuna võlausaldaja SKF Construction OÜ on tasunud kohtu deposiiti 1 000 eurot, siis võimaldab see katta pankrotimenetluse kulud, mistõttu võlgniku pankrot tuleb välja kuulutada. PankrS § 2 kohaselt on pankrotimenetluse eesmärgiks muu hulgas võlgniku maksejõuetuse põhjuste väljaselgitamine. PankrS § 28 lg 1 sätestab, et kui ilmneb, et võlgnik on seoses maksejõuetuse tekkimisega pannud toime kuriteo tunnustega teo, teatab haldur või kohus

2-19-9290 sellest prokurörile või politseile kriminaalmenetluse alustamise otsustamiseks. PankrS § 28 lg 2 sätestab, et kui pankrotimenetluses ilmneb, et võlgniku maksejõuetuse põhjuseks on raske juhtimisviga, märgib kohus seda lahendis. Ajutine pankrotihaldur on avaldanud, et tal puuduvad andmed, mille alusel hinnata võlgniku maksejõuetuse põhjuseid. Ajutisele pankrotihaldurile ei ole üle antud võlgniku dokumente (sh raamatupidamisdokumente), mistõttu võib nimetatud dokumentide puudumise või hävitamise korral esineda võlgniku juhatuse liikmete poolne raamatupidamise korraldamise kohustuse rikkumine (KarS § 3811). Kohus leiab, et edaspidise pankrotimenetluse käigus tuleb pankrotihalduril välja selgitada, kas võlgniku maksejõuetuse põhjuseks on võlgniku juhatuse liikme raske juhtimisviga või kuriteo tunnustega teod. PankrS § 108 lg 1 kohaselt muutub võlgniku vara pankrotimääruse alusel pankrotivaraks, mida kasutatakse sihtvarana võlausaldajate nõuete rahuldamiseks ja pankrotimenetluse läbiviimiseks. PankrS § 108 lg 2 kohaselt on pankrotivara vara, mis oli võlgnikul pankroti väljakuulutamise ajal, samuti vara, mis nõutakse või võidetakse tagasi või mille võlgnik omandab pankrotimenetluse ajal. Ajutine pankrotihaldur on oma aruandes välja toonud, et võlgniku pangakontolt nähtub, et võlgniku juhatuse liikmed on viimase viie aasta jooksul võtnud pangakontodel välja olulises summas sularaha – kokku 103 429.96 eurot, millest kassast on panka viidud 39 629 eurot, kuid puudub informatsioon 63 800.96 euro kasutamise kohta. Võlgnik on kohtule saatnud e-kirja aadressilt xxxx, mis on Xxxx OÜ registrijärgne eposti aadressiga. Nimetatust tulenevalt tuleb edasises pankrotimenetluses kontrollida ettevõtte ülemineku võimalust. Võlgnikule kuulus kaks sõidukit: xxxx kaubik xxxx (esmane registreering 2001. a) ja xxxx (esmane registreering 2003. a). Neist xxxx kustutati registrist seoses lammutamisega 07.05.2019. Xxxx omanikuks said võlgniku juhatuse liikmed 13.04.2018, kes on jätkuvalt sõiduki omanikud. Kohus leiab, et pankrotihalduril tuleb edaspidise pankrotimenetluse käigus täiendavalt välja selgitada, kas pankrotimenetluses esinevad vara tagasivõitmise ja –nõudmise ja muude nõuete esitamise võimalused ja vajadusel esitada vastavad nõuded. Katrin Prükk on andnud nõusoleku enda nimetamiseks ALMASIMO osaühingu (likvideerimisel) pankrotihalduriks.

/allkirjastatud digitaalselt/ Merike Varusk kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.