Võlaõigus › Laenu- ja krediidilepingud

oli hagi kostjale või tema esindajale toimetatud kätte muul viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või elektrooniliselt; 2) kohtuistungile ilmumata jäämise puhul oli kohtukutse toimetatud kostjale või tema esindajale kätte teisiti kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või kohtuistungil; 3) tagaseljaotsust ei võinud seaduse kohaselt teha. Kajalt tasutakse riigilõivu asemel kautsjon. Kautsjonina tasutakse summa, mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 1500 eurot (TsMS § 415, § 142 lg-d 1 ja 2). Apellatsioonkaebuse esitamine Hageja võib kohtuotsuse peale esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil (TsMS § 632 lg 1, § 633 lg 7). Selgitus menetlusabi taotlejale Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil (TsMS § 187 lg 6). Asjaolud ja kohtu põhjendused Tartu Maakohtu menetluses on Omega Invest OÜ hagi Ebe Pertmanni vastu võla nõudes. Nõude aluseks on portaalihaldur OÜ Omaraha vahendusel XX.XX.XXXX sõlmitud laenuleping nr XXX, mille alusel kostjale väljastati laen summas 1900 eurot, XX.XX.XXXX sõlmitud laenuleping nr XXX, mille alusel väljastati kostjale laen summas 1890 eurot, ning XX.XX.XXXX sõlmitud laenuleping nr XXX, mille alusel väljastati kostjale laen summas 1200 eurot. Lepingutest tulenevad nõuded kostja vastu on loovutatud hagejale. Hageja palub kostjalt välja mõista põhivõlgnevuse 4269 eurot, intressi 393,72 eurot, viivise 1150,57 eurot ja kahju summas 100 eurot. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 407 lg 1 näeb ette, et kui kostja ei ole hagile vastanud, võib kohus hageja nõusolekul hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses. Hagimaterjalid ja kirjaliku vastuse nõue on kostjale avalikult kätte toimetatud dokumendi väljavõtte avaldamisega väljaandes Ametlikud Teadaanded 27.08.2019. TsMS § 317 lg 1 p 1 ja lg 5 alusel loeb kohus menetlusdokumendid kostjale avalikult kättetoimetatuks. Kostja, kellele kohus andis kirjaliku vastuse esitamise tähtaja, ei ole tähtaegselt kohtule vastanud. Kohus leiab, et hagi ei ole täies ulatuses õiguslikult põhjendatud ning tuleb rahuldada tagaseljaotsusega osaliselt. Osas, milles hagi ei ole õiguslikult põhjendatud, teeb kohus vastavalt TsMS § 407 lg-le 6 otsuse, millega jätab hagi rahuldamata. TsMS § 444 lg 3 alusel põhjendab kohus tagaseljaotsuses vaid hagi osalist rahuldamata jätmist ja menetluskulusid. Tulenevalt TsMS § 438 lg-st 1 ja § 436 lg-st 7 on kohtul tarbija vastu esitatud nõude lahendamisel kohustus kontrollida tüüptingimuste kehtivust ka siis, kui pooled ise ei ole sellele tuginenud. Riigikohus on 10.05.2016 määruse tsiviilasjas nr 3-2-1-25-16 p-s 13 märkinud, et eelduslikult tuleks võlaõigusseaduse (VÕS) § 42 lg 3 p 5 ja § 42 lg 1 järgi hinnata tühiseks vähemalt selline tarbijaga sõlmitud viivisekokkulepe, kus kokkulepitud viivisemäär ületab kolmekordset seadusjärgset viivisemäära. Riigikohtu hinnangul kajastab sellises suuruses lepinguline viivisemäär kohast proportsiooni seadusjärgse viivisemäära suhtes ning täidab oma eesmärgi, kahjustamata tarbijat ebamõistlikult. Lepingutes kokku

lepitud intressimäärad – laenulepingu nr XXX puhul 32% aastas (0,088% päevas), laenulepingu nr XXX puhul 36% aastas (0,1% päevas) ja laenulepingu nr XXX puhul 31% aastas (0,086% päevas) –, mida hageja soovib kohaldada ka viivisemäärana, ületavad kolmekordset seadusjärgset viivisemäära (24% aastas). Kohus leiab, et eeltoodud viivisemäärad on tüüptingimusena VÕS § 42 lg 3 p 5 ja § 42 lg 1 järgi tühised. Seega on hagejal õigus nõuda viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Arvestades eeltoodut, on hagejal õigus nõuda kostjalt 1496,38 euro tasumisega viivitamise eest perioodil 11.10.2018 kuni 25.07.2019 viivist 94,13 eurot (1496,38 eurot x 8% / 365 päeva x 287 päeva), 1685,52 euro tasumisega viivitamise eest perioodil 06.10.2018 kuni 25.07.2019 viivist 107,87 eurot (1685,52 eurot x 8% / 365 päeva x 292 päeva) ning 1087,10 euro tasumisega viivitamise eest perioodil 28.09.2018 kuni 25.07.2019 viivist 71,48 eurot (1087,10 eurot x 8% / 365 päeva x 300 päeva). Seega tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista sissenõutavaks muutunud viivis summas 273,48 eurot ning hageja viivisenõue jääb rahuldamata 877,09 euro ulatuses (1150,57 eurot - 273,48 eurot). Hageja märgib, et kuna hageja põhitegevuseks ei ole võlgade sissenõudmine, sõlmis ta nõude sissenõudmiseks käsunduslepingu inkassoga, millega tekkis kahju 100 eurot, mis seisneb makstud teenustasus. Hageja viitab VÕS § 127 lg-le 1, § 128 lg-le 3, § 115 lg-le 1 ning Riigikohtu 14.06.2005 lahendile tsiviilasjas nr 3-2-1-66-05. 01.10.2015 jõustus VÕS § 1132, mille eesmärk on piirata tarbija kohustust hüvitada majandus- või kutsetegevuses tegutsevale isikule võla sissenõudmisega seotud kulud. VÕS §-s 1132 ei sisaldu iseseisvat nõude alust sissenõudmiskulude abstraktseks hüvitamiseks. Kohus leiab, et hageja kahju nõue ei ole hagiavalduses märgitud ulatuses ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud. Piisavaks ei saa pidada üksnes asjaolu, et hageja sõlmis inkassoga käsunduslepingu, mille eest maksis teenustasu. Seega ka hageja nõue mõista kostjalt välja kahju summas 100 eurot tuleb jätta rahuldamata. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine Arvestades hagi rahuldamise ulatust on kohtu hinnangul põhjendatud jätta menetluskulud TsMS § 163 lg 1 alusel 83,48% ulatuses kostja kanda ja 16,52% ulatuses hageja kanda. Kostja ei ole hagile vastanud, seega kostjal eelduslikult hüvitatavad menetluskulud puuduvad. Asja materjalidest nähtuvalt hageja menetluskuludeks on riigilõiv 425 eurot ja õigusabikulud 300 eurot (ajakulu 3 tundi, tunnitasu 100 eurot, ilma käibemaksuta). Kohus leiab, et hageja menetluskulud on põhjendatud 525 euro ulatuses – riigilõiv 425 eurot ning lepingulise esindaja põhjendatud ja vajalik kulu 100 eurot. Menetluskulude jaotust arvestades tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista sellest 438,27 eurot (525 eurot x 83,48%). Vastavalt TsMS § 177 lg-le 4 märgib kohus hageja taotlusel, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda kohtuotsuse jõustumisest alates kuni menetluskulude tasumiseni viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. /allkirjastatud digitaalselt/ Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.