2-19-109747/7 - Võlaõigus - Laenu- ja krediidilepingud - Tartu Maakohus Tartu kohtumaja - lahend.ee

8.Toimetada otsus kätte pooltele. Kaja esitamine Kostja võib kohtuotsuse peale esitada kaja Tartu Maakohtule 30 päeva jooksul alates tagaseljaotsuse kättetoimetamisest. Kostja võib esitada tagaseljaotsuse peale kaja, kui tema tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust, kui: 1) hagile vastamata jätmise puhul oli hagi kostjale või tema esindajale toimetatud kätte muul viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või elektrooniliselt; 2) kohtuistungile ilmumata jäämise puhul oli kohtukutse toimetatud kostjale või tema esindajale kätte teisiti kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või kohtuistungil; 3) tagaseljaotsust ei võinud seaduse kohaselt teha. Kajalt tasutakse riigilõivu asemel kautsjon. Kautsjonina tasutakse summa, mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 1500 eurot (TsMS § 415, § 142 lg-d 1 ja 2). Apellatsioonkaebuse esitamine Hageja võib kohtuotsuse peale esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil (TsMS § 632 lg 1, § 633 lg 7). Selgitus menetlusabi taotlejale Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil (TsMS § 187 lg 6). Asjaolud ja kohtu põhjendused Tartu Maakohtu menetluses on Rävala Õigusbüroo OÜ hagi Dmitri Rakitini vastu võla nõudes. Nõude aluseks on XX.XX.XXXX kostja Ühisraha OÜ-ga sõlmitud laenuleping nr XXX, mille alusel kostja sai laenu 700 eurot intressiga 34% aastas. Hageja omandas nõude kostja vastu loovutamise teel. Hageja palub kostjalt välja mõista põhivõlgnevuse 380,44 eurot, intressi 45,17 eurot, lepingu hoooldustasu 8,75 eurot, seisuga 11.06.2019 sissenõutavaks muutunud viivise 48,55 eurot ja viivise põhinõudelt alates 12.06.2019 kuni selle kohase täitmiseni määras 34% aastas, kohtuotsuse tegemise päeva seisuga kindlas summas ja edasi protsendina põhivõlgnevuse summalt. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 407 lg 1 näeb ette, et kui kostja ei ole hagile vastanud, võib kohus hageja nõusolekul hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses. Hagimaterjalid ja kirjaliku vastuse nõue on kostjale avalikult kätte toimetatud dokumendi väljavõtte avaldamisega väljaandes Ametlikud Teadaanded 09.08.2019. TsMS § 317 lg 1 p 1 ja lg 5 alusel loeb kohus menetlusdokumendid kostjale avalikult kättetoimetatuks. Kostja, kellele kohus andis kirjaliku vastuse esitamise tähtaja, ei ole tähtaegselt kohtule vastanud. Kohus leiab, et hagi ei ole täies ulatuses õiguslikult põhjendatud ning tuleb rahuldada tagaseljaotsusega osaliselt. Osas, milles hagi ei ole õiguslikult põhjendatud, teeb kohus vastavalt TsMS § 407 lg-le 6 otsuse, millega jätab hagi rahuldamata. TsMS § 444 lg 3 alusel põhjendab kohus tagaseljaotsuses vaid hagi osalist rahuldamata jätmist ja menetluskulusid.

Tulenevalt TsMS § 438 lg-st 1 ja § 436 lg-st 7 on kohtul tarbija vastu esitatud nõude lahendamisel kohustus kontrollida tüüptingimuste kehtivust ka siis, kui pooled ise ei ole sellele tuginenud. Riigikohus on 10.05.2016 määruse tsiviilasjas nr 3-2-1-25-16 p-s 13 märkinud, et eelduslikult tuleks võlaõigusseaduse (VÕS) § 42 lg 3 p 5 ja § 42 lg 1 järgi hinnata tühiseks vähemalt selline tarbijaga sõlmitud viivisekokkulepe, kus kokkulepitud viivisemäär ületab kolmekordset seadusjärgset viivisemäära. Riigikohtu hinnangul kajastab sellises suuruses lepinguline viivisemäär kohast proportsiooni seadusjärgse viivisemäära suhtes ning täidab oma eesmärgi, kahjustamata tarbijat ebamõistlikult. Lepingus kokku lepitud intressimäär 34% aastas, mida hageja soovib kohaldada ka viivisemäärana, ületab kolmekordset seadusjärgset viivisemäära (24% aastas). Kohus leiab, et viivisemäär 34% aastas on tüüptingimusena VÕS § 42 lg 3 p 5 ja § 42 lg 1 järgi tühine. Seega on hagejal õigus nõuda viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Nimetatud viivisemäära ületava viivisenõude osas tuleb hagi jätta rahuldamata. Arvestades eeltoodut, tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista hagi esitamise aja seisuga sissenõutavaks muutunud viivis perioodi eest 26.01.2019 kuni 11.06.2019 summas 11,42 eurot (380,44 eurot x 8% / 365 päeva x 137 päeva), viivis kuni kohtuotsuse tegemiseni perioodi eest 12.06.2019 kuni 08.10.2019 summas 9,92 eurot (380,44 eurot x 8% / 365 päeva x 119 päeva) ning edasi protsendina põhivõlgnevuselt VÕS § 113 lg 2 teises lauses ettenähtud ulatuses kuni põhivõlgnevuse täieliku tasumiseni. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine Arvestades hagi rahuldamise ulatust on kohtu hinnangul põhjendatud jätta menetluskulud TsMS § 163 lg 1 alusel 77,78% ulatuses kostja kanda ja 22,22% ulatuses hageja kanda. Kostja ei ole hagile vastanud, seega kostjal eelduslikult hüvitatavad menetluskulud puuduvad. Asja materjalidest nähtuvalt hageja menetluskuludeks on riigilõiv 125 eurot ning õigusabikulud 480 eurot (ajakulu 4 tundi, tunnitasu 120 eurot, ilma käibemaksuta). Kohus leiab, et hageja menetluskulud on põhjendatud 225 euro ulatuses – riigilõiv 125 eurot ning lepingulise esindaja põhjendatud ja vajalik kulu 100 eurot. Menetluskulude jaotust arvestades tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista sellest 175 eurot (225 eurot x 77,78%). Vastavalt TsMS § 177 lg-le 4 märgib kohus hageja taotlusel, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda kohtuotsuse jõustumisest alates kuni menetluskulude tasumiseni viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. /allkirjastatud digitaalselt/ Kohtunik