Pankrotiõigus › Füüsilise isiku vastu esitatud pankrotiavaldus

TsiviilasiJõustunudTartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium · 08.10.2019

Lahendi andmed

Riigi Teataja

Kohus: Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
Kohtuasja number: 2-19-9976/17
Asja liik: Tsiviilasi
Kategooria: Pankrotiõigus › Füüsilise isiku vastu esitatud pankrotiavaldus
Menetlusliik: Hagita menetlus
Kuulutamise aeg: 08.10.2019
Staatus: Jõustunud
Sõnade arv: 1340

Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Tartu Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Üllar Roostoja, Kersti Kerstna-Vaks, Triin Uusen-Nacke

Määruse tegemise koht ja aeg

Tartu, 8. oktoober 2019

Tsiviilasja number

2-19-9976

Tsiviilasi

Frank Flügeli avaldus pankroti väljakuulutamiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Viru Maakohtu 27. augusti 2019 määrus

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

Frank Flügeli määruskaebus

Kohtuistungi toimumise aeg

Kirjalik menetlus

Menetlusosalised ja nende

Määruskaebuse esitaja (avaldaja): Frank Flügel (isikukood

XXXXXXXXXXX )

esindajad

RESOLUTSIOON

1.Tühistada Viru Maakohtu 27. augusti 2019 määrus määruskaebuse põhjendustest olenemata ja saata asi avalduse menetlusse võtmise otsustamiseks samale maakohtule.

2.Menetluskulude jaotuse määrab maakohus lõpplahendiga.

Edasikaebamise kord

Menetlusosalisel on õigus esitada määruskaebus Riigikohtule 15 päeva jooksul alates käesoleva määruse kättetoimetamisest. Hagita menetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada ise või advokaadi vahendusel.

Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel määruskaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil.

Sarnased lahendid

Pankrotiõigus

2.Maakohus keeldus 27. augusti 2019 määrusega avaldust menetlusse võtmisest kohtualluvuse puudumise tõttu. PankrS § 3 lg 2 kohaselt kohaldatakse pankrotimenetlusele tsiviilkohtumenetluse seadustikus sätestatut, kui seadusest ei tulene teisiti. TsMS § 70 lg 1, 2 ja 3 kohaselt määratakse rahvusvahelise kohtualluvuse sätete alusel, millal võib asja menetleda Eesti kohus. Asi allub Eesti kohtule, kui Eesti kohus võib selle lahendada pädevuse ja kohtualluvuse sätete kohaselt. TsMS § 75 lg 1 sätestab, et avalduse saanud kohus kontrollib, kas rahvusvahelise kohtualluvuse sätete järgi võib avalduse esitada Eesti kohtule. Seejärel kontrollib kohus, kas asi allub kohtule, kuhu avaldus esitati. TsMS § 75 lg 2 kohaselt, et kui asi sellele kohtule ei allu, saadab kohus avalduse kohtule, kellele avaldus allub, välja arvatud juhul, kui kohus leiab, et asi ei allu rahvusvahelise kohtualluvuse järgi Eesti kohtule. TsMS § 371 lg 1 p 2 sätestab, et kohus ei võta hagiavaldust menetlusse, kui hagi ei allu sellele kohtule. Kuna antud asjas esineb nn rahvusvaheline element, tuleb kohtu hinnangul kontrollida kohtualluvust rahvusvaheliste sätete kohaselt. Maakohus juhindub Euroopa Nõukogu 29. mai 2000 määruse nr 1346/2000 maksejõuetusmenetluse kohta art 3 lg-st 1, mille kohaselt on maksejõuetusmenetluste algatamiseks pädevad selle liikmesriigi kohtud, kus asub võlgniku põhihuvide kese. Äriühingu või muu juriidilise isiku puhul peetakse vastupidiste tõendite puudumisel tema põhihuvide keskmeks registrijärgset asukohta. Maksejõuetusmääruse preambula p 9 kohaselt tuleb määrust kohaldada kõigi maksejõuetusmenetluste suhtes olenemata sellest, kas võlgnik on füüsiline või juriidiline isik. Maksejõuetusmääruse preambula p 13 järgi on põhihuvide kese koht, kus võlgnik tegeleb regulaarselt oma huvide realiseerimisega ja on seetõttu kolmandate isikute poolt tuvastatav. Maakohus leidis, et põhihuvide kese tuleb kindlaks määrata kolmandate isikute (võlausaldajate) objektiivsest vaatepunktist lähtudes. Kohtu hinnangul on avaldaja peamiseks huvide keskmeks Saksamaa Liitvabariik, arvestades esitatud tõendeid, asjaolusid ja väiteid, kuigi avaldaja

6.Vastavalt PankrS § 4 lg-le 2 esitatakse pankrotiavaldus kohtule võlgniku üldise kohtualluvuse järgi. Eeldatakse, et võlgniku asukohaks on üks aasta enne pankrotiavalduse esitamist registris märgitud asukoht, kui ei tõendata, et võlgniku asukoht on mujal. Pankrotimenetlusele kohaldatakse PankrS § 3 lg 2 järgi tsiviilkohtumenetluse seadustikus sätestatut, kui seadusest ei tulene teisiti. Nimetatud sätte kolmanda lause kohaselt ajutise halduri nimetamine, pankroti väljakuulutamine ja muud pankrotimenetlusega seotud asjad lahendatakse hagita menetluses, kui seadusest ei tulene, et need lahendatakse hagimenetluses. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 477 lg 1 kohaselt vaatab kohus hagita asja läbi hagimenetluse sätete kohaselt, arvestades hagita menetluse kohta sätestatud erisusi. TsMS § 75 lg 1 kohaselt kontrollib avalduse saanud kohus, kas rahvusvahelise kohtualluvuse sätete järgi võib avalduse esitada Eesti kohtule. Seejärel kontrollib kohus, kas asi allub kohtule, kuhu avaldus esitati. TsMS § 70 lg 1 kohaselt määratakse rahvusvahelise kohtualluvuse sätete järgi, millal võib asja menetleda Eesti kohus. Nimetatud sätte lõike 2 kohaselt allub asi Eesti kohtule, kui Eesti kohus võib selle lahendada pädevuse ja kohtualluvuse sätete kohaselt või kohtualluvuse kokkuleppest tulenevalt, kui seadusest või välislepingust ei tulene teisiti. Kuna Eesti ja Saksamaa on Euroopa Liidu liikmesriigid, on ülimuslikuks õigusaktiks kohtualluvuse määramisel pankrotiasjades Euroopa Parlamendi ja Nõukogu määrus (EL) 2015/848, 20. mai 2015, maksejõuetusmenetluse kohta (edaspidi: „maksejõuetusmenetluse määrus“). Maksejõuetusmenetluse määrust kohaldatakse menetluste suhtes, mis on algatatud pärast 26. juunit 2017. Seega on maakohus ekslikult kohaldanud Euroopa Nõukogu 29. mai 2000 määrust nr 1346/2000 maksejõuetusmenetluse kohta. Maksejõuetusmenetluse määruse art 3 lg 1 kohaselt maksejõuetusmenetluse algatamine kuulub selle liikmesriigi kohtu alluvusse, kus asub võlgniku põhihuvide kese. Põhihuvide kese on koht, kus võlgnik tegeleb regulaarselt oma huvide realiseerimisega ning mis on kolmandate isikute poolt kontrollitav. Üksikisikute puhul peetakse vastupidiste tõendite puudumise korral põhihuvide keskmeks nende alalist elukohta. Seda eeldust kohaldatakse ainult juhul, kui kuue

kuu jooksul enne maksejõuetusmenetluse algatamise avalduse esitamist ei ole alalist elukohta üle viidud teise liikmesriiki. Ringkonnakohus ei nõustu maakohtu seisukohaga, et antud asjas sõltub avaldaja põhihuvide kese võlausaldajate ja võlgnevuste tekkimise asukohast. Maksejõuetusmenetluse määruse art 3 lg 1 kohaselt tähendab põhuhuvide kese kohta, kus võlgnik regulaarselt oma huvisid realiseerib ning füüsiliste isikute puhul eeldatakse põhihuvide keskmeks isiku alalist elukohta, kui selle kohta puuduvad vastupidised tõendid. Ringkonnakohtu hinnangul ei ole maakohus täitnud uurimiskohustust avaldaja huvide realiseerimise ja alalise elukoha tuvastamiseks – kas see asub Eestis või mitte. TsMS § 477 lg 7 alusel kohustab hagita menetluses kehtiv uurimisprintsiip kohut avalduse lahendamiseks vajalikud asjaolud omal algatusel välja selgitama, pöördudes pädevate riigiasutuste poole. Ringkonnakohus märgib, et avaldaja elukoha väljaselgitamisel ei saa lähtuda ainult Rahvastikuregistris esitatud andmetest, kuna nendel puudub õiguslik tähendus. Eelneva tõttu tuleb maakohtu määrus tühistada ja saata avalduse menetlusse võtmise otsustamiseks samale maakohtule. Maakohtul tuleb tuvastada, kas avaldaja realiseerib huvisid regulaarselt Eestis, sh kas tema ning tema perekonnaliikmete alaline elukoht asub Eestis. Arvestada tuleb, et isikul võib olla ka mitu elukohta. Seega ei pruugi põhihuvide kese kattuda isiku elukohaga. Maakohtul tuleb võtta ka seisukoht avaldaja selgituses maksejõuetuse põhjuste kohta avaldatu osas, mille kohaselt soovis ta leida 2016. a tööd Saksa konsulaadis St. Peterburgis, kus ta on elanud X aastat. Kui leiab tuvastamist, et põhihuvide kese ei ole Eestis, puudub vajadus selgitada, kus see võiks täpselt asuda. Selleks tuleb avaldaja ära kuulata ja esitada järelpärimisi pädevatele riigiasutustele, nt Eesti Töötukassale ning Politsei- ja Piirivalveametile. Ärakuulamisel saab avaldaja anda selgitusi enda huvide realiseerimise ja alalise elukoha kohta (kas ta elab avalduses märgitud elukohas, kellele see kuulub jne). Maakohtul tuleb selgitada, millisel õiguslikul alusel ta kasutab eluruumi Narva-Jõesuus. Eesti Töötukassale järelpärimise esitamisega on võimalik välja selgitada andmed, mis on avaldaja ise ametiasutusele esitanud (nt enda elukoha ja sissetulekute saamise asukoha kohta). Politsei- ja Piirivalveametile järelpärimise esitamisega on võimalik välja selgitada, kas, millal ja kui tihti on avaldaja Eesti Vabariigi piiri ületanud, et tuvastada avaldaja seos Eestiga.