Võlaõigus › Muud lepingud teenuste osutamiseks

Hageja nõue ja selle põhjendused Hageja palub kostjalt välja mõista võlgnevus 176 389,87 eurot, viivis 5 633,03 eurot ja viivis alates kohtuotsuse jõustumisest VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses kuni nõude täitmiseni. Hageja, kostja ja hageja töötajad G K, J V, G S, R K, E J, P G, G S, M G, K C, S B, G B ja R B sõlmisid tööjõurendilepingud, mille alusel hageja töötajad tegid kostjale tööd ja kostja kohustus tehtud töö eest hagejale tasuma. Lepingute kohaselt pidas iga töötaja ajatabelit, mis pidi olema kinnitatud tellija (kostja) poolt. Tööandjaks oli lepingutes märgitud hageja. Ajatabelid olid kinnitus töötatud tundide kohta ning õiguslik alus hagejapoolse arve väljastamise jaoks kostjale. Ajatabelis sisalduv informatsioon omas õiguslikult siduvat jõudu lepingupoolte jaoks ning arvete väljastamine oli otseses põhjuslikus seoses ajatabeli allkirjastamise ja ajatabelis sisalduva informatsiooniga tehtud töö kohta. Tuginedes tööjõurendilepingutele ja tööjõurendilepingute alusel tehtud tööarvestuse tabelitele väljastas hageja kostjale järgmised arved: Arve nr 1444 308 925 norra krooni (31 756,92 eurot), tähtaeg 09.08.2018; Arve nr 1448 284 625 norra krooni (29 258,93 eurot), tähtaeg 24.08.2018; Arve nr 1450 320 625 norra krooni (32 959,66 eurot), tähtaeg 28.08.2018; Arve nr 1453 113 287,50 norra krooni (11 645,75 eurot), tähtaeg 10.09.2018; Arve nr 1456 508 500 norra krooni (52 272,87 eurot), tähtaeg 11.09.2018; Arve nr 1461 161 325 norra krooni (16 583,91 eurot), tähtaeg 20.09.2018; Arve nr 1468 23 625 norra krooni (2 428,61 eurot), tähtaeg 14.10.2018. Vaatamata pooltevahelistele läbirääkimistele arvete tasumise osas, ei ole kostja hagejale arveid tasunud. Kokku on kostjal hagejale tasumata 1 720 912,50 norra krooni ehk 176 389,87 eurot. Kostja vastuväide hagile Kostja palub jätta hagi rahuldamata. Kuna ehitusobjekt oli xxxx, siis tuleks kohaldada xxxx seadust. Hageja ei ole tõendanud, et kostja on volitanud M T tööjõurendilepingutele alla kirjutama. Hageja ei ole näidanud arusaadavalt ära töötajate esitatud ning kostja poolt aktsepteeritud tunnilehtede ja arvete omavahelist kattuvust. Kuna kostjale on laekunud pretensioonid, et töömehed töötasid aeglaselt, kadusid pidevalt ette hoiatamata objektilt ja ei tulnud kokkulepitud ajal tööle ning kostjale on esitatud reklamatsioon summas 1 850 eurot + 20% kostja admin kulusid, siis kostjal on menetluslik tasaarvestusavaldus. Hageja seisukoht kostja vastuväidete osas Kohaldada tuleb eesti materiaalõigust, kostja töötaja M T ja kostja seaduslik esindaja juhatuse liige R S on tegutsenud just Eestis. Hageja ei nõustu, et pole tõendit, et kostja on volitanud M T tööjõurendilepinguid alla kirjutama. Hagejal oli mõistlik alus uskuda, et M T on antud kostja volitus. M T oli projektijuht, kelle positsiooni ja ülesannete laadi arvestades saab teda pidada isikuks, keda kostja kasutas pidevalt oma majandus- ja kutsetegevuses. Hageja ja kostja vahel oli juba eelnev koostöö olemas. Kostja aktsepteeris enne võlgnevuse tekkimist tööajatabeleid, mille

allkirjastas M T ja tasus nende ajatabelite alusel hagejalt kostjale väljastatud arved. Kostja seaduslik esindaja R S oli M T tegevusest teadlik või alternatiivselt saab kostja seadusliku esindaja käitumise kvalifitseerida TsÜS § 129 lg 1 järgi tehingu hilisema heakskiitmisena. Hageja ja kostja kirjavahetuses lubas kostja seaduslik esindaja maksta kõik arved. Kuna kostja ei ole täpsustanud, millised arveid ja tunnilehti ta konkreetselt silmas peab, on tegemist paljasõnalise väitega. Tasaarvestuse eeldused ei ole täidetud. Kohtu põhjendused 11.06.2019 ja 10.09.2019 toimunud kohtuistungitel jäi hageja oma nõude juurde. Kostja lepinguline esindaja kohtuistungitele ei ilmunud, 11.06.2019 esitas kohtule taotluse asi läbi vaadata kirjalikus menetluses. Vaidlus puudub järgnevates asjaoludes. Tööjõurendilepingute kohaselt pidi iga töötaja pidama ajatabelit (I kd t lk 24 – 52 pöördel), mis pidi olema kinnitatud tellija poolt, kelleks oli kostja, ajatabelid olid kinnitus töötatud tundide kohta ning õiguslik alus hagejapoolse arve väljastamise jaoks kostjale. Ajatabelites märgitud informatsioon tehtud töötundide kohta on tõene (I kd t lk 24 – 52 pöördel). Ajatabelite alusel koostati ja esitati kostjale arved (I kd t lk 83 - 86), mille kostja on kätte saanud. Kostja ei ole hagejale arveid tasunud. Kohus loeb need asjaolud tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 231 lg 2 ja 4 alusel tuvastatuks. Esmalt tuleb lahendada küsimus, kas kohaldamisele kuulub Eesti Vabariigi õigus. Kostja leiab, et kuna ehitusobjekt oli xxxx, siis tuleks kohaldada xxxx seadust. Rahvusvahelise eraõiguse seaduse (REÕS) § 14 lg 1 kohaselt juriidilisele isikule kohaldatakse selle riigi õigust, mille kohaselt ta on asutatud. Sama paragrahvi lg 2 kohaselt kui juriidilist isikut juhitakse tegelikult Eestis või tema põhitegevus toimub Eestis, kohaldatakse juriidilisele isikule Eesti õigust. REÕS § 15 lg 7 kohaselt juriidilisele isikule kohaldatava õiguse alusel määratakse eelkõige vastutus juriidilise isiku kohustuste eest. REÕS § 32 lg 1 kohaselt lepingule kohaldatakse selle riigi õigust, mille kohaldamises pooled on kokku leppinud. Vastavalt REÕS § 33 lg 1 kui lepingule kohaldatavat õigust ei ole käesoleva seaduse § 32 kohaselt valitud, kohaldatakse lepingule selle riigi õigust, millega leping on kõige tugevamalt seotud. Kui leping on osadeks jagatav ning lepingu mõni osa on iseseisvalt tugevamalt seotud mõne teise riigiga, võib sellele osale kohaldada selle teise riigi õigust. Sama paragrahvi lg 3 kohaselt eeldatakse, et leping on kõige tugevamalt seotud riigiga, kus on lepingu sõlmimise ajal selle lepingupoole elukoht või juhtorgani asukoht, kes peab täitma lepingule iseloomuliku kohustuse. Kui leping on sõlmitud selle poole majandus- või kutsetegevuse raames, kes peab täitma lepingule iseloomuliku kohustuse, eeldatakse, et leping on kõige tugevamalt seotud riigiga, kus asub selle poole peamine tegevuskoht. Kui lepingu kohaselt tuleb iseloomulik kohustus täita mõnes teises tegevuskohas, siis eeldatakse, et leping on kõige tugevamalt seotud riigiga, kus see teine tegevuskoht asub. Kohus on seisukohal, et kohaldamisele kuulub Eesti Vabariigi õigus, kuna antud juhul nõutakse lepingule iseloomuliku kohustuse täitmist kostjalt, kes on Eesti Vabariigi äriühing ja Eestis asutatud, kelle esindajad on Eestis ja kelle peamine tegutsemiskoht on Eesti ning kelle tegevust juhitakse Eestist.

Järgnevalt analüüsib kohus hageja nõuetega seonduvat. Poolte ja töötajate vahel sõlmitud tööjõurendilepingutele on alla kirjutanud kostja esindajana M T. Kostja väitel hageja ei ole tõendanud, et kostja on volitanud M T tööjõurendilepingutele alla kirjutama. Hageja märgib, et hagejal oli mõistlik alus uskuda, et M T oli antud kostja volitus. M T oli kostja projektijuht, kelle positsiooni ja ülesannete laadi arvestades saab teda pidada isikuks, keda kostja kasutas pidevalt oma majandus- ja kutsetegevuses. Hageja ja kostja vahel oli juba eelnev koostöö olemas, kostja on varasemalt tasunud hageja poolt kostjale esitatud arveid. Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 116 lg 2 kohaselt kui tehingu on teinud majandusvõi kutsetegevuses tegutseva isiku töötaja või muu isik, kelle eest majandus- või kutsetegevuses tegutsev isik vastutab, ja tehing on seotud sellise majandus- või kutsetegevusega, siis eeldatakse, et tehing on tehtud majandus- või kutsetegevuses tegutseva isiku nimel. TsÜS § 118 lg 2 kohaselt kui esindajana tegutseva isiku avaldused või käitumine mõjutavad teist isikut mõistlikult uskuma, et esindajana tegutsevale isikule on antud volitus tehingu tegemiseks, ning esindatav teab või peab teadma, et isik tegutseb tema nimel esindajana ja talub selle isiku sellist tegevust, siis loetakse, et esindatav on volituse andnud. TsÜS § 118 lg-s 2 sätestatud talumisvolitus tuleb kõne alla eelkõige majandus- ja kutsetegevuses pidevalt kasutatavate isikute puhul, kelle positsiooni ja ülesannete laadi arvestades võib tehingu teine pool mõistlikult eeldada, et sellele isikule oli volitus antud (Riigikohtu 20. juuni 2013. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-72-13, p 18). Vastavalt TsÜS § 129 lg 1 teise isiku nimel esindusõiguseta tehtud mitmepoolne tehing on tühine, välja arvatud juhul, kui isik, kelle nimel esindusõiguseta isik tehingu tegi, selle hiljem heaks kiidab. Kohus leiab, et hagejal oli mõistlik alus eeldada, et M T tegutses kostja nimel ja M T oli antud kostja volitus tööjõurendilepinguid sõlmida. Kostja ei ole vaidlustanud asjaolu, et M T oli kostja projektijuht ja tegutses kostja nimel. Hagejal oli eelnev koostöö kostjaga, mida tõendavad hageja poolt kostjale varasemalt esitatud arved ja maksekorraldused, millest nähtuvalt on kostja hagejale tasunud hageja poolt kostjale esitatud arved perioodil 03.04.2018 – 23.08.2018 (II kd t l 60 - 94). Nimetatud arvetel on märgitud mitmed samad töölised, kellega on tööjõurendilepingud sõlmitud ning kelle tehtud töö eest esitatud arvete alusel hageja ka käesolevalt kostjalt arvete tasumist nõuab. Kohus leiab, et nimetatud tõenditega on tõendatud hageja ja kostja varasem koostöö. Kostja seaduslik esindaja on ka hilisemalt heaks kiitnud tööjõurendilepingute sõlmimise sellega, et hageja ja kostja kirjavahetuses arvete tasumise läbirääkimistes on kostja seaduslik esindaja arveid tunnistanud ja lubanud tasuda kõik arved (I kd t l 57-67). Kostja ei ole esitanud ühtegi tõendit, et kostja oleks vaidlustanud enne hagiavalduse kohtusse esitamist asjaolu, et Mart Tasasel oli volitus tööjõurendilepingutele alla kirjutada, nimetatut ei nähtu ka hageja ja kostja kirjavahetusest (I kd t l 57-67). Kostja on vastuväidetes leidnud, et hageja ei ole näidanud ära arusaadavalt töötajate esitatud ja kostja aktsepteeritud tunnilehtede ja arvete omavahelist kattuvust. Kohus nõustub hagejaga, et kostja väite puhul on tegemist paljasõnalise väitega, sest kostja pole välja toonud, milliseid tunnilehti ja milliseid arveid kostja silmas peab ning mis täpsemalt ei kattu kostja arvates. Kostja on märkinud, et kostjal on tasaarvestusnõue, sest kostjale on laekunud pretensioonid hageja töömeeste osas, et hageja töötajad töötasid aeglaselt, kadusid pidevalt ette hoiatamata objektilt ja ei tulnud kokkulepitud ajal tööle. Kostjale on esitatud reklamatsioon summas 1 850 eurot + 20% kostja admin kulusid. Kostja viitab tasarvestusnõudele, kuid konkreetset tasaarvestusnõuet menetluse jooksul esitanud ei ole. Kostja esitas kostjale esitatud pretensioonide tõendamiseks kostjale saadetud võõrkeelseid e-kirju (II kd t l 1-5, 7-17). Kohus märgib, et ühestki e-kirjast ei nähtu, et pretensioonid ja reklamatsioon oleks esitatud seoses

töötajatega, kellega olid sõlmitud tööjõurendilepingud ja kelle tehtud töö eest käesoleval juhul arvete tasumist nõutakse. Kohtu hinnangul tuleb hagi rahuldada. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 8 lg 2 kohaselt on leping lepingupooltele täitmiseks kohustuslik. Vastavalt VÕS § 76 lg-e 1 tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele kindlaks määratud tähtpäeval. VÕS § 100 kohaselt on kohustuse rikkumine võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. VÕS § 108 lg 1 kohaselt kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. Vastavalt VÕS § 113 lg 1 rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. Kostja nõude suuruse ega viivise osas vastuväiteid esitanud ei ole. Eeltoodust tulenevalt rahuldab kohus hagi ning mõistab kostjalt hageja kasuks välja 182 022,90 eurot ja viivise põhinõudelt (176 389,87 eurot) võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses sätestatud määras alates kohtuotsuse jõustumisest kuni põhivõlgnevuse 176 389,87 eurot tasumiseni. Otsuses viitamata tõendid jätab kohus arvesse võtmata kuna need on asjasse puutumatud. Kooskõlas TsMS § 162 lg-ga 1 jäävad menetluskulud kostja kanda. TsMS § 174 lg 1 ja 2 alusel määrab kohus menetluskulud kindlaks käesolevas kohtuotsuses. Hageja menetluskuludeks on riigilõiv 1 800 eurot, tõlkekulud 689,05 eurot ja õigusabikulud 6662 eurot (lisandub käibemaks). Hageja esindaja on teinud asja menetluses järgmisi menetlustoiminguid: 12.12.2018 asjaolude väljaselgitamine koos kliendiga ja materjalide kogumine – 3 tundi 30 min 14.12.2018 hagiavalduse esialgse projekti koostamine, kliendilt puudujäävate tõendite nõudmine tõendusliku baasi tugevdamiseks – 2 tundi 45 min 18.12.2018 kliendi saadetud 78 lk e-kirjadega tutvumine ja nende asjakohasuse hindamine asja jaoks – 2 tundi 45 min 19.12.2018 päring kliendile seoses hagi esemega ja telefonivestlus kliendiga selle üle – 40 min 08.01.2019 pretensiooni teksti koostamine vastaspoolele, selle kooskõlastamine ja saatmine – 1 tund 30 min 16.01.2019 riigilõivu tasumise asjaolude ja menetluse kulgu selgitamine kliendile – 30 min 22.01-24.01.2019 hagi koostamine – 4 tundi 25 min 25.01.2019 hagiavalduse lõplik viimistlemine ja kohtule saatmine – 1 tund 15 min 04.02.2019 kohtumäärusega tutvumine ja kliendile selle sisu selgitamine telefoni teel – 30 min 07.02.2019 kliendile tõendite tõlgete puudumise tagajärje selgitamine, tõlkebüroo otsimine ja tõlkebüroo pakkumise kinnitamine – 1 tund 30 min 15.02.2019 30 lk tõlkebüroo tõlgitud tõendimaterjali kvaliteedi kontrollimine kliendi palvel ja 16 lk tõendimaterjali valikuline tõlkimine kokkuleppel kliendiga – 2 tundi 45 min 18.02.2019 31 lk ajatabelite ja arvete tõlkimine kliendi palvel – 2 tundi 15 min 19.02.2019 üle 4 lk menetlusdokumendi (19.02.2019 kaaskiri) koostamine ja kohtule saatmine koos vormistatud lisadega – 2 tundi

22.02.2019 seisukoha kujundamine kostja tagatise osas – 30 minutit 26.02.2019 vastuse koostamine kohtu nõudele – 2 tundi 26.03.2019 kostja peatamise taotlusega tutvumine – 30 minutit 03.04.2019 vastuse kohtu nõudele koostamine ja kohtule saatmine – 1 tund 30 minutit 08.04.2019 kaaskirja koostamine ja kohtule saatmine koos tõlkega – 30 minutit 09.05.2019 seisukoha koostamine kostja vastusele – 1 tund 16.05.2019 8 lk uute tõendite tõlkimine ja seisukoha koostamine – 1 tund 30 minutit 17.05.2019 10 lk uute tõendite tõlkimine, seisukoha täiendused ja kohtule saatmine – 2 tundi 23-27.05.2019 kompromissläbirääkimised – 1 tund 07.06.2019 kliendiga vestlus seoses eelistungiga – 1 tund 07.06.2019 uute tõendite tõlkimine ja päringu saatmine tõlkebüroole – 45 minutit 10.06.2019 eelistungiks ettevalmistus – 1 tund 10.06.2019 menetlusdokumendi koostamine ja tõlgitud tõenditega tutvumine – 2 tundi 11.06.2019 kostja taotlusega tutvumine, seisukoha kujundamine selles osas ja kliendiga vestlus – 1 tund 11.06.2019 istungil osalemine – 45 minutit 28.06.2019 27 lk tõendite tõlkimine ja seisukoha koostamine – 2 tundi 09.09.2019 istungiks ettevalmistus – 1 tund 10.09.2019 kohtuistungil osalemine – 5 minutit TsMS § 138 lg 1 ja 2 järgi on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud, kohtukulud on mh riigilõiv ja asja läbivaatamise kulud. Hagihinnaks on 196 134,09 eurot ning sellise hinnaga hagilt tuli riigilõivuseaduse kohaselt tasuda riigilõivu 1 800 eurot. Hageja tasus nõutava riigilõivu. Riigilõivukulu on põhjendatud. TsMS § 143 p 1 kohaselt on asja läbivaatamise kuluks mh tõlgikulu. Kohtu hinnangul on põhjendatud kuluks hageja kulud tõlgetele kokku 689,05 eurot (sh käibemaks), kuivõrd hageja on Norra äriühing ning asjas on olnud vajalik tõendite tõlkimine. Hageja on esitanud tõlkebüroo poolt hagejale esitatud arved (II kd t lk 100-103, III kd t lk 75-76). Märgitud tõlkekulu suurus on usutav arvestades tõlgitud dokumentide mahukust. TsMS § 144 lg 1 p 1 kohaselt on kohtuvälised kulud mh menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud. TsMS § 175 lg 1 sätestab, et „kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Lepinguline esindaja on menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu esindaja käesoleva seadustiku §-s 218 sätestatu kohaselt.“ Kohus ei pea täies ulatuses hageja õigusabile kulunud aega ja toiminguid põhjendatuks. Kohus ei pea põhjendatud kuluks 08.01.2019 pretensiooni teksti koostamist vastaspoolele, selle kooskõlastamist ja saatmist (1 tund 30 minutit). Nimetatut ei saa lugeda vajalikuks ja põhjendatuks toiminguks käesoleva tsiviilasja menetluses, pretensioon oli koostatud ja edastatud enne kohtusse hagi esitamist. Kohus ei pea põhjendatud kuluks 07.02.2019 tõlkebüroo otsimist ja tõlkebüroo pakkumise kinnitamist (1 tund 30 minutit), kuna tegemist on tehnilise toiminguga, mida pole põhjendatud lugeda õigusabi osutamise ajakuluks. 07.02.2019 kliendile tõlgete puudumise tagajärje selgitamise puhul peab kohus vajalikuks ajakuluks 15 minutit. Kohus ei pea põhjendatud kuludeks 15.02.2019 30 lk tõlkebüroo tõlgitud tõendimaterjali kvaliteedi kontrollimist ja 16 lk tõendimaterjali valikulist tõlkimist kliendi palvel (2 tundi 45 minutit) ning 18.02.2019 31 lk ajatabelite ja arvete tõlkimist kliendi palvel (2 tundi 15 minutit). Kohus leiab, et tegemist pole põhjendatud ajakuluga, sest juhul kui hageja ei võtnud vandetõlgi teenust tõlgete saamiseks või tõlgete kinnitamiseks, siis tal oli olemas see võimalus, mis nähtub ka kohtutoimikust (I kd t lk 163-164), mistõttu ei ole

tõlke/vandetõlgi kinnitatud tõlke kontrollimise ajakulu esindaja poolt põhjendatud. Vandetõlgi pädevus, kohustused ja vastutus tulenevad vandetõlgi seadusest. Põhjendatud ei ole ajakulu tõendite tõlkimisele, sest tõlked telliti või sai tellida tõlkebüroolt ning tõlgete tellimine on tehniline töö, mida ei saa arvestada esindaja poolt osutatud õigusabi hulka. Seetõttu ei ole ka põhjendatud esindaja ajakulu 16.05.2019 8 lk uute tõendite tõlkimisele ja seisukoha koostamisele 1 tund 30 minutit ja 17.05.2019 10 lk uute tõendite tõlkimine, seisukoha täiendused ja kohtule edastamine 2 tundi. Sisuliselt 4,5-lehekülejelise seisukoha koostamiseks ja kohtule esitamiseks peab kohus põhjendatud ajakuluks 3,5 tundi. Põhjendatud ei ole esindaja ajakulu 07.06.2019 uute tõendite tõlkimisele ja tõlkebüroole päringu saatmisele 45 minutit, kuna tegemist on tehniliste toimingutega. Tõlkekulu arved on esindaja eraldi esitanud. Põhjendatud ei ole esindaja ajakulu 11.06.2019 istungil osalemiseks, istung kestis 9 minutit (II kd t lk 191), seega on põhjendatud ajakulu 9 minutit. 10.09.2019 kohtuistung kestis 5 minutit, seega on põhjendatud ajakulu 5 minutit. Kokku peab kohus hageja õigusabi põhjendatud ajakuluks 36 tundi ja 19 minutit. Tunnitasu 150 eurot peab kohus põhjendatuks, kuna menetluses tuli õigusabiteenust osutada Norra äriühingule ning esitatud on mahukaid tõendeid, tunnitasu vastab turuhinnale. TsMS § 174 lg 10 kohaselt menetluskuludelt arvestatava käibemaksu hüvitamiseks peab menetlusosaline kinnitama, et ta ei ole käibemaksukohustuslane või ei saa muul põhjusel tekkinud kuludelt käibemaksu tagasi arvestada. Hageja on kinnitanud, et ei ole käibemaksukohuslane, mistõttu tuleb kostjalt menetluskulud välja mõista koos käibemaksuga. Eeltoodu põhjal määrab kohus hageja põhjendatud ja vajalike menetluskuludena kindlaks riigilõivu 1 800 eurot, tõlkekulud 689,05 eurot ja õigusabikulud 5 447,50 eurot (lisandub käibemaks 1 089,50 eurot), kokku 9 026,05 eurot. Need summad mõistab kohus kostjalt välja. Ülejäänud osas jääb hageja menetluskulude kindlaksmääramise taotlus rahuldamata. TsMS § 177 lg 4 kohaselt märgib kohus menetlusosalise taotluse alusel menetluskulude kindlaksmääramise kohtulahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Hageja taotlusel mõistab kohus välja viivise menetluskuludelt. /Allkirjastatud digitaalselt/ Meelis Eerik Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.