Margit Jäätma, Triin Uusen-Nacke, Kersti Kerstna-Vaks
Määruse tegemise aeg ja koht
13. juuni 2025, Tartu
Tsiviilasja number Tsiviilasi
2-21-20292 U.I hagi Y.J vastu võlgnevuse väljamõistmiseks
Menetlustoiming
Menetluskulude suuruse kindlaksmääramine
Vaidlustatud kohtulahend
Tartu Maakohtu 4. detsembri 2024 määrus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
Y.J määruskaebus
Menetluse liik
Kirjalik menetlus
Menetlusosalised ja nende
Määruskaebuse esitaja (kostja): Y.J (isikukood XXX), lepinguline esindaja vandeadvokaat Rene Varul Vastustaja (hageja): U.I (isikukood XXX), lepinguline esindaja vandeadvokaat Olavi Järve
esindajad
RESOLUTSIOON
1.Tühistada Tartu Maakohtu 4. detsembri 2024 määrus U.I põhjendatud ja vajalike menetluskulude rahalise suuruse kindlaks määramise ja Y.J-ilt U.I kasuks suuremas summas kui 6654,58 eurot välja mõistmise osas, samuti osas, milles maakohus jättis Y.J maakohtu menetluses kantud menetluskulud kindlaks määramata ja U.I-lt välja mõistmata. Teha tühistatud osas uus määrus, millega määrata U.I põhjendatud ning vajalike menetluskulude rahaliseks suuruseks maakohtus 3781 eurot ja ringkonnakohtus 3478,54 eurot, mõista Y.J-ilt välja U.I kasuks 6654,58 eurot, mõista U.I-lt välja Y.J kasuks menetluskuluna 459,84 eurot. Tasaarvestada U.I-lt ja Y.J-ilt välja mõistetud menetluskulud ning mõista Y.J-ilt U.I kasuks välja 6194,74 eurot. Ülejäänud osas jätta maakohtu määrus muutmata.
Määrata U.I põhjendatud ja vajalike menetluskulude rahaliseks suuruseks maakohtus 3781 eurot ja ringkonnakohtus 3478,54 eurot (käibemaksuga).
Välja mõista Y.J-ilt U.I kasuks menetluskuluna 6654,58 eurot.
Määrata Y.J põhjendatud ja vajalike menetluskulude suuruseks 2874 eurot (käibemaksuga).
Välja mõista U.I-lt Y.J kasuks menetluskuluna 459,84 eurot.
Tasarvestada määruse resolutsiooni punktides 2.2 ja 2.4 nimetatud summad ning mõista Y.J-ilt U.I kasuks välja 6194,74 eurot.
Y.J peab hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt (6194,74 eurot) tasuma viivist käesoleva määruse jõustumisest alates kuni menetluskulude täieliku tasumiseni võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.
Toimetada määrus kätte menetlusosalistele.
3.Y.J määruskaebus rahuldada osaliselt.
4.Menetluskulude kindlaksmääramise vaidlustamisel tekkinud menetluskulusid ei hüvitata. Edasikaebamise kord Käesoleva määruse peale võib esitada määruskaebuse Riigikohtule 15 päeva jooksul alates käesoleva määruse kättetoimetamisest menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 280 eurot (TsMS § 178 lg 2).
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.U.I (hageja) esitas 29. detsembril 2021 Pärnu Maakohtule hagi Y.J (kostja) vastu, milles palus kostjalt enda kasuks välja mõista 7008,81 eurot ning sellelt summalt arvestatud seadusjärgne viivis alates hagiavalduse esitamisest. Pärnu Maakohus andis 2. veebruari 2022 määrusega asja menetlemiseks üle Tartu Maakohtule.
2.Vastavalt Tartu Ringkonnakohtu 17. juuni 2024 otsusele on asjas tehtud ja jõustunud kohtuotsuse resolutsiooni sõnastus järgmine: "1. Rahuldada U.I hagi Y.J vastu osaliselt.
2.Välja mõista Y.J-ilt U.I kasuks põhivõlg 5856 eurot 81 senti, 12. juuli 2023. a seisuga sissenõutavaks muutunud viivis 800 eurot 46 senti ning alates 13. juulist 2023 sissenõutavaks muutuv viivis põhinõude (5856 eurot 81 senti) tasumata osalt VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras kuni kohustuste kohase täitmiseni, kuid kokku (koos sissenõutavaks muutunud viivisega) mitte rohkem kui põhinõude summa (5856 eurot 81 senti).
3.Jätta U.I nõue Y.J-ilt 1152 euro ja sellelt arvestatud viivise saamiseks rahuldamata."
3.Tartu Ringkonnakohus jättis maakohtus kantud menetluskuludest 16% hageja kanda ning 84% kostja kanda, apellatsioonimenetluse kulud täielikult kostja kanda. Samuti märkis ringkonnakohus, et menetluskulude rahalise ulatuse määrab kindlaks maakohus mõistliku aja jooksul menetlust lõpetava lahendi jõustumisest. Tartu Ringkonnakohtu 17. juuni 2024 otsus jõustus 7. oktoobril 2024.
4.Maakohus määras 4. detsembril 2024 hageja põhjendatud ja vajalike menetluskulude rahaliseks suuruseks 7199,57 eurot (käibemaksuga) ning mõistis selle summa koos seadusjärgse viivisega kostjalt välja. Hageja maakohtule esitatud menetluskulude nimekirjade kohaselt oli hageja menetluskulude suuruseks maakohtus 5303,80 eurot, sh riigilõiv 475 eurot ja õigusabikulud 4828,80 eurot 2
(käibemaksuga), millest 184 eurot on tasu sõidule kulutatud aja eest. Hageja menetluskulude suuruseks ringkonnakohtus oli kulunimekirja kohaselt kokku 4672,84 eurot, sh riigilõiv 630 eurot ning õigusabikulud 4042,84 eurot (käibemaksuga), milles sisaldub tasu sõidule kulutatud aja eest 384,30 eurot (käibemaksuga) ja kütusekulu 128,10 eurot. Maakohus leidis, et õigusabikuluna ei ole põhjendatud konsultatsioonid kliendiga ja vähendas hageja õigusabikulusid kokku hinnanguliselt 10 tunni võrra, s.o 5 tundi maakohtus (5 x 120 eurot + 20% = 720 eurot) ning 5 tundi ringkonnakohtus (5 x 140 eurot + 20% = 840 eurot). Maakohus määras hageja põhjendatud ja vajalike menetluskulude rahaliseks suuruseks maakohtus 4429,80 eurot (käibemaksuga), sh riigilõiv 475 eurot, lepingulise esindaja tasu 3924,80 eurot, tasu sõidule kulutatud aja eest 30 eurot ning ringkonnakohtus 3478,54 eurot (käibemaksuga), sh riigilõiv 630 eurot, lepingulise esindaja tasu 2690,44 eurot, tasu sõidule kulutatud aja eest 30 eurot ja kütusekulu 128,10 eurot. Tartu Ringkonnakohtu 17. juuni 2024 otsuses märgitud menetluskulude jaotust arvestades mõistis maakohus kostjalt hageja kasuks menetluskuluna välja kokku 7199,57 eurot, sh 84% kõigist hageja põhjendatud ja vajalikest menetluskuludest maakohtus (3721,03 eurot) ning kõik hageja põhjendatud ja vajalikud menetluskulud ringkonnakohtus (3478,54 eurot). Ülejäänud osas jättis maakohus hageja menetluskulud tema enda kanda. Kostja menetluskulusid maakohus ei arvestanud ega mõistnud neid hagejalt välja.
MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD
5.Kostja esitas 29. detsembril 2024 maakohtu 4. detsembri 2024 määruse peale määruskaebuse. Kostja palub ringkonnakohtul tühistada maakohtu määrus ja teha asjas ise uus lahend, millega jätta hageja taotlus menetluskulude hüvitamiseks rahuldamata.
5.1.Maakohus ei ole arvestanud, et menetluskulude jaotust ette nägeva kohtuotsusega jäeti 16% kostja maakohtu kuludest hageja kanda. Maakohus on vaaginud hageja kulude põhjendatust ja vajalikkust ning võtnud saadud summast 84%, mis on hageja kasuks välja mõistetud. Samas on maakohus jätnud tähelepanuta, et 16% kostja maakohtu kuludest on jäetud hageja kanda, kuid selle kohta ei ole maakohus midagi öelnud. Maakohus oleks pidanud hindama ka kostja kulude põhjendatust/vajalikkust ning saadud tulemusest (summast) 16% mõistma kostja kasuks välja hagejalt. Seejärel saanuks kohus teha nõuete osas tasaarvestuse.
5.2.Maakohus ei lugenud hageja menetluskulusid kogu ulatuses põhjendatuks ja vähendas hageja õigusabikulusid hinnanguliselt 10 tunni võrra, kuid jättis tähelepanuta, et hageja kulud ei olnud suuremas osas vajalikud ega põhjendatud. Kostja on esitanud vastuväited, et mh ei kuulu väljamõistmisele kulud, mis on seotud kohtualluvuse küsimusega, samuti on hageja teinud olulisi kulutusi (mh kulus selleks terve esimene istung), et kohus nõuaks välja tõendid, mis sisulist tähendust ei omanudki (väited seoses tarbijalemüügiga). Hageja tegi olulisi kulutusi lisatõendite koondamiseks ja esitamiseks, mida kohus asja juurde ei võtnudki.
5.3.Hageja menetluskulude nimekirjas puudub ka kinnitus, et need kulud on seotud konkreetse kohtuasjaga, samuti puudus kinnitus käibemaksu kohta. Nimekiri ei vasta selliselt seaduse nõuetele ja sellest ei peaks üldse lähtuma.
5.4.Apellatsiooni kulude osas esitas kostja vastuväited, et apellatsioonkaebuse koostamisele on kulunud 14 tundi, mida on ebamõistlikult palju, eriti arvestades, et maakohus oli tuvastanud asja puuduse. Hagejal tuli apelleerida vaid tähtaja andmisega/mitteandmisega seotud asjaolusid, milleks kulunuks mõistlikult ehk paar tundi. Samuti on ebamõistlikult palju vastuapellatsioonile 3
vastamiseks kulunud 4 tundi, vastuses on suuresti kajastatud varasemad seisukohad. Maakohus ei ole nendele vastuväidetele midagi vastanud.
6.Hageja leidis, et kostja määruskaebus on põhjendamatu ja palus jätta see rahuldamata.
6.1.Maakohus on lähtunud ringkonnakohtu lahendist ja mõistnud kostjalt välja menetluskulud vastavalt ringkonnakohtu otsuses toodud menetluskulude jaotusele, sh on vähendanud hageja menetluskulusid.
6.2.Maakohus hindas hageja menetluskulude põhjendatust. Kohtualluvuse teemal ei olnud olulist vaidlust ega sellest tulenevalt ka kulusid, lisaks oli hagejal kohtualluvuse osas ka õigus, sest menetluses leidis tuvastamist, et tegemist oli tarbijalemüügiga. Tarbijalemüügi küsimus oli menetluses oluline, sest tarbijalemüügi puhul on tõendamiskoormis ümber pööratud. Kostja vaidles menetluses vastu hageja väitele, et tegemist on tarbijalemüügiga, seetõttu on arusaamatu kostja väide määruskaebuses, et see küsimus sisulist tähendust ei omanud.
6.3.Hageja on nii TsMS § 174 lg-s 10 kui ka TsMS § 176 lg-s 5 nimetatud kinnitused käesolevas menetluses andnud. Isegi kui hageja ei oleks TsMS § 174 lg-s 10 toodud kinnitust esitanud, tuleks menetluskulud välja mõista koos käibemaksuga. Hageja näol on tegemist füüsilise isikuga, kelle osas tuvastati käesolevas menetluses, et ta oli tarbija ehk ta ei tegelenud majandus- või kutsetegevusega. Menetluskulude suuruse kindlakstegemisel tuleb lähtuda hagita menetluse põhimõtetest.
6.4.Hageja kulud apellatsioonimenetluses olid põhjendatud, sest ringkonnakohtus jätkus tulenevalt kostjast vaidlus selle üle, kas sõiduk oli puudustega. Hageja vastus kostja vastuapellatsioonkaebusele kajastas tõesti suuresti juba esitatud seisukohti, kuid nende väljaotsimine ja nendele viitamine on samuti ajakulu.
7.Määruskaebuse saamisel leidis maakohus, et on kaevatavas määruses eksinud ning jätnud hindamata ning arvestamata kostja menetluskulud. Maakohtu hinnangul ei saa seda puudust kõrvaldada otsuse parandamise määruse ega täiendava määruse tegemisega, samuti määruse muutmise või tühistamisega TsMS 480 alusel. Arvestades määruskaebuse esitaja taotlusega jätta hageja taotlus menetluskulude hüvitamiseks rahuldamata, ei pidanud maakohus määruskaebuse rahuldamist põhjendatuks ning tulenevalt TsMS § 663 lg-st 5 edastas 22. aprillil 2025 määruskaebuse läbivaatamiseks ja lahendamiseks Tartu Ringkonnakohtule.
RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
8.Ringkonnakohus leiab, et kostja määruskaebus kuulub rahuldamisele osaliselt. Maakohtu määrust tuleb menetlusnormi olulise rikkumise tõttu muuta nii hageja kui ka kostja menetluskulude suuruse kindlaksmääramise kui ka välja mõistmise osas. Ringkonnakohus teeb TsMS § 659 ja 657 lg 1 p 2 alusel asjas uue määruse, millega määrab hageja põhjendatud ja vajalike menetluskulude rahaliseks suuruseks maakohtus 3781 eurot ja ringkonnakohtus 3478,54 eurot, mõistab kostjalt hageja kasuks välja menetluskuluna 6654,58 eurot, mõistab hagejalt kostja kasuks välja menetluskuluna 459,84 eurot, samuti tasaarvestab pooltelt välja mõistetud menetluskulud ning mõistab kostjalt hageja kasuks välja 6194,74 eurot. Ülejäänud osas jääb maakohtu määrus muutmata.
9.TsMS § 138 lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. TsMS § 174 lg 1 kohaselt määrab kohus menetluskulude jaotuse alusel kindlaks menetluskulude rahalise suuruse vajalikus ja põhjendatud ulatuses. TsMS § 175 lg 1 kohaselt, kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaks määrava lahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. 4
Tulenevalt TsMS § 174 lg-st 8 määrab kohus esindajakulud menetluskuludena kindlaks hagita menetluse sätete kohaselt, st uurimisprintsiibist lähtudes.
10.Vastavalt ringkonnakohtu 17. juuni 2024 otsusele jäeti maakohtus kantud menetluskuludest 16% hageja kanda ning 84% kostja kanda, apellatsioonimenetluse kulud täielikult kostja kanda. Ringkonnakohus nõustub kostjaga, et maakohus eksis kaevatavas määruses, kui jättis kostja menetluskulude suuruse hindamata ja arvestades menetluskulude jaotust välja mõistmata.
11.Kostja esitas menetluskulude nimekirja maakohtu menetluses 15. juunil 2023, selle kohaselt oli kostja menetluskulude suuruseks maakohtus koos käibemaksuga 3288 eurot. Maakohtus osutati kostjale õigusabi 20 tundi, sellest 6 tundi hinnaga 130 eurot tunnis ja alates 1. jaanuarist 2023 14 tundi hinnaga 140 eurot tunnis (lisandub käibemaks). Kostja esitatud menetluskulude nimekirjas on toimingutena muu hulgas märgitud ka nõupidamised (1. september 2022, 16. jaanuar 2023, 19. aprill 2023 ja 31. mai 2023) ja infovahetused kliendiga (21. aprill 2023). Maakohus leidis hageja menetluskulude osas, et Riigikohtu praktika kohaselt ei ole esindaja ja kliendi omavahelise suhtlemise kulude vastaspoolelt sissenõudmine põhjendatud (RKTKm 27.11.2019, 2-18-10073/22, p 22) ja vähendas hageja õigusabikulusid maakohtus 5 tunni võrra.
12.Viidatud Riigikohtu praktikast tulenevalt ei saa põhjendatuks lugeda ka kostja menetluskulusid, mis on seotud nõudpidamiste ja infovahetusega. Kuna kostja menetluskulude nimekirjas ei ole nende toimingute kestust eraldi välja toodud, arvestab ringkonnakohus iga sellise toimingu kestuseks 0,5 tundi ja vähendab kostja õigusabikulusid maakohtus 2,5 tunni võrra, sellest 0,5 tundi tunnihinnaga 130 eurot (0,5 x 130 + 20% = 78 eurot) ja 2 tundi tunnihinnaga 140 eurot (2 x 140 + 20% = 336 eurot).
13.Ülejäänud osas ehk 17,5 tundi (5,5 tundi hinnaga 130 eurot/h ja 12 tundi hinnaga 140 eurot/h) loeb ringkonnakohus kostja menetluskulud maakohtus vajalikuks ja põhjendatuks.
14.Kostja lepingulise esindaja tunnihind ilma käibemaksuta 130 ja 140 eurot on esindaja kvalifikatsiooni arvestades aktsepteeritav ning vastab senises kohtupraktikas mõistlikuks peetud tunnitasu suurusele.
15.Eeltoodust lähtuvalt määrab ringkonnakohus kostja põhjendatud ja vajalike menetluskulude rahaliseks suuruseks maakohtus 2874 eurot (käibemaksuga). Tartu Ringkonnakohtu 17. juuni 2024 otsuses märgitud menetluskulude jaotust arvestades mõistab ringkonnakohus hagejalt kostja kasuks välja 459,84 eurot.
16.Kostja on määruskaebuses vaidlustanud ka hageja menetluskulude põhjendatud suuruse nii maakui ka ringkonnakohtus.
16.1.Ringkonnakohus märgib kõigepealt, et maakohus on hageja menetluskulude põhjendatud suuruse kindlaksmääramisel lähtunud ebaõigetest andmetest ning teinud ka arvutusvigu. Ringkonnakohus leiab, et hageja menetluskulude suuruse kindlaksmääramisel tuleb lähtuda hageja esitatud menetluskulude nimekirjadest.
16.2.Hageja esitas 15. juunil 2023 menetluskulude nimekirja, mille kohaselt on tema menetluskulu maakohtus kokku 4691,80 eurot, sellest riigilõiv 475 eurot ja kulud õigusabile 4216,80 eurot. Koos nimekirjaga esitatud arvetest nähtub, et hagejale on osutatud õigusabi 27,75 tunni ulatuses, mis teeb tunnitasu 120 eurot (koos käibemaksuga 144 eurot) arvestades õigusabi kogukuluks 3996 eurot. Arve nr 1283-J järgi on arvestatud ka ajakulu 4,6 tundi sõiduks marsruudil Pärnu-Tartu-Pärnu hinnaga 40 eurot tund, lisandub käibemaks, kokku 220,80 eurot. Maakohus on määruse p-s 10 märkinud ekslikult hageja menetluskulude kogusummaks maakohtus 5303,80 eurot, millest õigusabikulud on 4828,80 eurot. 5
Maakohus vähendas hageja põhjendatud kulusid õigusabile maakohtus 5 tunni võrra, st 720 euro ulatuses. Arvestades vähendamist tuleks hageja põhjendatud õigusabikulu suuruseks lugeda 3276 eurot (3996 – 720 = 3276). Maakohus on põhjendatult vähendanud hageja taotletud sõidukulu suurust ja lugenud põhjendatud kuluks teel oldud aja eest ühe istungi puhul 30 eurot. Lisandub riigilõiv 475 eurot. Kokku oleks hageja põhjendatud menetluskulu suuruseks selle arvestuse järgi maakohtus 3781 eurot (3276 + 30 + 475). Maakohus on aga arvestusi näitamata lugenud hageja põhjendatud menetluskulu suuruseks maakohtus suurema summa ehk 4429,80 eurot, millest on kostjalt hageja kasuks arvestades menetluskulude jaotust välja mõistnud 84% ehk 3721,03 eurot. Ringkonnakohus leiab, et maakohtu arvutusviga tuleb parandada. Hageja põhjendatud menetluskulu suuruseks maakohtus tuleb lugeda 3781 eurot, millest kostjalt tuleb hageja kasuks välja mõista vastavalt menetluskulude jaotusele 84% ehk 3176,04 eurot.
16.3.Hageja esitas 20. mail 2024 menetluskulude nimekirja, mille kohaselt on tema kulude kogusuurus ringkonnakohtus 5057,14 eurot, sellest õigusabikulud 22,92 tunni eest 3914,74 eurot (koos käibemaksuga), lisaks sõidukulu 384,30 eurot, kütusekulu 128,10 eurot ja riigilõiv 630 eurot. Maakohus on määruse p-s 10 märkinud ekslikult hageja kulude kogusummaks 4772,84 eurot, millest on õigusabikulud 4042,84 eurot. Maakohus vähendas hageja põhjendatud kulusid õigusabile ringkonnakohtus 5 tunni võrra. Seejuures on maakohus kohaldanud ekslikult ebaõiget käibemaksumäära 20%. Alates 1. jaanuarist 2024 kehtib käibemaksumäär 22% ja hageja õigusabikulude arvestuses on kohaldatud seda määra. Seega kuulus õigusabikulu vähendamisele mitte 840 euro ulatuses, vaid 854 euro ulatuses. Ringkonnakohus peab vajalikuks vähendada hageja õigusabikulu ka menetluskulude nimekirja koostamise eest 1 tunnilt 15 minutile, mis on kohtupraktikas tavapäraseks loetud põhjendatud kulu menetluskulude nimekirja koostamise eest. Õigusabikulu kuuluks selle tõttu vähendamisele 128,10 euro ulatuses. Arvestades neid vähendamisi tuleks hageja põhjendatud õigusabikulu suuruseks lugeda 3914,74 – 854 – 128,10 = 2932,64 eurot, millele lisandub riigilõiv 630 eurot, tasu lepingulise esindaja sõidule kulunud aja eest 30 eurot ja kütusekulu 128,10 eurot. Kokku oleks hageja põhjendatud menetluskulu suuruseks selle arvestuse järgi ringkonnakohtus 3720,74 eurot. Maakohus on aga arvestusi näitamata lugenud hageja põhjendatud menetluskulu suuruseks ringkonnakohtus väiksema summa ehk 3478,54 eurot (määruse p 16), mille on ka kostjalt hageja kasuks välja mõistnud. Hageja ei ole maakohtu määrust vaidlustanud. Kuivõrd maakohus on teinud arvestusvea tõttu kostjat soosiva lahendi, ei pea ringkonnakohus põhjendatuks kostjalt hageja kasuks välja mõistetavat menetluskulu ringkonnakohtus veelgi vähendada.
16.4.Kostjalt tuleb hageja kasuks kokku välja mõista menetluskuluna maakohtus 3176,04 eurot ja ringkonnakohtus 3478,54 eurot, st kokku 6654,58 eurot.
17.Ringkonnakohus leiab, et hageja menetluskulude suuruse muutmine muus osas ei ole põhjendatud. Kohtule on antud lai kaalutlusruum lepingulise esindaja kulude hüvitamise otsustamisel. Riigikohus on korduvalt avaldanud seisukohta, et TsMS § 175 lg 1 kohaselt on menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamine kohtu kaalutlusotsus (kohus teeb kaalutlusotsuse eelkõige õigusabile kulunud aja ja asja keerukuse hindamise osas), millesse kõrgema astme kohus sekkub üksnes juhul, kui kohus on ületanud diskretsioonipiire (RKTKm 27.05.2020, 2-18-7550/80, p 11). Ringkonnakohtu hinnangul ei ole maakohus praegusel juhul muus osas diskretsiooni piire ületanud.
18.Kostja on määruskaebuses väitnud, et hageja menetluskulude nimekiri ei vasta seaduse nõuetele, sest selles puudub kinnitus, et need kulud on seotud konkreetse kohtuasjaga, samuti puudub kinnitus käibemaksu kohta. Ringkonnakohus nõustub hageja seisukohaga, et maakohus ei 6
eksinud, kui luges nii TsMS § 174 lg-s 10 kui ka TsMS § 176 lg-s 5 nimetatud kinnitused hageja poolt käesolevas menetluses antuks.
19.Arvestades ringkonnakohtu poolt ümber arvestatud ja muudetud hageja menetluskulude põhjendatud ning kostjalt välja mõistetud suurust (kokku 6654,58 eurot), ja käesoleva määrusega hagejalt välja mõistetud kostja menetluskulude suurust (459,84 eurot), tasaarvestab ringkonnakohus need summad ja mõistab kostjalt hageja kasuks lõplikult välja 6194,74 eurot.
20.Kostjal tuleb TsMS § 177 lõike 4 kohaselt tasumata menetluskuludelt tasuda viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates käesoleva määruse jõustumisest kuni menetluskulude tasumiseni.
21.Vastavalt TsMS § 178 lg-le 4 käesoleva määruskaebuse menetlemisel tekkinud kulusid ei hüvitata. Seega jäävad määruskaebemenetlusega seotud menetluskulud poolte endi kanda.
(allkirjastatud digitaalselt)
7
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonüümitud. Andmed on informatiivsed.