Lennuabi OÜ hagi POLSKIE LINIE LOTNICZE LOT S.A. vastu võla nõudes
Tsiviilasja hind
3 132,64 eurot
Menetlusosalised esindajad
ja
nende Hageja: Lennuabi OÜ (registrikood 14065010; aadress Telliskivi 60a-5, 10412, Tallinn) Hageja seaduslik esindaja: prokurist K H (e-post [email protected]); Hageja tehinguline esindaja advokaat Artur Knjazev ([email protected]) Kostja: POLSKIE LINIE LOTNICZE LOT S.A. (registrikood 01005896000000; aadress Warsaw (02146), ul. Komitetu Obrony Robotników 43, Kostja tehinguline esindaja Kristina Randveer (e-post [email protected]).
Asja läbivaatamine
Avalik kohtuistung 11.09.2019.a
RESOLUTSIOON
1.Jätta Lennuabi OÜ hagi POLSKIE LINIE LOTNICZE LOT S.A. vastu osaliselt läbi vaatamata nõudesummas 250 eurot.
5.Mõista POLSKIE LINIE LOTNICZE LOT S.A. välja Lennuabi OÜ kasuks viivis võlgnetavalt summalt 900 eurot alates hagi esitamisest 29.10.2019.a VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras kuni rahaliste kohustuste kohase täitmiseni.
6.Mõista POLSKIE LINIE LOTNICZE LOT S.A. välja Lennuabi OÜ kasuks viivis
2-18-16243 võlgnetavalt summalt 1 750 eurot alates hagi kättesaamisest järgnevast päevast so 21.11.2019.a VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras kuni rahaliste kohustuste kohase täitmiseni. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine
1.Jätta Lennuabi OÜ menetluskulud POLSKIE LINIE LOTNICZE LOT S.A. kanda.
2.Menetluskulude suuruse määrab kohus kindlaks pärast kohtuotsuse jõustumist TsMS § 177 lõikes 2 sätestatud korras. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi kohtule esitatava kaebuse või taotluse koostamiseks, peab menetlusabi taotleja tegema seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Menetlusabi taotlemise selgitus Vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 187 lg-le 6 peab seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. HAGIAVALDUSE ALUSEKS OLEVAD ASJAOLUD JA HAGEJA NÕUDED
1.Lennuabi OÜ esitas 29.10.2018.a Harju Maakohtule hagiavalduse POLSKIE LINIE LOTNICZE LOT S.A. vastu 2 900 euro saamiseks. Hagiavalduse ja selle täpsustuste kohaselt Lennuabi OÜ assisteerib reisijaid, kelle lend on tühistatud, hilinenud või üle broneeritud. Lennuabi poole on abi saamiseks pöördunud 9 isikut, kes on kasutanud LOTi teenuseid ning nende lend on hilinenud enam kui kolm tundi või tühistatud. Kuna LOT ei ole pika aja jooksul rahuldanud nimetatud isikute nõudeid vabatahtlikult, olgugi et esitatud ei ole ühtegi põhjust, miks nõuet mitte rahuldada, ning isikutel oli soov ja vajadus saada kiiresti rahaline hüvitis, müüsid punktis 1.5 väljatoodud 9 isikut Lennuabile oma nõuded LOT-i vastu. Nõude müümist eelistasid Lennuabi kliendid seetõttu, et nad said kohese riskivaba hüvitise Lennuabi käest ning langes ära vajadus esitada isiklikult nõue kohtule, hoides kokku nii aja- kui ka kohtukulude pealt.
2.Hagejale on oma nõuded loovutanud S K (26.08.2018.a lend nr xxxx hüvitise summa 250 eurot), E T (20.08.2018.a lend nr xxxx hüvitise summa 250 eurot), K T (20.08.2018.a lend nr xxxx hüvitise summa 250 eurot), O V (20.08.2018.a lend nr xxxx hüvitise summa 250 eurot), E-S S (27.07.2018.a lend nr xxxx hüvitise summa 250 eurot), A K (27.07.2018.a lend nr xxxx hüvitise summa 250 eurot), J K (27.07.2018.a lend nr xxxx hüvitise summa 250 eurot), L L (01.08.2018.a lend nr xxxx hüvitise summa 250 eurot), K G A (08.04.2018.a lend nr xxxx hüvitise summa 250 eurot), K G A (14.05.2018.a lend nr xxxx
2-18-16243 hüvitise summa 400 eurot) ja K G A (01.07.2018.a lend nr xxxx hüvitise summa 250 eurot). Hageja palub kostjalt välja mõista 2 900 eurot. Kuivõrd menetluse käigus selgus, et kostja oli O V nõude rahuldanud enne hagi kohtule esitamist, vähendas hageja 31.12.2018.a menetlusdokumendis hagi põhinõuet 250 euro võrra ja palus kostjalt välja mõista põhinõudena 2 650 eurot.
3.Lennuabile müüdud nõuded tulenevad Euroopa Parlamendi ja nõukogu 11.02.2004 määrusest (EÜ) nr 261/20042 nagu seda on tõlgendanud Euroopa Kohus liidetud kohtuasjades Xxxx v. Xxxx ja Xxxx v Xxxx (C-402/07 ja C-432/07) lennukompensatsioonide määruse artiklite 5, 6 ja 7 alusel. Lennuabile nõuded müünud isikute lennud hilinesid enam kui kolm tundi, millest tulenevalt on LOT-il (EÜ) nr 261/2004 määrusest kohustus tasuda kompensatsiooni iga reisija kohta vastavalt 250 eurot või 400 eurot.
4.Vastavalt määruse (EÜ) nr 261/2004 preambula p-le 12 ei ole tegutsev lennuettevõtja kohustatud maksma hüvitist vastavalt artiklile 7, kui ta suudab tõestada, et tühistamise põhjustasid erakorralised asjaolud, mida ei oleks suudetud vältida isegi siis, kui oleks võetud kasutusele kõik vajalikud meetmed. Lennuabile ei ole teada ühtegi sellist asjaolu, mis välistaks LOT-ilt vastutuse ning LOT ei ole ühtegi sellist asjaolu tõendanud. Määruse (EÜ) nr 261/2004 artikli 12 kohaselt ei piira määruse kohaldamine reisijate õigusi lisahüvitisele, mille tõttu leiab Lennuabi, et tal on õigus nõuda viivist LOT-i poolt tasumata hüvitise summadelt. Lennuabi palub LOT-ilt mõista välja viivis alates hagi esitamisest, ehk alates 29.10.2018. a. 8 % aastas kuni kohtuotsuse tegemiseni. Täiendavalt palub Lennuabi LOT-ilt mõista välja viivis alates kohtuotsuse tegemisest VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras kuni võlgnevuse tasumiseni.
KOSTJA VASTUVÄITED HAGILE
5.Kostja ei vaidle selle üle, kas ja mis ulatuses on hagiavalduses esile tood hagejale nõude loovutanud isikutel õigus kompensatsioonile. Kostja tunnistab hagi osaliselt K G Ae nõuete osas summas 900 eurot, ülejäänud osas peab kostja hagi põhjendamatuks ja palub selle jätta rahuldamata.
6.Hagiavalduses toodud isikutest on kostjale kohtuväliselt esitanud nõude vaid kaks reisijat - O V 250 euro nõudega (xxxx) ning K G A 900 euro nõudega 900 eurot (xxxx, xxxx ja xxxx). O V esitas kostjale nõude isiklikult 28.08.2018.a ning kostja on talle välja makstud 250 eurot 17.10.2018.a. K G A esitas kostjale nõude isiklikult 03.07.2018 e-maili teel, mida kostja K G Aele veel tasunud ei ole.
7.Määruse nr 261/2004 eesmärk on kirjeldatud Euroopa Komisjoni tõlgendamissuunistes. Tõlgendamissuuniste on eesmärk selgitada mitut määruse sätet üksikasjalikumalt, pidades eelkõige silmas Euroopa Kohtu praktikat tagamaks kehtivate õigusnormide tõhusam ja ühtsem täitmine. Tõlgendamissuuniste punkti 7.1 kohaselt peaks reisija esitama kaebuse riiklikule täitevasutustele üksnes juhul, kui ta on esmalt esitanud kaebuse lennuettevõtjale, kuid ei nõustu lennuettevõtja vastusega, või kui lennuettevõtja ei ole esitanud rahuldavat vastust. Seda kinnitab ka Euroopa Komisjoni poolt koostatud Information Notice to Air Passengers, et reisijad peaksid alati kontakteeruma esmalt lennuoperaatoriga enne, kui kaaluda teisi võimalusi oma õiguste hüvitamiseks. LennS § 584 järgi tagab Tarbijakaitseamet määruse nr 261/2004 rakendamise. Antud juhul, pidades silmas TKS § 24 lg 1, TKS § 24 lg 5, TKS § 24 lg 8 ja TKS § 24 lg 9, on reisijal õigus pöörduda vaidluste kohtuvälise lahendamise üksuse poole või kohtusse hetkel, mil lennuettevõtja ei ole ettenähtud aja jooksul kaebusele vastanud või tarbija ei ole nõus lennuettevõtja pakutud lahendusega. Seega muutub kostja hinnangul nõue sissenõutavaks alles siis, kui
2-18-16243 kohtuväline lahendamise üksus või kohus on kõnealust nõuet tunnistanud. Käesoleval juhul ei ole reisijad, välja arvatud O V ja K G A, otse või hageja vahendusel pöördunud kostja poole. Kostjal puudus seega teave ja alus nõuete menetlemiseks, kuivõrd määruse kohaselt ei ole lennuettevõtjal automaatset maksmise kohustust, mistõttu tuleb järgida Euroopa Komisjoni Tõlgendamissuunistes toodut ning seega esitada kaebus esmalt lennuettevõtjale.
8.Kostja ei nõustu hageja väitega, et vastavalt määruse nr 261/2004 artikli 12 kohaselt on hagejal õigust nõuda viivist kostja poolt tasumata hüvitise summadelt. Euroopa Kohus on oma lahendis C- 83/103 leidnud, et määruse nr 261/2004 artiklis 12 nimetatud mõistet „lisahüvitis” tuleb tõlgendada nii, et see võimaldab siseriiklikul kohtul mõista konventsioonis või siseriiklikus õiguses ette nähtud tingimustel lennuettevõtjalt välja hüvitise õhuveolepingu rikkumisega põhjustatud mis tahes kahju, sh mittevaralise kahju eest. Kohus selgitas lisaks, et artiklis 12 ette nähtud hüvitise maksmise eesmärk on täiendada nimetatud määrusega sätestatud meetmete rakendamist, nii et reisijatele hüvitatakse kogu kahju, mida nad kandsid seoses lennuettevõtja poolt lepinguliste kohustuste rikkumisega. Kuivõrd määruse nr 261/2004 artikli 12 eesmärk on hüvitada kahju, mida kandis seoses lennuettevõtja poolt lepingukohustuste rikkumisega, ei saa selleks lugeda viivist, kuna see ei lähe kokku artikkel 12 eesmärgiga.
9.Menetluskulud palub kostja jätta poolte endi kanda.
KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED
10.Kohus, kuulanud kohtuistungil ära menetlusosaliste esindajad, tutvunud toimiku kõigi materjalidega, on seisukohal, et hagi tuleb rahuldada. TsMS § 5 lg 1 kohaselt hagi menetletakse poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Sama paragrahvi teise lõike kohaselt pooltel on võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. TsMS § 436 lg 2 kohaselt rajab kohus otsuse üksnes asjas esitatud ja kogutud tõenditele. TsMS § 436 lg 7 järgi kohus ei ole otsust tehes seotud poolte esitatud õiguslike väidetega.
11.Hageja on esitanud kostja vastu nõude tulenevalt Euroopa Parlamendi ja Nõukogu 11.02.2004 määruse (EÜ) nr 261/2004 (Määrus 261/2004) artiklist 6 ja 7. Määrus 261/2004 artikkel 6 punkti 1 alapunkt b on sätestatud, et kui lennuettevõtja näeb mõistlikkuse piires ette, et lennu kavandatud väljumisaeg hilineb kolm tundi või rohkem kõikide üle 1 500 kilomeetri pikkuste ühendusesiseste lendude ning kõikide muude 1 500 –3 500 kilomeetri pikkuste lendude puhul, pakub tegutsev lennuettevõtja reisijatele: i) artikli 9 lõike 1 punktis a ja lõikes 2 määratletud abi; ning ii) artikli 9 lõike 1 punktides b ja c määratletud abi, kui mõistlikkuse piires eeldatav väljumisaeg on vähemalt varem väljakuulutatud väljumisajale järgneval päeval; ning iii) artikli 8 lõike 1 punktis a osutatud abi, kui lend hilineb vähemalt viis tundi. Artikli 7 punkt 1 alapunkti a ja b kohaselt kui osutatakse käesolevale artiklile, saavad reisijad hüvitist kuni 250 euro ulatuses kõikide kuni 1 500 kilomeetri pikkuste lendude puhul ja 400 euro ulatuses kõikide üle 1 500 kilomeetri pikkuste ühendusesiseste lendude ning kõikide muude 1 500 –3 500 kilomeetri pikkuste lendude puhul. Vahemaa määramisel võetakse aluseks lõppsihtkoht, kuhu reisija jõuab lennureisist mahajätmise või lennu tühistamise tõttu pärast kavandatud aega. Määruse 261/2004 artikkel 7 punkti 3 järgi makstakse hüvitist sularahas, elektroonilise pangaülekandena, pangakorralduse või pangatšekkidena või kirjalikul kokkuleppel reisijaga reisitšekkides ja/või muudes teenustes. Vaidlust ei ole selles, et reisijal on ka lennu hilinemise korral õigus saada art 7 nimetatud hüvitist võrdselt reisijaga, keda on lennust maha jäetud või kelle lend on tühistatud.
2-18-16243
12.Kostjal ei ole vastuväiteid, et hagejale nõuded loovutanud isikute välja toodud lennud hilinesid, hilinemised ei olnud põhjustatud erakorralisest asjaolust, ega ka selles, et nõude loovutamised kehtivad ja et iseenesest on hagejal õigus Määruse nr 261/2004 art 7 sätestatud hüvitistele. Kostja vaidleb hagile vastu põhjusel, et hageja või hagejale nõude loovutanud isikud (va O V ja K G A) ei ole enne kohtu poole pöördumist pöördunud otse lennuettevõtja poole. K G Ae poolt loovutatud nõuete osas summas 900 eurot (xxxx, xxxx ja xxxx) on kostja hagi õigeks võtnud, kuid kohtu ette ei ole toodud asjaolu, et nimetatud ulatuses oleks hüvitis välja makstud. Seega tuleb viidatud summa kostjalt hageja kasuks välja mõista.
13.Kostja on seisukohal, et teised hageja poolt omandatud nõuded ei ole muutunud sissenõutavaks, kuivõrd on läbimata kohtueelne menetlus. Kostja hinnangul muutub nõue sissenõutavaks alles siis, kui kohtuväline lahendamise üksus või kohus on kõneall olevat nõuet tunnistanud. Kuivõrd reisijad, ei ole otse või hageja vahendusel pöördunud kostja poole, puudus kostjal seega teave ja alus nõuete menetlemiseks, kuivõrd määruse kohaselt ei ole lennuettevõtjal automaatset maksmise kohustust, mistõttu tuleb järgida Euroopa Komisjoni Tõlgendamissuunistes toodut ning seega esitada kaebus esmalt lennuettevõtjale.
14.Kohus kostjaga ei nõustu. Määruse nr 261/2004 art 7 ettenähtud reisijale makstav hüvitis on standardiseeritud hüvitus heastamaks ebamugavusi, mis igal reisijal paratamatult tekib siis, kui tema lend hilineb. Iseenesest on kostjal õigus selles, et lennuettevõtjal ei ole Määruse nr 261/2004 tulenevat automaatset hüvitise maksmise kohustust ning kompensatsiooni saamiseks tuleb hüvitise saamiseks õigustatud isikul, või tema esindajal pöörduda lennuettevõtja poole. Kohus nõustub kostjaga ka selles, et otstarbekas ja ökonoomsem oleks reisijal või muul hüvitise saamiseks õigustatud isikul pöörduda esmalt lennuettevõtja poole. Kuid see, et käesoleval juhul ei ole hageja või hagejale nõuded loovutanud reisijad seda teinud, ei välista hageja õigust tema poolt omandatud hüvitiste saamist. VÕS § 82 lg 7 esimese lause kohaselt muutub kohustus sissenõutavaks, kui võlausaldajal on õigus nõuda kohustuse täitmist. Seega nõue muutub sissenõutavaks mitte nõude tunnustamisest kohtuvälise lahendamise üksuse või kohtu poolt, vaid kahju hüvitamise nõue muutub sissenõutavaks kahju tekkimisest. Kuivõrd lennuettevõtjal ei ole Määruse 261/2004 tulenevat automaatset hüvitise maksmise kohustust, tekib temal kohustus nõuet täita hüvitise väljamaksmise eelduste olemasolul ning nõudest teadasaamisel.
15.Tõlgendamissuuniste p 7.1 on selgitatud, et selleks et tagada kaebuste tõhus menetlemine ning turvaline õiguslik keskkond lennuettevõtjate ja muude võimalike asjaomaste ettevõtjate jaoks, teeb komisjon ettepaneku, et reisijatele soovitataks esitada kaebus selle riigi täitevasutusele, kus intsident aset leidis, ja teha seda mõistliku aja jooksul, kui nad leiavad, et lennuettevõtja on rikkunud nende õigusi. Reisija peaks esitama kaebuse riiklikule täitevasutustele üksnes juhul, kui ta on esmalt esitanud kaebuse lennuettevõtjale, kuid ei nõustu lennuettevõtja vastusega, või kui lennuettevõtja ei ole esitanud rahuldavat vastust. Kostja seisukoht, et Määruse nr 261/2004 Tõlgendamissuunised välistavad hüvitise nõudmise läbi kohtu kui reisija ei ole enne lennuettevõtja poole pöördutud või kohustusliku vaidluste lahendamise eelneva kohtuvälise korra, ei ole asjakohane.
16.Kohus märgib, et Tõlgendamissuunised aitavad määrust paremini selgitada, kuid ei loo uut ega iseseisvat õigust. Samuti ei ole Tõlgendamissuunistes imperatiivselt sätestatud kohustuslik hüvitise eelnev kohtuväline nõudmise kord vaid soovituslikud juhised, kuidas peaks reisija hüvitise saamiseks tegutsema ning milliseid juhtnööre peaks hüvitise saamiseks peaks reisijale siseriikliku õiguse kohaselt antama. Kohus nõustub hageja
2-18-16243 seisukohaga selles, et Tõlgendamissuunise punkt 7.1 ei reguleeri vähimalgi määral nõude sissenõutavust või seda millal võib pöörduda nõudega kohtu poole. Seega ei välista Tõlgendamissuunised reisijatel otse oma hüvitise nõudega kohtu poole pöörduda. Kohus nõustub kostja seisukohaga, et otse Määruse nr 261/2004 alusel hüvitise nõudega otse kohtu poole pöördumine ei ole ökonoomne ei ajalises ega rahalises mõttes, kuid leiab, et otse hüvitise saamiseks kohtusse pöördumine ei välista lennuettevõtja hüvitise tasumise kohustust.
17.Kostja viited tarbijakaitseseadusele ja lennundusseadusele ei ole käesoleval juhul asjakohased, kuivõrd viidatud sätetes kehtestatakse Määruse nr 261/2004 täitmise tagamine ning selgitatakse kauplejale kaebuse esitamise korda, kuid ei sätestata kaebuste esitamise kohustuslikku kohtueelse menetluse nõuet.
18.Kohtupraktika kohaselt on hagiavalduses võimalik esitada ka haginõude aluseks olevaid tahteavaldusi. Ka Määruse nr 261/2004 p 7 alusel nõutava hüvitise saamise nõue on tahteavaldus TsÜS § 68 lg 1 mõttes, mis muutub kehtivaks selle kättesaamisega TsÜS § 69 lg 1 järgi. Kui dokument on TsMS-i sätete kohaselt menetlusosalisele kätte toimetatud, siis on ta vastava tahteavalduse ka TsÜS § 69 lg 1 mõttes kätte saanud. Hagiavaldus on kostja esindajale kättetoimetatud 20.11.2019.a, seega sai kostja hageja nõudest teada 20.11.2019.a. Kostja ei ole vaidlustanud hageja poolt omandatud nõuete aluseks olevaid asjaolusid, vaid on selgelt omaks võtnud, et hagiavalduse p 1.5 nimetatud reisijatel on õigus hüvitise saamiseks. Eeltoodust tulenevalt on kohus seisukohal, et ka ülejäänud hageja nõue summas 1 750 eurot tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista.
19.Järgnevalt analüüsib kohus hageja viivisenõuet. Hageja palub kostjalt välja mõista hageja kasuks viivise põhinõudelt VÕS § 113 lg 1 sätestatud määras alates hagi esitamisest kuni kohase täitmiseni. Kostja vaidleb vastu ka hageja viivisenõudele. Kostja leiab, et kuivõrd määruse nr 261/2004 artikli 12 eesmärk on hüvitada kahju, mida kandis seoses lennuettevõtja poolt lepingukohustuste rikkumisega, ei saa selleks lugeda viivist, kuna see ei lähe kokku artikkel 12 eesmärgiga.
20.Vaidlust ei ole selles, et kostja on põhinõude tasumisega hageja ees viivituses. VÕS § 101 lg 1 p-st 6 tulenevalt võib võlausaldaja nõuda rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral viivist. VÕS § 113 lg 1 rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. Vastavalt TsMS §-le 367 võib viivisenõude koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni.
21.Määruse nr 261/2004 art 12 lg 1 järgi käesoleva määruse kohaldamine ei piira reisijate õigusi lisahüvitisele. Käesoleva määruse alusel antud hüvitis võidakse sellisest lisahüvitisest maha arvata. Kohus nõustub iseenesest kostja seisukohaga selles, et viivise väljamõistmine ei ole kooskõlas Määruse nr 261/2004 art 12 eesmärgiga, kuivõrd viivis ei ole käesoleval juhul lisahüvitis art 12 mõttes st täiendav kahjuhüvitis reisi ärajäämise või hilinemise eest. Viivisintressi eesmärk on lihtsustada võlausaldajal rahalise kohustuse täitmisega viivitamisest tekkiva ja ka üldiselt hüvitatava kahju suuruse arvestamist. Seega väljendab viivis minimaalset eeldatavat kahju hüvitamise nõuet, mida võib rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda. Viivist võib nõuda tegelikust kahjust sõltumata, kuivõrd lisaks kompensatsioonilisele eesmärgile on viivisel ka sanktsiooniline
2-18-16243 eesmärk – so tagada kohustuste nõuetekohane täitmine. Viivisenõue peab motiveerima võlgnikku oma rahalisi kohutusi kohaselt täitma, selle täitmata jätmise korral aga võlgnikku karistama ning võlausaldajale rahalise nõude täitmisega viivitamisest tekkinud kahju hüvitama. Ei Määruses nr 261/2004 ega ka siseriiklik õiguses ei ole välistatud Määruse nr 261/2004 art 6 ja 7 alusel tasutavalt hüvitiselt viivise nõudeõigust. Seega tuleb kostjalt viivis hageja kasuks välja mõista.
22.Kohus ei nõustu hageja seisukohaga, et viivis seaduses sätestatud määras tuleb välja mõista alates hagi esitamisest (va K G Ae osas, kes oli oma nõude esitanud juba 03.07.2018.a), kuivõrd eelpool tuvastatust tulenevalt sai kostja hageja poolt omandatud hüvitise nõudest teada alles hagiavalduse kättesaamisest 20.11.2018.a. Nagu eelpool märgitud, ei ole lennuettevõtjal automaatset hüvitise maksmise kohustust ning hüvitise saamiseks tuleb hüvitise saamiseks õigustatud isikul pöörduda lennuettevõtja poole. Seega enne hagiavalduse kättesaamist ei olnud kostjal kohustust hagejale oma nõuded loovutanud reisijatele hüvitist tasuda. Eeltoodust tulenevalt mõistab kohus viivise hüvitiselt (va K G Ae osas) välja alates hagiavalduse kättesaamisest järgnevast päevast so 21.11.2019.a. Kuivõrd kostja on omaks võtnud, et hüvitise tasumise eeldused olid kõikide reisijate puhul täidetud, kuid nõudest teadasaamisest vaatamata ei ole kostja hüvitisi välja maksnud, on viivise väljamõistmine käesoleval juhul õigustatud.
23.TsMS § 423 lg 1 p 2 järgi kohus jätab hagi läbi vaatamata, kui hageja on võtnud hagi tagasi. Kuivõrd menetluse käigus selgus, et kostja oli O V nõude rahuldanud enne hagi kohtule esitamist, vähendas hageja 31.12.2018.a menetlusdokumendis hagi põhinõuet 250 euro võrra. Kohus selgitab, et haginõude vähendamiseks ei ole vajalik kostja või kohtu nõusolek. Menetluslikult saab olla tegu haginõude osalise tagasivõtmise või hagist osalise loobumisega, mis tuleb kohtumäärusega vastu võtta ja vastavalt kas jätta hagi osaliselt läbi vaatamata või menetlus lõpetada. Eeltoodust tulenevalt jätab kohus O Vlt omandatud nõude osas hagi läbi vaatamata.
24.TsMS § 468 lg 1 p 1 järgi tunnistab kohus omal algatusel tagatiseta viivitamata täidetavaks hagi õigeksvõtul põhineva otsuse. Kostja võttis hagi õigeks summas 900 eurot. Kohus tunnistab selles osas käesoleva otsuse viivitamata täidetavaks.
25.Kõik kohtuotsuses käsitlemata menetlusosaliste väited ning esitatud tõendid hagiavalduse läbivaatamisel kohtu arvates tähtsust ei oma ja seetõttu kohus neid lahendis ei käsitlenud. Menetluskulude jaotus
26.TsMS § 173 lg 1 sätestab, et asja menetlenud kohus märgib menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses. TsMS § 173 lg 4 kohaselt näeb kohus menetluskulude jaotuses ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma, välja arvatud kulude rahalise suuruse. TsMS § 162 lg 1 kohaselt hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti, lg 2 kohaselt pool, kelle kahjuks otsus tehti, hüvitab teisele poolele muu hulgas kohtumenetluse tõttu tekkinud vajalikud kohtuvälised kulud. Käesolev kohtuotsus on tehtud kostja kahjuks. Seega tuleb menetluskulud jätta kostja kanda.
27.TsMS § 174 lg 1 kohaselt määrab menetluskulude rahalise suuruse menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. TsMS § 174 lg 2 kohaselt määrab maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist. TsMS § 174 lg 4 sätestab, et kui maakohus kohtuotsuses või asja lõpetavas määruses menetluskulusid kindlaks ei määra, määrab tsiviilasja lahendanud
2-18-16243 maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks pärast kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse jõustumist käesoleva seadustiku § 177 lõikes 2 sätestatud korras.
28.Kohtupraktikast tuleneb, et maakohus peab menetluskulud uuesti kindlaks määrama juhul, kui otsus kaevatakse edasi ja menetluskulude jaotus selle tulemusel muutub. Poolte vahel leidis aset intensiivne vaidlus ning kohtul on alust eeldada, et käesolev vaidlus võib jätkuda apellatsioonimenetluses. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et menetluskulude suuruse kindlaksmääramine on menetlusökonoomikast tulenevalt mõistlik alles peale lõpplahendi jõustumist. Seega ei määra kohus menetluskulude rahalist suurust kindlaks kohtuotsuses, vaid määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks pärast kohtuotsuse jõustumist käesoleva seadustiku § 177 lõikes 2 sätestatud korras.