Võlaõigus

TsiviilasiJõustunudTartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium · 13.06.2025

Lahendi andmed

Riigi Teataja

Kohus: Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
Kohtuasja number: 2-24-121662/42
Asja liik: Tsiviilasi
Kategooria: Võlaõigus
Menetlusliik: Hagimenetlus
Kuulutamise aeg: 13.06.2025
Staatus: Jõustunud
Sõnade arv: 1178

Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Tartu Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Indrek Parrest, Andra Pärsimägi, Anneli Alekand

Määruse tegemise aeg

13. juuni 2025

Tsiviilasja number

2-24-121662

Tsiviilasi

AS-i SEB Pank hagi Galina Vassiljeva vastu võla väljamõistmiseks

Tsiviilasja hind

4843,34 eurot

Vaidustatud kohtulahend

Viru Maakohtu 5. detsembri 2024 otsus

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

Galina Vassiljeva apellatsioonkaebus

Menetlustoiming

Menetluse lõpetamine

Menetlusosalised ja nende esindajad

Hageja: AS SEB Pank (rg-kood lepinguline esindaja Kaidi Hinno

10004252),

Kostja: Galina Vassiljeva (ik XXXXXXXXXXXX), lepinguline esindaja vandeadvokaat Andrei Matvejev

RESOLUTSIOON

1.Võtta vastu AS-i SEB Pank loobumine hagist Galina Vassiljeva vastu võla väljamõistmiseks.

Tühistada Viru Maakohtu 5. detsembri 2024 otsus tsiviilasjas nr 2-24-121662.

Lõpetada tsiviilasjas nr 2-24-121662 menetlus.

Jätta menetluskulud Galina Vassiljeva kanda.

Välja mõista Galina Vassiljevalt menetluskulu 416,84 eurot AS-i SEB Pank kasuks.

Edasikaebamise kord Määruse peale võib esitada määruskaebuse Riigikohtule 15 päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest. Hagimenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada menetlusabi taotluse ja teise menetlusosalise kaebuse või taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel määruskaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud

Sarnased lahendid

Võlaõigus

11.Hageja võib TsMS § 429 lg 1 kohaselt hagist loobuda kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni, esitades selleks avalduse. Kohus võtab hagist loobumise vastu määrusega, millega ühtlasi lõpetab asja menetluse. TsMS § 645 lg 1 esimene lause näeb ette, et apellatsioonimenetluses hagist loobumise vastuvõtmisel tühistab ringkonnakohus määrusega esimese astme kohtu otsuse ja lõpetab asja menetluse. Ringkonnakohus leiab, et hageja loobumine hagist tuleb vastu võtta, maakohtu otsus tühistada ning asja menetlus lõpetada. Ringkonnakohus ei nõustu kostjaga, et hagist loobumine tuleb jätta TsMS § 429 lg 4 alusel vastu võtmata. TsMS § 429 lg 4 annab kohtule õiguse jätta hagist loobumine vastu võtmata mh olulise avaliku huvi rikkumise korral. Riigikohus on selgitanud, et oluline avalik huvi on määratlemata õigusmõiste, mida kohus peab sisustama üksikjuhtumi asjaolude alusel. Arvestades TsMS § 429 seotust privaatautonoomiaga, tuleb avaliku huvi mõistet tõlgendada kitsalt. Avalik huvi TsMS § 429 lg 4 tähenduses ei ole nt kohtu soov teavitada avalikkust ühe või teise küsimuse lahendamisel välja kujunenud õiguspraktikast või õiguslikust olukorrast. TsMS § 3 lg 1 ja § 4 lg 1 kohaselt korraldab kohus hagimenetluse üksnes siis, kui hageja on esitanud seaduses ettenähtud korras hagi ega ole sellest loobunud. Ilma menetluses oleva hagita ei saa kohus hagimenetlust jätkata. TsMS § 429 lg 4 ei ole selliseks seaduses sätestatud aluseks, millal kohus menetleb tsiviilasja omal algatusel (vt RKTKm 27. november 2024 nr 2-23-116531/33, p 9). Ringkonnakohus leiab, et praegusel juhul ei esine olulist avalikku huvi, mis õigustaks hagist loobumise vastuvõtmata jätmist. Asjas menetletakse hageja laenulepingust tulenevat nõuet kostja vastu, tegemist on konkreetsete poolte vahel ja huvides toimuva vaidlusega. See, kas hagejal on õigus nõuda kostjalt laenu tagastamist, ei ole avaliku huvi küsimus sõltumata sellest, millised on panga turvameetmed ja et kostja võis langeda telefonipettuse ohvriks. Samas põhjustas praeguse menetlusseisu kostja ise, rahuldadades apellatsioonimenetluse ajal nõude, mida ta oma kohtule esitatud avalduste järgi ei tunnista ja mille kohta maakohtu tehtud otsuse ta oli ringkonnakohtus vaidlustanud. Kostjal oli vandeadvokaadist esindaja, kes pidi sellises olukorras ette nägema, et hagejal on õigus hagist loobuda ja menetlus lõpetatakse sel juhul otsust tegemata. Tegemist on kostja menetlusliku riski realiseerumisega. Ringkonnakohus selgitab, et menetluse lõpetamise tõttu ei saa hageja uuesti pöörduda kohtusse hagiga sama kostja vastu vaidluses samal alusel sama hagieseme üle. Menetluse lõpetamisel on samad materiaalõiguslikud ja protsessuaalsed tagajärjed nagu menetluse lõpetamisel kohtuotsusega (TsMS § 432).