Tsiviilasi Tsiviilasja hind Menetlusosalised ja nende esindajad
PLACET GROUP OÜ hagi N. N. vastu võla ja viivise nõudes 1179,02 eurot Hageja PLACET GROUP OÜ (registrikood 11198910), lepinguline esindaja D. K. Kostja N. N. (isikukood xxx)
RESOLUTSIOON
Jätta PLACET GROUP OÜ hagi N. N. vastu võlgnevuse nõudes rahuldamata.
Jätta menetluskulud PLACET GROUP OÜ kanda ning määrata, et hüvitamisele kuuluvad menetluskulud puuduvad.
Edasikaebamise kord ja tähtaeg Maakohus ei anna luba käesoleva otsuse peale (tsiviilkohtumenetluse seadustik (TsMS) § 442 lg 10).
apellatsioonkaebuse
esitamiseks
Pooled võivad siiski esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Lihtmenetluses (TsMS § 405) menetletavas asjas esitatud apellatsioonkaebuse võtab ringkonnakohus menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu otsuses on antud luba edasikaebamiseks või kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit (TsMS § 637 lg 2 1). Samuti juhul kui vaidlustatakse menetluskulude kindlaksmääramist ja vaidlustatav summa ületab 280 eurot. Menetlusabi taotlemise korral peab menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud
esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist (TsMS § 187 lg 6).
1.Placet Group OÜ (hageja) ja N. N. (kostja) sõlmisid 02.06.2021 krediidikontolepingu nr KK3682784, mille alusel võimaldati kostjale krediidisummat 2000 eurot ning hageja teostas kostjale väljamakseid summas 2160 eurot + krediitkaardiga seotud tasud 9 eurot, kokku 2169 eurot.
2.Kostja on teinud tagasimakseid kokku summas 3036,08 eurot. Teostatud maksetest luges hageja tasutuks 1280 euro ulatuses põhiosa, 1637,60 euro ulatuses intressid, 18,48 euro ulatuses viivised ning 100 euro ulatuses sissenõudmiskulud. Eeltoodust tulenevalt kostja poolt on jäänud tagastamata laenuandja põhiosa summas 889 eurot (2169 – 1280).
3.Kostja ei täitnud lepingust tulenevaid kohustusi tähtaegselt, mistõttu hageja saatis kostjale 10.10.2024 lepingu ülesütlemise teate, milles anti kostjale vastavalt VÕS § 416 lg-le 1 vähemalt kahenädalane täiendav tähtaeg võlgnevuse tasumiseks kuni 24.10.2024. Kuivõrd hoiatusest hoolimata kostja oma võlgnevust ei likvideeritud, luges esialgne võlausaldaja lepingu üles öelduks 13.11.2024.
4.Krediidikonto lepingu KK3682784 sõlmimisel 02.06.2021 veenduti isiku N. N. krediidivõimekuses, küsides kostjalt teavet tema sissetulekute ja regulaarsete kohustuste kohta. Teostati päringud 19.03.2021 Creditinfo.ee ja 02.06.2021 Taust.ee, et kontrollida kostja varasemat maksekäitumist. Maksehäirete päringute tulemuseks tuvastas hageja, et kostjal puuduvad kehtivad maksehäired. Samuti teostati 02.06.2021 päring Maksuametile, mille tulemuseks tuvastas hageja, et kostjal puuduvad maksuvõlgnevused. Lisaks teostati päring Ametlike Teadaannete registrisse, mille tulemusena tuvastas Placet Group OÜ, et isiku kohta nimetatud andmebaasis andmed puuduvad. Hageja esitas kohtule tehtud toimingute osas tõendid ning samuti ka kostja Swedbank EExxx pangakonto väljavõtte perioodi 04.12.2020 kuni 29.05.2021 kohta. Pangakonto väljavõtte analüüsimise tulemusena tuvastati, et kostjal ei ole ühtegi regulaarset finantskohustust, mida arvestada kostja krediidivõimekuse kontrollimisel. Pangakonto väljavõttelt tuvastati kostja sissetulek mai 2021 600 eurot ja aprill 2021 600 eurot ning märts 2021 sissetulekuid ei olnud. Kostja ise märkis taotluses oma sissetulekuks 400 eurot (töötasu) ja tal puuduvad finantskohustused ja igakuised majapidamiskulud. Kostja krediidivõimekuse arvutamisel lähtuti 400 eurot palk – 0 varasemad finantskohustused – 150 eurot majapidamiskuludele (sh toit, individuaalsed kulud, mis ei ole seotud toiduga, see on lepingu sõlmimise ajal kehtinud minimaalne kulu) – 98,17 eurot (taotletava krediidikonto KK3682784 osamakse) = 151,83 eurot jäi kostjale reservi.
5.Arvestades hagi aluseks oleva laenulepingu laenusummat, osamakse suurust ning lepinguga kaasnevaid kohustusi tervikuna, oli võetud kohustuse täitmine kostjale jõukohane. Kostja puhul oli tegemist piisava sissetulekuga inimesega ehk täiesti usaldusväärse laenuvõtjaga, kes on seega võimeline lepingulisi kohustusi raskuseteta täitma.
6.Hagiavalduse esitamise seisuga on muutunud sissenõutavaks hageja nõue, mis on arvestatud vastavalt krediidikonto lepingu KK3682784 põhitingimustele järgnevalt: •
tagastamata laenusumma 889 eurot (hageja teostas kostjale väljamakseid 2169 eurot ning kostja on teinud tagasimakseid kokku summas 3036,08 eurot, milles hageja luges tasutuks 1280 euro ulatuses põhiosa katteks ehk 2169 – 1280). 2
•
•
•
• •
tasumata intressid 118,67 eurot = augustikuu intressimakse 29,04 eurot, septembrikuu intressimakse 26,72 eurot, oktoobrikuu intressimakse 25,85 eurot, novembrikuu intressimakse 26,72 eurot ja intressid ülesütlemiseni 10,34 eurot, so detsembrikuu intressimakse 25,85 eurot/30 päeva * 12 päeva. Hageja arvestab tasumata intresse alates võlgnevuse esimesest päevast, so. 10.08.2024 arvestades põhiosa 889 eurot kuni 12.11.2024 (perioodis viivitatud päevi kokku 95), intressimääraga 0,10% päevas. tasumata sissenõudmiskulud lepingu kehtivuse ajal 10 eurot. Hageja nõuab kostjalt lepingu kehtivuse ajal 22.08.2024 (5 eurot) ja 18.09.2024 (5 eurot) kostja e-postile xxx edastatud meeldetuletuste eest võlgnevuse sissenõudmise kulud summas kokku 10 eurot. Sissenõudmiskulude nõue on kujunenud VÕS § 1132 alusel, millega on hagejal õigus nõuda tarbijalt hüvitist iga meeldetuletuskirja eest summas 5 eurot. Varasemad tasuta meeldetuletuskirjad olid edastatud kostja e-posti aadressile xxx 11.08.2024 ja 10.09.2024. Vastavalt Placet Group OÜ hinnakirjale tasulise võlateade (iga sissenõutavaks muutunud kohustuse kohta lepingu kehtivusajal) eest 5 eurot. Placet Group OÜ üldtingimused ja hinnakiri oli edastatud N. N.’ile e-posti teel xxx 02.06.2021 lepingu sõlmimise päeval koos teiste KK3682784 krediidikonto lepingu dokumentidega. Kuivõrd kostja ei ole täitnud KK3682784 krediidikonto lepingust tulenevat kohustust nõuetekohaselt, arvestab hageja viiviseid alates ülesütlemisele järgnevast päevast, so. 14.11.2024 arvestades põhiosa 889 eurot kuni 22.01.2025 (perioodis viivitatud päevi kokku 70), viivisemäär 0,10% päevas. 22.01.2025 seisuga on sissenõutavaks muutunud lepingujärgsete viiviste summa 62,23 eurot. Edaspidi nõuda kostjalt viiviseid alates 23.01.2025 põhinõude 889 eurot tasumata osalt kuni selle kohase tasumiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras. Samuti palub hageja välja mõista kostjalt menetluskulud riigilõiv summas 280 eurot ja õigusabikulud 150 eurot.
KOSTJA VASTUVÄIDE
7.Kostja N. N.le on hagimaterjalid kätte toimetatud avaldamisega Ametlikes Teadaannetes 19.03.2025. Samuti on kostjale hageja 06.06.2025 esitatud seisukoht AETi kaudu kätte toimetatud 10.06.2025 ning kohtuotsuse kuulutamise aeg teatavaks tehtud AET-i kaudu 12.05.2025. Kostja ei ole ühelegi avaldatud kohtudokumendile vastust esitanud.
KOHTU PÕHJENDUSED
Kohus asub seisukohale, et hagi ei ole põhjendatud ega kuulu rahuldamisele.
Kohus lahendab asja lihtmenetluses. Kohus võib lihtmenetluses hagi menetlemisel muu hulgas kalduda kõrvale tõendite esitamise ja kogumise vorminõuete kohta seaduses sätestatust ja tunnustada tõendina ka seaduses sätestamata tõendusvahendeid, muu hulgas menetlusosalise seletust, mis ei ole antud vande all (TsMS § 405 lg 1 p 5). Riigikohus on selgitanud, et maakohus ei pea lihtmenetluse asjas tehtavas kohtuotsuses põhjendama, miks ta ei nõustu poole mõne väitega, analüüsima tõendeid ja põhjendama, miks ta mõnda tõendit ei arvesta (RKTKo nr 3-2-123- 16, p 16). Kui kohus menetleb hagi lihtmenetluses, võib ta kohtuotsuse põhjendavas osas piirduda üksnes õigusliku põhjenduse ja tõendite, millele on rajatud kohtu järeldused, märkimisega (TsMS § 444 lg 2).
10.Hageja põhinõude õiguslikuks aluseks on VÕS § 108 lg 1. Kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist (VÕS § 108 lg 1). Kui lepingust ei tulene teisiti, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist kohustuse täitmise tähtpäeva möödumisel (VÕS § 82 lg 7 ls 2). Kohustuse rikkumine on võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine (VÕS § 100). Kui 3
kohustuse täitmise tähtpäev on kindlaks määratud või tuleneb võlasuhte olemusest, tuleb kohustus täita sellel tähtpäeval (VÕS § 82 lg 1). Võlgnik vastutab kohustuse rikkumise eest, välja arvatud, kui rikkumine on vabandatav (VÕS § 103 lg 1 ls 1). Seega peab kohus hagi lahendamiseks tuvastama, et poolte vahel oli kehtiv leping, kohustus on muutunud sissenõutavaks, kostja rikkus lepingut ja kostja vastutab lepingu rikkumise eest.
11.Tarbijakrediidilepingu alusel tekkinud vaidluste lahendamisel kohaldub lisaks siseriiklikule õigusele Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv nr 2008/48. Kohus lähtub asja lahendamisel lisaks siseriiklikule õigusele sellest direktiivist ja asjakohastes Euroopa Kohtu lahendites väljendatud põhimõtetest. See tähendab, et kohus hindab omal algatusel, kas krediidiandja on järginud vastutustundliku laenamise põhimõtet. Euroopa Kohtu praktika kohaselt ei pea tarbija selleks esitama menetluses vastuväidet ega seda sisustama (Euroopa Kohtu 05. märtsi 2020 otsus asjas nr C-679/18, p-d 20-23).
12.VÕS § 4034 lg 2 kohaselt peab krediidiandja toimima tarbija krediidivõimelisuse hindamisel nõuetekohase hoolsusega. Tarbija krediidivõimelisuse hindamisel peab krediidiandja arvesse võtma kõik talle teadaolevad asjaolud, mis võivad mõjutada tarbija võimet krediit tagasi maksta lepingus kokkulepitud tingimustel, sealhulgas tarbija varalise seisundi, regulaarse sissetuleku, teised varalised kohustused, varasemate maksekohustuste täitmise ja tarbijakrediidilepingust tulenevate rahaliste kohustuste võimaliku suurenemise mõju.
13.Kohus hindab järgnevalt, kas krediidiandja on järginud vastutustundliku laenamise põhimõtet. Hageja on selgitanud, et krediidiandja hindas kostja krediidivõimelisust laenutaotluses esitatud andmete, avalike registrite ja kontoväljavõtte alusel.
14.Riigikohus on otsuses 2-21-13098 selgitanud, et krediidiandja peab teavet koguma tarbija varalise seisundi, regulaarse sissetuleku, teiste varaliste kohustuste, varasemate maksekohustuste täitmise ja tarbijakrediidilepingust tulenevate rahaliste kohustuste võimaliku suurenemise mõju kohta (VÕS § 4034 lg 2 teine lause). Samuti peab krediidiandja koguma tarbija kohta andmeid, mis on sätestatud krediidiandjate ja -vahendajate seaduse (KAVS) § 49 lg 1 p-des 1-7 ja lg 3 pdes 1-3 (ka VÕS § 403 4 lg 2 kolmas lause). Samuti selgitas Riigikohus, et kui krediidiandjal puudub mõne eelloetletud näitaja kohta tarbija krediidivõimelisust iseloomustav teave ja seda ei saa hankida andmekogudest (nt äriregister, kinnistusraamat või krediidiinfo), tuleb krediidiandjal sellekohast infot küsida tarbijalt endalt.
15.Riigikohtu juhiste kohaselt tuleb üldjuhul krediidiandjal KAVS § 50 lg 4 järgi küsida tarbija krediidivõimelisuse hindamiseks tarbija konto väljavõtet, välja arvatud juhul, kui muu teave on piisav tarbija krediidivõime hindamiseks. See tähendab, et kui krediidiandja ei ole tarbijalt konto väljavõtet küsinud, siis peab ta tõendama, et tarbija kohta kogutud muu teave on piisav tarbija krediidivõimelisuse hindamiseks.
16.Hagiavalduse ja seisukoha kohaselt on hageja sõlmitud krediidilepingu puhul kostja krediidivõimekuse arvutamisel lähtunud järgnevast: 400 eurot palk – 0 varasemad finantskohustused – 150 eurot majapidamiskuludele (sh toit, individuaalsed kulud, mis ei ole seotud toiduga, see on lepingu sõlmimise ajal kehtinud minimaalne kulu) – 98,17 eurot (taotletava krediidikonto KK3682784 osamakse) = 151,83 eurot jäi kostjale reservi.
17.Kohtu hinnangul ei ole hagiavalduses esitatud andmed piisavad veendumaks, et vastutustundliku laenamise põhimõtet on järgitud ning et krediidiandja oleks veendunud kostja krediidivõimelisuses. Kohus põhjendab järgnevas punktis vastutustundliku laenamise rikkumist.
4
18.Kohus selgitab, et ainuüksi kliendilt pangakonto väljavõtte küsimine ei ole piisav, vaid seda tuleb ka reaalselt analüüsida.
19.Kohus analüüsis kostja pangakonto väljavõtet (periood 04.12.2020 – 29.05.2021), mille kohaselt nähtub, et kostja on saanud palka ainult mai 2021 600 eurot ja aprill 2021 600 eurot Sellinberg OÜ-lt, märts 2021 sissetulekud puuduvad. Seega kostja 6 kuu keskmiseks sissetulekuks saab lugeda 100 eurot, mitte nagu hageja võtab arvesse 3 kuu keskmise ja lähtub 400 eurost. Ilmselgelt võib arvata, et antud juhul võis tegemist olla mingi ajutise hooajalise tööga ja sissetulekuga. Kostjal põhimõttelisel oli antud perioodi väljavõtte kohaselt ainult kahel kuul sissetulek olemas ja teistel kuudel mitte.
20.Kostja on taotluses märkinud, et tal puuduvad finantskohustused ning hageja arvestas 0 eurot. Pangakonto väljavõttest nähtub, et isikul on finantskohustus OK Incure OÜ ees (15.12.2020 43,44 eurot, 15.01.2021 43,34 eurot, 15.02.2021 43,34 eurot, 15.03.2021 42,40 eurot), seega oli kostjal finantskohustused, millega hageja oleks pidanud arvestama.
21.Hageja ei ole Rahavastikuregistrist kontrollinud, kas kostjal on ülalpeetavaid.
22.Pangakonto väljavõttelt nähtub, et kostja tasub ka Swedbank P&C Insurance AS liikluskindlustust läbivalt 21,26 euro suuruses summas (30.12.2020 21,77; 07.02.2021 21,26 eurot; 01.03.2021 21,26 eurot; 07.04.2021 21.26 eurot ja 01.05.2021 21.26 eurot).
23.Kohtu arvutuste kohaselt, arvestades (sissetulek 400 – 43,44 finantskohustused - 150 eurot majapidamiskulud (kulud toidule ja kulud mis ei ole toidule) – 98,17 (taotletava krediidikonto osamakse – 21,26 kindlustus), siis jääb kostjale reservi 87,13 eurot, millega on tänapäeva majanduslikus olukorras ilmselgelt raske toime tulla. Konto väljavõtteid analüüsides, aga saab lugeda kostja keskmiseks sissetulekuks üksnes 100 eurot.
24.Antud juhul võib arvata, et kostja näol on tegemist isikuga, kes on jäänud oma laenuga n.ö laenuorjusesse. Pangakonto väljavõttest ei nähtu, et isik tasuks ka mingeid kulusid (üür, kommunaalid), mille kohta oleks võinud hageja lisaküsimusi esitada, selgitada välja majanduskulud ning ülalpeetavad.
25.Võttes arvesse eeltoodud asjaolusid kogumis ei oleks saanud krediidiandja jõuda VÕS § 4034 lg 6 tähenduses järeldusele, et kostja on krediidivõimeline.
26.VÕS § 4034 lg 13 kohaselt on vastutustundliku laenamise järgimiseks vajalike kohustuste täitmise tõendamiskoormis krediidiandjal, kohtumenetluses hagejal. Hageja ei ole tõendanud, et krediidiandja oleks vastutustundliku laenamise põhimõtet järginud. Seega, kuivõrd hageja ei ole tõendanud, et krediidiandja oleks vastutustundliku laenamise põhimõtet järginud, loeb kohus, et krediidiandja on vastutustundliku laenamise põhimõtet rikkunud.
27.Hageja on hagiavalduses avaldanud, et kostjale on tehtud väljamakseid kokku 2169 eurot ja kostja on teinud tagasimakseid summas 3036,08 eurot, mistõttu juhul kui kohus leiab, et laenuandja on rikkunud vastutustundliku laenamise põhimõtet, siis pärast nõude ümberarvestust saab lugeda nõude täidetuks.
28.Hageja nõuab sissenõudekulude hüvitist 10 eurot VÕS § 113 2 lg 2 alusel. Kuivõrd hagejal ei olnud meeldetuletuskirjade saatmise ja muude väidetavate kulude kandmise ajal kostja vastu ülal toodud põhjendustel nõuet, ei ole VÕS § 1132 lg 2 kohaldamise eeldus täidetud ning hagejal ei ole kostja vastu sissenõudmiskulude hüvitamise nõuded.
29.Eeltoodust tulenevalt puudub hagejal kohtuotsuse tegemise seisuga kostja suhtes sissenõutavaks muutunud nõue ja kohus jätab hagi rahuldamata. 5
Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine
30.Kohus määrab vastavalt asja lahendamise tulemusele kindlaks menetluskulude jaotuse. TsMS § 173 lg 1 kohaselt asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 162 lg 1 kohaselt hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuivõrd kohus jätab hagi rahuldamata, jätab kohus menetluskulud hageja kanda.
31.Kostja ei ole menetluskulude nimekirja esitanud ja kostjal menetluskulude tekkimine ei nähtu ka toimikust. Seega puuduvad kostjal rahaliselt kindlaksmääratavad menetluskulud.
32.TsMS § 178 lg-st 1 tulenevalt saab hüvitatavate menetluskulude suurust vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, kui koos menetluskulude jaotusega määrati kindlaks hüvitatavate menetluskulude suurus. TsMS § 178 lg 2 kohaselt võib menetluskulude kindlaksmääramise peale edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 280 eurot. Menetluskulude kindlaksmääramise vaidlustamisel tekkinud kulusid ei hüvitata (TsMS § 178 lg 4). (digitaalselt allkirjastatud) Kaie Almere kohtunik
6
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonüümitud. Andmed on informatiivsed.