Otsuse tegemise aeg ja koht 27.09.2019 Tallinna kohtumaja Tsiviilasja number
2-19-104398
Tsiviilasi
Õigusbüroo VK & Partnerid OÜ hagi L Tehnoülevaatus OÜ vastu võla ja viivise nõudes
Hagihind
hagi hind 435,83 eurot
Menetlusosalised ja nende Hageja: Õigusbüroo VK & Partnerid OÜ (registrikood 11986263, Kentmanni tn 8b, Tallinn 10116); esindajad Hageja lepinguline esindaja: Madis Truber (Maksulahenduste OÜ, x, Tallinn 12911, telefon x, e-post: x); Kostja: L Tehnoülevaatus OÜ (registrikood 11960507, Kvartsliiva tn 6, Tallinn 11216). Menetluse liik
Lihtmenetlus
RESOLUTSIOON
1.Hagi rahuldada.
2.Mõista kostjalt L Tehnoülevaatus OÜ-lt (registrikood 11960507) hageja Õigusbüroo VK & Partnerid OÜ (registrikood 11986263) kasuks välja 404,29 (nelisada neli eurot ja 29 senti) eurot, millest 394,20 eurot on põhinõue ja 10,09 eurot on hagi esitamise ajaks sissenõutavaks muutunud viivis.
3.Mõista kostjalt L Tehnoülevaatus OÜ-lt (registrikood 11960507) hageja Õigusbüroo VK & Partnerid OÜ (registrikood 11986263) kasuks välja sissenõutavaks muutuv viivis põhinõude summalt 394,20 eurolt alates hagi esitamisele järgnenud päevast (09.04.2019) kuni põhinõude täieliku tasumiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras. Menetluskulude jaotus
1.Jätta menetluskulud kostja L Tehnoülevaatus OÜ kanda.
2.Mõista kostjalt L Tehnoülevaatus OÜ-lt (registrikood 11960507) hageja Õigusbüroo VK & Partnerid OÜ (registrikood 11986263) kasuks menetluskuluna välja 435,83 (nelisada kolmkümmend viis eurot ja 83 senti) eurot.
3.Mõista kostjalt L Tehnoülevaatus OÜ-lt (registrikood 11960507) hageja Õigusbüroo VK & Partnerid OÜ (registrikood 11986263) kasuks välja viivis menetluskulude summalt 435,83
eurolt VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates käesoleva lahendi jõustumisest kuni menetluskulude täieliku tasumiseni. Edasikaebamise kord Kohus ei anna luba otsuse edasikaebamiseks. Ringkonnakohus võtab apellatsioonkaebuse menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu otsuses on antud luba edasikaebamiseks või kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit. Kohtuotsusele võivad pooled esitada apellatsioonkaebuse Tallinna ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse kättetoimetamisest. Apellatsioonkaebus tuleb esitada otse Tallinna ringkonnakohtule asukohaga Pärnu mnt 7 Tallinn. Apellatsioonkaebuse võib kohus lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta kohtuistungi pidamist. Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi kohtule esitatava kaebuse või taotluse koostamiseks peab menetlusabi taotleja tegema seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Hageja nõue ja selle põhjendused
1.Hageja palus kostjalt välja mõista põhinõudena 394,20 eurot ja viivisena 10,09 eurot. Hagiavalduse kohaselt on hageja ja kostja vahel on sõlmitud suuline kliendileping. 19.10.2018 tellis kostja hagejalt töö seoses üürilepingu analüüsiga ja korrigeerimisega. 27.11.2018 väljastas hageja tööde eest kostjale järjekordse õigusteenuse arve 1,50 tunni eest summas 162 eurot koos käibemaksuga. Kuigi kostja on arve kätte saanud, on arve tasumata. Ühtegi pretensiooni kostja arve ega arvel märgitud tööde osas esitanud ei ole.
2.15.12.2018 on hageja väljastanud kostjale arve summas 232,20 eurot koos käibemaksuga ning edastanud ka eelmise tasumata arve. Ühtegi pretensiooni kostja arve ega arvel märgitud tööde osas esitanud ei ole. Kostja jättis arved tasumata ning hageja edastas 13.01.2019 mõlemad arved korduvana. 16.01.2019 lõpetas hageja kostjaga kliendilepingu. Kostja vaidles arvetele vastu alles pärast maksekäsu kiirmenetluse avalduse esitamist.
3.Hageja viitas VÕS §-le 619. Kostja sõlmis hagejaga käsunduslepingu. Õigusteenuse osutamist tõendab kostjaga peetud kirjavahetus. Kuna kostja on lepingust tulenevaid kohustusi rikkunud ning jätnud tasumata hageja 27.11.2018 ja 15.12.2018 arved, nõuab hageja kostjalt kohustuse täitmist ja põhivõlgnevust summas 394,20 eurot tasumist. Hageja viitas VÕS § 113 lõikele 1 ja palus välja mõista viivise alates 03.12.2018. Hagi esitamise ajaks on kostja viivitanud võlgnevuse 162 euro tasumisega 18 päeva ja 394,20 euro tasumisega 109 päeva. Kokku on hagi esitamise ajaks sissenõutavaks muutunud viivis 10,09 eurot. Hageja arvestas viivist seaduses sätestatud määra alusel.
4.Kostja vastuväidetega hageja ei nõustunud. Kostja on esitanud maksekorraldused arvete tasumise kohta, kuid vaidlusalused arved on kostja endiselt jätnud tasumata. Hageja ei nõustunud, et kostja ei pea vaidlusaluseid arveid tasuma, sest teenust ei ole osutatud. Teenuse osutamine on tõendatud esitatud tõenditega.
5.19.10.2018 saatis kostja e-kirjaga rendileandja esitatud lepingu vormi ja tellis hagejalt teenusena selle täiendamise. 22.10.2018 saatis hageja lepingule oma kommentaarid ja teatas, et ootab vastuseid. 22.10.2018 saatis kostja oma täiendused, mis ta palus lepingusse sisse viia muudatustena. 23.10.2018 edastas hageja kostjale täiendustega lepingu ja tähelepanekud uute küsimustega ning kinnistusraamatu väljavõtte. 23.10.2018 saatis kostja kommentaarid. 24.10.2018 tegi kostja e-kirjas ettepaneku pöörduda tagasi lepingu põhiosa juurde. 23.11.2018 edastas hageja kostjale täiendatud lepingu projekti ja täiendavad küsimused. 04.12.2018 kuni 14.12.2018 toimusid kohtumised ja nõupidamised, sealhulgas kohtumine üürileandjaga ning üürileandja poolt edastatud lepinguga tutvumine.
6.Lepinguprojekti valmimise kiirus sõltus kostja edastatud soovidest lepingut muuta ja üürileandja tegevusest, mistõttu ei ole hageja olnud tegevusetu. Hageja edastas kostjale üürilepingu projekti juba 23.10.2018, mistõttu ei saa hageja tegevust käsitleda ei tegevusetuse ega suutmatusena. Juba 19.10.2018 e-kirjas edastas kostja hagejale täiendamiseks üürileandjalt saadud lepingu vormi koos täiendustega. Hageja osutas kostjale teenust, mis seisnes lepingu täiendamises, kohtumises üürileandjaga, üürileandja poolt esitatud lepingutega tutvumises, samuti suhtluses kliendiga ning kliendile ettepanekute tegemises. Hageja on osalenud üürilepingu koostamise protsessis ning osutanud kostjale teenust. Kui kostja ei soovinud hageja parandusi ja tähelepanekuid arvesse võtta, ei muuda see hageja poolt teenust mitte osutatuks.
7.Hageja pidas paljasõnaliseks ja alusetuks kostja väiteid, et hageja pidi kostjale kiiresti koostama üürilepingu, mis oleks andnud kostjale eelise konkurentide ees. Alusetud on väited, et hageja nõrgendas kostja olukorda ja andis konkurentidele võimaluse pidada üürileandjaga läbirääkimisi. Alusetud on väited, et konkurentide sekkumise ja hageja suutmatuse tõttu oli kostja sunnitud sõlmima üürilepingu ebasoodsatel tingimustel. Teenuse osutamise käigus kostja pretensioone ei esitanud.
8.28.06.2019 seisukohtades selgitas hageja, et tal oli kostjaga suuline kokkulepe tunnihinna osas, mille kohaselt oli teenuse osutamisel ühe töötunni maksumuseks 90 eurot, millele lisandus käibemaks. Kokkuleppe kehtivust tõendab asjaolu, et kostja on hageja varsemad arved tasunud. Oma tegevusega on kostja aktsepteerinud tasu kokkulepet. Kostja ei ole kunagi tunnitasu suurust vaidlustanud. Hageja ja kostja vahel kokku lepitud tunnitasu oli mõistlik.
9.Menetluskuludena palus hageja kostjalt välja mõista 830 eurot, millest 730 eurot on kostja õigusabikulud ja 100 eurot on riigilõiv. Kulud on esitatud ilma käibemaksuta. Materjalide analüüsile kulus 3,10 tundi, hagi koostamisele 2,50 tundi. Vastuse koostamisele 27.06.2019 kulus 0,35 tundi ja kohtu nõudele vastuse koostamisele kulus 1,25 tundi. Kokku kulus õigusabi osutamisele 7,30 tundi. Hageja palus kostjalt välja mõista ka viivise menetluskulude summalt VÕS § 113 lg 1 teises lauses toodud määra alusel. Kostja vastuväited
10.Kostja vaidles hagile vastu. Vaidlusalused arved ei kuulu tasumisele, sest teenust ei osutatud. Tellitud teenuseks oli kindla üürilepingu koostamine kiiremas korras, mis annaks kostjale eelise konkurentide ees. Tellitud lepingu koostamine venis ca 3 kuud ning see ei saanudki valmis. Hageja nõrgendas oma tegevusetusega kostja positsiooni, sest andis võimaluse konkurentidele pidada läbirääkimisi üürileandjaga üürilepingu sõlmimiseks. Konkurentide sekkumise ja hageja saamatuse tõttu oli kostja sunnitud hoolikalt valitud üürikoha säilimiseks sõlmima üürilepingu ebasoodsatel tingimustel.
11.Kostja teatas, et sõlmitud üürilepingu koostas üürileandja ja hagejal puudus sellega igasugune side, mistõttu esitatud arved on alusetud. Kostja on oma seisukohti hagejale avaldanud, mistõttu jääb arusaamatuks hageja väide, et kostja ei esitanud pretensioone. Hageja on varjanud kirjavahetust, kus kostja esitas pretensioone.
12.29.07.2019 seisukohtades pidas kostja nõuet alusetuks, kuna leidis, et ta ei ole hagejaga sõlminud suulist ega kirjalikku lepingut. Samas väitis kostja, et hagejale oli antud kindel eesmärk, mida viimane pidi saavutama kindlaks ajaks. Tasu maksmine pidi toimuma tulemuse saavutamisel. Pooled sõlmisid töövõtulepingu. Tellitud tulemust ei saavutatud. Koostatud leping ei vastanud nõuetele. Kohtuotsuse põhjendused
13.Kohus leiab, hinnates asjas kogutud tõendeid ning arvestades poolte seisukohti, et hagi kuulub rahuldamisele. Kohus ei anna käesolevas asjas luba otsuse edasikaebamiseks, kuid kohus peab vajalikuks teha käesolevas asjas otsuse erinevalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 444 lõikes 1 sätestatust koos kirjeldava ja põhjendava osaga.
14.Pooled ei vaidle käesolevas asjas järgmiste asjaolude üle: 1) kostja soovis hagejalt saada õigusteenust seoses üürilepingu analüüsimise ja täiendamisega; 2) kostja jättis osutatud õigusteenuse eest esitatud arved tasumata.
15.Pooled vaidlevad selle üle, kas kostja peab hagejale tasuma kaks arvet, mis olid esitatud õigusteenuse osutamise eest seoses üürilepingu analüüsimise ja täiendamise ning teiste sellega seotud tegevustega.
16.Hageja palus kostjalt kahe õigusteenuse arve alusel välja mõista põhinõudena 394,20 eurot. Hageja ja kostja vahel oli suuline õigusteenuse leping. Lepingu alusel pidi hageja kostjale osutama õigusteenust hinnaga 90 eurot tunnis, millele lisandus käibemaks. Hageja ja kostja vahelise lepingu olemasolu ja kokku lepitud tunnitasu suurust tõendab asjaolu, et kostja on varasemad hageja arved tasunud. 2018. aasta oktoobris, novembris ja detsembris osutas hageja kostjale õigusteenust seoses üürilepingu analüüsimise ja täiendamisega. Teenuse osutamist tõendavad esitatud tõendid. Üürilepingu projekt hageja ise ei koostanud. Teenuse osas kostja pretensioone ei esitanud. Kostja väited osutatud teenuse eesmärgi kohta on alusetud ning tõendamata.
17.Kostja leidis, et ta ei pea arveid tasuma, sest teenust ei ole osutatud. Kostja soovis teenusena kiirelt sellise üürilepingu koostamist, mis annaks talle konkurentide ees eelise. Lepingu koostamine venis kolm kuud ja leping ei saanudki valmis. Hageja nõrgendas oma tegevusetusega kostja olukorda, mistõttu oli kostja sunnitud sõlmima üürilepingu ebasoodsatel tingimustel. Kostja leidis, et ta sõlmis hagejaga töövõtulepingu ja pidi tasu maksma ainult tulemuse saavutamisel. Vastuolus eelnevaga asus kostja väitma, et tal ei olnudki hagejaga sõlmitud ei kirjalikku ega suulist lepingut.
18.Kohus leiab, et kostja väited on tõendamata ega anna alust jätta hagi rahuldamata. TsMS § 230 lg 1 näeb ette, et kumbki pool peab hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited, kui seadusest ei tulene teisiti. Seega oleks kostjal tulnud tõendada oma väiteid selle kohta, et ta sõlmis hagejaga konkreetse tulemuse saavutamiseks töövõtulepingu ja leppis muuhulgas kokku teenuse osutamise tähtajas. TsMS § 235 näeb ette, väite põhistamine on kohtule väite põhjendamine selliselt, et põhjenduse õigsust eeldades saab kohus lugeda väite usutavaks. Kostja esitas kohtule vastuolulisi väiteid, eitades ühest küljest mistahes lepingu sõlmimist hagejaga ning väites samal ajal, et oli sõlminud hagejaga kindla tulemuse saavutamisele suunatud lepingu. Kuna kostja väited on põhistamata ja omavahelises vastuolus, ei ole need kohtu jaoks usutavad.
19.Kohus selgitas 28.05.2019 pöördumises pooltele (toimiku lk 77), et seni esitatud tõendite alusel sai nendevahelist lepingut pidada käsunduslepinguks. Kohus selgitas kostjale, et tema vastuväidetest ei ole mõistetav, millistel faktilistel asjaoludel ja õiguslikel alustel on tal võimalik jätta osutatud teenuse eest tasumata. Kohus selgitas, et kostja ei saa jätta teenuse eest tasumata ettekäändel, et teenuse osutamine ei viinud tema soovitud tulemuseni. Kohus juhtis kostja tähelepanu asjaolule, et tema väited teenuse osutamise venimise ja negatiivsete tagajärgede tekkimise kohta on tõendamata. Vaatamata kohtu selgitustele ei põhistanud ega tõendanud kostja täiendavalt oma vastuväiteid. Kohtu hinnangul nähtub asjas kogutud tõenditest see, et hageja ja kostja vahel oli sõlmitud leping õigusteenuse osutamiseks, mis vastab käsunduslepingu tunnustele. Kostja ei ole ühegi tõendiga tõendanud oma väiteid selle kohta, et leping oleks olnud sõlmitud mõne konkreetse eesmärgi saavutamiseks või et kostja seatud eeltingimuseks lepingu sõlmimisel ja teenuse eest tasumisel oleks olnud teenuse kiireloomuline osutamine.
20.Riigikohus on selgitanud, et kui sõlmitud lepingu sisuks on teenuse osutamine, mitte kokku lepitud tulemuse saavutamine, vastab leping käsunduslepingu mõistele (RK TKo 3-2-1-56-11, p 14, 3-2-1-181-15, p 40). VÕS § 619 sätestab, et käsunduslepinguga kohustub üks isik (käsundisaaja) vastavalt lepingule osutama teisele isikule (käsundiandja) teenuseid (täitma käsundi), käsundiandja aga maksma talle selle eest tasu, kui selles on kokku lepitud. Seega pidi hageja osutama kostjale lepingu alusel õigusteenust ning kostja pidi teenuse eest tasumata sõltumata sellest, kas teenuse osutamise abil ta saavutas mõne enda soovitud eesmärgi või mitte.
21.VÕS § 627 lg 1 sätestab, et kui käsunduslepinguga ei ole tasus kokku lepitud, kuulub tasu maksmisele, kui käsundi täitmist võib mõistlikult eeldada üksnes tasu eest, eelkõige kui käsundisaaja täitis käsundi oma majandus- või kutsetegevuses. Antud juhul nähtub kohtu hinnangul asjas kogutud tõenditest, et käsunduslepinguga oli kokku lepitud tasu maksmine, mis sõltus osutatud õigusteenuse mahust. Lisaks puudub poolte vahel vaidlus selle üle, et hageja osutas teenust oma majandus- ja kutsetegevuse raames.
22.Kostja esitas kohtule maksekorraldused (toimiku lk 47-51), milliste kohaselt oli ta hagejale teinud varasemate arvete alusel makseid 2017. aasta juulis, augustis ja oktoobris ning 2018. aasta novembris. Maksekorraldustest ei nähtu, et kostja oleks tasunud vaidlusaluseid arveid. Samas võib maksekorraldustest järeldada, et hageja ja kostja vahel oli sõlmitud tasuline teenuse osutamise leping ning kostja oli teenuse eest varasemalt tasunud. Kostja ei vaielnud vastu hageja väitele, et kokku lepitud teenuse tasuks oli 90 eurot tunnis, millele lisandus käibemaks.
23.19.10.2018 edastas kostja esindaja hagejale e-kirja (toimiku lk 18, tõlge lk 29), millega koos ta saatis rendileandja koostatud lepingu vormi. Kostja palus lepingut täiendada. Kostja esitas lepingu projekti kohta lisaküsimusi, soovides muuhulgas teada, kas lepingut oleks parem teha tähtajatuna. Samuti soovis kostja, et lepingut oleks ühepoolselt võimalikult keeruline lõpetada ning et talle oleks tagatud parkimisvõimalus. Seega nähtub esitatud tõendist selgelt, et kostja soovis hagejalt saada õigusteenust ehk abi lepingu projekti analüüsimisel ja selle täiendamisel kostja huvides. E-kirjast ei nähtu, et kostja oleks soovinud teenust saada vaid kindlates ajalistes piirides või et kostja oleks soovinud teenuse osutamist viisil, kus lõpptulemusena valmib täiesti eriline ning kostjale konkurentide ees eelise andev leping.
24.22.10.2018 saatis hageja kostjale e-kirjaga tagasi oma mõtted ja tähelepanekud lepingu kohta (toimiku lk 18). Samal päeval, 22.10.2018 saatis kostja hagejale e-kirja (toimiku lk 18 pöördel, tõlge lk 29), milles palus lepingusse sisse viia muudatused vastavalt saadetud kommentaaridele. 22.10.2018 saatis hageja kostjale uue e-kirja (toimiku lk 18 pöördel), milles palus viimasel saata tähelepanekute osas oma seisukohad, et neid arvestades saaks lepingus teha muudatusi. Järgmisel päeval 23.10.2018 (toimiku lk 18 pöördel, lk 19) saatis hageja kostjale osaliselt täiendatud lepingu projekti ja teatas, et saab lõpliku projekti saata siis, kui saab kostjalt vastuse tähelepanekutes esitatud küsimustele. E-kirjast nähtub, et hageja saatis kostjale e-kirja lisana nii oma tähelepanekud kui üürilepingu muudetud projekti. Seega võib esitatud tõenditest järeldada,
et hageja osutas kostja sisulist õigusteenust, mis seisnes lepingu analüüsimises ja selle kohta kostjale selgituste ning täiendusettepanekute esitamises.
25.Kostja saatis hagejale 23.10.2018 e-kirja, milles teatas, et tema kommentaarid on lisatud (toimiku lk 19, tõlge lk 29). Samal päeval ehk 23.10.2018 saatis hageja kostjale e-kirja (toimiku lk 19), milles selgitas, et kinnistusraamatust nähtuvalt on olemas kasutuskorrad, millistega tuleks kostjal tutvuda. Ühtlasi soovis hageja teada, kas on olemas tööde nimekiri, milliseid on vaja ruumide kasutamiseks teha. Hageja palus selle endale saata lepingu täiendamiseks. 24.10.2018 saatis kostja hagejale e-kirja (toimiku lk 19 pöördel, tõlge lk 29), milles soovis tagasi pöörduda lepingu põhiosa juurde, jättes hoone kasutuskorra ja parkimise hiljem lisana täiendamiseks. Esitatud e-kirjadest nähtub, et pooled suhtlesid omavahel tihedalt seoses õigusteenuse osutamisega ning kostjale pidi olema arusaadav, et hageja osutab talle teenust. Kuivõrd kostja oli varem teenuse eest tasunud ja hageja osutas teenust majandus- ning kutsetegevuse raames, ei saanud kostja eeldada, et talle osutatakse teenust tasuta.
26.Täiendavalt esitas hageja kohtule oma 22.10.2018 tähelepanekud koos kostja kommentaaridega (toimiku lk 68) ning üürilepingu projekti koos 23.10.2018 tehtud täiendustega (toimiku lk 69-70). Hageja esitas kohtule ka 23.10.2018 koostatud tähelepanekud koos uute küsimustega (toimiku lk 71) ja koos kostja kommentaaridega (toimiku lk 74). Samuti esitas hageja kinnistusraamatu väljavõtte, mis on tehtud 23.10.2018 (toimiku lk 72-73). Kohtu hinnangul nähtub ka nendest tõenditest kostjale õigusteenuse sisuline osutamine. Kostja väited, mille kohaselt ei ole talle teenust osutatud, on alusetud.
27.23.11.2018 saatis hageja kostjale muudetud lepingu projekti. Koos projektiga esitas hageja kostjale lisaküsimusi seoses kasutuskorra, ehituskulude ja ruumide tagastamisega (toimiku lk 19 pöördel – lk 20). 27.11.2018 saatis hageja kostjale õigusteenuse eest arve. E-kirjas (toimiku lk 21) selgitas hageja, et arve on esitatud õigusteenuse osutamise eest kokku 1 h ja 30 minuti ulatuses. Arve kohaselt tutvus hageja 09.11 kirjadega ja koostas vastuse, suhtles 21.11 notari ja kostjaga ning täiendas 22.11 üürilepingut ja saatis kostjale kirja. Arve oli esitatud summas 162 eurot koos käibemaksuga (toimiku lk 22). 13.12.2108 saatis hageja kostjale meeldetuletuse arve tasumise kohta (toimiku lk 21). Asjas kogutud tõenditest ei nähtu, et kostja oleks arvet vaidlustanud või teatanud hagejale, millisel põhjusel ei pea ta arve tasumist võimalikuks.
28.14.12.2018 saatis hageja kostjale e-kirja (toimiku lk 25), milles palus kostjal teatada, kas viimane on saanud kinnistusosakonnast informatsiooni, et saaks asjadega edasi liikuda. 09.01.2019 saatis hageja täiendava info kohta päringu kostjale ja üürileandja esindajale (toimiku lk 25). Viimane vastas sellele 09.01.2019 ja teatas, et on tagasi esmaspäeval ja on siis valmis suhtlema (toimiku lk 25).
29.15.12.2018 e-kirjaga saatis hageja kostjale teise arve summas 232,20 eurot koos käibemaksuga (toimiku lk 23). E-kirjas selgitas hageja (toimiku lk 24), et arve oli esitatud 04.12 toimunud nõupidamise ja kohtumise kooskõlastamise eest, 05.12 toimunud üürileandjaga kohtumise eest, 09.12 üürileandja edastatud lepingutega tutvumise eest, 11.12 vastaspoole ja kliendiga suhtlemise eest ning 14.12 nõupidamise ja kirja koostamise eest. Sama e-kirjaga saatis hageja kostjale uuesti eelmise arve, mis oli tasumata. 13.01.2019 saatis hageja kahe arve tasumise kohta meeldetuletuse (toimiku lk 24). Hageja e-kirjade vahetusest üürileandja esindajaga (toimiku lk 75-76) nähtub, et hageja tõepoolest kohtus esindajaga 05.12.2018. 16.01.2019 saatis hageja kostjale e-kirja (toimiku lk 24 pöördel), milles teatas kliendilepingu lõpetamisest, sest arved olid tasumata.
30.Asjas kogutud tõenditest nähtub, et alles vastuseks hageja teatele lepingu lõpetamise kohta saatis kostja 18.01.2019 e-kirja (toimiku lk 60, tõlge lk 62), milles leidis, et töö on tegemata. Kostja palus hagejal järgida saavutatud kokkuleppeid. Milliseid kokkuleppeid kostja silmas pidas, e-kirjast järeldada ei ole võimalik. Hageja vastas 18.01.2019 ja avaldas (toimiku lk 59
pöördel), et talle jäävad viited olemasolevatele kokkulepetele arusaamatuteks. Hageja selgitas, et kliendilepingu lõpetamine ei anna kostjale õigust jätta töö eest tasumata. Samal päeval saatis kostja hagejale uue e-kirja (toimiku lk 59 pöördel, tõlge lk 62), milles pidas hageja käitumist väljapressimiseks. Kostja leidis, et hageja soovib tasu teenuse eest, mida pole osutatud. Hageja selgitas kostjale omakorda samal päeval (toimiku lk 59), et on saatnud kostjale aruande tehtud tööde kohta ja kostja ei ole esitanud pretensioone. 21.01.2019 saatis kostja hagejale e-kirja (toimiku lk 59, tõlge lk 62), milles leidis, et talle on arved esitatud saavutamata resultaadi eest. Samuti leidis kostja, et on pretensioonid esitanud suuliselt. Kostja palus arved tühistada.
31.Kohus leiab, et kokkuvõttes ei tõenda asjas kogutud tõendid kostja vastuväiteid. Tõendid tõendavad, et hageja osutas kostjale tegelikult õigusteenust ning tegi seda vastavalt kostja soovile. Kostja asus esitama alusetuid etteheiteid teenuse osutamata jätmise kohta ning viiteid kokku lepitud resultaadi saavutamisele alles pärast seda, kui hageja teatas kostjaga sõlmitud lepingu lõpetamisest. Sõltumata sellest ei ole kostja tõendanud, et pooled oleksid kokku leppinud mõne kindla tulemuse saavutamises. Kostja ei ole põhistanud ega tõendanud, millised etteheited olid tal sisuliselt osutatud teenusele ning kuidas võimaldavad need etteheited jätta teenuse eest tasumata.
32.Kostja esitas kohtule Tarmo Auto OÜ-ga allkirjastatud üürilepingu (toimiku lk 55-58), kuid ainuüksi lepingust endast ei saa kohus järeldada, kes on lepingu projekti koostanud ja kas või milliseid hageja tehtud parandusi seejuures arvesse võeti. Leping on digitaalselt allkirjastatud 17.01.2019 ehk pärast seda, kui hageja teatas kostjale õigusteenuse osutamise lepingu lõpetamisest. Iseenesest võib asjas kogutud tõenditest järeldada, et kostja on alla kirjutanud lepingu vastavalt samale projektile, mille ta saatis hagejale täiendamiseks ja arvamuste avaldamiseks. Kohus leiab, et ainuüksi sellest, kui hageja tehtud parandusettepanekuid alla kirjutatud lepingusse ei lisatud, ei saa tuleneda kostja õigus jätta teenuse eest täielikult tasumata. Kokkuvõttes leiab kohus, et hageja põhinõue kuulub täielikule rahuldamisele. Hageja on osutanud kostjale tasulist teenust, mille eest kostja peab tasuma. Kostjalt tuleb hageja kasuks põhinõudena välja mõista 394,20 eurot.
33.Lisaks põhinõudele palus hageja kostjalt välja mõista viivise alates 03.12.2018 seaduses sätestatud määra alusel. Hagi esitamise ajaks oli kostja viivitanud võlgnevuse 162 euro tasumisega 18 päeva ja 394,20 euro tasumisega 109 päeva. Kokku oli hagi esitamise ajaks sissenõutavaks muutunud viivis 10,09 eurot. Lisaks palus hageja kostjalt välja mõista sissenõutavaks muutuva viivise alates hagi esitamisele järgnenud päevast. Kostja ei esitanud eraldiseisvaid vastuväiteid hageja viivisenõudele või viivise arvestusele. VÕS § 113 lg 1 sätestab, et rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. Kohus leiab, et kuivõrd hageja põhinõue kuulus rahuldamisele, kuuluvad rahuldamisele ka viivisenõuded. Kostjalt tuleb hageja kasuks hagi esitamise ajaks sissenõutavaks muutunud viivisena välja mõista 10,09 eurot. Kostjalt tuleb hageja kasuks välja mõista ka sissenõutavaks muutuv viivis põhinõude summalt 394,20 eurolt alates hagi esitamisele järgnenud päevast (09.04.2019) kuni põhinõude täieliku tasumiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras.
34.TsMS § 162 lg 1 sätestab, et hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuivõrd kohus tegi otsuse kostja kahjuks, tuleb menetluskulud jätta kostja kanda. TsMS § 174 lg 1 sätestab, et menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. TsMS § 174 lg 2 kohaselt määrab maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist.
35.Menetluskuludena palus hageja kostjalt välja mõista 830 eurot, millest 730 eurot on kostja õigusabikulud ja 100 eurot on riigilõiv. Kulud on esitatud ilma käibemaksuta. Materjalide analüüsile kulus 3,10 tundi, hagi koostamisele 2,50 tundi. Vastuse koostamisele 27.06.2019 kulus 0,35 tundi ja kohtu nõudele vastuse koostamisele kulus 1,25 tundi. Kokku kulus õigusabi osutamisele 7,30 tundi. Hageja palus kostjalt välja mõista ka viivise menetluskulude summalt VÕS § 113 lg 1 teises lauses toodud määra alusel.
36.Kohus leiab, et hagejale osutatud õigusabi tunnitasu suurus 100 eurot on mõistlik ja põhjendatud. Õigusabi osutamiseks kulunud aeg on kooskõlas kohtule esitatud menetlusdokumentide sisu ning mahuga. Vaatamata sellele leiab kohus, et hageja menetluskulude nõue kuulub rahuldamisele osaliselt.
37.Riigikohus on nimelt leidnud, et üldjuhul ei tohiks väljamõistetav menetluskulu suurus rahaliste nõuete puhul ületada tsiviilasja hinda (RK TKm 3-2-1-4-15, p 14). Tsiviilasja hinnast suuremas ulatuses menetluskulu väljamõistmine rahalise nõudega asjas oleks õigustatud üksnes asja erilise keerukuse ja suure mahu puhul (samas, p 14). Käesoleva vaidluse näol on tegemist lihtmenetluse vaidlusega, mis ei olnud õiguslikult keerukas ega mahukas. Seetõttu saab kostjalt põhjendatult välja mõista menetluskulud kuni tsiviilasja hinna summani ehk kuni 435,83 euroni. Seega tuleb kostjalt hageja kasuks menetluskuludena välja mõista 435,83 eurot. Kooskõlas hageja taotlusega tuleb kostjalt hageja kasuks TsMS § 177 lg 4 alusel välja mõista viivis menetluskulude summalt 435,83 eurolt VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates käesoleva lahendi jõustumisest kuni menetluskulude täieliku tasumiseni.
/allkirjastatud digitaalselt/ Anu Uritam kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.